Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Advokaat Vladimir Sadekov, advokaat Sven Sillar

Süüdistatav

Ivo Pärn Ik: 37505162741, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx, asukoht: xxxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 26.12.2015, vabastatud 27.12.2015 ja kohaldati elukohast lahkumise keeld, uuesti peeti kahtlustatavana kinni 22.07.2016, vahistatud Harju Maakohtu 23.07.2016 määrusega. Varasem karistatus: korduvalt kohtu poolt karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi Eesti Vabariigis ei ole Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, kehtivaid karistusi ei ole. Advokaat Leelo Viil, advokaat Natalia Lausmaa, advokaat Kadi Sitska Elias Keskküla Ik: 37710132727, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 26.12.2015, vabastatud 27.12.2015 ja kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, üks kehtiv väärteokaristus Advokaat Aivar Ennok

Kaitsja Süüdistatav

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Jevgeni Jüsmä kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 21.07.2016.



esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1250 (tuhat kakssada viiskümmend) eurot;  määratud kaitsjale Leelo Viil kohtueelses menetluses makstud tasu 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot ja kohtumenetluses määratud kaitsjale Kadi Sitska makstud tasu 1620 (tuhat kuussada kakskümmend) eurot, s.o kokku kaitsjatele makstud tasu summas 2076 (kaks tuhat seitsekümmend kuus) eurot; s.o kokku menetluskulu 3326 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Ivo Pärn, 1-16-10601, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Ivo Pärnale tema kinnipidamise koha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

tagatiskontole kantud sularaha 660 (kuussada kuuskümmend) eurot ja 68 (kuuskümmend kaheksa) senti, mis on Harju Maakohtu 19.09.2016 määrusega nr 116-7879 arestitud tsiviilhagi tagamiseks, jätta M.Mu esitatud tsiviilhagis esitatud nõude täitmise tagamiseks arestituks ja kohtuotsuse täitmisel täita kohtuotsust Ivo Pärnalt välja mõistetud tsiviilhagi osas arestitud vara arvelt.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

ja Jevgeni Jüsmä M.M`u õlakotist ära tahvelarvuti Apple iPad 3 väärtusega 170 eurot, ümbrises oleva mobiiltelefoni iPhone 4S koguväärtusega 162 eurot, akulaadija koos USB-kaabliga koguväärtusega 5 eurot ning rahakoti väärtusega 50 eurot, milles oli 60 eurot sularaha, M.M`u nimele väljastatud AS-i Swedbank deebetkaart väärtusega 2.50 eurot ning isikutunnistus väärtusega 7 eurot, Partnerkaart väärtusega 2 eurot, Ühistranspordikaart väärtusega 3 eurot, 1-eurose väärtusega Maxima ja Rimi kliendikaardid ja Säästukaart ning erinevad materiaalse väärtuseta kliendikaardid, kamm väärtusega 0.50 eurot ja H. O`a nimele väljastatud 2 AS-i SEB Pank deebetkaarti, misjärel põgenesid. Oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Jüsmä isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Jevgeni Jüsmä`t selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 28.12.2015 kella 03:53 ajal Tallinnas xxxx asuva baari Z suitsuruumis L.T`i poolt lauale asetatud, OÜ-le B kuuluva mobiiltelefoni iPhone 6S, mis oli valgete kaante vahel ning lahkus sellega baarist, tekitades OÜ-le B varalise kahju summas 873.06 senti. Seega pani Jevgeni Jüsmä isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Jevgeni Jüsmä’t selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult V.B’ga, lõi kindlustusandjalt I.K AS-ilt vähemalt 3000 euro suuruse kindlustushüvitise saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, lavastades 04.07.2016 kella 18.46 ajal xxxx liiklusõnnetuse toimumise. Liiklusõnnetuse lavastamiseks omandasid V.B ja Jevgeni Jüsmä 29.06.2016 ühiselt tehniliselt mittekorras sõiduauto Opel Omega, registreerimismärgiga XXXXXX, 1995 aasta väljalase, jääkväärtusega mitte üle 350 euro, märkides müügilepingus ostjana Jevgeni Jüsmä. Pärast ostutehingu tegemist ei vormistatud sõidukit liiklusregistri büroos uue omaniku nimele ning see kindlustati endise omaniku nimel. 04.07.2016 kella 18.46 ajal lavastasid V.B ja Jevgeni Jüsmä Tallinnas, xxxx liiklusõnnetuse toimumise, kasutades sõiduautosid Opel Omega, registreerimismärgiga XXXXXX, mida juhtis Jevgeni Jüsmä ja Volvo V70, registreerimismärgiga XXXXXX, mida juhtis V.B. Liiklusõnnetuse esilekutsumine seisnes alljärgnevas: Jevgeni Jüsmä, juhtides sõiduautot Opel Omega registreerimismärgiga XXXXXX, sõitis liiklusõnnetuse põhjustamise eesmärgil xxxxx asuva N bensiinijaama territooriumilt välja peateele, olles eelnevalt kooskõlastanud V.Bga aja ja koha ning mitme väljasõidu katse tulemusel veendudes, et V.B juhitud sõiduauto Volvo V70 reg XXXXXX läheneb kokkulepitud kohale. Sellise tegevuse tulemusel põrkas Jevgeni Jüsmä juhitud Opel Omega reg. XXXXXX kavatsetult kokku peateel liikunud sõiduautoga Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX, mida juhtis V.B. Lavastuse eesmärgiks oli jätta mulje, et Opel Omega registreerimismärgiga XXXXXX juht ei andnud teed peateel liikunud Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX juhile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. 05.07.2016 esitaski V.B Liikluskindlustuse Fondile taotluse sõidukile Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX tekitatud kahju hüvitamiseks, nimetades liiklusõnnetuse põhjustajana sõiduki Opel Omega registreerimismärgiga XXXXXX juhti. Sõidukile Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX tekitatud vigastuste tõttu eeldasid V.B ja Jevgeni Jüsma, et kindlustusselts I.K AS maksab kindlustushüvitise Volvo V70 reg XXXXXX turuväärtuse, so vähemalt 3000 euro ulatuses,

Kuivõrd I.K AS’il tekkis kindlustuskelmuse kahtlus, jäi kindlustushüvitis välja maksmata. Oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Jüsmä toime kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, s.o KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ivo Pärn`a süüdistatakse 12.09.2017 kohtuistungil esitatud muudetud süüdistuse kohaselt selles, et tema 26.12.2015 kella 21:47 paiku Tallinnas Jõe ja Ahtri tänava ristmikul, mis on KorS § 54 kohaselt avalikuks kohaks, tungis koos Elias Keskküla`ga kallale J.N`ile. Nimelt lõid Ivo Pärn ja Elias Keskküla esmalt läbi sõiduki Volvo V70, riiklik registreerimismärk XXXXXX juhipoolse avatud akna sõiduki juhikohal istunud J.N`it käega peapiirkonda, misjärel avasid sõiduki juhipoolse ukse ja lõid juhikohal istunud J.N`it korduvalt käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, samuti üritasid teda sõidukist välja tõmmata, mis aga ei õnnestunud, rikkudes sellega KorS § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on keelatud käituda avalikus kohas teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: p 1 – teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, ning samuti tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt huule ja suuõõne pindmise vigastuse ning paistetuse vasakule põsesarnale. Lisaks häiris I. Pärn sellise tegevusega kõrvaliste isikute, s.h tunnistaja M.T õigusrahu. Oma teoga pani Ivo Pärn tahtlikult toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Ivo Pärn`a selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Jevgeni Jüsmä`ga, tungis koos viimasega 17.07.2016 kella 07:10 paiku xxxx juures asuvas jalakäijate maa-aluses tunnelis võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale M.M`ule, tõugates kannatanu pikali maha ning pekstes teda käte ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda, mis tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt marrastused laubale, ninajuurele ja mõlemale põsele ning hematoomid rindkerele, seljale ja kätele, ka purunesid peksmise käigus M.M`ul taskus olnud päikeseprillid Ray Ban väärtusega 150 eurot ning verega sai rikutud seljas olnud sviiter väärtusega 15 eurot. Seejärel võtsid Ivo Pärn ja Jevgeni Jüsmä M.M`u õlakotist ära tahvelarvuti Apple iPad 3 väärtusega 170 eurot, ümbrises mobiiltelefoni iPhone 4S koguväärtusega 162 eurot, akulaadija koos USB-kaabliga koguväärtusega 5 eurot ning rahakoti väärtusega 50 eurot, milles oli 60 eurot sularaha, M.M`u nimele väljastatud AS-i Swedbank deebetkaart väärtusega 2.50 eurot ning isikutunnistus taastamisväärtusega 7 eurot, Partnerkaart väärtusega 2 eurot, Ühistranspordikaart väärtusega 3 eurot, 1-eurose väärtusega Maxima ja Rimi kliendikaardid ja Säästukaart ning erinevad materiaalse väärtuseta kliendikaardid, samuti kamm väärtusega 0.50 eurot ning H.O`a nimele väljastatud 2 AS-i SEB Pank deebetkaarti, misjärel põgenesid. Seega pani Ivo Pärn tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Elias Keskküla süüdistatakse 12.09.2017 kohtuistungil esitatud muudetud süüdistuse kohaselt selles, et tema 26.12.2015 kella 21:47 paiku Tallinnas Jõe ja Ahtri tänava ristmikul, mis on KorS § 54 kohaselt avalikuks kohaks, tungis koos Ivo Pärn`aga kallale J.N`ile. Nimelt lõid Ivo Pärn ja Elias Keskküla esmalt läbi sõiduki Volvo V70, riiklik registreerimismärk XXXXXX juhipoolse avatud akna sõiduki juhikohal istunud J.N`it käega peapiirkonda, misjärel avasid sõiduki juhipoolse ukse ja lõid juhikohal istunud J.N`it korduvalt käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, samuti üritasid teda sõidukist

välja tõmmata, mis aga ei õnnestunud, rikkudes sellega KorS § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on keelatud käituda avalikus kohas teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: p 1 – teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, ning samuti tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt huule ja suuõõne pindmise vigastuse ning paistetuse vasakule põsesarnale. Lisaks häiris E. Keskküla sellise tegevusega kõrvaliste isikute, s.h tunnistaja M.T õigusrahu. Oma teoga pani Elias Keskküla tahtlikult toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et tutvus Solarise kaubanduskeskuse sissepääsu juures ühe isikuga, kes küsis kas ta saaks aidata kingitust osta, paludes osta kuldketi, mida kirjeldas. Isikuga suhtles inglise keeles. Selleks andis see isik talle oma kaardi, öeldes, et sellel pin-koodi ei ole. Isik ütles, et ta on dokumendi kaotanud, kuid ostu tegemisel on vaja näidata dokumenti, seetõttu palus, kas ta ei saaks aidata. Nõustus aitama, kuid ketti ostes mingit isikut tõendavat dokumenti näitama ei pidanud. Läks kauplusest välja ja andis keti sellele isikule. Pst kinkekaarte ostnud ei ole. Kodust leitud kinkekaardid soetas oki-dokist poole hinnaga. Millal ostis, ei mäleta, ostis samal päeval kui need temalt ära võeti. P kaarte saab kasutada erineval moel. Tunnistajana üle kuulatud A.K ütluste kohaselt töötas ta SK J juveelipoes müüjana ning on kokku puutunud 1,5 aastat tagasi isikuga, kes istub saalis paremal (Jevgeni Jüsmä). Isik tuli kingitust valima ja ostis kuldketi, mille hind oli allahindlusega alla 800 euro. Isik maksis krediitkaardiga, mis oli ilma pin-koodita. Kasutades tuleb tšekk ja on vaja kinnitada isikusamasus, milleks on vaja passi andmeid ja maksja allkirja. Klient pakkus välja, et ta ise täidab andmed, mitte müüja. Kas klient kirjutas andmed peast või oli midagi käes, ei mäleta. Klient oli viisakas, konkreetne, ütles mida soovib, kahtlust ei äratanud. Pakkis kauba karpi ja selle omakorda nende firma logoga valget värvi kilekotti. Kohtuistungil näidatud tšekk on see, mis tuli seadmest välja pärast krediitkaardiga tasumist. Tšekil on dokumendi number, mille täitis klient ja seal peaks olema ka allkiri. Suhtles kliendiga vene keeles. Dokumendile kirjutatud allkiri oli sarnane eesti nimele. Tunnistajana üle kuulatud V.V selgitas, et käis 2015. aastal viimati Eestis kui 21.11.2015 oli firmapidu. Eestisse tulles olid kaasas ID-kaart ja pass. ID-kaart oli rahakotis, pärast reisi enam ei olnud ning Soome sai tagasi passiga. Rahakott varastati ära. Õhtul läksid restorani sööma ja siis sai aru, et rahakotti enam ei ole. Rahakott varastati laupäeval, 21.11.2015. Ei tea, kelle allkiri on kohtuistungil näidatud ostutšekil, kuid kindlasti ei ole see tema oma. Tšekil olevat dokumendi numbrit ei tea. 12.12.2015 oli Soomes, 24.12.2015 oli kodus xxxxx. Teisel kviitungil olev allkiri ei ole samuti tuttav. ID-kaardi lasi kehtetuks tunnistada 25.11.2015 telefoni teel. Kirjalikud tõendid ja salvestised: Kohtule esitati J kviitung kuupäevaga 12.12.2015, millest nähtuvalt on kaardiga VISA, millele lisatud käsikirjas dokumendi numbrina nr xxxxxxxx, VISA CREDIT ....0609 tasutud summa 778,88 eurot ning kviitungil on käsikirjaline allkirja laadne kirje. (kr. toimik I kd, tl 35, II kd tl 11) Kohtule esitati menetleja kirjavahetus Solarise Keskuse turvateenistuse töötajaga, milles paluti teatada kas turvakaamerad on salvestanud 12.12.2015 sündmusi varastatud pangakaardiga maksmise kohta P ja J müügipunktides ning vastusest nähtuvalt teatatakse menetlejale, et videosalvestised on kättesaadavad keskuse turvaruumis. Ühtlasi teatatakse, et sama isik on maksnud varastatud krediitkaardiga ka Gold Times ja kirjale lisatakse manusena kviitungi koopia. (kr. toimik tl 9, 10, 11, 12) Lisatud kviitungite koopiatest on näha, et J kviitungile ja GS kviitungile on märgitud käsikirjaliselt sama isikutunnistuse number ja allkiri, kuid GS on kasutatud teist krediitkaarti. Kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollist ja kohtuistungil vaadatud salvestisest nähtuvalt on teabekandjal fikseeritud 12.12.2015 turvakaamerate salvestised Estonia pst 9 asuvas Solarise Keskuses. Nimetatud teabekandjatelt on näha, kuidas nokkmütsis heleda salli ja tumeda jopega ning prillidega isik, kes sarnaneb J. Jüsmäle, liigub kaubanduskeskuses ning siseneb juveelipoodi J, vaatab kaupa, klienditeenindaja võtab välja vitriinist mingi eseme, isik helistab vahepeal ning klienditeenindaja pakib kauba heledasse kilekotti. Seejärel klient paneb kaardi terminaali ja klienditeenindaja annab

tšeki allkirjastamiseks Seejärel lahkub klient müügisaalist heleda kilekotiga. Teiselt salvestiselt on näha, et sama isik on suundunud P müügipunkti, suhtleb teenindajaga, võtab pükste tagataskust välja rahakoti, seejärel eemaldub ja räägib telefoniga ning läheb uuesti leti juurde. Pärast seda võtab klienditeenindaja aparaadist kinkekaarte, pakib need kotti ja klient lahkub. (kr. toimik I kd, tl 150-151, 152-169, 170) NE AS andmetel on kaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxx 12.12.2015 teostatud Estonia pst 9 kolm tehingut: kell 16.39.17 summas 778, 88 € J, kell 16.33.17 summas 1000 € P Solaris ja kell 16.28.56 summas 1000 € P Solaris. (kr. toimik II kd, tl 23-24) Rahvastikuregistri andmebaasi väljavõttest nähtuvalt on tunnistaja V.V episoodiliselt elanud Soome Vabariigis kuni 31.10.2010 ning alates 01.11.2010 on tema alaliseks elukohaks Soome Vabariik. (kr. toimik II kd, tl 13) Eesti.ee andmebaasi andmete kohaselt on V.Vle 09.01.2015 välja antud isikutunnistus nr xxxxxxxxxxx, mis on tunnistatud kehtetuks alates 25.11.2015. (kr. toimik II kd, tl 14, 15, 16) 17.05.2016 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Jevgeni Jüsmä kinni samal päeval Maneeži 7 juures kell 14.30. Kahtlustatavana kinni peetud Jevgeni Jüsmä juurest leiti erinevate Soome Vabariigi kodanike dokumente, sularaha 400 eurot ja 40 P kinkekaarti ID numbritega xxxxxxxx kuni xxxxxxxx ning xxxxxxxx kuni xxxxxxxx. (kr. toimik II kd, tl 55-56) Äravõetud P kinkekaarte on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis ning on tuvastatud, et iga pileti väärtus on 50 eurot ja piletid on kehtivusega kuni 13.12.2016. Igal piletil on triip-kood ja piletinumber. Vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud 40 P ID numbriteks: xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx , xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx , xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx , xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx , xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx , xxxxxxxx, xxxxxxxx , xxxxxxxx (kr. toimik II kd, tl 57, 58-60). AS P esitatud kaardimakse kviitungid, millest nähtuvalt on P Solaris müügipunktis 12.12.2015 kell 16.28.56 tasutud 1000 eurot krediitkaardiga nr ....xxx ning käsikirjaliselt on kviitungile märgitud maksja allkiri ja maksja dokumendi number xxxxxxxxx ning samal päeval kell 16.33.17 on tasutud 1000 eurot krediitkaardiga nr ....xxx ning käsikirjaliselt on kviitungile märgitud maksja allkiri ja maksja dokumendi number xxxxxxxxx. Kviitungite saatekirja kohaselt keeldus klient dokumenti müüja kätte andmast, dokumendi numbri kirjutas klient tšekile ise. Kinkepileteid prooviti Viru Keskuse müügipunktis realiseerida, kuid kliendil paluti pöörduda P kontorisse, kus raamatupidaja palus kliendil tõendada kasutatud maksekaardi omandiõigust. Klient väitis end minevat dokumendi järele, kuid tagasi ei tulnud. (kr. toimik II kd, tl 61-62) AS P andmete kohaselt müüdi ülalviidatud krediitkaardiga tasudes 12.12.2015 kell 16.29.44 kliendile P kinkepiletid numbriga xxxxxxxx-xxxxxxxx, kell 16.33.41 piletid numbriga xxxxxxxx-xxxxxxxx ja numbriga xxxxxxxx-xxxxxxxx. Lisaks edastati menetlejale turvakaamera fotod kliendist, kes ostu sooritas ja sellest, kuidas isik kassatšekki allkirjastab. (kr. toimik II kd, tl 63-73) AS P esitas menetlejale salvestiselt tehtud fotod isikust, kes ostis 12.12.2015 P kinkekaarte. (kr. toimik II kd, tl 74-76) Kannatanu K.T poolt menetlejale esitatud arve, mille kohaselt on kannatanu 12.12.2015 kell 16.00.29 tasunud xxx asuvas R kaupluses kauba eest. (kr. toimik kd II, tl 52) Kannatanu K.T kiri vastusena prokuröri järelepärimisele krediitkaardi maksete hüvitamise kohta summas 2778, 88 eurot, milles märgib, et pank ei nõudnud temalt

kirjas nimetatud summa maksmist kuna kaarti kasutas varas, mitte tema (kohtutoimik tl 126). Kohus, võrrelnud kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale. Puutuvalt süüdistatava kohtuistungil esitatud versiooni tundmatust isikust, kellele ta krediitkaardiga kuldketi ostis ja P kinkekaarte üldse ei ostnud, leiab kohus, et süüdistatava ütlused on vastuolus kohtueelsel menetlusel antud ja kohtuistungil ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud ütluste sisuga. Kohtueelsel menetlusel on J. Jüsmä selgitanud, et tema juurde oli tulnud tundmatu vene keelt rääkinud meesterahvas, kes palus abi ning meesterahvas andis talle pangakaardi, et ta ostaks Estonia 9 asuvast P müügipunktist kinkekaardid 2000 eurot eest ja samas asuvast juveelikauplusest J kuldketi väärtusega üle 700 euro. Kinkekaarte ja kuldketti ostes andis tšekkidele suvalise allkirja, kaardi pin-koodi ta ei teadnud ja seda ka ei küsitud. Andis isikule tagasi pangakaardi ja ostetud asjad. Ütluste muutmist põhjendas süüdistatav sellega, et ütles seda, mida tahtis kuulda uurija, sest see oli tema huvides ning teda lastaks kas sel või järgmisel päeval vabadusse. Võrreldes süüdistatava erinevas menetlusstaadiumis antud ütlusi saab tulla järeldusele, et süüdistatava ütlused on olulistes üksikasjades erinevad. Kui kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tema poole pöördus isik abi saamiseks, kellega ta suhtles inglise keeles, siis kohtueelsel menetlusel on ta märkinud, et see isik suhtles temaga vene keeles. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal paluti osta vaid kuldkett ja P kinkekaardid ostis ta oki-doki vahendusel odavamalt samal päeval kui ta kinni peeti, siis kohtueelsel menetlusel on ta selgitanud, et tundmatu isik soovis, et ta ostaks nii kuldketi Jist kui ka P kinkekaardid 2000 eurot väärtuses, mida ta olevat ka teinud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta tšekile mingeid allkirju ei andnud, kuid kohtueelsel menetlusel on ta selgitanud, et märkis tšekile suvalised allkirjad. Taolisest ütluste erinevusest tõusetub küsimus tõendiallika usaldusväärsuses. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt tuleb sellisel juhul otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta (3-1-1-131-13 p 11-12, 3-1-1-100-15 p 17). Käesoleval juhul on süüdistatav põhjendanud ütluste muutmist sellega, et ta andis selliseid ütlusi, mida tahtis kuulda uurija ja enda huvides, et ta vahi alt vabastataks. Kohus ei pea taolist ütluste muutmise põhjendust veenvaks. Kahtlustatav J. Jüsmä ei saanud kinnipidamisel teada, mida soovib uurija kuulda. Kahtlustatavana ülekuulamisel on J. Jüsmä andnud ütlusi, mis krediitkaardi kasutamist, tšekkidele allkirja andmist, krediitkaardiga ostude sooritamist Jist ja P müügipunktist puudutavas osas riimuvad teiste kogutud tõenditega. Samas ei saanud uurija teada, mis keelt pidanuks krediitkaardi J. Jüsmäle andnud isik rääkima. Kohtule jääb arusaamatuks ka see, miks asus J. Jüsmä kohtulikul arutamisel eitama P kinkekaartide ostmist ja tšekkidele alla kirjutamist kui enne tema ristküsitlemist said neid asjaolusid kinnitanud tõendid kontrollitud tema enda juuresolekul. Ometigi on süüdistatav oma ütlusi muutnud. Kuna süüdistatava ütlused on olulistes asjaoludes üksteisega vastuolus, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb tõendikogumist valdavas osas välja jätta ning arvesse saab võtta vaid süüdistatava ütlustest tulenevat kahte asjaolu, s.o süüdistatava viibimist süüdistuses märgitud kuupäeval Estonia pst 9 asuvas Solarise keskuses ja J kaupluses krediitkaardiga ostu sooritamise fakti. Muus osas tuleb süüdistatava ütlused kui ebausaldusväärsed ja omavahel vastuolus olevad kõrvale jätta. Sellele seisukohale jõudmist toetab ka asjaolu, et süüdistatava kohtuistungil antud ütlused olulistes asjaoludes ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud ning omavahel riimuvate tõenditega.

Kohtulikul arutamisel kontrollitud tõenditest nähtuvalt on kannatanu K.T pöördunud politseisse seoses 12.12.2015 tema õlakotist esemete vargusega, sh HSBC krediitkaardi vargusega ning sellega, et tema HSBC panga krediitkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxx maksti kolmel korral kokku summas 2778, 88 eurot. Kannatanu nõuete maksmapanekuks on kannatanu K.T esitanud tsiviilhagi 3225, 23 euro nõudes, millest summa 2778, 88 eurot puudutab tema krediitkaardi kasutamist ostude tegemisel (süüdistusakti lisa kriminaalasjas nr 16230103438, kr. toimiku lk 14-15). N E AS andmetel on selle krediitkaardiga Estonia 9 asuvas kaubanduskeskuses sooritatud kolm ostu, ajaliselt kell 16.28.56 ja 16.33.17 kahel korral 1000 euro kaupa P müügipunktis ja kell 16.39.17 J kaupluses. P müügipunktist ja J kauplusest on esitatud kassatšekid, milledelt näha olevad krediitkaardi numbri kolm viimast numbrit on 609. Seega kattuvad NE AS, P ja J andmed krediitkaardi kasutamise fakti ja tehingute summaliste suuruste kohta. Eelmärgitud kassatšekkidelt on näha, et krediitkaardi kasutaja on märkinud kassatšekile oma isikut tõendava dokumendi numbri xxxxxxx ning kirjutanud allkirja. Rahvastikuregistri andmebaasi andmete kohaselt on isikutunnistus nr xxxxxxxx 09.01.2015 välja antud V.Vle ning seoses isikutunnistuse kadumisega on see isikutunnistus alates 25.11.2015 tunnistatud kehtetuks. Tunnistajana üle kuulatud V.V ütluste kohaselt läks tema rahakott koos isikutunnistusega kaduma 21.11.2015 ning 25.11.2015 esitas ta taotluse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Kassatšekkidel olevad allkirjad ei ole tema kirjutatud. Seega on nende tõenditega tuvastatud, et K.T krediitkaarti on ühel päeval kolmel korral kasutatud ostude sooritamiseks K.T teadmata ja nõusolekuta ning krediitkaardi kasutaja isiku tõendamiseks on kasutatud V.V isikutunnistust, mis oli kasutamise ajaks tunnistatud kehtetuks. Selles tulenevalt kasutas krediitkaarti isik, kes ei olnud ei K.T ega V.V. Tunnistaja A.K ütluste kohaselt töötas ta S keskuses J juveelipoes müüjana ja tundis kohtuistungil Jevgeni Jüsmäs ära isiku, kes ostis juveelipoes kuldketi hinnaga alla 800 euro, makstes krediitkaardiga. Kuivõrd tšekile on vaja kinnitada isikusamasus, siis on vaja täita andmed, ning see klient soovis need ise täita. Kaup pakendati firma logoga kilekotti. Kohtuistungil vaadatud juveelipoe turvakaamera salvestusest on näha, kuidas J. Jüsmäga sarnanev isik valib kaupa ja täidab pärast maksmist mingit paberit. Teistelt S keskuse turvakaamerate videosalvestistelt on näha, et samasuguses riietuses isik liigub keskuses ringi ning enne J kaupluses käimist käib P müügipunktis ostu sooritamas. Seejuures on isikut salvestatud seljatagant ja küljelt. Teiselt videosalvestuselt tehtud fotodelt on aga sama isikut salvestatud eest ning nendelt fotodelt on üheselt näha, et sama isik allkirjastab kassatšeki. Jevgeni Jüsmä kahtlustatavana kinnipidamisel võeti Jevgeni Jüsmält ära 40 P kinkekaarti, milliseid vaadeldi ja milliste ID numbrid vaatluse käigus üles kirjutati. P esitas kohtueelsel menetlusel vaidlusalusel päeval ostetud 40 kinkekaardi ID numbrid, mis üks-ühele kattuvad Jevgeni Jüsmält kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud kinkekaartide ID numbritega. Seega arvestades eelmärgitud tõendeid kogumis saab tulla ühesele järeldusele, et Jevgeni Jüsma sooritas 12.12.2015 Solarise keskuses asukohaga xxxx ostud P müügipunktist ja J juveelipoest, kasutades ostude eest maksmiseks K.Tlt varastatud krediitkaarti ja tõestas krediitkaardi omaniku isikusamasust V.Vlt varastatud ja kehtetuks tunnistatud isikutunnistuse andmete esitamisega, märkides isikutunnistuse numbri tšekile ja kirjutades ka järele aimatud allkirja andmete õigsuse tõendamiseks. Kohus leiab, et süüdistatav Jevgeni Jüsmä lõi oma käitumisega AS P S müügipunkti klienditeenindajas ja J OÜ kaupluses klienditeenindajas ebaõige ettekujutuse ostu sooritajast, tema maksevõimest ja isikust. Arvestades seda, et ostu sooritamiseks esitas J. Jüsmä klienditeenindajatele eelnevalt varastatud krediitkaardi ja tõendas oma isikut eelnevalt varastatud isikutunnistuse andmete märkimisega kassatšekile ning andes andmete õigsuse tõendamiseks suvalise allkirja, tegutses J. Jüsmä klienditeenindajaid eksitusse viies eesmärgipäraselt, so kavatsetult, olles üheselt teadlik sellest, et krediitkaart ei kuulu temale ja kasutatud isikutunnistust temale välja antud ei ole. Eelmärgitust eksitusse viies tegid klienditeenindajad varakäsutused, müües J. Jüsmäle

kaupa, mille ostmiseks J. Jüsmäl õiguslik alus puudus. Ostude sooritamisega sai J. Jüsmä kasu ostude rahalises väärtuses, tegemata ise selleks kulutusi. Kuigi kaupade müüjad, kes varakäsutuse tegid, ise kahju ei kannatanud, siis J. Jüsmä sai varalist kasu krediitkaardi omaniku K.T arvelt, kellel tekkis panga ees kohustus tasuda kasutatud krediiti 2778, 88 euro ulatuses, st tegemist on n.n kolmnurkkelmusega, kus petetu, antud juhul P AS ja J oma eksitusse viidud klienditeenindajate käitumise tõttu tegid varastatud krediitkaardiga makseid vastu võttes varakäsutuse kolmanda isiku, s.o K.T arvelt. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et Jevgeni Jüsmä käitumine on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisena. Süüdistuse kohaselt on J. Jüsmä käitumine kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona, kuivõrd kuritegu on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kohtule esitatud karistusregistri andmete kohaselt on süüdistatavat karistatud KrK § 141 lg 2 p 1, 4 ja § 25 lg 2 järgi, kuid need karistusandmed on arhiveeritud, mistõttu ei saa need andmed olla süüteo kvalifitseerivaks tunnuseks. Samas leiduvad karistusregistris (kr. toimik II kd, tl 94-99) andmed Harju Maakohtu 26.02.2007 määruse kohta, samuti Harju Maakohtu määrus (kr. toimik II kd, tl 100101), mille kohaselt on tunnistatud lubatavaks Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 18.05.2005 otsuse ja Stockholmi Linnakohtu 20.01.2006 otsuse täitmine Jevgeni Anissimovi (Jevgeni Jüsmä) suhtes Eesti Vabariigis. Harju Maakohtu määrusega kvalifitseeriti J. Anissimovi süüteod KarS § 392 lg 2 ja § 25 lg 2; § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 25 lg 2; § 200 lg 2 p 7; § 214 lg 2 p 1, 4; § 2681 lg 2 p 1; § 175 lg 1; § 176 lg 2 p 1; § 418 lg 3 p 3 ja § 420 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 7 aastat ja 6 kuud, millise karistuse kandmist arvestati alates 15.02.2005. Kohtule esitatud kinnipeetava andmete (kr. toimik II kd, tl 102-103) kohaselt asus J. Anissimov eelmärgitud karistust Tallinna Vanglas kandma alates 09.11.2006, kandes karistust nii Tallinna Vanglas, Ämari Vanglas, Tartu Vanglas kui ka Viru Vanglas ning karistuse lõpptähtaeg oli 14.08.2012. Rahvastikregistri andmebaasi andmetel (kr. toimik II kd, tl 104) on Jevgeni Anissimov muutnud oma perekonnanime ja uueks perekonnanimeks on saanud Jüsmä. Seega puudutavad Jevgeni Anissimovi karistusandmed perekonnanime muutmise järel süüdistatavat Jevgeni Jüsmä. Kuivõrd Eesti Vabariik on kohtumäärusega tunnistanud Rootsi Kuningriigi kohtuotsuste täitmise lubatavaks ning kvalifitseerinud süüdimõistetu süüteod ümber Eesti Vabariigis kehtiva karistusseadustiku järgi, määrates ka karistused nii iga süüteo eest eraldi kui ka kuritegude kogumis, on süüdistatava Jevgeni Jüsmä puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud röövimise, kuivõrd kohtumäärusega on süüdistatavat karistatud ka KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tõendamisesemeks oleva KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud J. Jüsmäle KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus kustunud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Jevgeni Jüsmä käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona, so varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega tekitati teisele isikule varalist kahju ja kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud episood – Jevgeni Jüsmä Samuti süüdistatakse Jevgeni Jüsmät KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 28.12.2015 varastas xxxx asuva baari Z suitsuruumist L.Ti poolt lauale asetatud ja OÜle B kuulunud mobiiltelefoni, tekitades sellega OÜle B varalise kahju 873, 06 senti. Kohtuistungil süüdistatav Jevgeni Jüsmä ristküsitluse alguses leidis, et ta võis telefoni võttes käituda viisil, mis võis olla seadusevastane, kuid ei pannud toime mitte mingit kuritegu. Tutvus ühe tütarlapsega, kellega läks baari ning baaris olles läks suitsuruumi

ning nägi laual telefoni. Peale tema ei olnud suitsuruumis kedagi. Suitsuruumist väljudes võttis telefoni ja vaatas baaris ringi, kellele võiks telefon kuuluda, kuid peale turvamehe ei näinud kedagi. Tahtis telefoni tagastada, kuid ei näinud kedagi, kellele tagastada või küsida telefoni kohta. Telefon jäi tema kätte, keset ööd ei hakanud politseisse pöörduma. Mõtles telefonist saada informatsiooni, kuid telefon osutus blokeerituks. Telefoni kaotas ära. Tütarlaps, kes temaga oli, telefonist midagi ei teadnud. Edasise küsitluse käigus selgitas süüdistatav juba seda, et on nõus, et ei käitunud õigesti, kuid on valmis välja maksma 400 eurot. Turvamehe käest ta ei küsinud ega ka pakkunud telefoni turvamehele. Pealegi turvameest nägi silmanurgast ja ta eemaldus. Turvamees ei ole leiubüroo ning turvamees ei kutsunud esile usaldust. Telefoni kaasa olnud tütarlapsele ei pakkunud, sest suitsuruumi minnes oli telefon juba seal. Kannatanu B OÜ esindaja L.T selgitas, et teab prillidega süüdistatavat (Jevgeni Jüsmä), kes 28 detsember 2015 oli Tartu mnt-l baaris Z koos ühe naisterahvaga kuna rahvast oli vähe. Baar oli üldiselt tühi, üks seltskond vist käis ja oli baari personal. Oli kaasas telefon iPhone 6, valgete kaantega, kolm päeva vana. Telefon oli tema valduses kuni kella kolmeni öösel kui käis suitsuruumis. Suitsuruumis oli telefon kaasas ja tuli koos sõbrannaga välja ning telefon jäi suitsuruumi lauale. Et telefoni enam ei ole, avastas paar tundi hiljem. Sai aru, et see on varastatud. Läks suitsuruumi vaatama, kuid telefoni ei olnud. Mäletab meesterahvast seetõttu, et ta oli baaris ainuke meesterahvas. Meesterahval olid prillid ees, täpselt samasugune kui praegu, riided olid teised, must jope või lühike mantel. Tagasi minnes baaris oli ainult baari personal, telefoni otsiti baarist, kuid ei leitud. Tsiviilhagis on näidatud vaid telefoni ostuhind 873, 06, kaante hinda sinna juurde pandud ei ole. Kindlustusselts on hüvitanud osa summast, kui õigesti mäletab, siis 480 eurot. Jääb hagi juurde. Tunnistajana üle kuulatud I.B selgitas, et tutvus isikuga, kes on saalis (näitab Jevgeni Jüsmäle), isik tutvustas ennast kui Aleksei. Tutvus baaris Z, mis on Stockmanni kõrval. See oli enne aastavahetust 2015 detsembris. Tutvus öösel, istusid baaris kaks-kolm tundi. Seltskonnas olid kahekesi, mingi seltskond oli seal veel. Käis suitsuruumis suitsetamas, kuid kas Aleksei suitsetas, seda ei mäleta, samuti ei mäleta seda, mitu korda käisid suitsuruumis. Lahkusid baarist vastu hommikut nelja-viie ajal. Viimase suitsu tegi ilmselt suitsuruumis koos Alekseiga. Suitsuruumis midagi silma ei paistnud. Lahku läksid pärast Zi ja kohtusid vist järgmisel päeval. Unustas oma telefoni iPhone 6 Aleksei autosse ja võttis telefoni ära. Telefoni abonentnumber oli xxxxxx , telefoni ostis Tele2st. Kirjalikud tõendid ja salvestised: AS Eesti Telekom müügitellimus nr xxxxxxx, millest nähtuvalt on OÜ B esindaja L.T vastu võtnud mobiiltelefoni iPhone 6S, kuldne, imei: xxxxxxxxxxxxxx, hinnaga 873, 06 eurot (kr. toimik I kd, tl 12). Äriregistri andmebaasi väljatrükk, millest nähtuvalt on B OÜ juhatuse liikmeks L.T (kr. toimik I kd, tl 13) Maksekorraldus nr xxxx, mille kohaselt on S P&C I AS 31.03.2016 tasunud R.T arvelduskontole 500, 00 eurot selgitusega „telefoni hüvitis“ (kr. toimik II kd, tl 80). Tele2 Eesti AS arve nr xxxxxx_JM, millest nähtuvalt on I.B ostnud järelmaksuga mobiiltelefoni Apple iPhone 6 imei: xxxxxxxxxxxxxx, hinnaga 729, 00 eurot (kr. toimik I kd, tl 34) Kohtuistungil vaadeldi xxxx asuva PZC turvakaamerate salvestisi 28.12.2015, millistest nähtub, et kell 03.33.26 sisenevad kaks naisterahvast suitsuruumi. Kaamerale lähemal oleval laual on hele sigaretipakk. Ühel naisterahvastest on käes valge mobiiltelefon,

mille ta asetab keskmisele lauale. Üks naisterahvastest pikkade tumedate juuste ja pika kleidiga istub kaamerale lähemal oleva esimese laua juurde vasakule ja telefoni keskmisele lauale asetanud naisterahvas istub paremale teisele poole lauda, istudes esimese ja keskmise laua juurde. Kell 03.48.46 naisterahvad tõusevad püsti ja hakkavad lahkuma. Vasakpoolne naisterahvas võtab kaasa sigaretipaki ja pokaali, teine naisterahvas tuleb tagasi ning võtab pokaali, misjärel mõlemad naisterahvad lahkuvad suitsuruumist, mobiiltelefon jääb suitsuruumi lauale. Teisel videol on näha, et kell 03.49.46 sisenevad suitsuruumi naisterahvas ja Jevgeni Jüsmä ning nad istuvad vasakule keskmise laua juurde. Naisterahvas vaatab korduvalt laual olevat telefoni, lülitab seda, J. Jüsmä keerab telefoni teist pidi lauale. Seejärel naisterahvas uuesti korduvalt avab laual oleva telefoni katte kaane ja lülitab telefoni, mille järel hakkab ekraan helendama. Mõne aja pärast tõusevad nad püsti, ja kui naisterahvas suundub väljapääsu poole, võtab J. Jüsmä kell 03.53.19 laual oleva mobiiltelefoni. Naisterahvas kustutab sigaretti ja samal ajal paneb J. Jüsmä telefoni taskusse. Kell 03.57.33 lahkuvad mõlemad suitsuruumist, esimesel laual olnud sigaretipakk jääb lauale. Kolmandal videol on näha baari välisuks ja kell 03.01.09 sisenevad baari naisterahvas ja J. Jüsmä. Kell 03.18.24 väljub baarist J. Jüsmä ja kell 03.19.45 tuleb J. Jüsmä baari tagasi. 03.53.47 väljuvad baarist naisterahvas ja J. Jüsmä. Neljandal salvestisel on näha baariruum, kuhu kell 03.01.42 tulevad naisterahvas ja J. Jüsmä, kes käivad baarileti juures ja istuvad diivanile. Kell 03.18 lahkub J. Jüsmä baariruumist ja tuleb tagasi 03.20. Kell 03.20.20 lahkuvad mõlemad baariruumist ning tulevad tagasi kell 03.25. Naisterahvas tegeleb pidevalt oma telefoniga, kella 03.30 ajal võtab J. Jüsmä jope seljast. Tütarlaps pidevalt tantsib baariruumis, võtab aeg-ajalt oma telefoni ja joob klaasist, seejärel jätkab tantsimist. Kell 03.49.15 võtavad naisterahvas ja J. Jüsmä oma riided ja panevad selga. Kell 03.49.25 möödub nendest baariruumis suitsuruumist väljunud naisterahvas, kes jättis oma telefoni suitsuruumi ja möödub ka suitsuruumis olnud pikas kleidis tumedate juustega naisterahvas, kes hakkab baariruumis tantsima. Kell 03.49.35 J. Jüsmä ja naisterahvas lahkuvad baariruumist samas suunas, kust tulid kaks naisterahvast (kr. toimik I kd, tl 171, 172-186, 187). Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt kontrolliti I.Bi kasutuses olevate abonentnumbrite xxxxxxx ja xxxxxxx ning mobiiltelefoni imei-koodiga xxxxxxxxxxxxx võimalikku seost varguse toime pannud isikuga ning tehti korduvaid eristusi varastatud mobiiltelefonile. Tuvastati, et varastatud mobiiltelefoni ajavahemikul 08.01.2016 kuni 19.01.2016 kasutatud ei ole. Mobiiltelefonis imei-koodiga xxxxxxxxxxxxx on ajavahemikul 27.12.2015 kuni 06.01.2016 kasutuses abonentnumber xxxxxxx. Telefoniga on 27.12.2015 tehtud kaks kõnet. 28.12.2015 kell 04.01 on saadetud tekstisõnum. Järgmine telefoni kasutus on toimunud alles 05.01.2016. Abonentnumber xxxxxx on olnud kasutuses 27.12.2015 kuni 06.01.2016, peale mida on kõned suunatud kuni 15.01.2016. Abonentnumber oli 28.12.2015 kell 04.00 kasutuses varastatud mobiiltelefonis. Kell 04.01 on sama number tagasi eelnevalt kasutatud mobiiltelefonis imei-koodiga xxxxxxxxxxxxxx kuni kella 12.19ni. Pärast seda on abonentnumber pandud mobiiltelefoni imei-koodiga 13625000879630 ning on kasutuses kuni 05.01.2016. Abonentnumber xxxxxxx on aktiivses kasutuses perioodil 27.12.2015 kuni 15.01.2016 ja aktiivselt suheldakse numbriga xxxxxxx, mille kasutajaks politsei infosüsteemi kohaselt on Jevgeni Jüsmä (kr. toimik I kd, tl 249-250) Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt kontrolliti omavahelist suhtlust V.B ja Jevgeni Jüsmä vahel, kellest viimane kasutas mobiiltelefoni abonentnumbrit xxxxxxx ning tuvastati, et nii V.B kui ka Jevgeni Jüsmä helistasid 29.06.2016 D.Vle (kr. toimik II kd, tl 50-51). Kõrvutades kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis asub kohus alljärgnevale seisukohale. Süüdistatav J. Jüsmä on end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi tunnistanud, kuid leidnud, et ta ei ole kuritegu toime

pannud. Küll on ta tunnistanud, et võttis baari suitsuruumist kaasa laual olnud telefoni, kuid kaotas selle ära. Seejuures esitas süüdistatav versiooni, et ta soovis telefoni omanikule tagastada, eeldades, et leiab telefonist omaniku kohta andmeid, kuid telefon osutus blokeerituks. Süüdistatava viibimist baaris Z ja ka suitsuruumis kinnitas tunnistajana üle kuulatud I.B, kes oma sõnade kohaselt oli ta baaris koos J. Jüsmäga, kes oli end esitlenud Alekseina. Muid olulisi tõendamiseseme asjaolusid tunnistaja avaldada ei soovinud, vastates küsimustele, et ei mäleta. Küll kinnitas tunnistaja, et tema kasutuses olnud telefon jäi J. Jüsmä autosse ja ta sai selle tagasi samal päeval. J. Jüsmä viibimist baaris kinnitas ka kannatanu B OÜ seaduslik esindaja L. T, kes kohtuistungil J. Jüsmä kui ühe naisterahvaga koos olnud ja baaris olnud ainsa meesterahva ära tundis. L. T selgitas ka seda, et ta tuli pärast telefoni puudumise avastamist baari tagasi ja küsis baaritöötajate käest telefoni kohta ning koos baari töötajatega otsiti telefoni baari ruumidest. J. Jüsmä viibimist baaris Z ja selle suitsuruumis vaidlusalusel ajal tõendavad lisaks isikulistele tõendiallikatele üheselt ka baari videosalvestised, millistelt on kellaajaliselt näha L.Ti poolt suitsuruumis käimine ja telefoni lauale unustamine, J. Jüsmä baari sisenemine, baaris viibimine, suitsuruumis käimine ja sealt telefoni kaasa võtmine kui ka baarist lahkumine. Eelmärgitud tõenditega on üheselt tuvastatud, et J. Jüsmä võttis baari suitsuruumist kaasa telefoni ning telefoni omanik oma telefoni tagasi ei saanud ning jäi sellest kestvalt ilma. Lisaks eelmärgitule ilmnes tunnistaja I.Bi ütlustest, et baarist lahkudes viis J. Jüsmä teda hommikul autoga koju ning ta unustas oma telefoni J. Jüsmä autosse ning telefoni sai tagasi päeval. Samas nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et ajal, mil I.Bi telefon oli J. Jüsmä käes, on I.Bi telefonist pärit sim-kaarti kasutatud OÜle B kuulunud ja J. Jüsmä poolt baari suitsuruumist kaasa võetud mobiiltelefonis sõnumi saatmiseks ning seejärel on sim-kaart tagasi pandud I.Bi mobiiltelefoni ning on selles telefonis olnud kasutusel kuni kella 12.19ni, mil kõned suunati I.Bi kasutuses olnud teisele numbrile. Samas on I.Bi telefoniga võetud hiljem korduvalt ühendust J. Jüsmäle kuulunud numbriga. Seega saab järeldada, et kell 04.00 on varastatud mobiiltelefoni kasutatud I.Bi telefoni kaardiga. Kuivõrd telefoni kasutamine toimus mõned minutid pärast J. Jüsmä ja I.Bi baarist lahkumist pidi ka I.B oma telefoni kaardi kas andma J. Jüsmäle kasutada või kasutas seda ise varastatud telefonis. Samas on I.B eitanud teadmist võõrast telefonist. Samas ei ole I.Bi käitumisel J. Jüsmä teo kvalifitseerimisel tähtsust. J. Jüsmä selgitas, et ta soovis telefoni tagastada omanikule, kuid süüdistatava selgitustest ei ilmnenud, mida ta selleks ette võttis. Süüdistatava väidete kohaselt ei andnud ta tema valdusesse sattunud telefoni baari turvamehele, kuivõrd turvamees ei ole leiubüroo ega äratanud temas usaldust. Kohus leiab, et eeskätt just turvamees peab taolises olukorras olema esimene adressaat, kelle poole pöörduda, kuivõrd turvamees ongi lõbustusasutuses korra tagamiseks palgatud, olles ka isikuks, kes seisab hea ka lõbustusasutuses oleva vara säilimise eest. Vastasel juhul puuduks üldse vajadus turvatöötaja palkamiseks. Kui J. Jüsmä ei pidanud vajalikuks turvatöötajat tülitada, siis saanuks ta pöörduda ka baaris oleva seltskonna poole, kelle olemasolu on videosalvestiselt üheselt näha. Ilmselgelt pidi J. Jüsmä aru saama, et telefon sai kuuluda vaid baaris oleva seltskonna liikmele. Peale selle leiab kohus, et baaris olid ka baari töötajad, kes J. Jüsmät teenindasid ja kes olid baaris kuni baari sulgemiseni. Ka L.Ti selgitustest nähtuvalt tuli ta mõne aja pärast baari tagasi oma telefoni otsima ja baari töötajad aitasid tal telefoni otsida. Baari töötajad olid videosalvestiselt nähtuvalt baaris ka siis kui J. Jüsmä ja I.B baarist lahkusid. Seega saanuks J. Jüsmä pöörduda ka baari töötajate poole. J. Jüsmä seda aga ei teinud ja võttis telefoni kaasa, kehtestades mobiiltelefonile oma valduse. Selline objektiivne käitumine lükkab ümber J. Jüsmä versiooni soovist telefon tagastada ning näitab seda, et J. Jüsmä soovis võõrast vara omaniku tahte vastaselt omastada. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum ja süüdistatava J. Jüsmä objektiivne käitumine annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava

süüteo toimepanemisest. B OÜ juhatuse liige L.T pöördus varguse tõttu politseisse, mis viitab sellele, et ta ei olnud andnud oma telefoni võtmiseks oma nõusolekut ja tema telefoni võtmiseks J. Jüsmäl õiguslik alus puudus. Seega on sedastatav, et see mobiiltelefon oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka sisuliselt vastustanud, väites, et ta ei pruukinud käituda õigesti. Sellest tulenevalt saab üheselt järeldada, et mobiiltelefoni äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada mobiiltelefoni senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et tegemist võib olla omastamisega, kuid mitte vargusega. Kohus leiab, et taolises olukorras on tegemist siiski vargusega, millist seisukohta toetab ka senine kohtupraktika. Riigikohus on leidnud, et „kaotanud baaris kui avalikus kohas oma mobiiltelefoni, väljus see kannatanu valdussfäärist, kuna ta ei teadnud selle asukohta ja seetõttu puudus tal ka selle valitsemistahe. Samas ei muutunud kaotatud mobiiltelefon ka valdusetuks, vaid valdus läks üle baaripidaja valdussfääri, kes teostab baaris olevate asjade üle faktilist võimu oma töötajate kaudu. Samas, olenemata sellest, et mobiiltelefon oli üle läinud baaripidaja valdussfääri, on kohtud põhjendatult kvalifitseerinud selle hõivamise süüdistatava poolt varguse katsena, kuna pannes selle oma taskusse, alustas süüdistatav sellele oma valduse kehtestamist. Süüdistatava tegu oleks tulnud käesoleval juhtumil kvalifitseerida lõpuleviidud vargusena siis, kui tal oleks õnnestunud mobiiltelefoniga baarist väljuda. Alles sellisel juhul oleks süüdistataval tekkinud võimalus varastatut oma äranägemise järgi käsutada“ (3-1-1-2308). Käesoleval juhul õnnestus J. Jüsmäl OÜle B kuulunud mobiiltelefoniga baarist väljuda ja käsutada telefoni omal äranägemisel ning süüdistatav murdis telefoni kaasa võttes baaripidaja valduse telefoni üle, viies varguse lõpule. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt, mistõttu on realiseeritud ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud röövimise. Kohus on ülalpool juba põhjendanud, miks kohus loeb J. Jüsmät isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ning ei hakka seda enam kordama. Küll peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavale KarS § 199 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud J. Jüsmäle mõistetud karistus kustunud, mistõttu oli J. Jüsmä vargust toime pannes KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Jevgeni Jüsmä käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud röövimise. KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritud episood – Jevgeni Jüsmä Jevgeni Jüsmät süüdistatakse ka selles, et süüdistatav koos V.Bga lõi kindlustusandjas kindlustushüvise saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, põhjustades teise isikuga kokkuleppel 04.07.2016 kella 18.46 ajal Tallinnas xxxx juures liiklusõnnetuse. Süüdistatav Jevgeni Jüsmä end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et sõitis tanklast välja peateele, ei märganud autot ja ei andnud teed ning juhtus avarii. Liikus Opel Omegaga, mille soetas. Liikluskindlustus oli sõlmitud. Arvab, et ei rikkunud liiklusnõudeid, vasakult liikujate nägemist segasid

avatud väravad. Juriidilisest küljest vaadatuna oli tema süü, sest ei andnud teed. Tunnistas end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Pöördus kindlustusfirmasse, et anda selgitus, saatis e-meiliga fotod ja küsis kas tahetakse sõidukit ka näha. Ei tahetud. Ootas ja kui keegi tema poole ei pöördunud, müüs sõiduki maha. Hüvitist ei saanud, ei nõudnud midagi. Kannatanu temalt hüvitist ei nõudnud, kõik jäi kindlustuse raamidesse. Seaduse järgi peab pöörduma kindlustusse, helistas 112. Kas teine isik kindlustuselt midagi nõudis, seda ei tea. Ise tegi seda nagu seaduses kirjas. On seda tunnistajat näinud kaks korda elus, esimene kord avarii momendil, teine kord kindlustusele selgitust andes. Pole aimugi millest see isik täna rääkis, tegelikult seda inimest ei tea, pole varem kohanud ega helistanud. Teatele liiklusõnnetusest kirjutas alla liiklusõnnetuse toimumise päeval, Opeli ostu-müügilepingul on andmed õiged. Lepingu sõlmimine toimus N tanklas, automaattankla Nissani Keskuse kõrval Mahtra tänaval. Müüjaks oli meesterahvas. Opeli eest maksis 400 eurot, täpselt ei oska öelda, Opel oli normaalne, liikumiskõlbulik. Tunnistajana üle kuulatud S.F selgitas, et tahtis oma auto viia lammutusse, see oli 20 aastat vana, sest müügist võiks saada 150 eurot. Rääkis sellest korteriühistu esimehega. Korteriühistu esimees ütles et võib anda ühe tuttava telefoninumbri, võib rohkem maksta kui makstakse vanametallist. Samal päeval kui lepingu koostasid, palus tal dokumenti esitada ja võttis välja ID-kaardi ning jäi meelde V, D. Ütles, et tal on ostja olemas. Sai 150 eurot, oli rõõmus, et nii kergesti lahti sai. Arvab, et lepingul on õige kuupäeva, sest järgmine päev sõitis kuuks ajaks Venemaale. Liikluskindlustus oli vist detsembrikuuni. V helistas, ütles, et ei käivitu, helistas ka pärast seda kui uurija oli üle kuulanud. Kui tagasi tuli küsis registrist, kas on tema arvelt maha võetud, kartis, et kasutatakse ja on tema nimel. Registrist öeldi, et on arvelt maha võetud. Ülevaatus oli kindlasti tehtud, oli sõidukõlblik. Lepingu täitis V, kõik auto andmed on lepingul õiged. Arvas, et arvele võtmine on ostja kohustus. Uue auto ostis enne Venemaale sõitmist. Pöördus kindlustusse ja tagastati raha ning öeldi, et saab seda kindlustust kasutada uue auto kindlustamisel. Sai auto eest 150 eurot, lammutusest oleks saanud 70-80 eurot. Tunnistajana üle kuulatud D.V selgitas, et teab süüdistatavat, nägi teda siis kui süüdistatav ostis tema käest sõiduki üle aasta tagasi. On müügileping, 29.06.2016. Lepingust koostas osa, mis pidi olema täidetud omaniku poolt, kuid tema ei olnud omanik, osa on kirjutatud ostja poolt. Müügilepingul on õige kuupäev. Ostjaks on Jevgeni Jüsmä, pani need andmed ID-kaardilt. S.F kavatses sõiduki viia vanametalliks, ühine tuttav teadis, rääkis sellest, et sõiduk on sõidukorras, kahju sellest. Ostis Filt, kes oli tehnilises passis omanikuna kirjas. Sõiduk oli sellises seisus, et võiks vanametalliks viia. Käivitus halvasti, ostis teatud varuosasid. Müüs 300 või 350 euro eest, remont ei olnud majanduslikult otstarbekas. F kirjutas lepingule alla ja volituse, et registrist maha võtta. F oli Venemaal, ise kontrollis viie päeva pärast, ei olnud ümber vormistatud. F ise Venemaalt tagasi tulles kontrollis registrist, et on arvelt maha võetud. Autot ostes ei olnud Jüsmä üksinda, olid kahekesi. Teine oli meesterahvas, Jüsmäst noorem, rääkis vene keelt. Tulid sõidukit ostma ja arutasid kui kauaks teda jätkub. Sai aru, et ei soovitud pikemaks ajaks, vaid ajutiselt kuni teine auto on remondis. Sai aru, et osteti selle jaoks, kes vormistati müügilepingule. Kohtueelsel menetlusel näidati fotosid kolme kaupa, tundis mõlemad ära, kes tulid autot ostma. Auto müügi kuulutus oli Auto24 interneti lehel, viis päeva, võib-olla 3 päeva enne, kontaktiks oli tema telefoninumber. Ühendust võeti samal kuupäeval nagu lepingus kirjas, päeval võeti ühendust, kõik toimus õhtul. Temaga suhtles üks isik, vahetult enne kohtumist oli kõne teiselt numbrilt. Pigem oli helistajaks teine isik, helistati kahelt numbrilt. Kokku saadi poole kaheksa, kaheksa ajal Nissani Keskuse vastas Osmussaare Neste tanklas Lasnamäel. Müüs sõiduki 300 või 350 euro eest. Tehniline ülevaatus veel kestis, kindlustus oli ka omaniku nimele. F kavatses vanametalliks müüa 130 euro eest, ostis Filt 150 eest ja remondile kulutas 150 eurot. Kavatses müüa kallimalt, arvas, et saab korda teha, esitati kalkulatsioon, vaja ülevaatuseks korda teha, see ei olnud

majanduslikult otstarbekas. Osad vajasid vahetamist, sõiduk võis liikuda. Sõiduki seiskorrast oli ostjaga juttu telefoni teel, helistaja ütles, et kui teeb allahindlust, siis ta ostab ära, et on vaja ajaks, mil ta auto remondis on. Kui proovisõitu tegid, olid kolmekesi autos, proovisõitu tegi ostja. Raha sai kätte kohapeal. Tunnistajana üle kuulatud V.B selgitas, et tunneb saalis viibijatest Jura Jüsmät, kellega tutvus 2016 suvel. Mõtlesid välja skeemi teha avarii, et saada kindlustust. Peale kindlustusraha kätte saamist pidid pooleks tegema. Oli plaanis teha avarii ja saada kindlustus. Avarii sai tehtud juulis või augustis. Avariis osalesid Opel ja Volvo, millist juhtis tema. Volvo oli kasutuses olnud kuu aega või rohkem. Opeli omanikuna oli registris eelmine omanik, sõidukit ümber vormistatud ei olnud. Opeli ostsid eelmise omaniku käest. Opeli ostsid koos Jüsmäga Lasnamäelt ja järgmine kord tegid avarii. Opeli müügi kohta said informatsiooni internetist. Ostsid Opeli meesterahvalt. Opel ei olnud kallis, Opeli kindlustus pidi maksma Volvo eest raha. Avarii oli Paldiski mnt-l, sõitis Jüsmäle sisse, Jüsmä ei andnud teed, leppisid kokku, et Jüsmä sõidab välja ja tema sõidab sisse. Kindlustusavalduse esitasid mõlemad, raha ei saanud. On selle eest karistatud rahalise karistusega tingimisi. Volvol oli palju probleeme, ei olnud mõtet parandada, rääkisid sellest ja tuli jutuks, et osta teine auto, teha avarii ja saada kindlustusraha. Kindlustus pidanuks maksma turuhinda, mis oli umbes 2500. Opeli ostsid koos, ise maksis 100 eurot, Opel maksis 300 või 400. Jüsmä pidi teed mitte andma ja tema pidi sisse sõitma. Oli kellaajas kokkulepe. Liiklusõnnetus toimus esimese korraga, nägi, kui Jüsmä välja sõitis. Kokkulepe oli, et kui on teised autod või jalakäijad, siis ei tee, et ei oleks ohtlik teistele, kui kedagi teist ei ole, siis teevad. Jüsmä tuli vist mitu korda, nägi ainult ühte korda. Et mitu korda oli, seda öeldi kas kindlustusseltsist või oli video. Opeli ostu läbirääkimisi pidasid koos, tema helistas, sest Jüsmäl ei olnud telefoni. Sõiduki ostu-müügi kohta koostati dokumendid selle kohta, et Jüsmä ostis Opeli endale. Oli lepingu koostamise juures, seda tehti Peterburi teel Lasnamäel. Seal läheduses on Selver ja üle tee Neste tankla, ei tunne Lasnamäed hästi. Said Opeli kohe kätte ja Opel jäeti Õismäele. Opeliga sõitis Jüri ja leppisid kokku päeva, millal teevad avarii. Tunnistajana üle kuulatud A.L selgitas, et töötas I.Kes liikluskahjude eksperdina. On seoses registreeritud liiklusõnnetusega kokku puutunud nimedega Jevgeni Jüsmä ja B, võis olla sügisel, augustis. Liiklusõnnetus oli Paldiski mnt-l, enne Revali maja. Keeldusid juristide soovitusel kahju hüvitamisest. Sellisele seisukohale jõudis tema. Kui registreerivad liiklusõnnetuse, siis käsitleja ekspert kontrollib liiklusõnnetuse asjaolusid. Uurimise käigus selgus, et lähedal on Neste tankla, mille kaamerad on suunatud sündmuskohale. Said salvestised ja järeldasid, et liiklusõnnetus oli planeeritud. Vastutuse endale võtnud juht üritas mitu korda sattuda liiklusõnnetusse. Teadsid, et nad on omavahel võõrad. Suhtlesid osapooltega telefoni teel, meilitsi. V.Bga suhtlesid suuliselt. Käis mitu korda uurimas kaugel on menetlus. Väitis, et nad ei tunne teineteist. Tekkis kahtlus sisetunde põhjal. Dokumendid olid väga veenvalt ette valmistatud, osapooled olid kohal. Liiklusõnnetusest saab teatada viie päeva jooksul meili teel, käia eraldi, nemad käisid kahekesi koos. Viis salvestised ja dokumendid politseisse. Esialgu küsiti 6000 eurot, mis on täishäving, lisaks küsiti telefoni iPhone 6 hinda. Remonditöökoda saatis kalkulatsiooni, et sõidukit ei ole majanduslikult otstarbekas remontida. Kannatanu esitas pangarekvisiidid. Avalduse politseisse tegi I.Ke juhtkond. Pärast politseisse pöördumist oli kannatanuga kontakt, käis küsimas, miks menetlus venib. Pärast keeldumist võttis kannatanu oma sõiduki hoiukohast tagasi. Liiklusõnnetuse kohta täideti ka teade liiklusõnnetusest. Kirjalikud tõendid: 25.07.2016 koostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt teostati läbiotsimine Ivo Pärna elukohas xxxxx ning muude esemete hulgas leiti spordikott Nike, millest leiti omakorda J. Jüsmät puudutavaid dokumente (kr. toimik I kd, tl 54-58).

Asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi läbiotsimisel leitud müügilepingut, mis kannab kuupäeva 11.07.2016 ja mille kohaselt Jevgeni Jüsmä müüb A.Sile sõiduki Opel Omega registreerimismärgiga XXXXXX, xxxxxxxxxxxxxxx. Leping on kilekaante vahel koos kolme visiitkaardiga „Autode kokkuost, telefoni number“ (kr. toimik I kd, tl 79-81, 88-89) Asitõendi vaatlusprotokollist ja kohtuistungil vaadeldud videosalvestisest nähtub, et vaadeldud on R tankla Paldiski mnt poole suunatud videokaamera 04.07.2016 salvestist, millelt nähtub, et kell 18.45.47 alustab tankla territooriumilt Paldiski mnt suunas sõitu valget värvi Opel. Kell 18.45.53 jõuab Paldiski mnt juurde, seisab ja laseb peateel olevaid sõidukeid mööda. Kell 18.46.00 sõiduk tagurdab tagasi ja peatub. Seejärel kell 18.46.20 alustab sõiduk uuesti sõitmist Paldiski mnt poole ja peatub ning laseb peateel sõitvaid sõidukeid läbi. Kell 18.46.31 alustab sõiduk liikumist ja sõidab ette tumedat värvi sõidukile ning toimub kokkupõrge, mille käigus vasakult peateel liikunud sõiduk sõidab vastu valge Opeli vasakut esinurka (kr. toimik I kd, tl 188-191, 192). Asitõendi vaatlusprotokollist ja kohtuistungil kuulatud audiosalvestisest nähtub, et 04.07.2016 kell 18.50.23 helistatakse numbrilt xxxxxxx Häirekeskuse numbrile 112 ja teatatakse liiklusõnnetusest, väites, et inimesed viga ei saanud. Selgitatakse, et helistaja sõitis peateel ja tanklast sõideti välja ning tema sõitis sisse. Helistaja teatab sündmuskoha asukoha ja liiklusõnnetuses osalenud sõidukite margid ja registreerimismärgid. Helistaja teatab, et tema ei olnud roolis, vaid sõber. Tema ise on R.R. Teise juhi nimena teatatakse Jüsmä Jevgeni ning seejärel edastatakse isikukood. Helistaja teatab, et see teine isik olevat juba teatanud liiklusõnnetusest, et saavad ise hakkama, teine juht tunnistab, et oli süüdi. Teisest kõnest nähtuvalt on helistatud 04.07.2016 kell 18.52.45 Häirekeskuse numbrile 112 telefonilt xxxxxxx. Helistaja soovib teatada liiklusõnnetusest, väidab, et kannatanuid ei ole, koostavad kohapeal paberi. Helistaja selgitab liiklusõnnetuse asukohta, annab liiklusõnnetuses osalenud sõidukite andmed, margi ja registreerimisnumbrid, enda isikukoodi. Telefon antakse üle teisele isikule, kes annab enda isikukoodi ja selgitab, et teine juht Jevgeni tunnistab oma süüd. Häirekeskuse töötaja selgitab, et seal läheduses on Statoil, kust saab pabereid vormistamiseks. Kolmandast kõnest nähtuvalt on 04.07.2016 kell 19.54.46 teatatud liiklusõnnetusest. Naisterahvas teatab liiklusõnnetusest Paldiski mnt-l Rocca al Mare juures, kus sõiduk on vastu puud sõitnud. Sõidukina kirjeldab helistaja, et tegemist on musta värvi vanema autoga, pikapiga, mis on sõitnud Neste juures vastu puud. Seejärel annab helistaja oma isikuandmed. (kr. toimik I kd, tl 193-200, tõlge tl 201-208, 210) Väljatrükk Häirekeskusesse helistanud telefoninumbritest, millest nähtuvalt on 04.07.2016 numbrilt xxxxxxxx helistatud häirekeskusesse kell 18.52.45 kuni 18.56.38, numbrilt xxxxxxxx kell 18.50.23 kuni 18.56.06 ja numbrilt 5104639 kell 19.54.46 kuni 19.57.13 (kr. toimik I kd tl 209) Koopia liiklusõnnetuse teatest, millest nähtuvalt on liiklusõnnetuse ajana märgitud 04.07.2016 kell 18.45, kohana Paldiski mnt, Zoo lähedal. Liiklusõnnetuses osalenud ühe sõiduki omanikuna on märgitud Jevgeni Jüsmä, ik 38003110243, elukoht xxxxx, telefon xxxxxxxx, sõiduk Opel Omega registreerimismärk XXXXXX, kindlustusandja andmed, juhiloa kehtivusaeg ja allkiri ning teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikuna on märgitud V.B, ik xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, telefon xxxxxxxx, sõiduk Volvo V70, registreerimismärk XXXXXX, kindlustuspoliisi number, juhiloa andmed, kehtivusaeg. Teise sõiduki omaniku poolt on ära näidatud ka kokkupõrke koht ja täiendava kahjuna iPhone 6. Teatele on joonistatud ka liiklusõnnetuse toimumiskoha skeem ning teatel on sõidukijuhtide allkirjad. (kr. toimik II kd, tl 25)

Koopia liiklusõnnetuse kirjeldusest, millest nähtuvalt on V.B koostanud omakäelise seletuskirja 05.07.2016 ning märkinud, et sõitis Paldiski mnt-l Õismäe poole äärmisel parempoolsel sõidurajal. Kui järsku tema sõidurajale sõitis välja Opel Omega. Avariis süüdlane Opel selgitas, et kõrval toimuva ehituse ja selle reklaamtahvlite tõttu ta mind ei märganud. Politsei oli avarii sündmuskohal (kr. toimik II kd, tl 26-28). Koopia liiklusõnnetuse kirjeldusest, millest nähtuvalt on Jevgeni Jüsmä koostanud omakäelise seletuskirja 05.05.2015 selle kohta, et liiklusõnnetus toimus 04.07.2016. Seletuses on J. Jüsmä märkinud, et eile sõitis N tanklast välja peateele (Paldiski mnt) väljasõidu ajal ei märganud õigel ajal vahetult sõidutee äärde paigaldatud ehitusaia tõttu vasakult liikunud sõiduautot Volvo ja me põrkasime kokku (kr. toimik II kd, tl 29-31) Väljatrükk Eesti Liikluskindlustuste Fondi andmebaasist, mille kohaselt seisuga 05.07.2016 nähtuvalt sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX Volvo V70 on kasutusele võetud 2006. Kindlustuskaitse kehtivuse algus on 05.05.2016 kell 16.00 ja kindlustusperioodi algus 06.05.2016 kell 00.00. Kindlustusandjaks on E.I SE ja kindlustusvõtjaks ning sõiduki omanikuks V.B ik xxxxxxxxxxx (kr. toimik II kd, tl 32). Koopia müügilepingust, millest nähtuvalt on 29.06.2016 sõlmitud sõiduki Opel Omega registreerimismärgiga XXXXXX VIN: xxxxxxxxxxxx müügileping, mille kohaselt S.F müüb sõiduki Jevgeni Jüsmäle (kr. toimik II kd, tl 33) Väljatrükk Eesti Liikluskindlustuste Fondi andmebaasist, mille kohaselt seisuga 05.07.2016 nähtuvalt sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX Opel Omega 2.0 GL on kasutusele võetud 1995. Kindlustuskaitse kehtivuse algus on 30.06.2016 kell 00.08 ja kaitse kehtivuse lõpp 30.08.2016 kell 23.59. Kindlustusandjaks on AS I.K ja kindlustusvõtjaks ning sõiduki omanikuks S.F ik xxxxxxxxxxx (kr. toimik II kd, tl 34). Koopia Eesti Liikluskindlustuse Fondile esitatud sõidukikahju hüvitise taotlusest, millest nähtuvalt on V.B 05.07.2016 taotlenud AS I.Kelt kahju hüvitamist seoses liiklusõnnetusega Paldiski mnt N juures kell 18.30 04.07.2016. Osalenud sõidukitena on taotluses märgitud Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX, juht V.B ja teise sõidukina Opel Omega registreerimismärgiga XXXXXX. Taotlusesse on märgitud, et osalised on tekkinud kahju eest vastutava isiku osas ühel meelel, juhtumist on teavitatud politseid, kokkulepe on vormistatud kirjalikult ning politsei käis kohal. Lisaks on märgitud ka lühikirjeldus, kahju kirjeldus ja kahjustatud isiku pangakonto andmed (kr. toimik II kd, tl 35-38). Auto24.ee andmed sõidukite turuhinna kohta, millest nähtub, et 2006 aasta väljalaskega Volvo V70 hinnad on vahemikul 4700 kuni 5400 eurot, soodushindadena on märgitud samade sõidukite hinnad vahemikus 3999 kuni 4999 eurot (kr. toimik II kd, tl 39-43). Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmed sõiduki XXXXXX kindlustuspoliiside kohta, millest nähtuvalt on S.F sõlminud liikluskindlustust sõidukile ajavahemikel: 26.11.2014 kuni 26.06.2015, roheline kaart 26.11.2014 kuni 06.01.2015 S.K ASs; 27.06.2015 kuni 26.12.2015 ja roheline kaart samaks ajavahemikuks S.K ASs, 27.12.2015 kuni 30.06.2016 ning roheline kaart 27.12.2015 kuni 30.05.2016 S.K ASs; 30.06.2016 kuni 18.07.2016 ASs I.K (kr. toimik II kd, tl 44-45). Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmed Volvo V70 reg. märk XXXXXX kindlustuskaitsete kohta alates 01.01.2016. Andmete kohaselt on M.E sõlminud liikluskindlustust sõidukile ajavahemikel: 15.12.2015 kuni 14.03.2016, samaks ajaks roheline kaart S.K ASs; 15.03.2016 kuni 23.04.2016, samaks ajaks roheline kaart S.K Ass; V.B 05.05.2016 kuni 04.08.2017 ja roheline kaart 06.05.2016 kuni 04.08.2016 E.I SEs (kr. toimik II kd, tl 46-48)

Koopia müügilepingust, millest nähtuvalt on 08.06.2016 sõlmitud müügileping Opel Omega registreerimismärgiga XXXXXX müügiks ja lepingu kohaselt müüb S.F sõiduki D.Vile (kr. toimik II kd, tl 49) Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt tehti kõneeristus Jevgeni Jüsmä kasutuses olevale numbrile xxxxxxxx ja V.B kasutuses olevale numbrile xxxxxxx. Andmete analüüsi käigus oli tuvastatud, et ajavahemikul 01.06.2016 kuni 01.08.2016 Jevgeni Jüsmä ja V.B omavahel ei suhelnud, kuid 29.06.2016 helistasid V.B ja Jevgeni Jüsmä numbrile xxxxxxx, mille omanik on D.V. Andmetest nähtuvalt helistas V.B D. Vle 29.06.2016 kell 17.19, D. V helistas V.Ble kell 17.25, V.B D. Vle kell 17.44. Kell 18.30 helistas J. Jüsmä D.Vile ja kell 19.17 helistas D. V J. Jüsmäle. V.B viibis helistamiste ajal Kakumäel, J. Jüsmä xxxx juures ja seejärel xxxx juures (kr. toimik II kd, tl 50-51). Müügileping, millest nähtuvalt on 29.06.2016 sõlmitud müügileping Opel Omega registreerimismärgiga XXXXXX müügiks ja lepingu kohaselt müüb S.F sõiduki Jevgeni Jüsmäle. Lepingul puudub müüja allkiri, kuid on ostja allkiri (kr. toimik II kd, tl 105). Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt on tunnistajale D.V esitatud isikute äratundmiseks fototabel kolme fotoga ning D.V on fotol nr 1 kujutatud V.Bs ära tundnud isiku, kes on see isik, kes tuli koos sõiduauto Opel Omega, registreerimisnumber XXXXXX ostjaga kohtumisele ja sõitis pärast ostmist koos ostjaga selle Opeliga minema. Tunneb ära näojoonte järgi (kr. toimik II kd, tl 106-111). Harju Maakohtu 14.02.2017 kohtuotsus nr 1-17-1307, millest nähtuvalt on V.B süüdi tunnistatud KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning talle mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 6 kuud, milline karistus jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel 1 aastase katseajaga kohaldamata. Kohtuotsusest nähtuvalt tunnistati V.B süüdi selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Jevgeni Jüsmäga, lõi kindlustusandjalt I.K AS-ilt vähemalt 3000 euro suuruse kindlustushüvitise saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumis toimumise kohta, lavastades 04.07.2016 kella 18.46 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 98 liiklusõnnetuse toimumise, mille lavastamiseks omandasid 29.06.2016 tehniliselt mittekorras sõiduauto Opel Omega, registreerimismärgiga XXXXXX. Ülejäänud süüdistuse tekst kattub J. Jüsmäle esitatud süüdistusega (kr. toimik II kd, tl 120122). Kohus, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale. Üheselt on tuvastatud, et 04.07.2016 toimus Paldiski mnt 98 juures liiklusõnnetus, milles osalenud sõidukeid juhtisid Jevgeni Jüsmä ja V.B. Süüdistuse kohaselt toimus aga liiklusõnnetus kindlustushüvitise saamise eesmärgil, luues kindlustusandjas ebaõige ettekujutus kindlustusjuhtumi toimumise kohta. Süüdistatav J. Jüsmä end süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et liiklusõnnetus toimus tema tähelepanematusest ja liiklusõnnetuse toimumise järgselt toimis ta seaduse nõuetele vastavalt. Seejuures nägi ta süüdistuses märgitud V.Bt esimene kord liiklusõnnetuse toimumise päeval ja teine kord liiklusõnnetuse kohta selgitusi andes. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, kuivõrd need ei riimu teiste kohtulikul arutamisel kogutud tõenditega. Tunnistaja V.B selgitas, et leppis J. Jüsmäga kokku liiklusõnnetuse lavastuse, milleks oli vaja osta liiklusõnnetuse jaoks teine auto. Tunnistaja S.Fi ütluste kohaselt müüs ta oma vana Opel Omega D.Vile, kes omakorda müüs selle J. Jüsmäle. Müügitehinguid kinnitavad ka ostu-müügi lepingud. Seejuures nähtub D. V ütlustest, et sõiduki müügikuulutuse pani ta üles internetis ja müügi päeval pärast lõunat võtsid temaga ühendust kaks erinevat isikut, kes helistasid erinevatelt telefoninumbritelt. Sõiduki müük toimus õhtul kella poole kaheksa, kaheksa ajal ning ostma tulid sõidukit kaks isikut. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on D.Vile helistanud nii J. Jüsmä kui ka V.B ning viimane kõne J. Jüsmäga oli D.Vil kell 19.17. Nii D.V, V.B kui ka J. Jüsmä on

selgitanud ka tehingu toimumise kohta, mis kattub. Seega saab üheselt tulla järeldusele, et vaidlusalune tehing toimus. Nii D.V kui ka V.B on kinnitanud tehingu toimumist ning D.V on kohtueelsel menetlusel V. B ära tundnud kui isiku, kes oli üks ostjatest, kuid sõiduki ostjaks oli J. Jüsmä, kelle andmed märgiti lepingusse ja kelle ta kohtuistungil ka ära tundis. Seega on üheselt tuvastatud ka see, et sõidukit ostmas käisid nii J. Jüsmä kui ka V.B. Puutuvalt liiklusõnnetuse toimumisse ilmneb tunnistaja V.B ütlustest üheselt, et Opel Omega osteti vaid selleks, et sellega põhjustada liiklusõnnetus kokkulepitud kohas. Seda asjaolu kinnitab ka jõustunud kohtuotsus, millega V.B on süüdi tunnistatud samas süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi selles, et tema koos J. Jüsmäga pani samadel asjaoludel toime kindlustuskelmuse. Seejuures nähtub Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetest, et vaidlusalusele sõidukile vormistati viimane liikluskindlustus senisest kindlustusandjast erineva kindlustusandja juures ning kindlustusperioodiks oli ajavahemik 30.06.2016 kuni 18.07.2016. Seejuures on liikluskindlustuse võtjana märgitud endine omanik S.F. Seega jäeti sõiduk liiklusregistri büroos ümber registreerimata ja sõiduki kindlustus vormistati vaid 18 päevaks. Sellised andmed viitavad üheselt sellele, et sõidukit oli vaja vaid ajutiselt ja teatud eesmärgil ning edaspidi sõiduki järele vajadus puudus nagu puudus ka vajadus selle sõiduki jaoks rahaliste kulutuste tegemiseks edaspidi, olgu selleks siis remont, mis oli tegelikult hädavajalik või edasine kindlustamine. Oluliseks tõendiks peab kohus ka tankla videosalvestist, millest nähtuvalt liiklusõnnetuse toimumisele eelnevalt valget värvi Opel ootab tankla territooriumil ja sõidab tankla territooriumilt välja peateega ristumiskoha juurde ning jääb ootama. Mõni hetk hiljem tagurdab tagasi, ootab ja seejärel sõidab taas peateega ristumiskoha juurde ning ootab ja laseb peateel sõitvad sõidukid läbi ja seejärel sõidab peateele välja, mille järgselt toimub liiklusõnnetus. Selline Opeli juhi käitumine viitab sellele, et Opeli juht sõitis kokkulepitud kohta liiga vara ja nähes, et V.B sõidukit veel ei ole, tagurdas tagasi, tegemaks aega parajaks ning siis sõitis uuesti välja, et V.B sõiduk ära oodata ning V.B sõiduki lähenedes sõitis peateele välja, põhjustades liiklusõnnetuse. Et liiklusõnnetus oli teadlikult esilekutsutud, järeldas ka kindlustusandja I.Ke kahjukäsitleja. Seejuures osalesid liiklusõnnetuses sõidukid, millistest Opelil sisuliselt turuväärtus puudus ning V.B sõnade kohaselt olid tema omanduses oleval Volvol tehnilised rikked, millede kõrvaldamine ei olnud majanduslikult otstarbekas. Liiklusõnnetuse toimumise järgselt saavutasid J. Jüsmä ja V.B ka oma eesmärgi, kuivõrd V.B sõiduki taastamine osutus majanduslikult ebaotstarbekaks ja sõiduk kuulunuks turuväärtuse ulatuses hüvitamisele V.Ble kui sõiduki juhile ja omanikule, kes liiklusõnnetuse toimumises süüdi ei olnud. Liiklusõnnetuse järgselt tehtud telefonikõnedest nähtuvalt tunnistab J. Jüsmä end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ja mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhid kinnitasid häirekeskusele, et saavad omavahel hakkama ja vormistavad dokumendid ära ning keegi kannatada ei saanud. Liiklusõnnetuse kohta koostatud dokumentidest nähtub üheselt kuidas J. Jüsmä on end vastuvaidlematult liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi tunnistanud, mis pidanuks tingima selle, et Opel Omega kindlustusandjal tekib kohustus hüvitada V.B sõiduki turuväärtus V.Ble. Seega tehti kõik selleks, et toimunud liiklusõnnetus jätaks ehtsa liiklusõnnetuse mulje ja seejuures järgiti liiklusõnnetuse toimumise järgselt kõiki liiklusseaduse nõudeid, et kellelgi mingit kahtlust ei tekiks. Eelmärgitud motiividel leiab kohus, et nii isikulised tõendiallikad kui ka dokumentaalsed tõendid kogumis kinnitavad üheselt süüdistuse versiooni sellest, et J. Jüsmä koos V.Bga lõi etteplaneeritud liiklusõnnetuse esilekutsumisega kindlustusandjas kindlustushüvise saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta. Arvestades kohtule esitatud andmeid sama väljalaskeaasta Volvo V70 turuväärtuse kohta saab tulla järeldusele, et loodetav kindlustushüvis saanuks olla mitte vähem kui 3000 eurot, mille V.B ütluste kohaselt pidanuks ta jagama J. Jüsmäga. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Jevgeni Jüsmä käitumises sisaldub KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseis. KarS § 212 sätestatud kindlustuskelmuse koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on kindlustuslepingu täitmiseks vajalik osa

kindlustusandja varast ning seda hüve saab riivata eeskätt kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel tekkinud õigussuhte olemasolul. Kindlustuskelmuse puhul on tegemist kärbitud süüteokoosseisuga, mille lõpuleviimiseks piisab KarS § 212 sätestatud objektiivses koosseisu kahest alternatiivist ühe realiseerimisest, so kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisest. Seejuures on objektiivne koosseis täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega ning teo lõpuleviimiseks ei ole süüdlasel varalise kasu saamine või pettuse tõttu varalise kahju tekkimine kindlustusandjal vajalikud. Subjektiivsest küljest piisab emma-kumma teoalternatiivi puhul ka kaudsest tahtlusest, kuid see nõuab spetsiifilist eesmärki, s.o saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist ja see eesmärk eeldab teo toimepanijal kavatsetuse olemasolu. Seejuures ei pea kuriteo täideviija olema kindlustuslepingu sõlminud isik. Käesoleval juhul ostsid J. Jüsmä ja V.B liiklusõnnetuse põhjustamiseks vajaliku vahendi, so sõiduki Opel Omega ning liiklusõnnetus põhjustati kokkulepitud kohas, eesmärgiga saada kindlustushüvitist. Seega nii teo toimepanemise ettevalmistamine kui ka toimepanemine toimusid kindlal eesmärgil, saada kindlustushüvist Opel Omega kindlustanud kindlustusandjalt, milleks sõlmiti Opel Omegale ka lühiajaline liikluskindlustuse leping. Selline käitumine viitab üheselt eesmärgi suhtes kavatsetusele ning kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise osas kindlustusandjale vähemalt otsesele tahtlusele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Jevgeni Jüsmä käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteona, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumisena ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisena kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud episood – Ivo Pärn ja Elias Keskküla Ivo Pärna ja Elias Keskküla süüdistatakse muudetud süüdistuse kohaselt selles, et nad 26.12.2015 Tallinnas Jõe ja Ahtri tänava ristmikul tungisid kallale sõidukis Volvo V70 asunud J. Nile, rikkudes KorS § 55 lg 1 p 1 keeldu ja tekitasid J. Nile tervisekahjustused, rikkudes sellega kõrvaliste isikute õigusrahu, pannes toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Süüdistatav Ivo Pärn selgitas, et 26.12.2015 oli kodus Jõe tänaval koos Elias Keskkülaga. Elas sel ajal xxxx. Olid veini tarvitanud. Pärast üheksat, ette kümmet kui poode hakatakse kinni panema arvasid, et ostavad veel üht-teist, et võib-olla lähevad õhtul välja kuskile. Tulid liftiga ja maja oli tühi, kedagi tähele ei pannud. Läksid Norde Centrumi poole. Ületada tuleb esimene tee, mis on parempööre, siis tulevad kaks suuremat teed. Ületasid väiksema, mis läheb Jõe tänavale, siis tuleb väike saareke. Foor oli jalakäijatele roheline ja alustasid ületamist. Siis tuli hooga takso sisse, oleks alla jäänud. Tuli keskmiselt kahe saare vahele jäävalt teelt, takso tuli vasakpoolsest. Sel hetkel olid teisel rajal, mis keerab sadama poole. Takso jäi pidama selle koha peale, kus üle hakkasid minema, sõitis sebra peale. Lõunamaalane hakkas lõugama, kätega vehkima. Alguses juht välja ei tulnud, patsutasid talle katusele, siis tegi akna lahti, kukkus sõimama, siis läksid juhiukse poole. Nemad karjusid ka midagi. Seisid ukse juures, juht tegi ise ukse lahti, alguses oli Keskküla eespool, ukse juures, tema ise jäi tahapoole. Juht sõimas edasi ja lõi jalaga Keskkülat. Vöö oli peal, keeras kuidagi ukse poole, lõi jalaga talle mitu korda rindu. Tõmbas Keskküla eest, läks ise ja oli väike rüselus, siis oli politsei kohal ja oligi kõik. Tõmbas Keskküla ära ja rahustas korra maha, mingit löömist ei olnud. Taksojuhiga oli tal kerge maadlus, kestis 30 sekundit ja kõik. Siis tuli mingi vend teiselt poolt ja tõmbas gaasi, tema meelest ka taksojuht, auto oli mingi, jooksis kuskilt. Sai päris hästi gaasi. Politsei tuli, tõmbas neid eemale ja siis tuli taksojuht, pani mataka rusikaga ribidesse. Neid Keskkülaga viidi politseijaoskonda, taksojuht sõitis taksoga sinna, kirjutas avalduse ja nõudis 5000 euri. Kõige agressiivsem

oli taksojuht, Keskküla oli põhimõtteliselt kannatanu. Kindlasti põles neile roheline, sest muidu ei läheks üle, seal autosid sõidab kogu aeg edasi-tagasi. Taksojuht seletab, et seisis seal, seisis sebra peal, mis ei ole loogiline. Kui auto pidurdas, oli auto esiosa juures, stange juures, Keskküla läks natuke eespool. Nagu reaktsioon, hüppad korraks eemale, siis hakkas lõugama ja läksid autoukse juurde. Auto oli Volvo, sõiduauto. Tõmbas Keskküla seal ukse juurest ära ja rahustas juhi maha, võttis temast korraks kinni, et ei saaks rohkem möllata, põhimõtteliselt jalgadest sai võtta, hoidis kinni. Palju seal rahvast oli, öelda ei oska, seal on kogu aeg rahvast, pime aeg õhtul. Seal jätkub alati sõitjaid, nii tohutult tihe seal ei olnud. Gaasi laskja tuli teisest taksost, kes ta oli, seda ei tea, tuli teise raja pealt, juhiuksest, sõitis edasi Jõe tänava poole. Nägi, et läks autosse. Kellegagi rohkem peale politsei kokkupuudet ei olnud. Inimesed käivad kogu aeg sellel ülekäigurajal, kas teisi jalakäijaid sel hetkel oli, ei tea, mis selja taga toimus. Süüdistatav Elias Keskküla selgitas, et arvab, et oli 26.12.2015 Ivo Pärna juures, ajasid juttu, võtsid väheke napsu, pudel veini kahe peale. Mõtlesid, et võtavad ühe pudeli veel, otsustasid poodi minna kuna poode hakati kinni panema. See võis olla üheksa-kümne vahel. Läksid Pärna juurest alla, möödusid koridorist, läksid tänavale ja liikusid Norde Centrumi suunas. Olid heas tujus, võib-olla ajasid vähe valjemini juttu. Ei pannud tähele, et kedagi koridoris oli. Ületasid esimese risti, läksid ületama teist ja mingi moment mingi hull sõitis taksoga neile sisse. Jõudis sebra peale, signaalitas, oli neil kõrval. Lasi signaali, tegi auto akna lahti ja hakkas sõimama venekeelsete sõnadega. Kuna olukord oli nende jaoks ebameeldiv, siis läksid taksojuhi juurde ja tahtsid aru küsida, mis toimub. Auto aken oli lahti, mitte nii, et oleks kuhugi koputanud, oli vestlus ja tahtsid, et ta tuleks autost välja. Kas ta tuli või tahtis välja tulla, aga mingi hetk oli auto uks lahti. Kas tegi ise või tegid nemad, ei oska täpsustada. Tahtsid, et ta tuleks välja, kuid ta viskas ennast nagu pikali, tahtsid teda sealt kätte saada. Võimalik, et tahtis juhti nagu jõuga välja tõmmata, aga ühtegi lööki juhi vastu ei teinud, tahtis välja tirida. Välja tirida ei õnnestunud, viskas pikali käigukangi poole ja vehkis jalgadega. Ei saanudki talle ligi, sai lööke rohkem pihta kui et oleks saanud välja tirida. Ei löönud teda ühtegi korda. Kannatanu vigastustest ei saa järeldada, et teda oleks kaks inimest peksnud. Mingi moment tegeles temaga rohkem Pärn, oli tagaukse pool ja keegi lasi teiselt poolt gaasi. Gaasi laskja lahkus joostes. Ei oska öelda, kas kannatanu Pärna lõi. Kui kaks inimest tahavad taksojuhti kätte saada, siis ei saagi aru, kas keegi lööb või tahab tirida, olukord muutub vehklemiseks või tirimiseks. Kui palju seal tänaval inimesi oli, ei pööranud tähelepanu, ajasid omavahel juttu, eeldatavasti on, ei pööranud mitte millelegi tähelepanu. Eeldab, et ristmikule minnes hakkab tähelepanu pöörama, eeldab, et oli roheline tuli. Esimeses fooris põles kindlasti roheline tuli, edasi kas vilkus või põles roheline, ei ole kindel. Erinevalt kaitsjale antud vastusest vastas prokurörile E. Keskküla, et nii kui kannatanu taksost välja tuli, nii pani Pärnale rusikaga, arvab, et rindkeresse, nägi, oli kõrval. Kannatanuna üle kuulatud J.N selgitas kohtuistungil, et teab süüdistatavatest kahte isikut (Ivo Pärn ja Elias Keskküla). 26.12.2015 enne kella kümmet õhtul töötas taksojuhina ja oli autoga Volvo Ahtri ja Jõe ristmikul ning keeras D-terminaali poole. Need kaks isikut tulid üle tee ja neile süttis punane foorituli. Tema seisis autoga ja andis signaali. Isikud lähenesid autole ja peksid vastu auto klaasi. Kui akna alla lasi, tuli löök vasakule poole näkku. Üks neist lõi, kuid ei mäleta kumb neist. Seejärel avati juhiuks ja hakati peksma käte ja jalgadega vasakusse külge. Peksid koos. Kuna oli turvavööga kinnitatud, siis ei saanud ennast liigutada ja teda peksti korda-mööda. Peksmise lõpetas politsei saabumine. Kes politsei kutsus, seda ei tea. Nägi ühte tütarlast noormehega ja autos paremat kätt olev meesterahvas helistas kuhugi. Tema takso oli tühi. Kui politsei kohale tuli, siis lasi turvavöö lahti ja tuli autost välja. Arvab, et isikud oli purjus, sest normaalne inimene ei hakka punasega üle tee minema. Kui autole põleb roheline, siis jalakäijatele põleb punane. Andis signaali, sest temale põles roheline 30 sekundiks, need isikud alustasid tee ületamist punasega. Tee oli kaherajaline, üks rada läheb otse, teine

vasakule. Isikud olid paremalt rajalt jõudnud vasakule rajale ja auto oli vasakul rajal. Signaali andmise ajal olid nad autost poole meetri kaugusel. Signaali andis selleks, et nad kiiremini üle läheksid. Kumb lõi vastu akent ja kumb näkku, seda ei mäleta. Peksid üheaegselt käte ja jalgadega. Nägi isikuid enne tule süttimist tulemas Jõe tänava poolt, tule süttides ei saanud edasi sõita kui inimesed liiguvad, teisi liiklejaid ei olnud. Avas akna, et nad ei lööks seda puruks. Edasi ei saanud sõita, sest ei näe, mis ees toimub. Keskmine töötasu on 300-400 eurot kuus, kuid jõulu ja aastavahetuse ajal keskmiselt 100-150 eurot päevas. Töötas töölepinguga, kuid haiguslehte võtta ei tahtnud, arvas, et paari päevaga läheb üle, haigekassa kolme esimest päeva ei tasu. Ei töötanud 4-5 päeva. Ülemus arvutab palga välja, kui tellimusi ei ole, siis on miinimumpalk. Tellimustega muutub palk suuremaks. 2015 oligi miinimumpalk. Jääb 2000 eurose nõude juurde. Tunnistaja M.T selgitas, et 26.12.2015 väljus xxx majast ja läks poodi. Ristmikul oli tunnistajaks sellele, et kaks meesterahvast tungisid kallale taksojuhile, kes oli peatunud poole ristmiku peal, tehes vasakpööret sadama suunas, uks oli lahti. Praktiliselt koheselt helistas politseisse, kõndis üle ristmiku Jõe tänava suunast, et minna Norde Centrumi suunas. Ristmikule lähenedes nägi, et see toimus, läks kaarega neist mööda ja kui oli jõudnud teisele poole teed, võttis telefoni. Konflikti algust ei tea, lähenes ristmikule, 20 meetrit ristmikust tuvastas, et midagi toimub. Taksojuhi poolne uks oli lahti ja kaks meest mõlemad kätega peksid taksojuhti, üritasid teda taksost välja tõmmata, kuid tal oli turvavöö peal ja ta ei tulnud sealt välja. Teised autod peatusid seal taga, ei saanud teha vasakpööret. Tagumisest autost tuli keegi välja ja üritas pipragaasi lasta üle auto nende meeste suunas. Kas keegi pihta sai, ei tea, oli teisel pool teed koos õega ja jäi sinna seisma kuna oli politseiga ühenduses ja politsei palus jääda. Ei oleks sekkunud, ei tea mis võib juhtuda. Nähtavuse väli ei olnud kuidagi blokeeritud, et mõned sammud eemale astus. Kui lähenes, oli autojuhi uks tema poole, läks ringiga mööda üle tee teisele poole ristmikku, kus jäi esialgu eraldussaarele kuna seal oli punane tuli, siis läks edasi, kus nägi autojuhi poolset ust lahti. Ei oska öelda, kuidas isikud ennast positsioneerisid, kuid nad olid agressiivsed ja mõlemad osalesid löökide andmises. Kas nad tegid seda korda-mööda või samaaegselt, üks meestest kindlasti üritas ka jalaga lüüa, üritasid taksojuhti taksost välja tõmmata. Kuna oli turvavööga kinni, siis üritati ka jalaga hoope anda. Kas taksojuht lõpuks välja tuli, ei oska öelda, nägi et politsei saabus ja hakkas ära liikuma. Autod jäid seisma natuke üle ülekäiguraja sõitnud taksost, takso oli üle kõnniraja sõitnud, nagu pool pööret tegemas, teised autod olid jäänud kõnniraja taha. Siis oli gaasilaskmine juba toimunud ja ta oli politseiga ühenduses, politsei saabus üllatavalt kiiresti. Takso nagu seisis ülekäigu raja peal, ei olnud veel pööret tegema hakanud, justkui oleks hakanud pööret tegema ja oli nagu takistatud nende inimeste poolt arvatavasti. Ründajaid kirjeldada ei oska. Neid mehi nägi varem xxx majas, kust nad väljusid. Oli all postkasti juures kui nad liftist välja tulid ja möödusid. Lällasid ja olid purjus, mis keeles rääkisid, ei oska öelda. Tundusid kahtlased tüübid, väljus koos õega 10-15 sekundit hiljem. Jõudis ristmikule ja tuvastas, et need samad kaks meest, kes olid majast väljunud. Olid valju häälega, tuigerdasid, kõnnakust oli aru saada, et purjus. Ei saa väita, et mäletaks mingit sõnavahetust takso juures, ainuke fookus oli krabada telefon ja helistada politseisse, et kui tema ise saab tänaval peksa, siis tahaks, et keegi kutsuks ka temale politsei. Kui ristmikule jõudis, oli stseen juba toimumas ja ei kujuta ette, mis see põhjus võis olla. Tunnistajana üle kuulatud Jüri Nurmik selgitas, et 26.12.2015 oli autopatrullis ja õhtul kümne ajal olid Ahtri tänaval, liikusid D-terminaali poole, käies läbi Olerexi tanklast. Nende juurde tuli isik, kes teatas, et Jõe ja Ahtri ristmikul kaks meesterahvast tõmbavad taksojuhti autost välja. Teada andnud isik jäi tuvastamata kuna suundusid kohe antud kohta, mis oli umbes 200 meetri kaugusel. Läksid sinna vaid selle teate peale, juhtimiskeskuselt mingit teadet selle kohta ei tulnud. Hiljem said teada, et oli helistatud sellise sündmuse kohta. Kohale jõudes tuvastasid, et Ahtri tänava vasakpoolses sõidureas, mis pöörab Uus-Sadama tänavale, seisis takso, mis oli foori ees olevast

stoppjoonest esiotsaga üle ülekäiguraja osa peal, esiosa, kapoti osa kuni tuuleklaasini. Taksojuht oli autost väljas ja seal olid veel kaks meesterahvast, kes vaidlesid, oli kerge rüselus. Taksojuht teatas talle, et temale põles roheline tuli, hakkas vasakpööret sooritama ja need isikud tulid punase tulega üle tee, tahtsid jalutada. Vastaspool väitis, et nendel põles roheline tuli ja takso tuli signaalitades ja suure hooga ning näitas väidetavalt keskmist sõrme. Taksojuhil oli huul verine, värske haav, teisest osapoolest ühel noormehel nukid marraskil, jaoskonnas andsid esmaabi. Toimus üksteise süüdistamine, sõimamine, mõlemad osapooled üritasid selgitada, et neil oli õigus. Kaks meesterahvast, kes üle tee minna soovisid, rääkisid eesti keeles, taksojuht valdas vene ja eesti keelt, emakeel oli nagu vene keel. Kõik osapooled toimetati Kesklinna politseijaoskonda, taksojuht tuli oma taksoga. Takso oli universaalkerega Volvo. Teiste liikluses osalejate poolt mingit erilist reaktsiooni ei olnud, mõned jalakäijad jäid võibolla natuke pikemaks vaatama, kuid ligi ei tikkunud ja seisma ei jäänud, et uurida. Liiklus oli hõre. Sõimati, süüdistati teineteist ja üks hetk toimus ka taksojuhi poolt tõukav löök ühe meesterahva rindkere suunas, midagi sellest ei juhtunud. Kohale jõudes mingit vägivalda ei näinud, oli verbaalne vaidlus. Kõik seisid juhiukse juures, juhiuks oli lahti. Kirjalikud tõendid: 26.12.2015 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt vaadeldi J.Nit, kellel tuvastati alahuule marrastus seespool ja vasakpoolse põsesarna paistetus (kr. toimik I kd, tl 14-16) Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis J.Ni kohta, millest nähtuvalt on patsient tulnud ise 27.12.2015 ning temal on diagnoositud pindmine peavigastus, pea pindmised hulgivigastused ning kaasuva haigusena õla- ja õlavarrevigastus, õla- ja õlavarrekontusioon (kr. toimik I kd, tl 17-18). 27.01.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud 26.12.2016 kell 21.49 tehtud kõne salvestist telefoninumbrilt 51967577. Kõnest nähtuvalt teatab helistaja, et Jõe tänaval ristmikul kaks meest tungisid kallale taksojuhile ja püüavad kahekesi teda autost välja peksta. Seejärel täpsustab helistaja sündmuskohta ning teatab, et politsei tuleb. Siis teatab helistaja, et keegi pritsis pipragaasi, kinnitab, et politsei on kohal. Pärast seda täpsustab takso numbrit ja teatab auto margi, seejärel teatab, et tema nimi on M.T. Täiendavalt selgitab helistaja, et need kaks meest, kes läksid taksojuhile kallale, tulid samast majast välja kust temagi, et nad on purjus ja tahtsid taksojuhti välja tõmmata, taksojuht paistab kaine (kr. toimik I kd, tl 19-21, kr. toimik II kd, tl 81 salvestis). 26.12.2015 koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti Elias Keskküla kahtlustatavana KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises kinni kell 21.50. Kinnipeetu kirjelduse kohaselt visuaalsed kehavigastused puuduvad, protokollile on lisatud fotod kahtlustatavast (kr. toimik I kd, tl 22-24) 26.12.2015 koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti Ivo Pärn kahtlustatavana KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises kinni kell 21.50. Kinnipeetu kirjelduse kohaselt on paremal käel marraskil sõrmenukid, protokollile on lisatud fotod kahtlustatavast (kr. toimik I kd, tl 25-27) Kohus, kuulanud ära isikulised tõendiallikad, helisalvestise ning kontrollinud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. Nii süüdistatavate, kannatanu kui ka tunnistajate ütlustest tuleneb üheselt, et vaidlusalune sündmus on aset leidnud 26.12.2015 kella 21.47 paiku Tallinnas Jõe ja Ahtri tänavate ristmikul. Sündmuse põhjuste osas aga sündmuses vahetult osalenud süüdistatavate ja kannatanu ütlused lahknevad, nimelt selles, et süüdistatavate väite kohaselt sõitis kannatanu oma sõidukiga

ülekäigurajale punase tulega ning kannatanu väidete kohaselt asusid süüdistatavad sõiduteed ületama punase keelava foori tulega. Seega on tegemist vaidlusega liiklussituatsioonis, kellel oli liikumisel eesõigus. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamisesemeks ühegi osapoole liikluskäitumisele hinnangu andmine ega see, kellel liikumisel eesõigus oli. Tõendamisesemeks on sellele järgnenud süüdistatavate käitumine. Nii süüdistatavate, kannatanu kui ka tunnistajate ütlustest nähtuvalt peatus kannatanu juhitud takso ülekäigurajal. Kannatanu selgitustest tulenevalt ületasid süüdistatavad teed keelava foori tulega ning ta andis signaali, et süüdistatavad kiiremini teed ületaksid. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt asus kannatanu neid ohtu seades aga ülekäigurada ületama. Süüdistatavate ütlustest saab järeldada, et kannatanu avas auto akna ja hakkas neid sõimama, I. Pärna selgituste kohaselt ta keelest, milles neid sõimati, aru ei saanud, E. Keskküla aga sai täpselt aru, et sõimati vene keeles ja ebatsensuurselt. Kannatanu selgituste kohaselt oli tema juhitud sõiduki aken hoopis kinni. Kui E. Keskküla ütluste kohaselt tegi kannatanu pärast signaali andmist akna lahti, mitte et keegi oleks koputanud, siis I. Pärna selgituste kohaselt oli autol aken kinni ning auto katusele patsutades avas juht akna. Seega on süüdistatavate endi ütlused omavahel vastuolus akna avatuse osas. Juhul, kui aga aken oli kinni ja see avati alles auto katusele patsutamise peale, ei saanud E. Keskküla kuulda mingit sõimu peale signaali andmist. Kannatanu seevastu on selgitanud, et ta avas akna seetõttu, et taoti vastu akent ja ta kartis, et aknaklaas lõhutakse ära. Kui süüdistatavate ütlustest tulenevalt kumbki neist kannatanut ei löönud, selgitas kannatanu, et kohe kui ta oli akna avanud, sai ta löögi näkku. Seda, et kannatanut on näkku löödud nii huule pihta kui ka vasaku põsesarna pihta, kinnitavad nii meditsiinidokumendid kui ka kannatanu isiku läbivaatus, samuti tunnistaja J. Nurmiku ütlused. Lisaks sellele on tervishoiuteenuse osutaja juures tuvastatud kannatanul õlavarre põrutus. Selline tõendikogum lükkab üheselt ümber süüdistatavate versiooni sellest, et nad kannatanut löönud ei ole. Süüdistatavate versiooni kohaselt vehkis kannatanu avatud uksest jalgadega ja E. Keskküla sai jalgadega mitu korda pihta. Ometigi ei ole E. Keskküla kinnipidamisel avaldanud, et teda on löödud ja ka kahtlustatavana kinnipidamise protokollis on fikseeritud, et visuaalsed kehavigastused puuduvad. Seevastu on I. Pärna kinnipidamise protokollis fikseeritud, et I. Pärnal on paremal käel marraskil sõrmenukid ning tunnistaja J. Nurmiku ütluste kohaselt oli tegemist värske vigastusega ja I. Pärnale osutati politseijaoskonnas esmaabi, asetades plaastrid. Seega I. Pärnal tuvastatud tervisekahjustused on iseloomulikud mitte peksa saajale, vaid peksjale. Puutuvalt süüdistatavate väidetesse kannatanu poolt läbi avatud ukse jalgadega vehkimise kohta, et kannatanu tahtis neid autos olles ja turvarihmaga kinnitatuna jalgadega lüüa, siis saab kannatanu ja tunnistaja M. T ütlustest teha hoopis järelduse, et süüdistatavad läksid kannatanule kallale ja tahtsid teda autost välja saada. Seega kannatanu poolne jalgadega vehkimine oli ilmselgelt selleks, et ründajaid eemal hoida ja takistada tema suhtes kasutatud vägivalla jätkumist. Süüdistatavad on selgitanud, et nad soovisid kannatanult aru pärida, kuid seni on selgusetu, mille kohta nad aru pärida soovisid ja mille alusel. Süüdistatavate selgitustest saab järeldada, et neile ei meeldinud, et neile signaali anti ja neid sõimati, kuid kohtus kontrollitud tõenditest ilmneb üheselt, et enne seda kui kannatanu akna avas ja löögi näkku sai, ei olnud tal võimalik süüdistatavaid sõimata. Seega soovisid süüdistatavad pigem aru pärida miks kannatanu neile signaali andis ja on üheselt arusaadav, et see süüdistatavaid ärritas. Selleks, et aru pärida, ei pea aga kannatanut keset sõiduteed ülekäigurajal autost välja kiskuma hakkama ja sellega teiste liiklejate liiklust takistama. Alkoholi tarvitanud süüdistatavad ei saanud olla ka avaliku korra kaitsel, et hakata kellelegi etteheiteid tegema, veel vähem puudus neil igasugune õiguslik alus kelleltki aru pärida. Selline süüdistatavate käitumine näitab süüdistatavate suhtumist õiguskorda ja teistesse isikutesse ning üleolevat suhtumist õiguskorda tervikuna. Kohtu arvates on üheselt tuvastatud, et süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, tekitades kannatanule tervisekahjustused ning tervisekahjustuste olemasolu on tõendatud nii isikuliste tõendiallikate ütluste (J. N, J. N) kui ka

dokumentaalsete tõenditega. Seega on kohtuliku uurimisega tuvastatud, et süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, kahjustades kannatanu tervist KarS § 121 lg 1 mõttes. Kogutud tõenditest nähtuvalt pandi süütegu toime Jõe ja Ahtri tänavate ristmikul ülekäiguraja juures kõrvaliste isikute juuresolekul. KorS § 54 kohaselt loetakse avalikuks kohaks määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olevat maa-ala, ehitist, ruumi või selle osa, samuti ühissõidukit. On üheselt arusaadav, et tänav koos selle juurde kuuluvate rajatistega kuulub oma kasutusotstarbelt määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud maaalade hulka. KorS § 4 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et igal ühiskonnaliikmel peab avalikus kohas olema tagatud turvatunne ja teadmine, et tema subjektiivsed õigused on kaitstud. KorS § 55 lg 1 p 1 sätete kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatavad lõid kannatanut ja püüdsid teda vägivalda kasutades autost jalgupidi välja tirida. Kohus leiab, et taoline käitumine on hinnatav teise isiku löömisena ja muul viisil vägivaldselt käitumisena KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena. Kuivõrd tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes, siis on süüdistatavad rikkunud avalikku korda, so ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse KorS § 4 lg 1 tähenduses, sh ka KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses. Kohtupraktika kohaselt tuleb lisaks eelmärgitule tuvastada asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, samuti KarS § 263 lg 1 p 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et kannatanu J. N suhtes kasutati vägivalda, mis sisustab KarS § 263 lg 1 p 1 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse. Lisaks sellele on kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja M.T, kelle ütluste kohaselt ta kohe, nähes süüdistatavate käitumist, võttis ühendust politseiga ja teatas kallaletungist taksojuhile. Seejuures on tunnistaja märkinud ka seda, et ta hoidus ohutusse kaugusse, kartes vägivalla üle kandumist temale. M.T puhul on tegemist konkreetse tuvastatud ja asjasse puutumatu füüsilise isikuga. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et nii süüdistatavate kui ka tunnistaja M. T ütlustest nähtuvalt lähenes keegi teiselt poolt J. N autole ja lasi gaasi süüdistatavate suunas, milline käitumine näitab üheselt seda, et see isik oli süüdistatavate käitumisest tugevalt häiritud ning asus olemasolevate vahenditega süüdistatavate rünnet katkestama. Kui see aga tulemust ei andnud, lahkus sündmuskohalt. Lisaks sellele avaldas tunnistaja J. Nurmik, et tema kui politseiametniku poole pöördus juhuslik inimene ning teatas Jõe ja Ahtri tänaval toimuvast taksojuhi ründamisest, kuid teataja isik jäi tuvastamata. Sellistest ütlustest saab järeldada, et süüdistatavate käitumine häiris enam kui ühte konkreetset isikut, vaid neid oli rohkem, kuid nende isikud jäid tuvastamata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Elias Keskküla ja Ivo Pärna käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteona, so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. KarS § 200 l g 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritav episood – Jevgeni Jüsmä KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritav episood – Ivo Pärn Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Ivo Pärna ja Jevgeni Jüsmät selles, et nemad, grupis ja J. Jüsmä varem röövimise toime pannud isikuna tungisid 17.07.2016 kella 07.10 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale M.Mule, tekitades viimasele tervisekahjustusi ning võtsid ära M.Mul kaasas olnud vara.

Süüdistatavana üle kuulatud Ivo Pärn selgitas, et 17.07.2016 hommikupoole oli L baaris koos Jevgeni Jüsmäga. M. M nägi baari ees J. Jüsmäga juttu ajamas. Kui sinna läks, siis pöördus M. M tema poole ja küsis, kust saab raha välja võtta. Läksid sinna samas vastas olevate majade juurde, ümber nurga on aparaat. Küsis, et tule näita ja läksid koos. Läksid, kuid ei leidnud ja tulid baari ette tagasi. Tahtis ikka raha, et äkki saaks. Ütles, et seal taga on Swedbanki maja, Liivalaias, et saab otse minna. Läksid koos, sest ta kutsus kaasa. Ta ei selgitanud, milleks talle raha vaja on. Läksid Tatarist, Kosmose vahelt, seal tulebki Liivalaia. Pangani ei läinud, M ütles, et oodaku tunneli juures. Jäi tunneli otsa, maapealsesse otsa, kannatanu läks panga suunas. Panka sisenemist ei näinud, ootasid Jüsmäga, tegid suitsu. Nendega raha võtmine seotud ei olnud, inimene tahtis oma raha välja võtta. Ootasid 10-15 minutit, hakkas juba ära minema L baari. Jõudis tunneli keskpaika kui vaatas, et M tuli tunnelisse. Tahtis vaadata kus Jüsmä on, Jüsmä sai seal temaga kokku. Jüsmä läks vaatama kuhu ta on jäänud. Nägi kannatanut ja Jüsmät koos, nägi, et M andis Jüsmäle midagi, arvatavasti raha ja siis veel tahvli. Midagi vägivaldset ei toimunud. Siis hakkas Jüsmä tema poole jooksma, jõudis temani ja ütles, et jookseme. M hakkas karjuma, ei tea mida karjus. Jooksis kaasa, Kosmose poole. Jüsmä andis talle tahvelarvuti, et pane kuskile, vöö vahele. Hiljem Jüsmä ütles, et „lasi üle“, tee peal, sai aru, et midagi toimus. Ei pea eriti loll olema kui näed ise, et inimesele antakse mingeid asju ja siis jookseb minema ning inimene hakkab karjuma. Mida Jüsmä asjade eest lubas, ei tea. Andis hiljem tahvelarvuti Jüsmäle tagasi. Mingit raha temani ei jõudnud. Nii palju kui toimikust luges, siis oli kannatanu samal päeval arstil käinud, arst oli öelnud, et teil ei ole midagi viga. Niimoodi ei olnud midagi näha, kannatanul olid suured päikeseprillid ees. Nendest ei ole keegi füüsiliselt liiga teinud, ei ole näinud, et keegi tegi. Võttis Jüsmält tahvelarvuti vastu, ju ei olnud tal panna kuskile, võttis enda kätte ja lükkas vöö vahele. Jüsmäl olid vist lühikesed püksid, siis arvatavasti ei olnud tal kuhugi panna. Kui inimene „lasi teise üle“, siis ikka peidab kui ära läheb. Kino Kosmos videokaadril on tema, pluusiga, lillelisega. Kõrval on Jüsmä. Hoiab käes tahvelarvutit ja Jüsmäl on vist suitsupakk, ei tea mis Jüsmäl käes on. Edasi läksid KO baari, hommikul on enamus baarid kinni, see oli kõige lähem. Enne lahkuminekut andis tahvelarvuti tagasi, Jäsmä läks vist Koplisse, tema ise elas lähedal, xxxx. Elas seal enamus aja üksi, Jüsmä mõnikord ööbis seal, muidu ka üks naisterahvas, Jüsmä asjad olid seal. Kui tahtis puhast särki või asju, siis võttis. Kui nägi M, siis kaine ta ei olnud, joonud oli ta kindlasti või midagi muud tarbinud. Väljend „lasi üle“ on kui inimene annab teisele midagi ja siis jookseb lihtsalt minema, põhimõtteliselt nagu kelmus. Hiljem Jüsmä ütles, et „lasi üle“, mida nad kokku leppisid, seda ei tea, midagi ta lubas talle. Arvab, et M oli narkojoobes, suu tal vahutas hirmsasti, päikeseprillid ees, tavalised asjad. Seda ei tea, et narkootikumidest juttu oleks olnud. Nägi, et raha andis. Vabatahtlikult tuli, andis, rohkem ei näinud küll, et midagi andnud oleks. Mingit vägivalda ei olnud. Baari juures rääkisid M ja Jüsmä eesti ja inglise keeles. Mingit juttu, et M võtab raha ja lähevad mõnda söögikohta, ei olnud. Kui tunnelist lahkusid, oli M püsti. Mingeid erilisi tervisekahjustusi enne pangaautomaadi juurde minekut Mul ei näinud. Tol päeval päikeseprille üldse ei olnud vaja. Süüdistatavana üle kuulatud Jevgeni Jüsmä selgitas, et oli 17.07.2016 hommikul koos Pärnaga L baaris, jõid õlut, suhtlesid rahvaga. Mut kohtas baari juures kui hakkasid ära minema. Ootas verandal Pärna ja M tuli ja esitas ebadelikaatse küsimuse, kust saab amfetamiini. Rääkisid eesti ja inglise segakeeles. Ütles jämedas vormis, et ei tea. Käis mitu korda küsimas. Kui teist korda tuli, siis ütles, et teab ja küsis kas tal raha on selle soetamiseks. Noormees vastas, et sularaha tal ei ole, kaardi peal on 60 eurot, võib välja võtta. Ei olnud plaanis amfetamiini müüa. Kui inimene tahab pakkuda raha, siis miks mitte. Küsis kas teab kus on lähim automaat ja sel hetkel tuli baarist Pärn ja selle küsimusega pöördus tema poole. Ütles talle, et kui on variant, et 60 eurot jääb väheks, et kas saab raha juurde lisada. Ütles, et tal rohkem raha ei ole. Siis tegi ettepaneku, et ehk on noormehel midagi panti anda ja ta ütles, et on kaasas Apple tahvelarvuti. Ütles, et

hea küll, kui ei lähe nii, siis alati saab arvuti pantida ja pärast välja osta, lihtsalt valetas talle. Apple oli selline vana, ilma kaardita, 50 euro eest saab pantida. Prille ega telefoni ei pakkunud. Ta tahtis 1 või 2 grammi amfetamiini, maksumust ei tea, käigu pealt mõtles välja mida talle rääkida. Ütles, et 60 eurot ja tahvelarvuti peaks olema piisav. Pärnale seda öelda ei jõudnud, kõik toimus väga kiiresti. Tema pangaautomaadi juurde ei läinud, jäi tunneli juurde tänavale ootama. M võttis raha välja, hakkas tagasi tulema, läksid tunnelisse. M andis raha ja tahvelarvuti üle, võib-olla hakkas aru saama, et tahab teda petta ja ütles, et tuleb kaasa. Ütles Mule, et ta peab siin ootama, nemad käivad ära ja tulevad tagasi. Hakkas Mu juurest ära minema ja M hakkas karjuma, et tuleb nendega. Hakkas kiire sammuga tunnelist väljuma, kuulis, et karjus, et kutsub miilitsa, siis hakkas peaaegu joostes liikuma. Kas M jooksis järgi, seda ei tea. Arvab, et M oli joonud, ise ei näinud. Kui jooksid tunnelist välja, siis prillid olid jope taskus. Et prillid välja võtta, andis tahvelarvuti Pärna kätte, pärast seda kui prillid ette pani, võttis tagasi. Mu suhtes keegi vägivalda ei tarvitanud, M andis asjad ära vabatahtlikult. Mul enne vigastusi ei näinud, tal olid ees suured päikeseprillid. Pani endale prillid ette, sest prillideta näeb palju halvemini ja prillid olid taskus karbita, joostes oli võimalik need katki teha. Prillidega näeb paremini teed, näha kuhu jookseb. Prillid pani ette enne peateed, mis on kino juures. Kõik toimus ühel ajal, hakkas jooksma, selle käigus välja võtma prille. Kõik oli spontaanne, ei kavatsenud sealt ära joosta, juhtus selline olukord, et pidi ära jooksma. Pärn jooksis kõrval. L baarist ära minnes ei kavatsenud sinna tagasi pöörduda, oli koos Pärna ja selle meesterahvaga, ilmselt sellega, kes on kannatanuna üle kuulatud. Millal L ära läksid ei tea, videos on seda näha täpselt. Liikumine linna peal on nagu salvestisel. Pärast suundusid koos Pärnaga Kristiine Keskusesse, kasiinos olid mingi aeg, et juua. Kristiines baarist läks oma ööbimiskohta Põhja-Tallinna suunas. Kannatanu oli väga imelik inimene, kuidas saab minna tundmatu isiku juurde ja esitada mitteadekvaatseid küsimusi. Kuna suhtles verandal tüdrukutega, kus oli palju inimesi, siis ei tea, kust suunast kannatanu välja ilmus. Millega kannatanu kahe küsimise vahel tegeles, seda ei tea. Kannatanuna üle kuulatud M.M selgitas, et on 17.07.2016 kokku puutunud kahe süüdistatavaga, kella kuue ajal Tatari tänaval asuvas L söögikohas. Oli L baari terrassil koos sõbranna ja paari välismaalasega, kes olid lennukile minemas. Tutvus süüdistatavatega kui jäi üksi ja sõbranna ja teised kaaslased lahkusid. Sai kuidagi jutu peale, Ivo Pärn tundus väga sõbralik indiviid, kindlasti hea suhtleja, mingit ohtu ei osanud näha. Teine meesterahvas oli tagaplaanil, väga sõnaaher. Ütles küll midagi eest keeles, aga ei rääkinud väga palju. Oletab, et suhtluse initsiatiiv tuli tema enda poolt, sest jäi sinna üksi. Oli öösel tarvitanud alkoholi, ei olnud kindlasti isegi keskmises joobes, oli väga adekvaatses olekus. Ivo Pärnal oli seljas Hawaii stiilis särk pikkade varrukatega, Jüsmäl sinine jope, lühikesed püksid ja valged tennised. Endal oli seljas sama punase-valge triibuline särk, hele sviiter, sinised teksad, kingad, kaasas musta värvi kott ja päikeseprillid. Päike tõusis ja pani päikeseprillid ette. Telefon oli taskus. Kannab seda kotti õla peal. L baarist lahkus veidi enne kella seitset Ivo Pärna ja Jevgeni Jüsmäga. Liikusid mööda Tatari tänavat, Pärnu mnt-le, siis vasakule kino Kosmose kõrvalt kuidagi tunnelisse ja tunnelist läbi ning siis läks üles Liivalaia 8 Swedbanki hoonesse. Kaardimaksete limiit oli täis, ei saanud enam kaardiga maksta, oli soov võtta välja sularaha. I. Pärn soovitas pangaautomaati, küsis kus on lähim pangaautomaat ja läksid sinna. Oli plaanis T grilli minna, millest nad olid teadlikud, soovis süüa. Mainis seda neile L baaris. I. Pärn soovitas seda pangaautomaati, see oli lähim, teadis, et tahab sularaha välja võtta. Arvas, et I. Pärn tuleb ka T grilli kaasa. Arvab, et nad tulid kaasa omal algatusel, ei mäleta täpselt. Väljusid tunnelist ja tundus, et nad jäid ootama tunneli juurde, ise läks üksi Swedbanki. Pangakontorisse kaasa neid ei kutsunud. Kell 07.07 võttis välja 20 eurot, arvas, et sellest jääb väheks ja kell 07.08 võttis veel 40 eurot välja. Tavalist käitumist arvestades võis panna raha rahakotti, aga võis panna ka taskusse. Vahel paneb taskusse. Välja tulles vaatas ringi kuhu on jäänud kaks uut sõpra, näha neid

ei olnud, siis läks tunneli juurde, arvas, et võivad seal all oodata. Läks tunnelisse ja nägi I. Pärna. Kõndis tunnelis natuke I. Pärna poole, siis löödi selga. Löödi tagant, kes lõi, ei näinud. Siis oli löögist hingetuna pikali maas parema külje peal. Siis hakkas valimatu peksmine, oli tunda, et kaks inimest peksavad. Peksmise ajal ei näinud kes peksavad, sest hoidis kätega pead kinni, jalad olid kõhu alla tõmmatud, et kaitsta siseorganeid. Sai aru, et on lootusetu olukord ja röövi või varguse peale mõelda ei osanud. Jäigi maha kui nad lahkusid, reaalselt võis peksmine kesta mõned minutid. Löögid tabasid ribikonte vasakul pool, pähe, näkku mingil määral, selgroogu, kui maha löödi, ilmselt kukkumise tagajärjel. Saadi peksta paremalt poolt, sellest tekkisid omad vigastused. Oli suurtes valudes väga pikka aega, kuigi roided ei olnud katki, andis tunda ka puus, millel oli päris suur hematoom. Peksmine lõppes kui kuulis, et tema kott avati ja üks inimestest hakkas läbi sobrama. Teine soris tema taskutes. Nägi läbi käte, et Ivo Pärn oli koti juures, Jevgeni Jüsmä soris taskute kallal. Kott oli vasakul pool maas seisvas asendis. Kui löödi, arvab, et kott võis olla paremal või vasakul õlal ja kukkus löömise tagajärjel maha. Nägi lööjaid täpsemalt siis kui nad lahkusid. Nägi I. Pärna nägu kui ta oli koti juures. Et teine meesterahvas oli Jüsmä, sai aru siis, kui ta hakkas tema taskuid sorima. Ivo Pärn oli edasi liikunud, oli kuulda sammudest, Jüsmä jäi maha, soris taskuid, kui minema kõndis, siis nägi. Liikusid tunnelist välja Kosmose kino poole. Ära võeti iPad 3 valget värvi, iPhone 6 vutlaris, mis imiteeris lindikassetti, akulaadija koos USB juhtmega iPhone ́le, mis oli kotis, telefonis oli sim-kaart, rahakott, milles olid kliendikaardid, dokumendid, plastikkaardid, pangakaart. Oli täiesti tühjaks tehtud, mingit raha ei olnud seal. Ainuke asi, mis jäeti oli kott ja võtmed, mis olid taskust välja rebitud ja vedelesid maas. Võeti ära ka meeste kamm väärtusega 50 senti, mille motiivi ette ei kujuta. Mõned ära võetud pangakaardid ei olnud tema nimel, olid elukaaslase H. O nimel. Päikeseprillid jäid sündmuskohale, need olid katki, üks klaas oli puudu. Võttis kaasa ja esitas politseile. Videosalvestisel pangaautomaadi juures vist tõmbas sokki üles. Väljus tunnelist Kosmose kino poolt ja hakkas abi otsima. Kohtas kahte soomlast, palus abi, et helistaks politseisse, kuid keelebarjäär ei lubanud seda teha. Osutasid taksojuhi peale, kuid see oli venekeelne ja osutas traumapunkti poole. Pidi kõndima EMOsse. Enne kohtumenetlust on käinud politseis isikuid tuvastamas. Need olid samad isikud. L baaris võis osta ühe alkohoolse joogi, maksis kaardiga. Kas ei pidanud arvet, suhteliselt väike limiit oli, proovis midagi veel osta ja makse ei läinud läbi. Tahtis T grilli minna, see on Swedbanki maja taga kui Veerennist minna. Läks teise suunda, sest ei saanud aru kuhu uued sõbrad olid kadunud. Uued sõbrad olid ka alkoholi tarvitanud, seda on näha ka videotelt. Uued sõbrad midagi müüa ei pakkunud. Ei mäleta, kas võttis iPadi L baaris välja, telefoni kindlasti vaatas. Ei oska öelda palju makselimiit oli, kuna see sündmus on ettevaatlikuks teinud, siis on vähendatud, nüüd on 100 eurot. Enne, 16ndal kella 21 ajal sai kokku sõbrannaga, olid vanalinnas, tegi alkohoolseid jooke välja. Tarvitas ka ise, tarvitab lahjat alkoholi, õlut. Sõbranna sõbranna tuli ka, siis nad läksid sünnipäevale ja jäi üksi. Helistas inglasest sõbrale. On tervisehäireid, peab võtma ravimeid. 16ndal ei võtnud ravimeid, teadis, et läheb välja ja tarbib alkoholi. Pidi võtma kahte ravimit. Üks on depressiooni, teine ärevuse ja foobiate vastu. Ühte pidi võtma iga päev, teist vajadusel. Ravimeid võttes ei ole alkoholi tarvitamine soovitatav. Alkoholi tarvitab pigem harva. Tutvumisest L baaris kuni panka suundumiseni kulus 30 minutit, liikus koos nendega. Need 30 minutit veetis terrassil. Jüsmä tuli selja tagant, lõi ta maha, kui oli pikali maas, siis oli tunda, et mõlemad peksid teda, löögid tulid erinevas suunas samal ajal. Ei oska öelda kuidas keegi kuhu lõi, aga nägi teda lahkumas ja taskuid sobramas. Jüsmä võttis ära kindlasti telefoni taskust. Jääb varalise kahju 783,80 eurot ja mittevaralise kahju 2500 eurot juurde. Kirjalikud tõendid, salvestised: M.Mu epikriis, millest nähtuvalt on M.M viibinud erakorralisel vastuvõtul Ida-Tallinna Keskhaiglas 17.07.2016 kuni 18.07.2016. Anamnees: pöördus EMOsse ise. Kaebab

peavalu, rindkere vasaku poole valu ja vasaku labakäe 3. sõrme valu. Lõpliku kliinilise diagnoosina on märgitud, et patsient ei lase läbivaatust teostada, purjus. 17.07.2016 kell 08.19 röntgenuuring vasakust labakäest kahes suunas. Aktuaalse nähtava patoloogiata, veenvat värsket murdu esile ei tule. Röntgenogrammid rindkereelunditest, vasakpoolsetest roietest. Aktuaalse nähtava patoloogiata. Veenvat värsket roidemurdu esile ei tule. Seisund väljakirjutamisel: paranenud (kr. toimik I kd, tl 6-7). Sotsiaalkindlustusameti vastus nõudekirjale, mille kohaselt on M.Mule esmakordselt 18.08.2015 kuni 31.08.2015 püsiv töövõimetus 80% ulatuses diagnoosiga xxxxx ja alates 31.08.2015 kuni 31.08.2018 püsiv töövõimetus 80% ulatuses diagnoosiga xxxxx (kr. toimik I kd, tl 10-11). Saatekiri, millega edastatakse kõnesalvestused abonendiga xxxxxxx. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud kõnet numbrilt xxxxxxx Häirekeskusesse ja kõnet Häirekeskusest numbrile xxxxxxx. Esimene kõne: Numbrilt xxxxxxxx helistatakse kell 07.37.48 Häirekeskusesse ja teatatakse, et helistaja rööviti paljaks, helistaja on traumapunktis. Täpsustatakse, et see toimus Liivalaia tänava tunnelis, Swedbanki juures. Helistaja on traumapunktis, inimesed on Lst. Helistaja selgitab, et ta on Ravi tänaval, temalt võeti kõik asjad ära. Helistaja teatab oma isikukoodi, eesnime, perekonnanime. Uuesti täpsustab, et võttis Swedbankis raha välja, tunnelis peksti teda ja siis pandi jooksu. Olid nooremad mehed, eestlased, ärajoonud. Võeti ära kuuskümmend eurot, rahakott, iPad, telefon. Kinnitab, et on EMOs. Juhtunu kellaaja kohta selgitab taas, et sai peksa. Telefon, millelt helistab talle anti. Teine kõne on häirekeskusest helistaja telefonile kell 07.47.13: kõnest nähtub, et M.M on EMOs, telefoni tegelik kasutaja on registraator, kes teatab, et hetkel vaatab õde M. Mut üle ja saadab traumasse, aega läheb poolteist tundi ning Häirekeskusest teatatakse, et siis tulevad sinna (kr. toimik I kd, tl 36-39, plaat tl 40). Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on vaadeldud L baari, asukohaga xxxx, Tallinn baari videosüsteemi kaamera 3 salvestisi 17.07.2016 ajavahemikul kell 05.59 kuni 06.40. Videosalvestistelt on näha baariruum, kus vasakul on baarilett, otse vastas keskel uks, mille kaudu pääseb paremale Tatari tänavale ja otse teise baariruumi. Baaris on näha külastajad, nende hulgas prillidega meesterahvas, seljas sinist värvi kapuutsiga jakk, jalas lühikesed tumedad püksid, valged sokid ja sinist värvi tossud valgete taldadega, teine meesterahvas pruunikat ja valkjat värvi lilledega pikkade varrukatega särgis ja sinistes teksapükstes. Esimene on ära tuntav kui Jevgeni Jüsmä, teine kui Ivo Pärn. Isikud liiguvad salvestistelt nähtuvalt baaris ringi, ühest ruumist teise ja joovad õlut. Viimase salvestise lõpus liiguvad baarist õue (kr. toimik I kd, tl 42-43, fotod tl 4451, plaadid tl 52). Läbiotsimisprotokoll, millest nähtuvalt on 25.07.2016 teostatud läbiotsimine Ivo Pärna elukohas xxxx Läbiotsimisel leiti erinevaid mobiiltelefone, märkmik, sim-kaart ümbrises, visiitkaardid, samuti müügileping 11.06.2016, kus müüjaks Jevgeni Jüsmä, Jevgeni Jüsmäle adresseeritud Sotsiaalkindlustusameti kiri, Eesti Vabariigi pass Jevgeni Jüsmä nimele, meeste käekell, pikkade varrukatega pruunikat värvi ja kollakat värvi lilledega meeste särk, teksapükste taskust pruuni värvi rahakott sularaha, kliendikaartide, pangakaardi, paroolikaardiga, paberid, köögist päikeseprillid, samuti muid esemeid, sh spordikotid, mälupulk, mälukaart jne (kr. toimik I kd tl 54-58, fotod tl 59-78) Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi läbiotsimise käigus 25.07.2016 aadressil xxxx leitud ja võetud esemeid: erinevaid mobiiltelefone, märkmikku, simkaarti, kliendikaarte, visiitkaarte, Opel Omega müügilepingut ja visiitkaarte selle juures, Sotsiaalametist saadetud kirja J. Jüsmäle, J. Jüsmä kehtivat Eesti Vabariigi passi, mälupulka, mälukaarti, elektronkaalu, käekella Wacheron Constantin, pruunikat värvi

pikkade varrukatega meesterahva särki kollakat värvi lilledega, pruuni rahakotti ja selle sisu, päikeseprille (kr. toimik I kd, tl 79-81, fotod tl 82-113). Ivo Pärna kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti Ivo Pärn kahtlustatavana kinni 22.07.2016. Kinnipidamisel võeti ära sinist värvi (halli värvi voodriga) kapuutsiga jope „The North Face“, tossud „Asics“ sinist värvi, hõbedast värvi embleemiga, seest neoonrohelist värvi vooder ja sisetallad, mobiiltelefon, spordipükste taskust hõbepaberi-fooliumi tükk, millel valge pulber ja minigrip kilekott valge ainega (kr. toimik I kd, tl 114-116) Jevgeni Jüsmä kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti Jevgeni Jüsmä kahtlustatavana kinni 21.07.2016. Kinnipidamisel võeti J. Jüsmält ära mobiiltelefon Samsung imei: xxxxxxxxxxxxxx, Elisa internetikaart, Tele2 Smart kõnekaart xxxxxxxx, mikro-sim kaardi ümbris (kr. toimik I kd, tl 117-119). Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi 21.07.2016 kahtlustatavana kinnipidamise käigus Jevgeni Jüsmält ära võetud mobiiltelefoni Samsung imei: xxxxxxxxxxx. UFED tarkvara abil saadi telefonist 338 graafilist kujutist. Tuvastatud piltide hulgast on välja toodud üks pilt, millel on kujutatud sinist värvi jopes Jevgeni Jüsmät (kr. toimik I kd, tl 120-121). Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi 22.07.2016 Ivo Pärna kahtlustatavana kinnipidamisel tema asjade hulgast võetud sinist värvi jopet „North Face“ ja paari sinist värvi pealsete ja neoonrohelist värvi voodriga tosse „Asics“ (kr. toimik I kd, tl 122, fotod tl 123-129) Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi hoone Tatari 11, Tallinnas videovalvesüsteemi kaamera 1 salvestist, milliselt on näha Tatari 11 hoone tänavapoolne külg. Paremale poole jääb Tatari tänava algus ja keskele suund TatariSakala tänavate ristmiku poole. Vasakul kiri 17.07.2016 ja kellaaeg 06.56.10. Salvestisel ilmuvad vaatevälja Tatari tänava alguse poolt kolm meesterahvast, kes liigivad Tatari-Sakala tänavate ristmiku poole. Vasakpoolsel meesterahval on jalas pikad tumedat värvi püksid ja seljas pruunika ja valge värviga kirju pikkade varrukatega riideese. Keskmisel meesterahval on jalas pikad tumedad püksid ja seljas valge riietusese ning kannab risti üle rinna pika rihmaga kotti. Parempoolsel meesterahval on jalas lühikesed tumedad püksid ja seljas sinist värvi riietusese (kr. toimik I kd, tl 131, foto tl 132, plaat tl 133) Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on vaadeldud kahte salvestist Swedbanki aadressil Liivalaia 8, Tallinn hoone videosüsteemi kaamerate salvestisi 17.07.2016, millest üks on salvestanud hoones sees olevat ruumi, kus on sularahaautomaadid ja teine pangahoone esist. Ruumis oleva kaamera salvestiselt nähtub, et kell 07.06.50 siseneb ruumi tumedate juustega meesterahvas päikeseprillidega, seljas valget värvi üleskeeratud käistega kampsun, risti üle rinna musta värvi rihmaga kott, jalas sinakat värvi pikad püksid ja tumedad jalatsid (ära tuntav kui M.M). Meesterahvas hakkab sularahaautomaadi ees toimetama, kell 07.07.31 võtab välja sularaha, kell 07.08.16 võtab teist korda välja sularaha. Kell 07.08.49 võtab midagi sularahaautomaadist. Hoone esist salvestava kaamera videosalvestiselt nähtuvalt on näha ülal vasakul jalakäijate tunneli sissepääsud, paremal panga sissepääsu ees olevad prügikastid. 17.07.2016 kell 07.05.47 tunneli kaugemast sissepääsust ilmuvad vaatevälja kolm meesterahvast, neist kaks liiguvad eespool ning neile järgneb kolmas isik sinist värvi riietuses. Üks heledates riietes isik liigub pangahoone sissepääsu poole, teised jäävad tunneli kaugema sissepääsu juurde. Kell 07.06.23 jõuab panga sissepääsu poole liikunud isik panga sissepääsu juurde, otsib midagi rahakotist ja kell 07.06.50 siseneb pangahoonesse. Kui heledat värvi riietuses isik siseneb pangahoonesse, sisenevad teise kaks tunneli sissepääsu. Kell 07.08.59 väljub tunnelist üks isik ja jääb sissepääsu juurde

ootama. Kell 07.09.05 väljub panka sisenenud isik pangast ja liigub tunneli lähemal olevast sissepääsust mööda kaugema sissepääsu poole. Enne sissepääsu juurde jõudmist liigub sissepääsu juures oodanud isik tunnelisse. Kell 07.09.49 siseneb pangast väljunud isik tunnelisse (kr. toimik I kd, tl 134-142, plaat tl 143) Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on vaadeldud Pärnu mnt 45 asuva kino Kosmos Imax videosüsteemi kaamerate Imax Parem Trepp ja Terrrass 2 salvestisi. Salvestised on 17.07.2016 ajavahemikust kell 07.11 kuni 07.13. Salvestiselt kino Kosmos Imax Trepp on näha kino treppi ja Liivalaia tänava poolset õueala. Salvestisel on kuupäev 2016-07-17, kellaaeg 07.12.00. Kell 07.12.04 ilmuvad trepi tagant vaatevälja kaks jooksvat meest suunaga kaamera poole. Esimesel on seljas pruunikasbeežikas riietusese, jalas sinised teksased ja paremas käes valget värvi tahvelarvuti, mille paneb jooksu pealt seljas oleva riietuseseme alla. Tema kõrval jookseb teine mees, kellel on seljas sinine jope ja jalas tumedad lühikesed püksid ja valged sokid. Vasakus käes on tume ese. Isikud kaovad vaateväljast kell 07.12.07. Isikud on ära tuntavad kui Ivo Pärn ja Jevgeni Jüsmä. Salvestiselt Terrrass 2 on näha kino Kosmos Imax ees olev ala. Salvestisel on kuupäev 2016-07-17, kellaaeg 07.12.23. Kell 07.12.24 ilmuvad nurga tagant vaatevälja kõndides samad isikud. Ees liigub Jevgeni Jüsmä sinises jopes ja ilma prillideta, käed taskutes ja tema taga mõned meetrid tagapool Ivo Pärn. Isikutel midagi nähtavalt käes ei ole. Isikud kaovad kaamera vaateväljast kell 07.12.29 (kr. toimik I kd, tl 145-148, plaat tl 149). Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt vaadati 22.07.2016 läbi kannatanu M.M. Vaatlusega tuvastati vigastused: nina on paistes, ninast kahel pool on kollakat värvi laigud, paremal näopoolel põse piirkonnas kollakat värvi laik, lõualuul paremal pool kollakat värvi laik, paremal küljel puusa kohal ca 5 cm läbimõõduga lillakat värvi laik, seljal paremal pool kui ka vasakul pool vöökoha piirkonnas kollakat värvi laigud, vasakul õlal kollakat värvi laik, paremal küünarvarrel randme piirkonnas kollakat värvi laik ja parema küünarvarre siseküljel kollakat värvi laik ning vasakul käelabal kollakat värvi laik (kr. toimik I kd, tl 211, fotod tl 212-222). Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt 17.07.2016 kell 12.00 vaadati läbi kannatanu M.M, kellel tuvastati vasakul ja paremal pool näol kriimustused, otsa ees kriimustus, nina peal üleval vasakul pool kriimustused (kr. toimik I kd, tl 223-225, fotod tl 226-227) SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas koostatud patsiendi EMO kaart. Kaardile kantud andmetest nähtuvalt pöördus M.M regionaalhaiglasse asukohaga Sütiste tee 19 17.07.2016 kell 09.26. Põhihaigusena on diagnoositud pindmine peavigastus. Tuvastatud joobetunnused. Haiguse anamneesina on märgitud: Täna öösel tungitud kallale, pekstud pea ning keha piirkonda. Kaebab peavalu, valu roiete piirkonnas. ITKH tehtud röntgen roietest, patsient lahkunud sealt omal soovil, vastust ootamata. Varasemate haigustena diagnoositud sotsiaalfoobia, paanikahoogudega agorafoobia. Kompuutertomograafia peaajust. Aju külgvatsakesed, III ja IV vatsake on ealise laiusega, dislokatsioonita. Ajukude koldeleiuta, hemorraagiat ei sedastata. Koljuluud ja koljupõhimik fraktuurita. Nähtavas osas NKK-d, orbitad ja T-luud aktuaalse patoloogiata. Arvamus: kindla traumaatilise patoloogiata. Ravisoovitused: Tab. Ibuprofeni 400 mg x 3, tab. Paracetamoli 1 g x 3-4. Jääb perearsti jälgimisele. Seisundi halvenemisel pöörduda tagasi EMOsse (kr. toimik I kd, tl 228-229). SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas koostatud patsiendi EMO kaart. Kaardile kantud andmetest nähtuvalt pöördus M.M regionaalhaiglasse asukohaga Sütiste tee 19 18.07.2016 kell 15.54. Põhihaigusena on diagnoositud peavalu. Haiguse anamneesina on märgitud: eile oli trauma, kirjutas avalduse politseisse. Eile käinud meie EMOS, kui ka ITKHs. Praegu kaebab tugevat peavalu, valu rindkerel. Väidab, et tavalised valuvaigistid ei aita. Soovib Tramadoli. Ravi soovitusena vajadusel T.Tramadol 50 mg x 1, muidu võtab T.Paracetamol 1 g x 3 (kr. toimik I kd, tl 230).

Wismari Haigla AS tõend nr xxx, mille kohaselt pöördus patsient M.M ambulatoorsele vastuvõtule 22.07.2016 peale 17.07 läbielatud kallaletungi tänaval. Määratud ravi stressiseisundi kupeerimiseks. (kr. toimik I kd, tl 231) Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi 31.08.2016 kannatanu M.M poolt ülekuulamise protokollile lisatud valget värvi sviitrit vereplekkidega ja ühte paari katkiseid päikeseprille. Vaatluse käigus tuvastati: valget värvi sviitril on vasakul varrukal verekahtlased plekid. Sviitri kaeluses on musta värvi tootjaetikett “Smog Established 1999 Made in Bangladesh“. Sviitri seljaosal määrdumusi ei esine, muid määrdumusi või vigastusi ei esine. Üks paar musta värvi päikeseprille on katki, puuduvad parem prilliklaas ja vasak prillisang. Alles oleva parema prillisanga siseküljel kirjad „Wayfarer Hand Made in Italy“ (kr. toimik I kd, tl 243, fotod tl 244248). Kohtuistungil kannatanu M.M esitatud foto kasseti imitatsiooniga telefoniümbrisest (kr. toimik II kd, tl 1). Äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt on 22.07.2016 kannatanule M.M esitatud äratundmiseks fototabel kolme isiku fotodega, millistest fotol nr 1 kujutatud Ivo Pärnas on M.M ära tundnud vanema meesterahva, kes koos noorema meesterahvaga 17.07.2016 peksis teda Liivalaia tänava tunnelis ja kes koos noorema meesterahvaga võttis ära tema asjad. M. Mul ei ole kahtlust, et tegemist on sama isikuga (kr. toimik II kd, tl 17-18, fotod tl 19-20) Äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt on 22.07.2016 kannatanule M.M esitatud äratundmiseks fototabel kolme isiku fotoga, millistest fotol nr 3 kujutatud Jevgeni Jüsmäs on M.M ära tundnud isiku, kes on kõige sarnasem nooremale meesterahvale, kes 17.07.2016 Tallinnas Liivalaia tunnelis koos vanema meesterahvaga peksis teda ja koos vanema meesterahvaga varastas temale kuuluvad asjad. Isik rääkis eesti keelt kerge vene aktsendiga (kr. toimik II kd, tl 21-22, fotod tl 23-24) Karistusregistri andmebaasi väljavõte, mille kohaselt M.Mul puudub kehtiv karistus (kr. toimik II kd, tl 119) Kohus, kuulanud ära süüdistatavate ütlused, kannatanu M.Mu ütlused, vaadanud kohtuistungil videosalvestisi ning kontrollinud kohtuistungil esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. Süüdistatavate ja kannatanu ütlustest nähtuvalt tutvus kannatanu süüdistatavatega L baaris. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks, kuivõrd L baari videosalvestistelt on näha nii süüdistatava I. Pärna kui ka süüdistatava J. Jüsmä liikumine baaris 17.07.2016 kuni kella 06.40ni. Samas kannatanut M. M videosalvestistelt näha ei ole. M. Mu sõnade kohaselt viibis ta koos oma tuttavatega terrassil ning tuttavate lahkudes jäi terrassile, mis videokaamera vaatevälja ei ulatunud. J. Jüsmä sõnade kohaselt ootas ta I. Pärna ja tema poole pöördus M. M küsimusega kust saab amfetamiini osta ja I. Pärna lähenedes küsis M. M I. Pärnalt, kust saab sularaha välja võtta. I. Pärn on selgitanud, et nägi kannatanut J. Jüsmäga vestlemas ja kannatanu pöördus tema poole küsimusega kus asub lähim pangaautomaat, kust saaks raha välja võtta. Seevastu on M. M selgitanud, et ta hakkas vestlema esimesena hoopis I. Pärnaga ja J. Jüsmä oli tagaplaanil ja sõnaaher. L baari videosalvestiselt nähtuvalt on I. Pärn ja J. Jüsmä mitmeid minuteid baarileti nurga juures ja vestlevad erinevate inimestega, seejärel istub J. Jüsmä laua taha ja I. Pärn jääb seisma, liikudes edasi-tagasi ning kell 06.39.56 lahkuvad mõlemad koos, õllepudelid käes, baari ruumidest tänavale. Taoline videosalvestiselt nähtuv viitab aga sellele, et J. Jüsmä ei saanud I. Pärna kuskil oodata ja tänavale läksid nad koos. Selline asjaolu muudab kohtu arvates kannatanu M. Mu ütlused usaldusväärsemaks ning kohus ei loe usaldusväärseks J. Jüsmä selgitusi, et I. Pärna oodates oleks M. M temalt küsinud võimalusi amfetamiini soetamiseks. Ka on kannatanu selgitus usutavam selles osas, et ta

asus suhtlema I. Pärnaga ja juures viibiv J. Jüsmä ebapiisava eesti keele oskuse tõttu vestluses aktiivselt ei osalenud. Süüdistatava J. Jüsmä versiooni kannatanu huvist amfetamiini vastu loeb kohus süüdistatava kaitseversiooniks, mis on välja toodud selleks, et enda käitumist näidata kelmusena. Küll leiab kohus, et kannatanu soov sularaha võtta pangaautomaadist on tuvastamist leidnud nii kannatanu enese kui ka süüdistatavate ütlustega, samuti panga videosalvestisega, millest nähtuvalt kannatanu M. M sularaha välja võttis. Kohus loeb kannatanu versiooni sularaha väljavõtmise eesmärgi kohta usaldusväärsemaks kui J. Jüsmä väidet kannatanu soovi kohta osta amfetamiini. Süüdistatavate ja kannatanu liikumist ja teekonda pangaautomaadini on selgitanud nii süüdistatavad kui ka kannatanu ning need selgitused on üldjoontes kattuvad. Samamoodi kattuvad isikuliste tõendiallikate ütlused ka pangaautomaadis käimise kui ka sealt tagasi tulemise osas, kuivõrd need ütlused riimuvad kohtuistungil vaadatud videosalvestistelt nähtuga. Edasiste sündmuste osas aga isikuliste tõendiallikate ütlused lahknevad. Süüdistatavate selgituste kohaselt kannatanu M. Mu suhtes mingit vägivalda ei tarvitatud, I. Pärn nägi eemalt, et kannatanu andis J. Jüsmäle oma asjad ning J. Jüsma hakkas jooksma, kutsudes teda kaasa. J. Jüsmä selgituste kohaselt võttis ta kannatanult asjad vastu, lubades tuua amfetamiini, kuid jooksis asjadega ära, pettes kannatanut ja kutsus I. Pärna kaasa. Kannatanu seevastu on üksikasjalikult selgitanud, kuidas ta nägi tagasi tulles tunnelis ainult I. Pärna ning I. Pärnale lähenedes löödi teda selga ning teda hakati kahe inimese poolt jalgadega peksma, misjärel nägi, kuidas I. Pärn tutvus tema koti sisuga ja J. Jüsmä tühjendas tema taskuid. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on kannatanu M. M pöördunud esmaabi saamiseks kahe erineva haigla erakorralise meditsiini osakonda, esitades kaebusi temale tekitatud tervisekahjustuste kohta ning tervishoiuteenuse osutajate juures on tema kaebuste osas tehtud uuringuid. Lisaks sellele on teostatud kannatanu läbivaatused, mille kohta on koostatud vastavad protokollid ning läbivaatustega on kannatanul tuvastatud kehal ja jäsemetel hulgaliselt hematoome ja kriimustusi näol. Lisaks sellele esitati kohtule audiosalvestis, mille kohaselt helistas kannatanu haiglast häirekeskusesse ja teatas temalt asjade äravõtmisest tunnelis ja tema suhtes vägivalla tarvitamisest. Seejuures on M. M kohtueelsel menetlusel süüdistatavad ka ära tundnud. Arvestades kannatanu ütlusi ja selgitusi temale tekitatud tervisekahjustuste tekkemehhanismi kohta ning kannatanul tuvastatud tervisekahjustuste lokalisatsiooni ning hulka, peab kohus kannatanu ütlusi tervisekahjustuste tekkemehhanismi ja põhjuste ning tekitajate kohta usaldusväärsemaks kui süüdistatavate selgitusi, et nemad kannatanule tekitatud tervisekahjustustest midagi ei tea. Kohus loeb kannatanu M. Mu ütlustest ja tuvastatud tervisekahjustustest üheselt tuvastatuks, et tervisekahjustused tekitasid kannatanule süüdistatavad J. Jüsmä ja I. Pärn, kuivõrd sel hetkel olid tunnelis vaid süüdistatavad ja kannatanu, mis nähtub ka videosalvestiselt, kus kaks isikut on jäänud tunneli sissepääsu juurde ootama. Seejuures on seda asjaolu kinnitanud süüdistatavad ka ise. Keegi teine peale süüdistatavate aga kannatanule enam tervisekahjustusi tekitada ei saanud. Panga videosalvestiselt nähtuvalt siseneb raha välja võtnud M. M kell 07.09.49 tunnelisse ja kell 07.12.04 on kino Kosmos Imax videokaamera fikseerinud juba jooksvad süüdistatavad, kes on jõudnud sündmuskohast 100 meetri kaugusele ja üheselt on tuvastatav, et vähemalt tahvelarvuti on juba I. Pärna käes ja ta topib seda särgi alla vöö vahele. Seega said kannatanule M. M tervisekahjustusi tekitada vaid süüdistatavad. Kohus asub süüdistatavate objektiivset käitumist hinnates seisukohale, et vägivalda kasutati kannatanu võimaliku vastupanu murdmiseks ning see vägivald oli kannatanule kuulunud vara üle valduse ülemineku vahendiks. Asjaolu, et kannatanu asjad võeti süüdistatavate poolt ära ja süüdistatavad omastasid kannatanu vara, kinnitab peale kannatanu ütluste ja süüdistatavate ütluste ka videosalvestus, millelt on näha kuidas kino Kosmos Imax taga süüdistatavad jooksevad kino taga trepist mööda ja süüdistatav I. Pärn paneb tahvelarvutit vöö vahele särgi alla ning J. Jüsmäl on väiksem ese käes. Teisel kino videokaamera videosalvestisel on näha, kuidas süüdistatavad tulevad kino nurga tagant välja ja kummalgi enam midagi käes ei

ole. Kuigi süüdistatavad on rääkinud vaid sularahast ja tahvelarvutist, võeti kannatanult ära ka muid esemeid. KarS § 200 lg 1 sätestab, et röövimine on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Kõigepealt analüüsib kohus, kas süüdistatavate poolt toimus võõraste vallasasjade äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t kas tegemist oli süüdistatavate jaoks võõraste vallasasjadega. Ning edasi, kas süüdistatavad kasutasid asja hõivamiseks vägivalda. Kannatanu M.Mu ütlustest nähtuvalt löödi teha esmalt selga ning kui ta oli maha kukkunud, hakkasid kaks isikut teda peksma. Pärast peksmist nägi ta seda, kuidas I. Pärn hakkas tema kotis sorima ja J. Jüsmä tühjendas tema taskuid. Nagu kuriteo asjaoludest nähtub ei pannud süüdistatavad toime lihtsalt võõraste vallasasjade äravõtmist, vaid äravõtmine toimus vägivalda kasutades. Nimelt tuleneb alus selliseks järelduseks kõigepealt kannatanu ütlustest, mille kohaselt esialgselt üks süüdistatav lõi teda selja tagant ning pärast maha kukkumist peksid teda kaks isikut jalgadega. Vahetult pärast tema peksmise lõpetamist nägi aga kannatanu, et just süüdistatavad tema asju kaasa võtsid. Seejuures võttis I. Pärn asjad tema kotist ja J. Jüsmä tema taskutest. Oma tegevusega tekitasid süüdistatavad kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis on tõendatud isiku läbivaatuse protokollide ja meditsiinidokumentidega ning need tervisekahjustused on erinevates menetlus- ja meditsiinidokumentides üheselt fikseeritud. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-4804 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt on M.M ära tundunud I. Pärna ning J. Jüsmä suhtes on avaldanud arvamust, et see isik on kõige sarnasem noormale kallaletungijale. Kohtuistungil tundis kannatanu aga süüdistatavad ära. Et tegemist on I. Pärna ja J. Jüsmäga saab järeldada ka videosalvestistelt ning läbiotsimisel tuvastatuga. Nimelt on videotelt nähtav I. Pärna pluus ja J. Jüsmäl seljas olnud sinine jope leitud I. Pärna juures läbiotsimise läbiviimisel, samuti on samas jopes end pildistanud ka J. Jüsmä, kelle telefonist J. Jüsma pilt leiti. Seega on üheselt tuvastatud, et füüsilist vägivalda tarvitasid kannatanu suhtes just süüdistatavad. Arvestades kannatanu selgitusi temale tekitatud tervisekahjustuste kohta ja seda, et ta pidi pikemat aega tarvitama valuvaigisteid ja muid ravimeid, samuti fotosid, millelt nähtuvad tervisekahjustused, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatavad tekitasid oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi ning samuti tekitati sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavate käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

Kannatanu suhtes kasutatud füüsilise vägivalla tarvitamise järgselt võeti kannatanult ära tahvelarvuti koos ümbrisega, telefon koos ümbrisega, akulaadija koos juhtmega, rahakott koos selles olnud erinevate kaartide ja sularahaga ning kamm. On üheselt selge, et kõik need eelmärgitud esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara, mida süüdistatavad ei ole ka eitanud. Seega on antud juhul täidetud ka röövimise objektiivne koosseis. Kuna röövimise puhul ei oma tähtsust röövitud eseme väärtus, siis olnuks röövimise objektiivne koosseis täidetud ka väiksemas ulatuses esemete röövimisega. Edasi hindab kohus subjektiivset külge kõigi kuriteo objektiivsete asjaolude suhtes. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt eeldab röövimise subjektiivne koosseis vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Röövimise subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab samaaegselt olemas olema ka asja hõivamise tahtlus (vt RKKKo 3-1-1-12-09, p-d 8 ja 9). Seega KarS §-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab samal ajal olemas olema ka asja hõivamise tahtlus, ning seetõttu tuleb süüdlase tegu kvalifitseerida röövimisena isegi ka siis, kui ta kasutas kannatanu suhtes vägivalda muul eesmärgil ja soov võtta ära võõras asi tekkis alles kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul. Antud juhul aga oli vägivalla eesmärgiks just kannatanult vara hõivamise eesmärk, milline ka saavutati. Seega olid vägivallateod toime pandud teadlikult ja tahtlikult, eesmärgiga saada kannatanult tema vara, mida süüdistatavad ka said. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Süüdistatavaid süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so süüteo toimepanemises grupi poolt. Süüteo toimepanemine grupi poolt tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Arvestades kannatanu selgitusi selle kohta, et mõlemad süüdistatavad peksid teda ning tema kotist võttis asjad I. Pärn ning tema taskutest J. Jüsmä, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi saavutamise nimel, tegutsedes kooskõlastatult nii vägivalda tarvitades kui ka erinevaid vallasasju ära võttes. Kaudselt tõendab seda asjaolu ka kino Kosmos Imax videokaamerate salvestis, millest nähtub asjaolu, et kino taga treppide juures I. Pärn paneb vöö vahele tahvelarvutit, mis oli kannatanu kotis, milles I. Pärna sorimist kannatanu nägi. Süüdistatavad on küll väitnud, et J. Jüsmä andis pettuse teel oma valdusse saanud tahvelarvuti vaid korraks I. Pärna kätte ja I. Pärn olevat selle kohe tagasi andnud ajaks mil J. Jüsmä prillid ette paneb, et paremini joosta, kuid kino videokaamerate videosalvestiselt on näha, et ka nurga tagant kino ette välja tulles ja kõndides edasi liikudes ei ole J. Jüsmäl endiselt prille ees ja J. Jüsmä käed on taskus. Ka I. Pärnal ei ole enam midagi käes, millest saab järeldada, et tahvelarvuti jäigi I. Pärna valdusse. Seega olid need võõrad vallasasjad, mida kumbki süüdistatav kannatanult eraldi hõivas, endiselt kummagi süüdistatava valduses ja neil ei olnud käes midagi.

Sellest järeldub, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 200 lg 2 p 7 nimetatud teo toimepanemisele grupi poolt. Lisaks eelmärgitule on Jevgeni Jüsmä käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, so röövimise toimepanemisena, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kohus on ülalpool juba KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo kvalifitseerimisel põhjendanud, miks kohus loeb J. Jüsmät isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ning ei hakka seda enam kordama. Küll peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavale KarS § 200 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud J. Jüsmäle mõistetud karistus kustunud, mistõttu oli J. Jüsmä röövimist toime pannes KarS § 200 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Ivo Pärna käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, kui see on toime pandud grupi poolt ja Jevgeni Jüsmä käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja kui see on toime pandud grupi poolt.

esitatud tsiviilhagi 3225, 23 euro nõudes süüdistuses märgitud osas, so summas 2778, 88 euro ulatuses jätta rahuldamata. Puutuvalt ülejäänud osasse, so 446, 35 euro nõudesse, mis tulenes rahakoti vargusega tekitatud kahjust, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale Jevgeni Jüsmä ei ole esitatud süüdistust kannatanult rahakoti varguses ja sellega varalise kahju tekitamist kannatanule, mistõttu väljub selles ulatuses varaline kahju kriminaalasjas tõendamisesemeks oleva kuriteo raamest ja süüdistataval Jevgeni Jüsmä puudub selle varalise kahjuga puutumus. Seega ei ole käesolevas kriminaalmenetluses kohus pädev hagi selles osas lahendama TsMS § 423 lg 1 p 13 mõttes. Seetõttu jätab kohus tsiviilhagi summas 446, 35 eurot läbi vaatamata. Puutuvalt hagisse 2778, 88 euro nõudes leiab kohus, et kahju hüvitamise kohustuse eelduseks on hüvitatava kahju olemasolu. Käesoleval juhul aga hüvitatav kahju puudub. Seetõttu peab kohus selles osas jätma esitatud tsiviilhagi nõude puudumise tõttu rahuldamata. Kannatanu B OÜ esindaja L.T on esitanud tsiviilhagi 873, 06 euro nõudes. Kohtulikul arutamisel ilmnes, et kindlustusandja S P&C I AS on kindlustusvõtjale telefoni eest maksnud kindlustushüvitist 500 euro ulatuses, mistõttu vähendas kannatanu esindaja nõuet ning kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt Jevgeni Jüsmä, kelle süülise käitumisega tekitati kannatanule otsene varaline kahju, tuleb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista kannatanu kasuks senini hüvitamata kahju summas 373, 06 eurot. Kannatanu J.N esitas kohtueelsel menetlusel tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes. Tsiviilhagi põhistustest nähtub, et kui süüdistatavad (E. Keskküla ja I. Pärn) ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekitanud, oleks hageja jätkanud töö tegemist ja saanud teenida 100 kuni 150 eurot päevas. Hageja oli sunnitud olema tööta 4 päeva, seega kaotas ta vähemalt 400 kuni 600 eurot eeldatavat tulu. Kokkuvõtteks on hagiavalduses leitud, et tulenevalt tekitatud kahju laadist ja asjaoludest hageja ei saanud teha tööd 4 päeva ning teda alandati pekstes avalikus kohas selle eest, et ta kutsus kostjaid korrale, tuleks mõista kostjatelt solidaarselt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest välja õiglane hüvitis, mis on kannatanu arvates summas 2000 eurot. Kohtuistungil selgitas kannatanu J. N, et 2015. aastal oli tal töötasuks miinimumpalk, palga arvutab välja ülemus. Haiguslehte võtta ei tahtnud, arvates, et paari päevaga läheb üle ning haigekassa kolme esimest päeva ei tasu. Ta ei töötanud 4-5 päeva, kuid jõulude ajal on töötasu 100-150 eurot päevas. Kohus leiab, et kui üldjuhul kattuvad tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud süüdistuse sisuga, siis KarS § 263 ettenähtud kuriteo toimepanemisel see nii siiski ei ole. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et KarS § 263 ettenähtud kuriteo puhul on esmaseks kaitstavaks õigushüveks avalik kord ning teisejärguliseks mõni muu õigushüve, sh ka inimese tervis. Tsiviilhagis on leitud, et mittevaraline kahju tuleneb sellest, et kannatanut alandati pekstes avalikus kohas selle eest, et ta kutsus süüdistatavaid korrale. Kriminaalasjas uuritud tõenditest nähtuvalt, eelkõige kannatanu enda ütlustest nähtuvalt andis kannatanu süüdistatavatele signaali, et need kiiremini üle tee läheksid. Taolist käitumist ei saa kohus hinnata korrale kutsumiseks. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja J. Nurmiku ja süüdistatavate E. Keskküla ning I. Pärna ütlustest tulenes aga üheselt see, et kannatanu J. N asus politseiametniku juuresolekul ise avalikku korda rikkuma, tõugates I. Pärna rindu. Kohus leiab, et taoline kannatanu käitumine, millega vastatakse süüdistatava käitumisele samaväärselt nagu seda tegi süüdistatav kannatanu suhtes avalikus kohas, so alandades omakorda süüdistatavat avalikus kohas, ei saa olla mittevaralise kahju hüvitamise aluseks, kuivõrd kannatanu käitumine ei erinenud süüdistatava omast pärast süüdistatavate poolt kuriteo toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu enese käitumine avalikus kohas välistab tema õiguse nõuda mittevaralist kahju süüdistatavatelt, keda karistatakse avaliku korra raske rikkumise eest ja mis peaks kompenseerima ka kannatanu moraali kahjustamise ning kannatused. Puutuvalt varalisse kahjusse, mis sisaldab endas töötasu nõuet saamata jäänud töötasu näol peab kohus vajalikuks märkida, et sellise iseloomuga varalise kahju nõude puhul peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kui kannatanu märkis kohtuistungil, et tema

töötasu arvestab välja ülemus, pidanuks kannatanu esitama tööandja andmed temal sissetuleku olemasolu ja suuruse ning eeldatava saamata jäänud töötasu kohta. Seejuures pidanuks kannatanu tõendama ka asjaolu, et ta oma igapäevaseid tööülesandeid ei täitnud. Seda saanuks tõendada tervishoiuteenuse osutaja või perearsti poole pöördumist tõendava tõendi esitamisega, millest nähtuvalt isik ei saanud oma terviseseisundi tõttu oma tööülesandeid teatud ajavahemikul täita. Samuti saanuks töölt puudumist tõendada ka tööandja esitatud tõendiga. Kohtueelsel menetlusel ega ka kohtulikul uurimisel ei ole kannatanu esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et kannatanul oli kuriteo toimepanemise tõttu sunnitud töölt puuduma ja seetõttu oli tal tekkinud varaline kahju. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kannatanu J.Ni esitatud tsiviilhagi 2000 euro nõudes on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kannatanu M.M on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 783, 87 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 2500 eurot. Kohtuistungil andis kannatanu selgitusi temalt röövimise käigus ära võetud asjade ja nende hindade kohta, samuti tervisekahjustuste tõttu tarvitatud ravimite ning transpordi kulude kohta. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kannatanult ära võetud esemete hinnad on mõistuspärased ega ole üle paisutatud. Tsiviilhagist nähtuvalt võeti kannatanult ära asju ja sularaha 447 euro ja 50 sendi väärtuses. Lisaks sellele pidi kannatanu taastama isikliku dokumendi, pangakaardi ja kliendikaardid, millele kulutas 17 eurot ja 50 senti. Lisaks sellele lõhuti tema päikeseprillid väärtusega 150 eurot. Kohus leiab, et kannatanu esitatud nõue 615 euro ulatuses on põhjendatud, kuivõrd selles ulatuses on tegemist süüdistatavate Jevgeni Jüsmä ja Ivo Pärna poolt süülise käitumisega tekitatud otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kannatanu esitatud tsiviilhagis sisaldus ka sviiter, maksumusega 15 eurot, kuivõrd see oli verekahtlase määrdumisega ja otsene varaline kahju olnuks sel juhul 630 eurot. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et soovib oma sviitrit tagasi, mistõttu leiab kohus, et otsest varalist kahju tuleb vähendada 15 euro võrra ning otseseks varaliseks kahjuks seoses vara kaotsiminekuga tuleb lugeda 615 eurot. Lisaks sellele on kannatanu märkinud tsiviilhagis esitatud nõude hulka kulutused ravimitele seoses füüsilise valu ja tervisekahjustustega summas 100 eurot ja 35 senti ning taksosõidud kokku summas 53 eurot ja 52 senti. Kannatanu põhjendustest nähtuvalt pidi ta seoses vaimse tervise halvenemisega ja valude tõttu pöörduma erinevatesse raviasutustesse ning tarvitama erinevaid ravimeid. Lisaks sellele seoses tervisekahjustustest tingitud valudega pidi ta kasutama taksot, et jõuda tervishoiuteenuse osutaja juurde ja politseisse erinevatele menetlustoimingutele. Kohtule esitatud kviitungitest saab järeldada, et kannatanu on ostnud erinevaid ravimeid ja sõitnud taksoga. Seejuures riimuvad taksokviitungitel olevad kuupäevad paljude erinevate menetlustoimingute kuupäevadega. Kohus leiab, et need kulutused kannatanul on otseselt seotud temale tervisekahju tekitamisega kantud kuludega ning juhul, kui tema suhtes kuritegu toime pandud ei oleks, ei oleks kannatanu neid kulusid ka kandnud. Seetõttu leiab kohus, et ka kulutused ravimitele ja taksosõitudele on otseseks varaliseks kahjuks VÕS § 128 lg 3 mõttes. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu M.Mu nõue varalise kahju nõudes on põhjendatud 768 euro ja 87 sendi ulatuses ning tuleb VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista süülise käitumisega kahju tekitanud süüdistatavatelt Jevgeni Jüsmä ja Ivo Pärn. Kuivõrd kannatanu soovis oma sviitrit tagasi, tuleb esitatud tsiviilhagi summas 783 eurot ja 87 senti sviitri väärtuses, so 15 euro ulatuses jätta rahuldamata. Puutuvalt mittevaralisse kahjusse, siis on kannatanu põhjendanud nõuet sellega, et füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise tõttu pidi ta olema kodus voodirežiimil, vajas isiklike asjade ajamiseks saatjat, hingelise trauma ja stressi tekitamise tõttu on pöördunud Wismari Haiglasse psühhiaatri poole ja on olnud sunnitud manustama erinevaid ravimeid, samuti põhjendatakse nõuet sundasendis magamise vajaduse ja häiritud seksuaaleluga. Kohus leiab, et röövimise, kui vägivallaga varavastase kuriteo eest on ette nähtud suhteliselt range karistus, mis peaks üldjuhul kompenseerima

kannatanu hingelise trauma. Puutuvalt Wismari Haiglasse pöördumisse ja psühhiaatri konsultatsioone peab kohus vajalikuks märkida, et kannatanu on oma haiguse tõttu saanud ravi ka eelnevalt ja tegemist ei ole kannatanu esmakordse ja just süüdistatavate käitumisest tingitud pöördumisega. Puutuvalt sundasendis magamisse peab kohus vajalikuks märkida, et selline vajadus võib tekkida ka siis, kui selle põhjuseks ei ole kuritegelik rünne, vaid mõni muu olmetrauma või haiguslik seisund ning sellisel juhul puudub alus kelleltki kahjutasu nõuda. Mis aga puudutab just süüdistatavate poolsest kuritegelikust ründest tingitud lisavaevusi ja sellest tulenevalt seksuaalelu häirumist, siis ei ole kannatanu esitanud andmeid oma varasema seksuaalelu ja rünnaku järgse seksuaalelu erinevuse kohta. Ilmselt ei oleks sellise erinevuse tõendamine täiendavate tunnistajate ülekuulamiseta ka võimalik, kuid kohtu arvates väljuks sellise asjaolu tõendamine menetluseseme piirest. Kohus asub seisukohale, et vaatamata sellele, et kannatanule tekitati tervisekahjustused ja nendest paranemine võis võtta aega ning tervisekahjustuste iseloomust tulenevalt pidi kannatanu taluma ka valu, mille tulemusena oli tema tavapärane elurütm häiritud, ei ole tsiviilhagis toodud põhjendused kohtu arvates siiski sellised, mis võiks tingida mittevaralise kahju osas tsiviilhagi rahuldamise, seda ei 2500 euro nõudes ega ka mõnes muus summas. Seetõttu jätab kohus kannatanu M.Mu esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 2500 eurot rahuldamata.

arvestama ega kartma, et nad mõne teise avaliku asutuse kliendi käest võivad peksa saada ja selle tulemusena oma asjadest ilma jääda, kuivõrd igal isikul peaks olema avalikus kohas olema tagatud turvatunne igal ajahetkel. Seega võib süüdistatavale karistuse mõista mõningal määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, kuid seda kindlasti mitte alammääras. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt süüdistatav ei tööta ning kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on süüdistataval tuvastatud töövõime kaotus 30%. Seejuures ei leidu kriminaalasjas andmeid, mis kinnitaks süüdistataval legaalse sissetuleku olemasolu ning süüdistatav on ka ise kohtuistungil isikuandmete kontrollimisel avaldanud, et ta ei tööta. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod (KarS § 199 lg 2 p 4; § 200 lg 2 p 4, 7; § 209 lg 2 p 1 ja 212 lg 1) viitavad kõik varalise kasu saamise eesmärgile, mistõttu saab üheselt järeldada, et süüdistataval on aastate vältel legaalne sissetulek puudunud ning üldjuhul on selliste kuritegude toimepanemise eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ning taoline käitumine viitab üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Taolised asjaolud ja samas ka süüdistatava majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed välistavad kohtu arvates rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd see karistus ei oleks täidetav. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe varguse toimepanemises, millega tekitati varalist kahju. Arvestades tuvastatud asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Süüdistatav on küll möönnud, et ta võis toime panna teo, mis ei pruukinud olla seadusega kooskõlas, kuid taolist tunnistamist ei saa kohus hinnata kahetsusena, mis oleks kergendavaks asjaoluks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Eripreventsiooni puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav oli varguse toimepanemisele eelnevalt toime pannud kelmused, mis viitab sellele, et süüdistatav jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist ja see asjaolu viitab süüdistatava tavapärasele käitumismustrile, st sellele, et kui avaneb kasvõi väike võimalus varavastast kuritegu toime panna, siis süüdistatav seda ka teeb. Seega peab mõistetav karistus olema mõjus, et sunniks süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Üldpreventsiooni puutuvalt peab avalikku asutust külastaval inimesel olem kindlus, et tema asjade säilimine on tagatud ka avalikus lõbustusasutuses ning kes seda kindlustunnet kõigutavad, saavad karistada. Kuivõrd süüdistatava tekitatud kahju ei olnud kuigi suur ja süüdistatavale inkrimineeritakse vaid ühe varguse toimepanemist ühe kvalifitseeriva tunnuse esinemisel, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras. Süüdistatavale KarS § 209 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus ühest kuni viie aastani. Kriminaalasja kohtuliku arutamisega on tuvastatud, et süüdistatav sai pettuse teel varalist kasu ligi kolme tuhande euro ulatuses, tegutsedes kahes erinevas ettevõttes, viies klienditeenindajaid eksitusse, võltsides kviitungitel allkirju ja märkides krediitkaardi kasutaja andmetena võõra isiku dokumendinumbri. Taoline käitumine näitab seda, et süüdistatav oli enda valdusse saanud eelnevalt varastatud krediitkaardi ja

võõra isiku dokumendi või selle andmed, s.t süüdistatav oli kuriteo toimepanemiseks ette valmistunud ja tegutses sihipäraselt eesmärgiga saada võimalikul palju kasu lühikese aja jooksul. Kohus leiab, et taoline käitumine viitab sellele, et süüteo asjaoludest tulenevalt tuleks süüdistatava süüd hinnata keskmiseks. Seejuures esitas kannatanu ka tsiviilhagi, kuid kohtuliku arutamise ajal ilmnes, et kannatanul varalisi pretensioone ei ole, kuivõrd krediidiasutus loobus nõudest kannatanu vastu süüdistatava kasutatud krediidi nõudes. Samas kaupu müünud ettevõtted varalist kahju ei saanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü on siiski alla keskmise. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus selles kuriteoepisoodis ei tuvastanud. Eripreventsioonist tulenevalt peab kohus vajalikuks märkida, et käesolevas kriminaalasjas on kelmusena kvalifitseeritav kuritegu toime pandud ajaliselt esimesena, millele järgnesid teised kuriteoepisoodid, kuid kohus peab eripreventsiooni silmas pidades vajalikuks märkida seda, et arvestades varasemat välisriigis mõistetud ja Eesti Vabariigis ära kantud karistust, oli süüdistatav üheselt teadlik toime pandava teo karistatavusest, kuid see teda tagasi ei hoidnud. Üldpreventsioonist lähtuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et kaubanduses tegutsevatel ettevõtetel on õigus eeldada, et ostjad käituvad heauskselt ja head kauplemistava järgides ning juhul, kui omaks võetud head tava eiratakse ja käitutakse pahauskselt, järgneb sellele karistus, mis peaks edaspidi teisi sundima hoiduma sarnasest käitumisest. Kuivõrd tsiviilhagi esitanud kannatanule siiski varalist kahju ei tekkinud ja tegemist oli jätkuva kuriteoga sama kannatanu suhtes, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras. Süüdistatavale KarS § 212 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Puutuvalt alternatiivsetesse karistuse liikidesse on kohus juba ülalpool (KarS § 199 lg 2 p 4 episood) asunud seisukohale, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, mistõttu ei hakka kohus neid põhjendusi siinkohal kordama. Süü suurusesse puutuvalt saab asuda seisukohale, et arvestades kriminaaltoimikus leiduvaid sõidukite turuhindasid, millest kindlustusandja kindlustushüvise välja arvutamisel lähtub, oli süüdistatava eesmärgiks saada kuritegelikku tulu vähemalt 3000 euro ulatuses, mis on suhteliselt lähedal olulisele kahjule KarS § 121 p 1 mõttes. Seega ei ole süüdistatava süü kuigi väike. Süü suurust mõjutab kohtu arvates ka asjaolu, et kuriteo toimepanemiseks tehti põhjalikke ettevalmistusi ja ka mõningaid rahalisi kulutusi, et eesmärk saavutada. Kohtuliku uurimisega kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud, kuid kohtu arvates tuleb koosseisuvälise raskendava asjaoluna arvestada süüteo toimepanemist grupi poolt KarS § 58 p 10 mõttes ning kohtulikul arutamisel leidis selle raskendava asjaolu esinemine ka üheselt kinnitust. Eriprventsiooni puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritavale kuriteole eelnevalt oli süüdistatav juba toime pannud KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ning sellele järgnevalt KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemine näitab seda, et süüdistatav kasutab ära kõik võimalused kriminaalse tulu saamiseks elatusvahendite hankimisel. Üldpreventsiooni puutuvalt leiab kohus, et sarnase iseloomuga kuritegude toimepanemise tuvastamine ja ärahoidmine peab ka ülejäänud kindlustusvõtjatele andma signaali, et sellise kuriteo toimepanemine ei pruugi loodetud kasu tuua ning tingib sanktsioonid, mis võivad osutuda ebameeldivaks ja vabadust piiravaks.

Kuivõrd süüdistatava ja kaastäideviija kuritegeliku käitumise tulemusena kindlustusandja varakäsutust ei teinud ning kindlustushüvist välja ei maksnud, leiab kohus, et süüdistatava süüd võib hinnata keskmisest väiksemaks, mis tingib karistuse mõistmise mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et tegemist on küll valdavalt varavastaste kuritegudega, on süüdistatav siiski toime pannud kuriteod, mis riivavad erinevaid õigushüvesid, kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on erinevate koosseisutunnustega, mis viitab sellele, et süüdistatav ei ole piirdunud vaid ühe kuriteoliigiga, et endale elatusvahendeid saada, vaid tegutseb erinevates valdkondades. Taoline käitumine viitab üheselt süüdistataval õiguskuulekuse puudumisele ja eesmärgile saada kuritegelikku tulu igal võimalikul viisi, so kas midagi varastades, kedagi eksitusse viies või kellegi suhtes vägivalda kasutades. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liites mõistetavaid karistusi. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kehtiv kriminaalkaristus erinevate esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning temale arvatakse süüks nelja erineva koosseisutunnusega kuritegusid, sh ka esimese astme kuritegu. Seejuures ei ole tegemist ühekordse juhusliku episoodiga, vaid süüdistatav on kuritegusid toime pannud pikema aja jooksul, mis viitab süüdistataval jätkuvalt õiguskuulekuse puudumisele. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses. Ivo Pärn KarS § 200 lg 2 p 7 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolm kuni viisteist aastat. Hinnates süüdistatava süü suurust arvestab kohus kannatanule M.M tekitatud tervisekahjustuste paljusust, iseloomu ja tervisekahjustuste tekitamise intensiivsust. Peale selle peab kohus oluliseks ka kannatanult hõivatud esemeid, mis oma väärtuselt ei olnud väheväärtuslikud ning kuna neid süüdistatavate juurest ei leitud, saab teha järelduse, et need olid juba lühikese aja jooksul realiseeritud. Lisaks sellele on süüdistatava käitumises tuvastatud ühe kvalifitseeriva koosseisutunnuse esinemine, mis muudab süü suuremaks. Võrreldes aga süüdistatava I. Pärna süüd J. Jüsmä süü suurusega, on süüdistatava I. Pärna süü mõnevõrra väiksem. Lisaks sellele nähtub kannatanu ütlustest, et esimese löögi, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja millele

järgnes süüdistatavate poolt edasine vägivald, tegi J. Jüsmä. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süüteo asjaolusid on Ivo Pärna süü hinnatav mõningal määral alla keskmise. Süüdistatav end röövimise toimepanemises süüdi ei tunnistanud, välistades üldse oma puutumuse hõivatud esemetega, väites, et võttis ühe eseme enda kätte vaid korraks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtulikul arutamisel ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Eripreventsiooni arvestades juhib kohus tähelepanu kriminaaltoimiku andmetele, millede kohaselt on süüdistatavat Ivo Pärn karistatud kahes välisriigis nii varavastaste kuritegude kui ka tulirelvade, laskemoona ja lõhkematerjalide ebaseadusliku käitlemise eest pikaajaliste vangistustega. Kuigi taolised andmed pärinevad Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemist (ECRIS) ja süüdistatav ei ole mõistetud karistusi kandnud Eesti Vabariigis, mistõttu ei ole neid andmeid ka karistusregistris, iseloomustavad need andmed süüdistatavat piisavalt, et asuda seisukohale, et süüdistatav on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ka Eesti Vabariiki tagasi saabudes. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud grupis, siis iseloomustavad need asjaolud nii süütegu kui ka selle toime pannud isikut ja tema ohtlikkust. Teisi koosseisulisi raskendavaid asjaolusid süüdistatavale süüks ei ole arvatud. Üldpreventsioonist lähtuvalt leiab kohus, et ühiskond ei saa leebelt reageerida sellisele vägivallale ning teadmine, et teiste inimeste kallal vägivalda tarvitavaid ja neilt vägivallaga vara hõivavaid isikuid karistatakse karmilt ning see mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele. Inimesed, kes viibivad avalikes lõbustusasutustes ei pea arvestama ega kartma, et nad mõne teise avaliku asutuse kliendi käest võivad peksa saada ja selle tulemusena oma asjadest ilma jääda, kuivõrd igal isikul peaks olema avalikus kohas olema tagatud turvatunne igal ajahetkel. Seega võib süüdistatavale tema süü suurust arvestades karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, suhteliselt alammäära lähedases määras. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt süüdistatav ei tööta ning kriminaalasjas ei ole ka kogutud andmeid süüdistataval legaalse sissetuleku olemasolu kohta ning süüdistatav on ka ise kohtuistungil isikuandmete kontrollimisel avaldanud, et ta ei tööta. Süüdistatavale inkrimineeritud teine kuritegu (KarS § 200 lg 2 p 4) on toime pandud pool aastat hiljem ning varavastase kuriteo toimepanemine viitab sellele, et süüdistataval ka hiljem legaalne sissetulek puudus. Taolised asjaolud välistavad kohtu arvates rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd rahaline karistus ei oleks täidetav. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Süüdistatavat süüdistatakse õhtusel ajal koos teise süüdistatavaga liikluses tekkinud konflikti tulemusena juhusliku taksojuhi peksmises. Kuivõrd süüdistatav end sisuliselt süüdi ei tunnistanud, leiab kohus, et kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalasjas kogutud tõenditest tulenevalt on süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud koos kaastäideviijaga, süüdistatava Elias Keskkülaga. Taolisest asjaolust tulenevalt leiab kohus, et tegemist on koosseisuvälise raskendava asjaoluga, so süüteo toimepanemisega grupi poolt KarS § 58 p 10 mõttes. Eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavat süüdistatakse ka KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteos, milline tegu on toime pandud pool aastat hiljem. Selliste kuritegude toimepanemine, mille üheks koosseisuelemendiks

on vägivald, näitab süüdistatava üleolevat suhtumist inimeste turvalisusesse ja temale omaks saanud käitumisviisi, s.o käituda avalikes kohtades vägivaldselt. Ka Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemist edastatud andmed viitavad sellele, et I. Pärnale on vägivaldne käitumine omane. Üldpreventsioonist tulenevalt peab kohus vajalikuks märkida, et igal inimesel on õigus eeldada, et avalikes kohtades on tagatud tema turvatunne ning teadmine, et neid isikuid, kes seda turvatunnet aktiivselt ja teiste isikute tervist kahjustades ohustavad, karistatakse seaduses ettenähtud rangusega. Taoline teadmine peaks kohtu arvates ka üldist turvatunnet suurendama. Arvestades süüdistatava süüd, samuti seda, et kannatanu J. N läbivaatuse tulemusena ei tuvastatud kannatanul olulisi tervisekahjustusi, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et süüdistatavat süüdistatakse kuritegude toimepanemises, mis riivavad erinevaid õigushüvesid, olles samas kantud ühest ohtlikust kuritegusid siduvast koosseisutunnusest, so vägivallast. Taoline käitumine viitab kohtu arvates üheselt süüdistataval õiguskuulekuse puudumisele ja kalduvusele vägivallaks sõltumata olukorrast. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liites mõistetavad karistused täies ulatuses. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei ole küll süüdistataval kehtivat kriminaalkaristust karistusregistri andmete kohaselt, kuid kriminaaltoimikus leiduvate andmete põhjal ei saa tulla ka seisukohale, et süüdistatav oleks sootuks karistamata isik. Lisaks sellele süüdistatakse süüdistatavat kahe vägivallaga kuriteo toimepanemises, mistõttu ei ole tegemist ühekordse juhusliku episoodiga, vaid süüdistatav on kuritegusid toime pannud korduvalt. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses. Elias Keskküla KarS § 263 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt süüdistatav ei tööta ning kriminaalasjas ei ole ka kogutud andmeid

süüdistataval legaalse sissetuleku olemasolu kohta ning süüdistatav on ka ise kohtuistungil isikuandmete kontrollimisel avaldanud, et ta ei tööta. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatava varasemad kriminaalkaristused arhiveeritud ja kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Karistusandmete kohaselt on süüdistatavat karistatud ka väärtegude toimepanemise eest, kuid ka need karistused on arhiveeritud ning kõige hilisemad rahatrahvid on olnud tasutud ja seetõttu on karistusandmed kustutatud. Seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, keda tuleb lugeda varem karistamata isikuks. Seejuures süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe kuriteo toimepanemises ning tegemist ei ole varavastase kuriteoga, mille toimepanemisest võiks järeldada süüdistatava maksevõimetust või püsivaid majandusraskusi. Kuigi töökoha puudumine võiks viidata sellele, et süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid rahalise karistuse tasumiseks ja selline karistus ei oleks täidetav, peab kohus samas juhinduma ka KarS § 56 lg 2 sätetest, mille kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et süüdistatavale Elias Keskküla, vaatamata temal alalise töökoha puudumisele, võib siiski mõista kergemaliigilise karistuse, kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist varem karistamata isikuga ja teda süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, mille toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta ja kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatavat oleks vahepeal uuesti kohtu poolt karistatud. Seetõttu leiab kohus, et karistuse eesmärgid on võimalik saavutada ka rahalise karistusega. Kuivõrd süüdistatav end sisuliselt süüdi ei tunnistanud, leides, et tema käitumises kuriteokoosseisu ei sisaldu, leiab kohus, et kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalasjas kogutud tõenditest tulenevalt on süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud koos kaastäideviijaga, süüdistatava Ivo Pärnaga. Taolisest asjaolust tulenevalt leiab kohus, et tegemist on koosseisuvälise raskendava asjaoluga, so süüteo toimepanemisega grupi poolt KarS § 58 p 10 mõttes. Eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, mille järgselt ei ole süüdistatav enam kui kahe aasta jooksul politsei huviorbiiti sattunud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava õigusvastane käitumine oli juhuslik ja käitumise õigusvastasus ei ole süüdistatavale omane. Üldpreventsioonist tulenevalt peab kohus vajalikuks märkida, et igal inimesel on õigus eeldada, et avalikes kohtades on tagatud tema turvatunne ning teadmine, et neid isikuid, kes seda turvatunnet intensiivselt ja teiste isikute tervist kahjustades ohustavad, karistatakse seaduses ettenähtud rangusega. Taoline teadmine peaks kohtu arvates ka üldist turvatunnet suurendama. Arvestades süüdistatava süüd, samuti seda, et kannatanu J. N läbivaatuse tulemusena ei tuvastatud kannatanul olulisi tervisekahjustusi, et süüdistatav on toime pannud vaid ühe kuriteo, mille toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra, sanktsiooni alumise kolmandiku piires.

Süüdistatavad Ivo Pärn ja Jevgeni Jüsmä on käesoleval hetkel vahi all ja hakkavad kandma kohtu poolt mõistetavat vangistust ning on alus eeldada, et süüdistatavad ei pruugi olla igapäevaselt töiselt hõivatud ning neil ei ole alalist sissetulekut. Samas ei ole kohtu arvates selline asjaolu menetluskulude vähendamise aluseks. Ka Riigikohus (3-11-120-12) on väljendanud seisukohta, et kuigi vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalus töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Süüdistatavad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nad ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimelised. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole Ivo Pärna ja Jevgeni Jüsmä puhul tegemist juhusliku episoodiga süüdistatavate elus, kuna süüdistatavaid süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises, seejuures Ivo Pärna kahe ning Jevgeni Jüsmät nelja kuriteo toimepanemises. Elias Keskküla süüdistatakse küll vaid ühe kuriteo toimepanemises ja sellist õigusvastast käitumist võiks hinnata juhusliku käitumisaktina, kuid kohtu arvates näitas süüdistatavale inkrimineeritud süüteo iseloom tema üleolevat suhtumist avalikku korda ja inimeste turvatundesse ning tervisesse, mistõttu asub kohus seisukohale, et ka Elias Keskküla osas puuduvad alused menetluskulude vähendamiseks. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb jätta süüdistatavate kanda. Samas leiab kohus, et arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, mille on tinginud asja arutamine üldmenetluses, samuti süüdistatavatel Ivo Pärn ja Jevgeni Jüsmä lasuvaid kohustusi hüvitada tsiviilhagid, siis esinevad alused võimaldada süüdistatavatel menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

asjaga, tuleb asitõendite hoidlas hoiustatud päikeseprillid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Lisaks sellele on uurimisasutuse asitõendite hoidlas hoiustatud Ivo Pärna juurest ära võetud sinine jope „North Face“ ja spordijalatsid „Asics“. Süüdistatavad Ivo Pärn ja Jevgeni Jüsmä on nii kohtule esitatud avaldustes kui ka kohtuistungil avaldanud, et nad soovivad neid asju tagasi, st Ivo Pärn on soovinud tagasi spordijalatseid ja Jevgeni Jüsmä jopet. Kuna asjade omanikud on teada, siis tuleb need asjad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asjade omanikele, s.t spordijalatsid „Asics“ Ivo Pärnale ja sinine jope „North Face“ Jevgeni Jüsmäle, edastades need esemed süüdistatavate kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks süüdistatavate isiklike asjade hulgas. Peale selle on uurimisasutuse asitõendite hoidlas Jevgeni Jüsmält ära võetud Elisa internetikaart, Tele2 Smart kõnekaart ja Zen micro sim-kaardi ümbris, milliste asjade tagastamist Jevgeni Jüsmä ei soovinud. Kuivõrd nendel esemetel puudub kaubanduslik väärtus, on need esemed väärtusetud asjad, mistõttu tuleb need asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Uurimisasutuse asitõendite hoidlas on hoiustatud ka kuriteo toimepanemisega saadud vara – 40 P kinkepiletit. Tegemist on kinkepiletitega, mille realiseerimistähtaeg on möödunud ja neid ei ole võimalik enam kasutada. Seega on tegemist väärtusetute asjadega, mis tuleks KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Samas taotles süüdistatav Jevgeni Jüsmä nende asjade andmist temale. Kohus leiab, et Jevgeni Jüsmä näol ei ole tegemist asjade omanikuga KrMS § 126 lg 3 p 2 mõttes, kuivõrd need asjad on kuriteoga saadud vara. Samas on need asjad realiseerimistähtaja ületamise tõttu muutunud väärtusetuks ning neid ei ole võimalik enam konfiskeerida ja anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks. Seetõttu peab kohus võimalikuks need üle anda Jevgeni Jüsmäle, edastades need asjad Jevgeni Jüsmä kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks süüdistatava isiklike asjade hulgas.

kohtuotsust kannatanu B OÜ esitatud ja kohtu poolt osaliselt rahuldatud ning kannatanu M.M poolt esitatud ja kohtu poolt rahuldatud nõude kohaseks hüvitamiseks.

Marju Vipper Rahvakohtunik

Märt Toming Eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/

Triina Utt Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.