Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

välja

välja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

korduvalt YY rusikatega keha ja pea piirkonda ning jätkas pärast YY kukkumist koos Sten Kruusimäe ja Siim Turtaga maas lamava YY peksmist käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda, põhjustades erinevaid elule mitteohtlikke tervisekahjustusi ning Erik Kruusimägi lühikeste ajavahemike järel kordamööda Sten Kruusimägiga m aas lamavat YY korduvalt noaga elutähtsate organite piirkonda, tekitades vähemalt 16 torke - ja lõikehaava, millest 8 tungisid rindkere- ja kõhukelmeõõnde, vigastades siseorganeid ning põhjustades surma. Samal ajal peksis Erik Kruusimägi koos Sten Kruusimäe ja Siim Turtaga korduvalt rusikatega XX keha ja pea piirkonda, põhjustades erinevaid elule mitteohtlikke tervisekahjustusi ning Erik Kruusimägi lõi lühikeste ajavahemike järel maas lamavat XX korduvalt noaga elutähtsa te organite piirkonda, tekitades vähemalt 15 torkehaava, millest 12 tungisid rinna - ja kõhuõõnde, vigastades siseorganeid ja põhjustades surma. Kuna Erik Kruusimägi tekitas YY-le ja XX-le ning Sten Kruusimägi YY-le surma põhjustanud hulgalised elupuhused torkehaavad pärast nende peksmist, millega oli kannatanutele juba põhjustatud füüsilisi vaegusi ning kannatanutele füüsiliste vaeguste põhjustamine ning vigastuste raskusest tulenevalt ka suure valu põhjustamine jätkus , on YY-le ja XX-le surma põhjustanud vigastuste tekitamine piinava iseloomuga. Samuti põhjustati XX-le enne surma psüühilisi kannatusi, kuivõrd pärast YY peksmist Erik Kruusimäe, Sten Kruusimäe ning Siim Turta poolt sundisid Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi ka teda YY lööma ning seejärel tapma. XX keeldus YY tapmisest vaatamata asjaolule, et tapmises kaasosaline mitteolemine tähendas, et seetõttu rünnatakse ka teda. Arvestades, et XX oli olukorras, kus tal puudusid võrreldavad võimalused YY mõrvas osalenutele vastupanu osutada, seati XX YY tapmisest keeldumise läbi silmitsi vääramatult saabuva surmaga. Pärast tapmise toimepanemist pakkisid Erik Kruusimägi , Sten Kruusimägi ja J.A tapetute surnukehad ning kuriteojälgedega esemed ning toimetasid need J.A kasutuses oleva sõidukiga Viljandi maakonnas Kolga -Jaani vallas Leie külas asuva X talukompleksi territooriumile, kus Erik Kruusimägi, Sten Kruusimägi, J.A ning Siim Turta matsid surnukehad talukompleksis asuvasse saunamajja ning viskasid kuriteojälgedega esemed talukompleksi territooriumil olevasse kaevu. Pärast surnukehade peitmist koristas ja hävitas Erik Kruusimägi ööklubis X kuriteojälgi.

3(11)

ei kinnita. Maakohus ei ole oma otsuses neid kaitseväiteid piisavalt kummutanud. Maakohtu hinnang Siim Turta ütlustele on seega ühekülgne ning vastuolus KrMS § 61 lõikega 1. Kohus luges põhjendamatult Erik Kruusimä e ja Sten Kruusimä e ütlused ebausaldusväärseks. Kohus ei ole oma seisukohta küllaldaselt motiveerinud. Kohtu põhjendused on deklaratiivsed. Sten Kruusimä e ütlused tegelikult toetavad Erik Kruusimä e ütlusi. Nad on mõlemad kinnitanud, et tegelikult tappis XX Siim Turta, mitte Erik Kruusimägi. Kaitsja hinnangul püüab Siim Turta kohtuistungil ütluste andmisest keeldumisega vältida kaitsjate küsimusi, et end XX tapmisest distantseerida. Siim Turta kinnitas ka ise, et lõi XX pea pihta katki kolm golfikeppi. Tema ütluste usaldusväärsust mõjutab ka asjaolu, et teda on varem korduvalt vägivallakuritegude eest karistatud. Erik Kruusimä e süüdi tunnistamine XX ja YY mõrvas põhineb suures osas oletustel. Kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised. Inimesi ei saa süüdi mõista selle alusel, et nad vist sooritasid kuriteo. J.A kohtuistungil antud ütlused Erik Kruusimäe vahendusel saadud teabe kohta ei ole KrMS § 66 lg 21 kohaselt tõendiks. 3.2 Sten Kruusimä e kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Seoses sellega taotleb kaitsja Eesti Vabariigilt Sten Kruusimäe kasuks välja mõista alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Sten Kruusimä ei kaitsja apellatsiooni seisukohad kattuvad valdavas osas Erik Kruusimä e kaitsja apellatsiooni seisukohtadega. Ka Sten Kruusimäe kaitsja leiab, et Siim Turta ütlused ei ole tõendina lubatavad. Lisaks sellele ei ole tema ütlused usaldusväärsed. Siim Turta ütlused on absurdsed ja vastuolus üldtuntud loodusseadustega. Ekspertiis ei leidnud tapetutel ühtegi kuulihaava. Samuti ei leitud ühtegi laskmisjälge ega tulirelva. Enamus asju mäletab Siim Turta erakordselt detailselt, pussitamise osas jääb aga kidakeelseks. J.A ei saa kuidagi täiendada Siim Turta ütlusi, sest ta magas ega näinud kuidas XX ja YY mõrvati. J.A Pavljutšeno ütluste kohaselt leiti pärast YY mõrvamist tema teksapükste taskust liigendnuga, mida ei olnud kasutatud. Kaitsja leiab, et Sten Kruusimägi viibis hädakaitseseisundis ning lõi YY sellesama noaga enesekaitseks. YY ei tapetud ootamatult, vaid sellele eelnes rusikavõitlus, mille käigus oleks ta jõudnud noa välja võtta ja ennast kaitsta. Kohtueelse uurimise käigus mingit nuga ei leitud, mistõttu ei ole teada, millist nuga tapmiseks kasutati. Ekspertiisiaktis ei ole märgitud sõnagi konflikti kulgemisest Sten Kruusimäe ja YY vahel ega sellest, kes millise noahaava tekitas. Kaitsja tsiteerib Erik Kruusimäe ja Sten Kruusimäe kohtuistungil antud ütlusi ning leiab, et need on usaldusväärsed. Nende ütluste kohaselt ründas YY Erik Kruusimäge noaga. Sten Kruusimäel õnnestus nuga YY käest kätte saada. YY kägistas Sten Kruusimäge kahe käega ning Sten Kruusimägi lõi YY paar korda noaga haardest vabanemiseks. Seega viibis Sten Kruusimägi hädakaitseseisundis, mistõttu tema tegevus ei ole õigusvastane.

4(11)

apellatsioonis esitatud seisukohad on kaitsjad esitanud ka kohtuvaidlustes. Kohtuotsuses on erinevaid kaitseversioone ning apellantide teese põhjalikult analüüsitud, kõrvutades neid sealjuures vastavalt KrMS § 61 nõuetele kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja veenev ning ei nähtu, et uuritud tõendite pinnalt oleks olnud võimalik Erik või Sten Kruusimä e suhtes teha õigeksmõistev kohtuotsus. Seega ei ole võimalik tuvastada ka KrMS § 339 lg -s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Kohtuotsuses antud juriidiline hinnang toimepandule ning esitatud tõenditele vastab õiguskirjanduses väljendatud ning kohtupraktikas kinnitust leidnud arusaamadele. Siim Turta ütlused on tõendina lubatavad, sest tal oli põhiseadusest tulenev õigus kohtuistungil ütlusi mitte anda. Maakohus kasutas põhjendatult tema ütlusi tõendina vaid osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega. Siim Turta ütlused on usaldusväärsed, sest need ei ole omavahel vastuolus ja on kooskõlas teiste kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. Erik Kruusimä e ja Sten Kruusimä e kohtuistungil antud ütlused tunnistas maakohus põhjendatult ebausaldusväärseks, sest need on omavahel vastuolus. Vastuolud on ka nende endi ütlustes. Kohtuistungil ristküsitlemise käigus vastasid süüdistatavad prokuröri küsimustele peamiselt seda, et nad midagi ei mäleta. Seevastu kaitsjate küsimustele vastates olid nende vastused pikemad, kuid üldsõnalised. Süüdistatavate väitel olid nad nähtust šokis, kuid vaatamata sellele asusid nad kohe kuriteo jälgi likvideerima ja end varjama. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et Sten Kruusimägi hädakaitseseisundis ei viibinud. Seetõttu ei saanud ta ületada ka hädakaitse piire. Mõlemad ohvrid tapeti piinaval viisil, sest noavigastused tekitati etapiviisiliselt. Ekspertide hinnangul võisid mõlemad ohvrid elada pärast esimeste torke-lõikevigastuste tekitamist paarkümmend minutit. Seega pidid mõlemad ohvrid kannatama selle aja vältel suurt valu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5(11)

uusi tõenduslikke ega õiguslikke küsimusi. Kaitsjate väidetele on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega vastatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Asjaolu, et apellandid maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist. Eelnevat arvesse võttes on k ohtukolleegium seisukohal, et nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p -s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist. 7.1 Kaitsjad kordavad oma apellatsioonides juba maakohtus kohtuvaidlustes esitatud seisukohta, et kaassüüdistatava Siim Turta ütlused ei ole tõendina lubatavad, sest on saadud ebaseaduslikult. Lisaks sellele ei ole tema ütlused usaldusväärsed. Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 14 -15 on maakohus põhjendanud, miks ta kaitsjate seisukohaga Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütluste lubatavuse suhtes ei nõustu. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus on Siim Turta 17. juulil 2017 omakäeliselt kirjutatud puhtsüdamliku ülestunnistuse põhjendatult tõendina kõrvale jätnud. Asja materjalidest nähtub, et Siim Turta on allkirjastanud oma puhtsüdamliku ülestunnistuse kell 22.30 (10 kd tl 1-2). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. märtsi 2007. a otsuses nr 3-1-1-127-06 selgitanud, et kriminaalmenetluse seadustik mõistet "puhtsüdamlik ülestunnistus" ei kasuta, kuid kohtupraktikas tähistatakse sellega isiku (kahtlustatava, süüdistatava) menetlejale tehtavat vabatahtlikku avaldust, milles ta võtab süüteo omaks. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-105-06 p 11). KrMK § 48 lg-st 2 kui KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt vormistatakse kahtlustatava või süüdistatava poolt menetlejale antav suuline informatsioon vastavalt kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamise protokollina. Asjaolu, et tegemist on ülestunnistusega, iseloomustab üksnes ütluste sisu ega anna alust nende vormistamiseks mingi muul viisil. Asjaolu, et initsiatiiv ütluste andmiseks tuli isikult endalt, on võimalik fikseerida ülekuulamise protokollis. Eelnevast tuleneb, et kui isik avaldab soovi tegu puhtsüdamlikult üles tunnistada, tähendab see tema valmisolekut anda ütlusi ja ta tuleb üle kuulata. Ka juhul, kui kahtlustatav pöördub menetleja poole kirjalikult, tuleb seda käsitada sooviavaldusena anda ütlusi ning isik tuleb kirjalikult esitatud väidete osas üle kuulata. Praeguse asja materjalidest nähtub, et menetleja on Siim Turta omakäeliselt kirjutatud puhtsüdamliku ülestunnistuse vastu võtnud ja jätkanud seejärel selle informatsiooni tõendiks vormistamisega, s.o tema ülekuulamisega. Kohtukolleegium leiab, et menetleja on käitunud menetlusnorme ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senist praktikat järgides.

6(11)

Samal õhtul kell 23.05 on alustatud Siim Turta kahtlustatavana üle kuulamist. Enne ülekuulamise algust on Siim Turtale tutvustatud kahtlustatava õigusi ja kohustusi, sealhulgas olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul. Siima Turta on andnud oma allkirja selle kohta, et teda on tutvustatud tema õiguste ja kohustustega ning selgitatud nende sisu. Ülekuulamise protokoll koosneb 12-st leheküljest. Ülekuulamisel on andnud Siim Turta detailseid ütlusi YY ja XX suhtes toime pandud tegude ning nende laipade matmise ja kuriteojälgede hävitamise suhtes. Ülekuulamine lõppes järgmise päeva hommikul kell 06:03. Protokolli punktis 9 on Siim Turta omakäeliselt märkinud, et protokoll on kirjutatud tema sõnade järgi ja vastab tõele. Protokolli kohta ei ole tal märkusi olnud (10 kd tl 3-14). Seega vastab tõele, et Siim Turta kuulati üle öösel vahetult pärast puhtsüdamliku ülestunnistuse kirjutamist. Samas ei sisaldu kriminaalmenetluse seadustikus nõuet, et seda võib teha vaid päeval. Kuna Siim Turtale oli tema õigusi selgitatud, siis nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et tal oli võimalus menetlejale öelda, et soovib magama minna. Hilisemad kolm ülekuulamist (10. augustil, 31. augustil ja 11. oktoobril 2017) on toimunud päevasel ajal (10 kd tl 15 -19, 20-27, 54-56). Päevasel ajal toimusid ka ütluste seostamine olustikuga ja äratundmiseks esitamised (10 kd tl 2852). 4. jaanuaril 2019 toimunud maakohtu istungil ütles Siim Turta oma viimases sõnas, et ei nõustu kaassüüdistatavate ja nende kaitsjate kriitikaga enda suhtes ning kinnitab, et ta andis kohtueelsel uurimisel oma ütlused vabatahtlikult ja need on tõesed (3 kd tl 146). Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et tulenevalt KrMS § 45 lg -st 2 ei olnud Siim Turta ülekuulamistest, ütluste seostamise l sündmuskohal ega äratundmisteks esitamisel kaitsja osavõtt kohustuslik. Kuna Siim Turtat ei kahtlustatud ega talle ei esitatud süüdistust mõrvas ega mõrva katses, siis ei olnud tema huvid kaassüüdistatavate huvidega vastuolus. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate väitega, et Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole tõendina lubatavad, sest olid saadud menetlusnorme rikkudes. Samuti ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate väitega, et Siim Turta ütlused ei ole usaldusväärsed. Asja materjalidest nähtub, et Siim Turta on kohtueelse menetluse käigus korduvate ülekuulamiste ja äratundmiseks esitamiste käigus andnud jätkuvalt samasisulisi ütlusi. Samuti on ta kinnitanud neid ütlusi sündmuskohtadel viibides, mille käik on protokollitud ja salvestatud. Oluline on märkida, et Siim Turta annab ütlusi ka nende asjaolude kohta, mis teda ennast süüstavad. Osa asjaolusid oli menetlejale teada juba enne seda, kui Siim Turta hakkas menetlustoimingutes osalema. Siim Turta ütlused on kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Tema ütlused on kooskõlas kaassüüdistatava J.A ütlustega. Siim Turta ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks ka asjaolu, et ta oli joobes. Joobeseisund ei tähenda automaatselt seda, et isiku ütlused on ebausaldusväärsed. Siim Turta tunnistas end maakohtus 12. aprilli 2018 kohtuistungil talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses enda sõnade kohaselt väga (1 kd tl 78). Oma kaitsja advokaat Raivo Bergsoni küsimusele vastas Siim Turta, et ta ei soovi ütlusi anda ja palub arvestada tema eelnevaid ütlusi, mis ta andis eeluurimisel ja mis on tõesed. KrMS § KrMS § 294 p 1 näeb muuhulgas ette, et kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Seetõttu avaldas maakohus prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlused (1 kd tl 79).

7(11)

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 29. aprilli 2013. a otsuse punktis 10 märkinud, et isiku varasemate ütluste avaldamisel, toimugu see siis KrMS § 291 või § 294 alusel, otsustatakse tõendi lubatavuse küsimus. Mõlemal juhul tuleb kohtutel aga nende ütluste hindamisel lähtuda KrMS § 15 lg -s 3 sätestatust, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 mõttes tõendile „valdavas ulatuses“, kui on tegemist sellise tõendiga, mis on määrava või otsustava tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb. Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12 p 20). Konkreetses kriminaalasjas võib muude tõendite kaal sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab. Praeguses asjas arvestas maakohus Siim Turta ütlusi selles osas, mida kinnitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Maakohus on lisaks Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginenud kannatanute JJ ja MM ütlus tele, sündmuskoha ja laipade vaatlusprotokollidele koos fototabelitega, ekspertiisiaktidele ja asjatundja arvamusele, aga samuti kaassüüdistatava J.A kohtuistungil antud ütlustele. Seega ei rajane apelleeritud kohtuotsus mitte ainul t Siim Turta ütlustel, vaid kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditel nende kogumis. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate etteheitega, et maakohus KrMS § 15 lg -s 3 sätestatut rikkudes tuginenud vaid Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlustele, ke da ei olnud süüdistatavatel ega kaitsjatel võimalik kohtuistungil küsitleda. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et Siim Turta kohtueelsel uurimisel antud ütlused olid tõendina lubatavad ja nende sisu usaldusväärne. 7.2 Erik Kruusimäe kaitsja leiab, et J.A kohtuistungil antud ütlused Erik Kruusimä e vahendusel saadud teabe kohta ei ole KrMS § 66 lg 21 kohaselt tõendiks. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel. KrMS § 66 lõike 2 1 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud: 1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel; 2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde; 3) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega; 4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud. Seega oli arutatava kriminaalasja menetlemise ajal maakohtus ja on ka praegu lubatud kasutada tõendina n -ö vahendliku tunnistaja ütlusi, kui on täidetud vähemalt üks KrMS § 66 lõikes 21 loetletud tingimustest.

8(11)

J.A ütlustest nähtub, et vahetult pärast ühiselt surnukehade matmist, tunnistas Erik Kruusimägi talle XX tapmist. Nimetatud hetkeks ei olnud kuriteosündmusest möödunud pikk aeg ning J.A näol ei olnud tegemist Erik Kruusimäe jaoks suvalise isikuga, vaid kellegagi, kes samuti kuriteo toimepanemise ajal ööklubis viibis ning hiljem toimepandud kuritegu varjata aitas. Seega oli nende omavaheline suhtlus seoses ühiselt kuriteosündmustes osalemisega usalduslik. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul lubatud J.A ütlusi asjaolude kohta, mida ta Erik Kruusimä elt kuulis, lubatud kasutada tõendina KrMS § 66 lg 21 punktides 2, 3 ja 4 alusel. Riigikohtu senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastad a seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.04.2004. a otsuse nr 3-1-1-16-04 p 9 ja 12.04.2010. a otsuse nr 3-1-1-21-10 p 14). Kohtukolleegium ei pea usutavaks, et Erik Kruusimägi võtab vahetult pärast kuriteosündmust omaks kuriteo, mille tegelikult pani toime Siim Turta. J.A ütlus te usaldusväärsuses puudub alus kahelda, kuivõrd nende tõepärasust kinnitavad kõik teised kriminaalasjas kogutud tõendid. 7.3 Kaitsjad heidavad maakohtule ette, et ta tunnistas Erik Kruusimäe ja Sten Kruusimäe ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseks. Vastuseks sellele viitab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2007. a otsuses nr 3-1-1-3- 07 märgitule, et kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Hiljem on riigikohus kõll oma seisukohta täpsustanud ja leidnud, et tõendina tuleb kõrvale jätta vaid see osa ütlustes kajastatud teabest, mis on vastuolus tema varasemate ütlustega või teiste tõenditega. Kuna süüdistatavad Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi andsid kohtuistungil ütlusi, mis olid vastuolus nende poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega ning nad olid vastuolus ka omavahel ega olnud kooskõlas teiste tõenditega, siis ongi maakohus nende ütlused põhjendatult kui ebausaldusväärsed kõrvale jätnud. 7.4 Apellatsioonides leitakse, et kuna kohtueelse uurimise käigus ühtegi nuga ei leitud, siis ei saagi teada, millise noaga ohvrid tegelikult tapeti ning igasugused sellest tulenevad kahtlused tuleb tunnistada süüdistatavate kasuks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus viitas oma otsuses põhjendatult Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 1996. a otsuses nr 3-1-1-60-96 väljendatud põhimõttele, et juhtudel, mil süüdistatavad on tahtlikult muutnud sündmuskoha olustikku, hävitanud kuriteo jälgi ja muutnud seeläbi võimatuks enda ütluste kontrollimise ja hindamise, puudub kohtul põhimõtteliselt võimalus lugeda tõsikindlalt tuvastatuks selliseid kohtualuseid õigustavaid asjaolusid, mis tuginevad vaid nende ütlustele. Seetõttu ei laiene antud juhul kohtule süütuse presumptsioonist tulenevat kohustust tõlgendada tõusetuvad kahtlused kohtualuste kasuks. Praeguse asja materjalidest nähtub, et pärast YY ja XX tapmist hakkasid süüdistatavad kuriteo jälgi likvideerima. Laibad ja kõik sellega seotud asitõendid viidi sündmuskohalt ära. Laibad maeti maha, osa asitõendeid visati kaevu või põletati. Kuriteojälgede varjamiseks süüdati hoone

9(11)

hiljem põlema. Seetõttu ei ole õiguslikult arvestatav kaitsjate etteheide selle kohta, et kuriteorelva ei ole leitud. Seega ei tule arutatavas asjas tõlgendada võimalikke kahtlusi süüdistatavate kasuks. 7.4 Sten Kruusimäe kaitsja leiab oma apellatsioonis jätkuvalt, et Sten Kruusimägi tappis Sergei Pernmanovi enesekaitseks, sest viimane ähvardas teda noaga. Kohtukolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et Sten Kruusimägi hädakaitseseisundis ei viibinud. Seetõttu ei saanud ta ületada ka hädakaitse piire. Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 21 -22 on maakohus neid asjaolusid piisava põhjalikkusega selgitanud . Maakohus märgib põhjendatult, et see kaitseversioon on ümber lükatud eelkõige Siim Turta ütlustega selle kohta, et nuga leiti YY teksapükste taskust alles pärast tapmist ning seda ei olnud kasutatud. Erik Kruusimäe ja Sten Kruusimäe ütlused on omavahel vastuolus, mistõttu maakohus nende ütlustega põhjendatult ei arvestanud. 7.5 Kohtukolleegium nõustub maakohtuga järeldusega, et mõlemad ohvrid tapeti piinaval viisil, sest noavigastused tekitati etapiviisiliselt. Ekspertide hinnangul võisid mõlemad ohvrid elada pärast esimeste torke -lõikevigastuste tekitamist paarkümmend minutit. Seega pidid mõlemad ohvrid kannatama selle aja vältel suurt valu. Kuna Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi panid XX tapmise toime ühiselt, siis ei olegi senise kohtupraktika kohaselt oluline välja selgitada, kes millised kehavigastused tekitas. 7.6 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et kaitsjate apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna. 7.7 Kannatanu JJ avaldas ringkonnakohtule esitatud kirjalikus seisukohas kaitsjate poolt esitatud apellatsioonide suhtes, et süüdistatavatele tuleks mõista hoopis raskem karistus. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kannatanu taotlus ei ole õiguslikult arvestatav, sest KrMS § 331 lg-te 2 ja 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Praeguses asjas ei ole esitatud apellatsioone, milles oleks taotletud Erik Kruusimäele ja Sten Kruusimäele rangema karistuse mõistmist. Apellatsioonid on esitanud üksnes nende kaitsjad, milles on taotletud mõlema süüdistatava suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

10(11)

maakoht u otsuse analüüsis ja apellatsiooni koostamises 6 täistunni ulatuses. Kaitsja taotleb riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamist 150%. Kaitsja piirmäära suurendamise taotluse põhjust ei esita. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja põhjendatud, kuid mitte nii suures ulatuses kui seda on märkinud kaitsja vandeadvokaat Andres Simson. Kuna kaitsja ei ole oma taotlust riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamiseks põhjendanud, siis ei saa kohtukolleegium selle taotluse põhjendatusele hinnangut anda ja määrab Erik Kruusimäe riigi õigusabi tasu suuruseks 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot, kokku kaitsja tasu 360 eurot. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista. Sten Kruusimäe kaitsja vandeadvokaat Ilmar Straus esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga 360 eurot, sealhulgas käibemaks 60 eurot . Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsuse analüüsis ja apellatsiooni koostamises 6 täistunni ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja põhjendatud . Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.