Tartu Maakohus (Võru kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2019, Võru
Kriminaalasja number
1-19-1672 (kohtueelse menetluse nr 17261000499)
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Kohtuistungi sekretär
Kristel Toots
Kriminaalasi
L.V Vindi süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja S. V. süüdistus KarS § 121 lg 1, § 199 lg 2 p-de 1, 4 ja 8 ja § 215 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Ene Uljanova
Süüdistatavad
L.V . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus kümme klassi; emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub, töövõimetuspensionär, töövõimetus 70%; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 23. märtsi 2016 otsusega KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vangistusega viis kuud; tõkendit ei ole S. V. . Isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus üheksa klassi; emakeel eesti keel; töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
vandeadvokaat Anu Vilt (S. V. )
Tsiviilkostja
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse L.V selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 23. märtsi 2016 otsusega karistatud muu hulgas KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes, lõi 18. augustil 2017 kella 13 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx A. K. rusikaga näkku ja põhjustas sellega talle turse vasaku
sarnaluu piirkonnas ja füüsilist valu. Seega pani L.V toime teise inimese tervise korduva kahjustamise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe järgi süüdistatakse S. V. kolmes kuriteos. Esiteks süüdistatakse teda teisele inimesele valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Nimelt lõi tema 18. augustil 2017 kella 13 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korduvalt A. K. rusikaga näkku ja põhjustas sellega talle füüsilist valu. Seega pani S. V. toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks süüdistatakse S. V. varguses, mille objektiks oli tulirelv ja laskemoon ja mis oli toime pandud korduvalt ja sissetungimisega. Seda seetõttu, et tema: – 8. augusti 2017 õhtul koos süüvõimetu K. P. tungis keldriplokkide lahti kangutamise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse xxxxxxxxxx elumajja, mis kuulub A. K. , muukis lahti seifi ukse ja võttis seifist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sularaha 1000 eurot ja 5 jahipüssipadrunit. Seejärel tungis ta laudade eest kangutamise teel xxxxxxxxxx aita, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära jahipüssi TOZ-63 kal 16 nr 22588; – 9. augusti 2017 päeval võttis koos süüvõimetu K. P. ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx salaja lauaarvuti Dell väärtusega 1070 eurot. Seega pani S. V. toime võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mille objektiks oli tulirelv ja laskemoon ja mis oli toime pandud korduvalt ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 1, 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kolmandaks süüdistatakse S. V. võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Nimelt tema, olles eelnevalt toime pannud varguse, võttis
sätestatud kontrollnõudeid. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse S. V. välja 1165 eurot A. K. kasuks. Kohtu seisukoht Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et nad on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkulepete juurde. Süüdistatava S. V. kaitsja nõustus kohtuistungil kokkulepetega. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava A. Vindi tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb L.V KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka süüdistatava S. V. teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb S. V. KarS § 121 lg 1, § 199 lg 2 p-de 1, 4 ja 8 ja § 215 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb S. V. välja mõista 1165 eurot A. K. kasuks. S. V. tuleb tasuda A. K. kasuks välja mõistetud hüvitis 1165 eurot G. K. arveldusarvele. Kriminaalasjas arvati A. Vindi menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 30 eurot. Peale selle tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 840 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 405 euro ulatuses, sest L.V ei tööta, ta on 252 eurost kuupensioni teeniv töövõimetuspensionär ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 405 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 30 eurot (kokku 435 eurot) mõistetakse kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb A. Vindil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. S. V. menetluskulude hulka on loetud määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 229,68 eurot. Lisaks tuleb arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 60 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1099,68 eurot. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel tuleb kõik menetluskulud jätta riigi kanda, sest S. V. on alaealine. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.