Kriminaalasi nr 1-18-8772
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. mai 2019 Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-8772
Kohtunik
Liivi Loide
Kriminaalasi
Kriminaalhooldusametnik Elis Lukase erakorraline ettekanne Janar Mändla kohta
Süüdimõistetu
isikukood 38410112742, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Janar Mändlale lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Janar Mändla on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.12.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-8772 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Janar Mändla eelvangistuses viibitud aeg 06.10.2018–07.10.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning loeti Janar Mändla kandmata karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti 5 kuud 28 päeva vangistust Janar Mändla suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, tingimusel, et Janar Mändla ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 03.01.2019. Kriminaalhooldus algas 03.01.2019 ja lõpeb 18.12.2019. Kriminaalhooldusametnik esitas 08.05.2019. a erakorralise ettekande Janar Mändla kohta, kuna Janar Mändla on korduvalt, s.o 11.02.2019, 15.02.2019, 11.04.2019, 06.05.2019 rikkunud registreerimiskohustust. Rikkumisi on süüdimõistetu põhjendanud haigusega, sisse magamisega, alkoholitsüklisse sattumisega ning päevade segamini ajamisega. Muuhulgas on teda korduvalt toimetatud kainenema, s.o 13.02.2019, 05.04.2019, 03.05.2019. Kriminaalhooldusalune tarvitab alkoholi koos elukaaslasega ja tihti tekivad selle järel tülid. 1 (2)
Erakorralisest ettekandest on näha, milliseid tegevusi on Janar Mändlaga senise katseaja jooksul läbi viidud. Janar Mändla enda sõnul mõistab, et just alkoholi kuritarvitamine on talle hulganisti probleeme tekitanud. Ta sooviks ka probleemiga tegeleda, kuid siiamaani on teod selles osas siiski pigem tagasihoidlikud. Janar Mändla tunnistab, et nii tema kui ka tema elukaaslane peaksid oluliselt vähendama alkoholi tarbimist seda nii suhete kui ka tervise mõttes. Arvestades Janar Mändla motivatsiooni enda probleemidega tegeleda, teeb ametnik ettepaneku määrata talle lisakohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi. Ametniku hinnangul on tegemist küll välise motivaatoriga, kuid arvestades ka isiku enda soovi probleemiga tegeleda leiab ametnik, et alkoholi tarvitamise keelu määramine võiks olla tõukeks, mis aitab isikul mõtte tasandilt jõuda tegudeni ning hakata ka reaalselt enda probleemiga tegelema.
KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Janar Mändla on korduvalt rikkunud talle kriminaalhooldusperioodiks määratud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusalune ei ole ilmunud erinevatel põhjustel 11.02.2019, 15.02.2019, 11.04.2019 ja 06.05.2019 registreerimiskohustust täitma. Oluline on, et samal perioodil, s.o 13.02.2019, 05.04.2019 ja 03.05.2019 on süüdimõistetu toimetatud kainenema. Vähemalt ühel korral on Janar Mändla tunnistanud, et sattus alkoholitsüklisse ja ei ilmunud seetõttu registreerimiskohustust täitma. Ei saa välistada, et ka teised registreerimiskohustuste rikkumised on seotud alkoholi tarvitamisega. Erakorralisest ettekandest selgub, et Janar Mändla on alkoholi liigtarvitaja. Kohtu arvates on oluline, et Janar Mändla tunnistaks alkoholi tarvitamisest tulenevat probleemi ja selle negatiivset mõju tema käitumisele. Alkoholi tarvitanuna on süüdimõistetu olnud vägivaldne oma abikaasa suhtes. Väidetavalt mõistab Janar Mändla, et nii tema kui abikaasa peaksid alkoholi tarvitamise harjumusi muutma, kuid tal puudub reaalne tegevusplaan. Jätkuv alkoholi tarvitamine selgelt takistab karistuse eesmärkide täitmist ning Janar Mändla õiguskuulekusele suunamist. Selleks, et kujundada ümber süüdimõistetu suhtumine alkoholi tarvitamisse ning seeläbi vähendada alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks tuleks talle määrata lisakohustuseks alkoholi tarvitamise keeld. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga, et see võib motiveerida süüdimõistetut oma probleemiga tõsisemalt tegelema ja abi otsima. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.