lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-10601/173

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-10601/173
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1574
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-10601/86Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.05.20181-16-10601/130Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.09.20181-16-10601/167Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja15.04.20191-16-10601/184Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja12.02.20201-16-10601/190Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.03.20201-16-10601/219Tartu Maakohus Valga kohtumaja19.05.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-10601 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 15. aprilli 2019 määrus süüdimõistetu Ivo Pärna vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Ivo Pärn (isikukood 37505162741), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 15. aprilli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 04.05.2018 otsusega karistati Ivo Pärna KarS § 200 lg 2 p järgi 4 aasta vangistusega ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.12.2015 kuni 27.12.2015, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestati alates I. Pärna viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.07.2016. Karistuse kandmise aja lõpp 20.07.2021.
2.Tartu Maakohtu 15.04.2019 määrusega jäeti I. Pärn tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
2.1.
1-16-10601/216
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
19.05.2021
1-16-10601/249Viru Maakohus Narva kohtumaja07.02.2023
1-16-10601/254Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.03.2023
I. Pärn on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub tema sõbrannale. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning korteri omanik on andnud selleks

nõusoleku. Seega esinevad formaalsed alused I. Pärna tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

2.2.I. Pärn kannab karistust röövi ja avaliku korra raske rikkumise eest. Süüdimõistetut on ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid mõistetud karistused on praeguseks kustunud. I. Pärna on korduvalt karistatud ka välisriikides toime pandud süütegude eest. Õigusvastast käitumist on vangla iseloomustuse järgi soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Karistuse kandmise ajal ei ole I. Pärn üheski taasühiskonnastavas tegevuses osalenud. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni 04.12.2018 viibis ta vahi all. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et väiksemaid distsipliinirikkumisi on vanglas esinenud, kuid distsiplinaarkaristusi I. Pärnal hetkel ei ole. Vabanemise korral on I. Pärnal kindel elu- ja töökoht. Ainsaks lähisugulaseks on õde, kellega vangistuse ajal ei suhtle. Tutvusringkonda kuulub mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid.
2.3.Maakohus asus seisukohale, et I. Pärna vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Maakohtu arvates ei ole karistus I. Pärna suhtes veel eesmärki täitnud. Vastupidiselt I. Pärnale leiab maakohus, et süüdimõistetu on ühiskonnale ohtlik seni, kuni ta ei saa aru oma õigusvastase käitumise põhjustest ja tagajärgedest. Saamata aru oma käitumise lubamatusest võib sarnane käitumismuster korduda. Maakohtu arvates on käesoleval juhul oluline, et I. Pärna vägivaldne käitumine ei ole olnud ühekordne. Ta on erineval ajal (süüdistuse kohaselt 26.12.2015 ja 17.07.2016) erinevatele isikutele põhjustanud füüsilist valu ja tervisekahjustused, viimasel juhul eesmärgiga saada materiaalset kasu. Kõik see ei veennud maakohut, et I. Pärn on oma elu ammu muutnud nagu süüdimõistetu kohtuistungil selgitas. Risk uute kuritegude toimepanemiseks ei ole maakohtu arvates ka karistuse kandmise ajal vähenenud. I. Pärn ei ole siiani saanud kuriteoriske maandavates tegevustes osaleda. Seda küll temast mittesõltuvatel põhjustel. Järelejäänud karistuse kandmise ajal on see maakohtu arvates siiski vajalik. Vaid head vabanemisjärgsed elutingimused, s.o elu- ja töökoha olemasolu, õiguskuulekat käitumist tagada ei suuda. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu 15.04.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Pärn, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja ennetähtaegset vabastamist allumisega elektroonilisele valvele. Maakohtu määrus on üldsõnaline ja raskesti jälgitav. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, mis peaks süüdimõistetut motiveerima õiguskuulekalt käituma, kui asjaolusid ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata ning vabastamata jätmist põhjendatakse vangistuse positiivse mõjuga. KarS §-st 76 ei tulene, et vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid teatud kuritegude puhul. Süüdimõistetul on õigus eeldada, et hea käitumise korral ja KarS § 76 lg-s 4 olevate asjaolude esinemisel on võimalik ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, millele tugineb uute kuritegude oht ning miks on süüdimõistetu ohtlik ühiskonnale seni, kuni ta ei saa aru oma õigusvastasest käitumise põhjustest ja tagajärgedest. Süüdimõistetu tsiteerib Riigikohtu määrusi asjades 1-09-14104 ja 3-1-1-12-17, tehes nendest ümberkirjutusi. Maakohus on I. Pärna puhul keskendunud üksnes kuriteo raskusele ega võtnud arvesse süüdimõistetu käitumist vangistuses. Kuritegelike riskide maandamises ei ole saanud süüdimõistetu osaleda endast mitteolenevatel põhjustel. Süüdimõistetu on nõus läbima sotsiaalprogramme kriminaalhooldusel ning samuti on nõus läbima laboratoorseid uuringuid. Vabanedes soovib süüdimõistetu olla õiguskuulekas kodanik, olla kasulik ühiskonnale, käia tööl ja olla toeks oma perele.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks, mistõttu jääb see edutuks.
5.Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süütegudest, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis tulenevalt KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludest. Nimetatud analüüsi pinnalt on põhjendatult jõutud seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal võimalik. See ei välista, et kui süüdimõistetu edasine käitumine näitab tema suhtumise pikaajalist paikapidavust, ei võiks see päädida ennetähtaegse vabastamisega. Praegusel ajal on vabastamine ka elektroonilise valve alla ennatlik. Tuues välja üksnes süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning jättes arvestamata süüdimõistetu suhtes esinevad negatiivsed asjaolud, ei saa asuda seisukohale, et maakohus on teinud kaalutlusvea. Kõiki asjaolusid tuleb arvestada kogumis nagu seda maakohus teinud on, kuid samale seisukohale ei saa asuda määruskaebuse osas. Ka ei nõustu ringkonnakohus kaebuses väljatooduga, et maakohus on rikkunud põhistamiskohust ja kohaldanud vääralt KarS § 76 lg-t 4. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena. Põhistustega mittenõustumine ei tähenda, et maakohtu määruse põhistused ei oleks veenvad, sest asjaolude veenvust tuleb arvestada kogumis. Ka ei saa lugedes maakohtu määrust asuda seisukohale, et maakohtu seisukohtade kujunemine ei oleks jälgitav. Kohus ei saa motiveerida süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma, sellise otsustuse peab tegema süüdimõistetu ise ning nimetatud asjaolu peab nähtuma ka tema käitumisest. Maakohus ei ole tuginenud ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel erandlikele asjaoludele, vaid on järginud KarS § 76 lg-st 4 tulenevat ning analüüsinud neid asjaolusid konkreetse süüdimõistetu kontekstis. I. Pärn leiab, et süüdimõistetul on õigus eeldada, et hea käitumine ja KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaolude esinemise korral saab ta karistuse osaliselt ärakandmisel ennetähtaegselt vabaneda. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks meenutada, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamise puhul ei ole tegemist olukorraga, kus süüdimõistetul on subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegset vabastamist. Kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo nr 3-11-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 18) Nagu tuleneb ka määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 punktist 21, siis süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, millise eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Küll ei ole võimalik süüdimõistetust sõltumatutel põhjustel analüüsida individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide täitmist, kuna kinnipeetava iseloomustuse ajaks ei olnud individuaalset täitmiskava koostatud ning ta ei ole saanud seda asuda veel täitma. VangS § 16 lg 1 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Kohtutoimikust

nähtuvalt on I. Pärn paigutatud Tallinna Vanglast (05.03.2019 kinnipeetava iseloomustus) Tartu Vanglasse (27.03.2019 kinnipeetava iseloomustus), seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et järelejäänud vangistuse jooksul on võimalik süüdimõistetul kuriteoriske maandavates tegevustes osaleda. Seejärel tuleb hinnata süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Ka ringkonnakohtu hinnangul, arvestades kõiki neid asjaolusid kogumis, ei saa asuda seisukohale, et I. Pärn tuleks esimesel võimalusel tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada. Vabastamine oleks liigselt ennatlik. See, et maakohtu määruse tulemuseks ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine, ei tähenda, et maakohus oleks valesti kohaldanud KarS § 76 lg-t 4. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, millele tugineb uute kuritegude oht ning miks on süüdimõistetu ohtlik ühiskonnale seni, kuni ta ei saa aru oma õigusvastasest käitumise põhjustest ja tagajärgedest. Ka seda osa on maakohus oma määruses põhistanud. Maakohus on märkinud, et saamata aru oma käitumise lubamatusest võib sarnane käitumismuster korduda ning nimetatud asjaoluga nõustub ka ringkonnakohus. Vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu nõustub mõistetud karistusega, kuid ette heidetud teo osas on tal oma nägemus, millest rääkida ei soovi. Süüdimõistetu toob välja, et ta oli pikka aega vabaduses korralik, saavutades endale n-ö puhta lehe positsiooni, kuid käesolev vangistus viitab sellele, et süüdimõistetu käitumine ei ole jätkusuutlik. Ka ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu väidetav motivatsioon muutuda on jätkusuutlik ning realiseeruv. Ka leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus süüdimõistetu leiab, et tal ei ole probleeme alkoholiga, tarvitab endal sõnul alkoholi nagu tavaline inimene, alkoholisõltuvust ei ole diagnoositud, siis lisakohustusena määrata, et süüdimõistetu peab käima regulaarselt laboratoorselt selle kohta vereanalüüse andmas, ei maandaks uue kuriteo riske. Süüdimõistetu sisemine motivatsioon ei saa olla ainuüksi asjaolu, mille alusel isikut vabastada. Ka enne käesolevat vangistust oli süüdimõistetul elukoht ning võimalus töötada. Küll need ei hoidnud ära uut kuritegu. Seega on maakohus põhjendatult märkinud, et üksnes vabanemisjärgsed elutingimused ei suuda tagada, et I. Pärn õiguskuulekalt käituks.

6.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 15. aprilli 2019 määrus muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.