Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
09. aprill 2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-3891
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Kriminaalhooldusametnik
Carmen Kond
Kohtuasi
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 14.11.2018 erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse Z.P kohta
Süüdimõistetu
Z.P , isikukood XXX, elukoht xxxx
Asja läbivaatamise kuupäev
28.03.2019, kohtuistung
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku esitatud erakorraline ettekanne ning jätta Z.P-le Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3891 mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele pööramata. Pikendada Z.P-le Viru Maakohtu 16.10.2018 määrusega k riminaalasjas nr 1-18-3891 määratud kohustuse alluda alkoholivastasele võõrutusravile tähtaega kuni 30.04.2019. Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku täiendav ettepanek Z.P karistuse kandmisest vabastamiseks parandamatu haiguse tõttu. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigi kanda. Kohtumäärus edastada Z.P-le ning kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3891 tunnistati Z.P süüdi KarS § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Z.P jääb kanda 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 29.11.2017 mõistetud ja ära kandmata karistuse 10 kuud vangistust võrra ning kohus mõistis Z.P-le liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 418 tunni üldkasliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Z.P kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustati Z.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammides. Kohtuotsus jõustus 23.05.2018. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Carmen Kond esitas 14.11.2018 kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata Z.P-le mõistetud reaalne vangistus täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Erakorraline ettekanne on koostatud põhjusel, et Z.P on rikkunud 18.10.2018 ja 31.10.2018 lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande juurde lisatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et 18.10.2018 kontrolliti Z.P lisakohustuse täitmist ning tal tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,502 mg/l väljahingatavas õhus (tl 73-74). Lisaks edastati 07.11.2018 kriminaalhooldusametnikule Rakvere politseijaoskonnast teade kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise kohta ning 07.11.2018 koostatud ettekanne, millest selgub, et Z.P tuvastati 31.10.2018 alkoholijoove väliste tunnuste põhjal (tl 75-76). Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et SA Ahtme Haigla Dispanseri osakonna vastutav arst edastas 13.11.2018 kriminaalhooldusametniku järelepäringule vastuse, mille kohaselt Z.P pöördus 08.11.2018 psühhiaatri vastuvõtule, kuid alkoholivastasest võõrutusravist keeldus (tl 82). Kriminaalhooldusalune on andnud 02.11.2018 kirjaliku seletuse, millest nähtub, et ta jõi 18.10.2018 viina, sest tema naaber ostis endale auto. 31.10.2018 alkoholi tarvitamise kohta selgitab, et ta läks naabri palvel naabrile vett viima, kuid naabril oli pudel viina, mis koos ära joodi. Alkoholiravist keeldumise kohta küsiti Z.P-lt telefoni teel suuliselt ning Z.P arvas, et enam ta alkoholi ei joo ja ravi ei ole talle vaja. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine kriminaalhooldusalusega 31.05.2018. Z.P-le selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, isik allkirjastas üldkasuliku töö tegija õiguste ja kohustuste lehe. Z.P broneeriti üldkasulikku tööd tegema elukohajärgselt xxxx juurde. Seisuga 14.11.2018 on kriminaalhooldusalune temale määratud 418 üldkasuliku töö tunnist sooritanud 91 tundi, sooritamata on 327 tundi. Varasemalt on kriminaalhooldusalusele koostatud 2 kirjalikku hoiatust. 09.10.2018 koostati kohtule erakorraline ettekanne, kuna Z.P rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning isik ei olnud tervisliku seisundi tõttu võimeline üldkasuliku töö tunde sooritama. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtult alkoholivastase võõrutusravi määramist, kuna Z.P oli ise nõus ravile alluma. Samuti taotles kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö tundide peatamist haigestumise perioodiks. Viru Maakohtu 16.10.2018 määrusega kohustati Z.P alluma alkoholivastasele võõrutusravile tähtajaga 31.12.2018 ning kohus peatas üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise kuni peatamise aluse äralangemiseni. 09.11.2018 edastas xxxx kriminaalhooldusametnikule 08.11.2018 SA Ahtme Haigla väljastatud tõendi Valentin
Z.P kohta. Kuna tõend oli koostatud käsikirjaliselt ning ei olnud seetõttu loetav ja üheselt mõistetav, siis saadeti täiendav päring, millele Ahtme Haigla Dispanseri vastutav arst vastas. Selgituse kohaselt pöördus Z.P 08.11.2018 psühhiaatri vastuvõtule, kuid alkoholivastasest võõrutusravist keeldus, kuna ta ei kannata sõltuvuse all. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata kriminaalhooldusalusele Z.P-le mõistetud reaalne vangistus täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Kriminaalhooldusametnik lähtub ettepanekut tehes asjaolust, et kriminaalhooldusalune on katseajal korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning keeldus Viru Maakohtu 16.10.2018 määratud kohustusest alluda alkoholivastasele ravile. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine otstarbekas, kuna isik rikub järjepidevalt alkoholi tarvitamise keeldu ning ei ole nõus alluma alkoholivastasele võõrutusravile. 28.11.2018 kohtuistungil selgus, et erakorralise ettekande menetlemisel tuleb teha paus, sest kriminaalhooldusalune on esitanud kriminaalhooldusametnikule Eesti Töötukassa 19.11.2018 otsuse, millest nähtuvalt on Z.P hinnatud puuduv töövõime 22.10.201821.10.2019. 29.11.2018 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule täiendava taotluse 14.11.2018 esitatud erakorralise ettekande juurde. Kriminaalhooldusametnik tegi taotluses ettepaneku vabastada Z.P karistuse kandmisest halvenenud terviseseisundi tõttu. Viru Maakohtu 15.01.2019 määrusega määrati teostada süüdimõistetu Z.P suhtes kohtuarstlik ekspertiis. Ida-Eesti Kohtuarstlik ekspertiisiosakond esitas 20.02.2019 kohtule ekspertiisiakti nr 19E-IDI0006. Ekspertiisiakti kohaselt võimaldab Z.P tervise seisund teha lihtsamat laadi tööd, mis ei esita kõrgemaid nõudeid liikumise, suhtlemise ja õppimise valdkonnas. Z.P kehaline tervise seisund võimaldab tal täita KarS § 75 lg 1 p-des 1, 3, 4-6 sätestatud kontrollnõudeid, kuid raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ei võimalda Z.P täita KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet. Käesoleva erakorralise ettekande menetlemise ajal esitas kriminaalhooldusametnik kohtule viis teadet kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise kohta Z.P suhtes. Teadetest ning nende juurde lisatud lisadest nähtub, et Z.P oli alkoholijoobes 17.01.2019, 25.01.2019, 01.02.2019, 08.02.2019 ja 01.03.2019. 28.03.2019 kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes nimetatud ettepaneku juurde ning taotles Z.P karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametnik täpsustas, et Z.P on vahepeal sooritanud 10 üldkasuliku töö tundi, mistõttu sooritamata üldkasuliku töö tundide arv käesoleval ajal on 317 tundi. Kriminaalhooldusametnik lisas, et Z.P ravile ei ole läinud, 22.03.2019 registreerimisele ei tulnud (Z.P oli enda sõnul haige, kuid tõendit esitada selle kohta ei ole). Z.P on läbinud liiklusohutuse programmi ning elab nüüd aadressil Uus tn 16-2. Z.P palus kohtuistungil, et kohus annaks talle veel ühe võimaluse. Ta plaanib aprillikuus lasta teha endale kliinikus süsti ning ta ei kavatse rohkem alkoholi juua. Z.P avaldab, et autorooli ta enam kunagi ei istu. Kohtumääruse põhjendused KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda
kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Käesoleva erakorralise ettekande menetlemise ajal tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku vabastada Z.P edasisest karistuse kandmisest tema halvenenud tervise seisundi tõttu. Kohus tõdeb, et Z.P tervis võib olla karistuse kandmise ajal halvenenud, kuid kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtub, et kriminaalhooldusalune siiski peaks olema võimeline oma tervisliku seisundi tõttu täitma temale kohtuotsusega määratud kohustusi (sh võimaldab tervise seisund teha lihtsamat laadi tööd). Tõsi, ekspertiisiaktist nähtub, et Z.P tervislik seisund ei võimalda tal täita KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kuid kohtule esitatud erakorralisest ettekandest selgub, et kriminaalhooldusalune on seni registreerimiskohustust täitnud rahuldavalt. Kuivõrd 16.10.2018 kohtumäärusega on Z.P üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulg tervislikel põhjustel peatatud, leiab kohus, et tema tervislikel põhjustel karistuse kandmisest vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametnik on põhjendatult taotlenud Z.P-le mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusalune Z.P on rikkunud järjepidevalt temale kohtuotsusega määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning läbimata on jätkuvalt kohustus läbida ettenähtud tähtajaks alkoholivastane ravi. Lisaks rikkus kriminaalhooldusalune märtsikuus ühel korral registreerimiskohustust. Kohus leiab, et erakorralise ettekande ning selle lisadega on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised kohtus tõendamist leidnud ning kohus leiab, et kriminaalhooldusalune on rikkumised pannud toime teadlikult ja tahtlikult. Vaatamata eeltoodule, tõdeb kohus, et Z.P puhul ei ole kõik mõjutusvahendid veel ammendunud. Kriminaalhooldusalusel on veel piisavalt aega sooritamaks temale ette nähtud üldkasuliku töö tunde, ta on vabaduses olnud suuteline uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, sooritanud üldkasuliku töö tunde, läbitud on liiklusohutusalane sotsiaalprogramm ning ka registreerimiskohustuse täitmist võib rahuldavaks pidada. Lisaks on kriminaalhooldusalune Z.P avaldanud kohtule valmisolekut läbida aprillikuus alkoholivastane ravi ning kinnitanud kohtule, et ta ei soovi edaspidi alkoholi tarvitada. Eeltoodu viitab, et kriminaalhooldusalune on valmis tegema jõupingutusi selleks, et kanda temale mõistetud karistust vabaduses. Kohus leiab, et Z.P-le võib anda veel ühe võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses ja oma käitumise korrig eerimiseks. Kriminaalhooldusalune saab karistust vabaduses kandes võimaluse näidata kohtule, et ta on suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma ning täitma temale kohtu poolt määratud kohustusi (sh kohustust läbida ettenähtud tähtajaks alkoholivastane ravi). Kohus jätab Z.P karistuse kandmisest vabastamata ning jätab rahuldamata kriminaalhooldusametniku 14.11.2018 erakorralises ettekandes nimetatud ettepaneku Z.P-le Viru Maakohtu 07.05.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus pikendab Z.P-le Viru Maakohtu 16.10.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-18-3891 määratud kohustuse alluda alkoholivastasele võõrutusravile tähtaega kuni 30.04.2019.
Maakohus juhindus KarS § 69 lg 6, § 79 lg 1 ning KrMS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.