lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-7128/93

Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-7128/93
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
945
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-7128/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval11.11.20161-16-7128/51Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.11.20171-16-7128/69Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja06.06.20181-16-7128/74Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.06.20181-16-7128/76Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.06.20181-16-7128/88Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.03.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Ringkonnakohus 15. aprill 2019 (kirjalik menetlus) 1-16-7128 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Aivar Tammaru (isikukood 38407034913) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. märtsi 2019. a määrus Aivar Tammaru kaitsja kokkuleppel vandeadvokaat Ants Nõmmik, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro, Aivar Tammaru

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus Tartu Maakohtu 26. märtsi 2019. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohtu 11. novembri 2016. a otsusega mõisteti Aivar Tammaru süüdi KarS § 184 lg 2 pde 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10. juuni 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaeg algas 23. aprillil 2016 ja lõpeb
23.aprillil 2020.
2.Tartu Vangla ja prokurör A. Tammaru tingimisi enne tähtaegset vabastamist ei toeta.

Sarnased lahendid

Üldohtlikud süüteod
  • 03.08.20261-26-5619/3Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 01.07.20261-26-1684/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20261-25-2921/67Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 11.06.20261-26-4307/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20261-26-2616/7Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 04.06.20261-25-3819/166Viru Maakohus Narva kohtumaja
3.Tartu Maakohtu 26. märtsi 2019. a määrusega ei vabastatud A. Tammarut. Kohus tuvastas, et esinevad A. Tammaru vabastamise formaalsed eeldused. A. Tammaru tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik.
4.Kohus tõi välja A. Tammaru korduva karistatuse. Praegusel ajal kannab ta karistust narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses. Kuritegu on toime pandud katseajal. Pärnu Maakohtu 10. juuni 2015. a otsusega tunnistati A. Tammaru süüdi vägivallakuriteo toimepanemise eest. Teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega, mida ei pööratud täitmisele 18-

kuulise katseajaga. Uute kuritegude toimepanemist jätkas A. Tammaru aga vähem kui aasta pärast katseaja algust.

5.Kohus pidas rasketeks ka A. Tammaru kuritegude toimepanemise asjaolusid. A. Tammaru pani toime rahvatervisevastaseid kuritegusid. Kuritegude raskust ilmestab see, et A. Tammaru käitles ebaseaduslikult nii amfetamiini, kui ka kui ka GHB-d ja seda märkimisväärsetes kogustes (vedelikku rohkem kui 8500 g, mis sisaldas üle 4100 g GHB-d). Seega ebaseaduslikult käideldud GHB-d sisaldava vedelikuga oleks saanud joobe tekitada rohkem kui 2500 inimesele. Narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega tegeles A. Tammaru majandusliku kasu saamise eesmärgil, aga ka põhjusel, et ta ise on sõltlane.
6.Positiivsete asjaoludena tõi kohus A. Tammaru puhul välja sotsiaalprogrammide ja täiendkoolitusel ning tööhõives osalemise ja distsiplinaarkaristuste puudumise.
7.Vabanemisjärgselt soovib A. Tammaru asuda elama ema juurde. Ta soovib vahetada keskkonda, et vältida vabaduses tagasilangusi. Vabanemisel oleks A. Tammarul ka töökoht, mis on samuti oluline kuritegelike riskide maandamiseks, sest süüdlane käitles narkootilisi aineid majandusliku kasu saamiseks. Seisuga 3. detsember 2018. on tal võlgnevusi summas 28 000 eurot.
8.Uute kuritegude riskifaktoriks pidas kohus A. Tammaru sõltuvust narkootilistest ainetest ja retseptiravimitest. Enne vangistust oli ta igapäevane GHB tarvitaja. Enda väitel oli tal ka sõltuvus alkoholist, ent sai selle sõltuvuse kontrolli alla, kui hakkas tarvitama narkootikume. Kohus pidas positiivseks, et A. Tammarul on kõrge motivatsioon sõltuvustega tegeleda ja vabaduses kardinaalselt oma eluviisi muuta. Samas aga märkis kohus, et A. Tammarul on tekkinud teadmine ja arusaamine sõltuvuste olemasolust alles lühikest aega tagasi (eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamisel ta sõltuvust ei tunnistanud). Seetõttu ei ole alust olla veendunud, et muutused A. Tammaru mõtlemises ja käitumises oleksid püsivad. Välistatud ei ole, et A. Tammarul tekivad vabaduses välistatud tagasilangused vaatamata elukoha vahetusele.

MÄÄRUSKAEBUS

9.Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja A. Tammaru vabastamist tingimisi enne tähtaega.
10.A. Tammaru on tänaseks talle mõistetud karistusest ära kandnud 3⁄4. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. A. Tammaru on osalenud kõigis pakutud sotsiaalprogrammides ning tööhõives. Ta viibib alates 23. jaanuarist 2019 avavanglas, käib igapäevaselt ühistransporti kasutades tööl Kane Metallis ning hüvitab võlgnevusi. Tööpäeva lõppedes saabub ta ettenähtud ajaks kinnipidamisasutusse tagasi. A. Tammaru lubati just terveks nädalavahetuseks ema juurde, kust ta samuti naasis kinnipidamisasutusse tähtaegselt. Kordagi pole ta püüdnud tuua kinnipidamisasutusse midagi ebaseaduslikku. Eeltoodu kinnitab, et A. Tammaru väärib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

2(3)

12.Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
13.Kaalutlusõiguse rikkumisi ei ole kaebaja välja toonud. Määruskaebuses on vaid positiivseid asjaolusid välja tuues leitud, et A. Tammaru väärib hea käitumise tõttu vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Tammaru ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. A. Tammaru ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseks on eelkõige kuriteo rasked asjaolud, süüdlase varasem elukäik ning isik. I astme kohus on analüüsinud nii A. Tammaru uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus A. Tammaru vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et A. Tammaru suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.05.20261-26-3121/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 19.05.20261-26-3123/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja