Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 7. maist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse K.R-i kahes kuriteos. Esiteks süüdistatakse teda teise inimese valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Nimelt lõi tema 20. augustil 2017 Pärnu–Tartu tee ääres asuvas metsas kindlakstegemata kohas alaealisele J. E. korduvalt jalaga vastu puusa ja põhjustas sellega talle füüsilist valu. Seega pani K.R toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks süüdistatakse K.R-i avaliku korra rikkumises vägivallaga. Seda seetõttu, et tema kiskus 18. juulil 2018 kella 20 paiku Võru maakonnas Võru vallas Kirikumäe külas toimunud kalastuslaagri matkamajas 13aastast J. E. kõrvast ja lõi teda vastu vasakut põske ja jalaga vastu paremat põlve. Nende tegudega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu. Nende tegudega häiris K.R matkamajas viibinud alaealisi T. T. , K. K. , S. V. , D. - S. T. ja K. K. ja tekitas neis hirmutunnet ja rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille järgi on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani K.R toime avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, tema kaitsja vandeadvokaadi Tarmo Pilve ja ringkonnaprokurör Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on K.R-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 1 järgi kaks kuud vangistust ja KarS § 266 lg 1 p 1 järgi neli kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõistetakse K.R-i liitkaristuseks viis kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K.R ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb K.R KarS § 121 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulude hulka tuleb arvata sundraha 810 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb sundraha välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb K.R , kes saab regulaarset palka alles võrdlemisi lühikest aega, tasuda sundraha ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.