Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse K. Leisi kolmes kuriteos. Esiteks süüdistatakse K. Leisi võõra vallasasja korduvas omavolilises kasutamises. Seda seetõttu, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sõiduki omavolilise kasutamise, kes oli alkoholijoobes ja kellel polnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, võttis 23. juunil 2018 kella 15–16 paiku omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita Võru linnas xxxxxxxx maja ette pargitud sõiduauto Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxxx, mis kuulus S. P. ja millel olid uksed lukustamata ja süütevõti sõidukis. Ta sõitis selle sõiduautoga ringi Võru maakonnas seni, kuni politseipatrull peatas sõiduki 23. juunil 2018 kell 17.36 Võru maakonnas Võru vallas Illi külas. Seega pani K. Leis toime võõra vallasasja korduva omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks süüdistatakse K. Leisi mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis. Nimelt tema, olles Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2014 otsusega karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 23. juunil 2018 kella 17.36 ajal Võru maakonnas Võru vallas Tallinn– Tartu–Võru–Luhamaa maantee 283. kilomeetril mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,96 milligrammi. Selle teoga rikkus K. Leis liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani K. Leis toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kolmandaks süüdistatakse teda teise inimesega suguühtesse astumises tema tahte vastaselt vägivallaga. Nimelt surus tema 21. jaanuaril 2019 kella 22.–22.58 vahel Võru linnas xxxxxxxxxxxxxxx-x L. L. korteris L. L. füüsilist jõudu kasutades diivanile pikali, käperdas

tema rindu ja surus kolmel-neljal korral oma pooleldi jäigastunud peenise talle tuppe ja liigutas peenist tupes, vaatamata sellele, et ta osutas vastupanu. Seega pani K. Leis toime teise inimesega suguühtesse astumise tema tahte vastaselt vägivallaga, s.o KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava K. Leisi, tema kaitsja vandeadvokaadi Otto Preemi ja abiprokuröri Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on K. Leisile mõistetavaks karistuseks KarS § 141 lg 1 järgi üks aasta ja neli kuud vangistust. K. Leis tunnistatakse süüdi ka KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistatakse teda KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega üks aasta ja kaks kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistetakse K. Leisi liitkaristuseks kaks aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23. – 25. juuni 2018 ja 6. – 8. veebruar 2019, s.o kuus päeva karistusaja hulka ja mõistetakse K. Leisi kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb K. Leis KarS § 141 lg 1, 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates 12. aprillist 2019, mil hakati K. Leisi pärast tema kainenemist kriminaalmenetluse raames 10. aprilli 2019 vahistamismääruse alusel kinni pidama. Tõkend vahistamine jääb kehtima kuni käesoleva otsuse jõustumiseni, sest K. Leis võiks vabadusse pääsedes hakata karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Kriminaalasjas arvati menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 508,80 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1318,80 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb K. Leisil tasuda menetluskulud ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kannatanu L. L. taotleb, et teda teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanu L. L. taotlus tuleb KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.