1-19-2202/8 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

Teiseks süüdistatakse A. T. süstemaatilises varguses. Seda seetõttu, et tema, olles Tartu Maakohtu 15. augusti 2018 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse eest, võttis 1. veebruaril 2019 kella 06.08 ajal ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Võru linnas Jüri 45 asuvast Circle K Eesti AS Võru kesklinna teenindusjaamast kolm pakki Taffel Nacho Balls koguväärtusega 7,80 eurot. Seega pani A. T. toime võõra vallasasja süstemaatilise äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kolmandaks süüdistatakse A. T. arvutisüsteemis olevate andmete ebaseaduslikus muutmises. Nimelt tema: – muutis 17. mail 2018 arvutisüsteemis suhtlusportaalis Facebook G. L. nimele registreeritud kasutajakonto kasutajaõiguse tuvastamiseks vajalikku salasõna ebaseaduslikult, asendades salasõna teise ainult endale teada oleva salasõnaga; – muutis 26. mail 2018 enda kasutuses olevast arvutist arvutisüsteemis suhtlusportaalis Facebook L. P. nimele registreeritud kasutajakonto kasutajaõiguse tuvastamiseks vajalikku salasõna ebaseaduslikult, asendades salasõna teise ainult endale teada oleva salasõnaga. Seega pani A. T. toime arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmise, s.o KarS § 206 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Neljandaks süüdistatakse A. T. arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu hankimises kaitsevahendi kõrvaldamise teel. Seda seetõttu, et tema: – kõrvaldas 17. mail 2018 kohtueelse menetluse käigus tuvastamata viisil internetiportaalis Facebook kasutajatunnuse ja salasõnaga kaitsevahendi, mida oli vaja kasutajakonto omaniku tuvastamiseks ja mida rakendas suhtlusportaali programm suhtlusportaalis registreeritud G. L. kasutajakonto kasutaja õiguste kaitseks; – saatis 26. mail 2018 G. L. nimel L. P. suhtlusportaalis Facebook Messengeri kaudu kirja, kus palus vajutada kirjas saadetud lingile. Kui L. P. vajutas lingile, kõrvaldas ta kasutajatunnuse ja salasõnaga kaitsevahendi, mida oli vaja kasutajakonto omaniku tuvastamiseks ja mida rakendas suhtlusportaali programm suhtlusportaalis registreeritud L. P. kasutajakonto kasutaja õiguste kaitseks. Seega pani A. T. toime arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu hankimise kaitsevahendi kõrvaldamise teel, s.o KarS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava A. T. , tema kaitsja vandeadvokaadi O. Preemi ja abiprokuröri E. Uljanova vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on A. T. mõistetavaks karistuseks KarS § 206 lg 1 järgi neli kuud vangistust ja KarS § 217 lg 1 järgi kolm kuud vangistust. KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõistetakse A. T. liitkaristuseks neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loetakse mõistetud kergem karistus kaetuks Tartu Maakohtu 15. augusti 2018 otsusega mõistetud raskema karistusega ja mõistetakse A. T. liitkaristuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Tartu Maakohtu 15. augusti 2018 otsuse järgi ära kantud karistus kolm päeva vangistust arvatakse liitkaristusest maha ja mõistetakse A. T. lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui A. T. ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime

uut kuritegu, järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kohustusi ja KarS § 75 lg 4 alusel tema nõusolekul talle pandud kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. A. T. tunnistatakse süüdi ka KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära (üks päevamäär 10 eurot) ehk 600 eurot ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära (üks päevamäär 10 eurot) ehk 300 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõistetakse A. T. liitkaristuseks rahaline karistus 60 päevamäära ehk 600 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29. – 31. jaanuar 2019, s.o kolm päeva, millele vastab üheksa päevamäära ehk 90 eurot, karistusaja hulka ja mõistetakse A. T. lõplikuks karistuseks rahaline karistus 51 päevamäära ehk 510 eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui A. T. ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 6 alusel jäetakse KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus täitmisele pööramata ja määratakse, et A. T. mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse L. välja 7,50 eurot Circle K Eesti AS kasuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb A. T. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 199 lg 2 p 9, § 206 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb A. T. mõista välja 7,80 eurot Circle K Eesti AS kasuks. Kui A. T. pole rahalisi vahendeid, on see summa vaja mõista VÕS § 1053 lg 2 alusel välja L. . Selles kriminaalasjas arvati menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 677,40 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 80,60 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1568 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel tuleb menetluskulud jätta riigi kanda, sest A. T. on alaealine. Kannatanu D. seaduslik esindaja L. , kes on ühtlasi ka tsiviilkostja, taotleb, et teda teavitatakse süüdimõistetu kinnipidamisasutusest põgenemisest või ennetähtaegsest vabastamisest. Kuna KrMS § 41 lg 5 järgi on kannatanu esindajal kõik kannatanu õigused, välja arvatud õigus anda kannatanu nimel ütlusi, saab kannatanu esindaja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotleda teavitamist süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Seega tuleb kannatanu D. seadusliku esindaja L. taotlus KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel rahuldada. Taotluse rahuldamist ei väära see, et otsuse järgi ei pea A. T. vangistust kandma minema. KarS § 65 lg 1 alusel A. T. liitkaristuseks mõistetud vangistus jäeti täitmisele pööramata tingimuslikult ja seetõttu võidakse A. T. tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutuda nii tema ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine. L. kui tsiviilkostjat ei saa teavitada süüdimõistetu kinnipidamisasutusest põgenemisest või ennetähtaegsest vabastamisest, sest KrMS § 40 lg 1 ei anna tsiviilkostjale õigust nõuda tema