lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-1115/30

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-1115/30
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1178
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-1115/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja18.04.20171-17-1115/23Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.03.20191-17-1115/50Viru Maakohus Narva kohtumaja28.10.20191-17-1115/57Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 2. aprill 2019 1-17-1115 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Aleksei Drožžini (isikukood 39712222250) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. märtsi 2019. a määrus Süüdimõistetu Aleksei Drožžin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 18. aprilli 2017. a otsusega tunnistati Aleksei Drožžin süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendati kestuseni 2 aastat 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi kandmisele kuuluvaks vangistuseks A. Drožžinile 2 aastat 3 kuud 29 päeva. Seda karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel A. Drožžinile Viru Maakohtu 28. aprilli 2015. a otsusega mõistetud 3 aasta 7 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle 5 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Sellest karistusest loeti kantuks 2 aastat 5 kuud 29 päeva ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks jäi A. Drožžinile 3 aastat 5 kuud 26 päeva. A. Drožžini karistusaeg algas 22. mail 2017 ja lõpeb 17. novembril 2020.
2.14. veebruaril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Drožžini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Drožžini ennetähtaegset vabastamist.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-6119/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Viru Maakohus jättis 7. märtsi 2019. a määrusega A. Drožžini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märkis, et A. Drožžinil on 5 kehtivat kriminaalkaristust ja ka vanglas viibib ta mitmendat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. A. Drožžini kuritegudes on läbivaks elemendiks olnud vägivalla kasutamine ja enamus tegudest olid toime pandud varalise kasu saamise

eesmärgil. Vangistuses on A. Drožžinil 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Sellest järeldub, et ta ei suuda ka range järelevalve all alluda korraldustele ega kehtestatud nõudeid järgida. Seetõttu on põhjust arvata, et kinnipeetav ei ole oma kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud. Vabaduses A. Drožžinile töökohta garanteeritud ei ole. Rahalisi nõudeid tuleks tal tasuda umbes 1000 euro ulatuses. Seetõttu võivad süüdimõistetul tekkida rahalised raskused, mis omakorda võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. A. Drožžin tunnistab ka, et tal on sõltuvus kanepist ning enne vangistust tarvitas ta seda igapäevaselt. Narkootikumide tarvitamine soodustas varasemalt kuritegude sooritamist. Samuti oli kinnipeetav endast tugevama ja vanema tutvusringkonna poolt mõjutatud kuritegusid toime panema. Eeltoodust tulenevalt esineb A. Drožžini puhul uue kuriteo toimepanemise oht. Kuna A. Drožžin on varem kahel korral kriminaalhoolduse kestel pannud toime uue kuriteo, siis puudub ka kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine oleksid piisavalt mõjusad vahendid, hoidmaks ära tema uusi kuritegusid. Positiivne on A. Drožžini puhul, et ta on läbinud vanglas sotsiaalprogrammi, vestelnud psühholoogiga, töötanud majandustöödel, hea käitumise tõttu on talle võimaldatud käia kodukülastustel, vabaduses on tal elukoht ning tema suhted lähedastega on head. Nimetatud positiivsed tegurid ei kaalu aga üles negatiivseid ja A. Drožžini ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Drožžin, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne vangistustähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vanglast vabastada. A. Drožžin kinnitab, et vangistus on talle head mõju avaldanud. Ta läbis määratud sotsiaalprogrammid, vabaduses on tal elukoht, ta soovib leida töö ja hakata tasuma võlgnevusi. Ta palub võimalust vabaneda elektroonilise valve alla ja lubab täita kõiki kohtu ettekirjutusi. Seadust ta enam ei rikuks ning narkootikume ja alkoholi ei tarvitaks. Ta tahab muuta oma elu paremas suunas, luua pere ja lõpetada läbikäimise kriminaalkorras karistatud isikutega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki
2.jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab 2(3)

ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

6.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Drožžini määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Kaitsja argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
7.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
8.Viru Maakohus ei ole KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on kaalunud A. Drožžini vabastamise seisukohalt tähendust omavat teavet kogumis, ei ole jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Kohtumääruse põhistustest, mis on selged ja piisavad, nähtub veenvalt, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole võimalik, kuivõrd tema puhul on täheldatav oluline uue kuriteo toimepanemise risk. Selline järeldus on ilmne juba süüdimõistetu eelnevat elukäiku (korduvalt karistatud, vanglas on olnud mitmel korral, kuriteo toimepanemine kriminaalhoolduse tingimustes) ja vangistusaegset käitumist vaadates (koguni 7 kehtivat distsiplinaarkaristust). Kui süüdimõistetu sooritab kuritegusid ka pärast korduvaid karistamisi, sh vanglakaristusi ega suuda ka nüüdse vangistuse ajal reegleid järgida, siis on põhjust prognoosida tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Nagu maakohus asjakohaselt välja tõi, võib A. Drožžin toime panna vägivaldseid tegusid. Süüdimõistetu kinnitus, et vangistus on teda muutnud ja ta soovib elada seaduskuulekalt, veenev ei ole. A. Drožžini mõningad pingutused vangistuses, millised esimese astme kohus küllaldase põhjalikkusega välja tõi, ning tal vabaduses elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu, ei ole kindlasti asjaoludeks, mis uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vähendaksid ja tema ennetähtaegse vabastamise kaasa tooksid. Perekond ja elukoht olid süüdimõistetul ka varasemalt, kui ta sooritas kuriteod. Kusjuures vähemalt viimase kuriteo toimepanemise ajal käis A. Drožžin vähemalt enda sõnul ka tööl.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Drožžini määruskaebuse Viru Maakohtu 7. märtsi 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/ Juhan Sarv

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4582/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja