Aleksandr Novikovi süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2019 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Aleksandr Novikovi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel
Prokurör
Tartu Ringkonnaprokuratuuri Aleksašin
Kaitsja
Vandeadvokaat Anu Pärtel
Süüdistatav
Aleksandr Novikov, isikukood: 38705246511, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX. Alates 21. juuli 2018 viibib vahi all Tartu Vanglas. Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 9. juuli 2014 kohtuotsusega KarS § 418 lg 1 järgi tingimisi vangistusega.
ringkonnaprokurör
Terje
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 27. veebruari 2019 kohtuotsus muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata.
3.Määrata Advokaadibüroole In Jure apellatsioonimenetluses Aleksandr Novikovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot.
Mõista Aleksandr Novikovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot.
5.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
lehel
näidatud
6.Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu otsusega tunnistati Aleksandr Novikov KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi lähisuhtes toime pandud korduvas kehalises väärkohtlemises ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 113 lg 1 järgi tapmises ja teda karistati 10 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Vangistuse kandmise aja algust arvestatakse alates 21. juulist 2018. Tõkend - vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohus tegi ka asitõendite ning menetluskuludega seotud otsustused.
2.KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdistatakse A. Novikovi oma ema S.M. kehalises väärkohtlemises. Seda seetõttu, et ta hakkas 20. juulil 2018 alkoholijoobes olles S.M. ja viimase abikaasa ning oma kasuisa S.M. pool Võrus XX külas viibides S.M. rusikatega näkku peksma. S.M. pani käed kaitseks näo ette. Peksmise tõttu tekkisid kannatanu mõlemale õlavarrele hematoomid, vasemale põsele 3x3 cm hematoom ja huulele marrastused. S.M. l õnnestus korterist põgeneda. Selline peksmine kujutab endast lähisuhtes toime pandud valu tekitavat kehalist väärkohtlemist ja tervise kahjustamist.
3.KarS § 114 lg 1 järgi esitati A. Novikovile süüdistus selles, et tappis 20. juuli 2018 õhtul või 21. juuli 2018 varahommikul oma kasuisa S.M.. Nimelt lõi süüdistatav, kes jäi pärast S.M. peksmist koos S. M Võru XX korterisse, S. M korduvalt rusikate ja kööginoaga pähe ja kehasse, tekitades kannatanule üle keha kokku 38 lõike- ja torke-lõikehaava. Muu hulgas tekitas süüdistatav ohvrile rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava koos südamepauna ja südame parema vatsakese vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus. Verejooks südamepauna ning rindkereõõnde põhjustas kannatanu surma lühikest aega pärast haava tekitamist. Peksmisega tekitas A. Novikov kannatanule mitmeid põrutushaavu, verevalumeid ja nahamarrastusi. Sellisel brutaalsel viisil korduvalt, kestvalt ja valu tekitavalt noaga lüües ja torke-lõikehaavu tekitades väljendas A. Novikov põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu kui väärtuse suhtes, pannes toime tapmise julmal viisil ehk mõrva.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID
4.Maakohus tuvastas, et 20. juulil 2018 tõi A. Novikov oma kasuisa S.M. ja ema S.M. elukohta Võrus XXX viina. A. Novikov, S.M. ja S.M. hakkasid elutoas seda jooma. Mõni aeg hiljem jäi S.M. diivanile magama. A. Novikov ja S.M. läksid teise tuppa ja jätkasid joomist. Alkoholijoobe tõttu läks A. Novikov veidi enne kella üheksat õhtul S.M. le kallale: peksis viimast näkku ja vastu õlgu. Seeläbi tekitas A. Novikov S. M õlavarrele ja näkku hematoomid. S.M. l õnnestus end vabastada ja korterist minema joosta. Teadmata aeg pärast seda läks A.
Novikov veel samal õhtul või öösel kallale ka S.M. le. Kõigepealt peksis ta S.M. . Selle tagajärjel tekkisid S.M. l verevalumid, põrutushaavad ja nahamarrastused. Teadmata aeg pärast peksmist võttis A. Novikov noa ja ründas S.M. sellega. Kaks esimest noalööki õnnestus S.M. l kätega suuresti tõrjuda: tal tekkisid üksnes vigastused kätele. Kolmas noahoop aga tabas S.M. südamesse. See tõi kaasa S.M. momentaanse surma. Ometigi jätkas A. Novikov diivanile vajunud S.M. pussitamist: ta sooritas veel 35 torget-lõiget S.M. rindkerre, näkku ja kõripiirkonda. Noalöökide käigus tekitas A. Novikov S.M. kerele ka mõningaid kriimustusi ja hematoome.
5.Vägivallategudele eelnenud sündmustiku tuvastas kohus S.M. ja mõningal määral ka A. Novikovi ütluste alusel, lisaks tugineti sündmuskoha vaatlusprotokollile. Kaudselt viitab A. Novikovi poolsele S.M. peksmisele ka kiirabikaart, millelt ilmneb, et 21. juuli 2018 pärastlõunal tuvastati S.M. l hematoome ja marrastusi (tl 122).
6.S.M. löömist tõendavad S.M. ütlused, mis on loogilised ja vastuoludeta. S.M. ütlusi kinnitab tunnistaja V.P. ütlused. Ka V.P. ütlused on maakohtu hinnangul loogilised. Neid saab pidada S.M. lt kuuldu osas tõendiks KrMS § 66 lg 21 p-de 1 ja 2 alusel: S.M. t ei saanud ütluste andmisest keeldumise tõttu istungil üle kuulata (vt 5. veebruari 2019 istungiprotokoll, lk 8; tl 29 pöördel) ja S.M. rääkis V.P. le vahetult enne seda rääkimist juhtunust ning oli peksa saamise tõttu väga tugevasti endast väljas. S.M. vigastuste nägemist puudutavas osas on aga V.P. vahetu tunnistaja. S.M. ja V.P. ütlustes esineb üks vastuolu: S.M. väitel hakkas A. Novikov teda peksma siis, kui nad kahekesi viina jõid, V.P. aga väitis, et S.M. ütles talle, et poeg hakkas teda peksma siis, kui ta magas. See vastuolu hindas kohus aga ebaoluliseks.
7.Kohtus väitis A. Novikov, et tema endine naine L.A. pidi pärima A. Novikovi vanaisa korteri, aga L. A loobus korterist S.M. kasuks, kuivõrd S.M. vend käis L. A „pinda“ (5. veebruari 2019 istungiprotokoll, lk 30; tl 40 pöördel). See andvat S.M. le põhjuse valetada (samas). Lisaks soovib S.M. A. Novikovi hullumajja panna (samas). Kaitsja viitas sellele, et S.M. l olid kahtlased suhted V.P. ga (6. veebruari 2019 istungiprotokoll, lk 4; tl 159 pöördel). Seega on püstitatud hüpotees, et S.M. ja V.P. võisid A. Novikovist n-ö lahti saamiseks valetada. Kohus seda ei uskunud ning esitas omapoolsed seisukohad, miks esitatud versioonid ei saa olla tõesed. Kohtu hinnangul on kaudseks tõendiks S.M. peksmisele A. Novikovi poolt ka A. P ütlused selle kohta, et ta nägi paar päeva pärast S.M. surma S.M. kulmul hematoomi (5. veebruari 2019 istungiprotokoll, lk 20; tl 35 pöördel).
8.Eeltoodud tõendid on A. Novikovi teo tuvastamiseks piisavad. Veel viitas maakohus ka politsei andmebaasi väljavõttele, mille järgi läks A. Novikov 2017. aasta sügisest kuni 2018. aasta suveni mitu korda S.M. le kallale (tl 126–129). Kohtu arvates näitab selle ajakohaste kannete hulk ja kohati võrdlemisi kokku langev iseloom seda, mida kohus tuvastas juba muude tõendite najal: A. Novikov peksis 20. juulil 2018 S.M. t.
9.Edasiselt analüüsib kohus S.M. vastu toime pandud tegusid. S.M. kehalt leiti 38 noahaava (surnu ekspertiisiakt, lk 6; tl 109). Surma tõi kaasa üks neist: südamepauna ja südame paremasse vatsakesse ulatuv torke-lõikehaav (surnu ekspertiisiakt, lk 7; tl 110). Lisaks oli ohvri kehal ka verevalumeid, põrutushaavu ja nahamarrastusi (surnu ekspertiisiakt, lk 6; tl 109).
10.A. Novikovile kui pussitajale viitavad kohtu hinnangul kõigepealt S.M. ütlused, mis on selleski osas loogilised ja sisemiste vastuoludeta. Kaudselt viitavad A. Novikovile kui tapjale ka V.P. ütlused. Kohtu arvates on äärmiselt ebatõenäoline, et S.M. tappis S.M. või V.P. . Veel arutles maakohus selle üle, kas tapja võis olla mõni tuvastamata isik: keegi võis mingil põhjusel S.M. korterisse minna, S.M. tappa ja seejärel lahkuda. Sellise võimaluse kohus kindlalt välistas.
11.Maakohus sedastas, et noalt leiti väga suurel hulgal A. Novikovi DNA-d, mistõttu on maakohtu arvates äärmiselt vähetõenäoline, et see sattus sinna seetõttu, et A. Novikov oli millalgi varem kasutanud nuga nt toidu valmistamiseks. A. Novikovi küünte alt leiti samuti palju S.M. DNA-d ja verd ning samuti leiti süüdistataval kinnipidamise ajal jalas olnud pükstelt S.M. verd.
12.Maakohtu arvamuse kohaselt kinnitavad analüüsitud tõendid, et A. Novikov on süüdi S.M. tapmises. Kaudse tõendina saab viidata siinkohal A. Novikovi kallaletungile S.M. le: et A. Novikov oli samal õhtul juba vägivaldne olnud, on kõigiti loogiline eeldada, et ka vägivalda S.M. suhtes tarvitas tema.
13.Maakohus märkis, et mingit alust eeldada, et verevalumid, põrutushaavad ja nahamarrastused (ehk hematoomid ja kriimustused) tekitas S.M. le keegi muu isik, mitte pussitaja, ei ole. A. Novikov peksis S.M. rusikatega. Maakohtu arvates jäid peksmise, pussitamise ja surma saabumise täpsed asjaolud mitmes mõttes segaseks. Nendegi segaseks jäävate aspektide osas lähtud maakohus in dubio pro-reo põhimõttest, lähtudes versioonist, mis on A. Novikovi jaoks kõige soodsam.
14.Praeguse asja kontekstis arutles kohus selle üle, kas isiku jaoks on soodsam see, et ta tunnistatakse mingi käitumise eest süüdi KarS § 114 järgi mõrvas või nn reaalkogumi reegleid järgides (st juhinduvalt KarS § 63 lg-st 2) KarS § 121 ja § 113 järgi kehalises väärkohtlemises ja tapmises. Kohtu hinnangul on niisuguses olukorras soodsam teine variant ja seda eeskätt lähtuvalt KarS § 114 ja § 113 sanktsioonimääradest. Et KarS § 113 järgsele karistusele lisandub ka karistus KarS § 121 järgi, seda järeldust ei muuda: ka sellisel juhul ei saa rääkida enam kui viieteist aasta pikkuse vangistuse mõistmisest (vt KarS § 113 ja § 121 sanktsioonimäärasid ning KarS § 63 lg 2 ja § 64) ja see on selgelt leebem kui KarS § 114 järgi ette nähtav kuni kahekümne aasta pikkune või suisa eluaegne vangistus.
15.Küsimus teoainsusest või -mitmusest tekkis kohtul seetõttu, et A. Novikov tegi S.M. vastu terve hulga kehaliigutusi: lõi mitu korda rusikaga ja mitukümmend korda noaga. Õiguslikult tuleb mõnikord pidada mitut kehaliigutust üheks teoks. Muu hulgas on see nii siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühtsest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse kokku kuuluva teona (RKKKo 1-15-10119/80, p 27).
16.Surnu ekspertiisiakti ja vigastuste iseloomu kohaselt on A. Novikovi jaoks kõige rängem stsenaarium igati mõeldav: kõik 38 noahoopi tegi A. Novikov elusa S.M. pihta ja viimane suri alles pärast seda, kui A. Novikov oli teinud viimase noalöögi; A. Novikov sai asjast nii ka aru. On küllaltki tõenäoline, et nii asi juhtuski. Nimelt leidis ekspert, et S.M. surm võis saabuda lühikest aega, st mõni minut pärast surmava haava tekitamist (surnu ekspertiisiakt, lk 7; tl 110). Nagu öeldud (vt käesoleva otsuse p 49), tegi süüdistatav kõik 38 noalööki lühikese aja kestel.
Seepärast on vägagi võimalik, et S.M. elas terve selle löögiseeria kestel ja lühikest aega pärast selle lõppugi.
17.Järgnevalt hindas maakohus, kas ülal toodud stsenaariumi kõrval tuleb kõne alla ka mõni A. Novikovi jaoks soodsam stsenaarium. Ekspert tuvastas kannatanul paremal labakäel kaks enesekaitsele viitavat noahaava (surnu ekspertiisiakt, lk 8; tl 111). Seega tekkisid need haavad seetõttu, et S.M. üritas end A. Novikovi noalöökide eest kaitsta. Kas surmav hoop oli kolmas, kolmekümne kaheksas või jäi kuhugi vahepeale, ei ole aga võimalik öelda. Tõenäoliselt ei olnud ta kolmas: tundub loogiline, et A. Novikov tegi mitu hoopi, enne kui tal õnnestus tabada S.M. südant. In dubio pro reo-printsiibist lähtuvalt tuleb ometigi öelda, et surmav oli just kolmas noalöök. Seetõttu peab KrMS § 7 lg 3 alusel tuvastama, et noalöök oli momentaanselt surmav. In dubio pro reo-põhimõtte alusel tuleb viimaks tuvastada seegi, et A. Novikov sai aru, et pärast kolmanda noalöögi tegemist oli S.M. surnud. Mingil põhjusel aga jätkas tapja diivanil lebava ohvri edasist pussitamist.
18.Süüdistatava tegudele õigusliku hinnangu andmisel sedastas kohus, et S.M. peksmine kujutab endast loomuliku elukäsitluse mõttes ühte tegu ja on hinnatav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 1 mõlema alternatiivi mõttes: peksmise käigus tekitas A. Novikov S.M. le hematoomid ehk tervisekahjustused ja selline tegevus oli ka ohvri jaoks valus ning see oli toime pandud lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 alt 1 tähenduses. A. Novikov pani selle teo toime tahtlikult.
19.Maakohtu hinnangul pani A. Novikov toime teisegi kehalise väärkohtlemise: S.M. peksmise. Seegi tegu leidis aset lähisuhtes, sest S.M. oli A. Novikovi kasuisa, kes oli A. Novikovi üles kasvatanud ja kellega oli A. Novikovil säilinud tihe kontakt kuni 20. juulini 2018. Et A. Novikov peksis S.M. pärast S.M. kehalist väärkohtlemist, tuleb S.M. peksmist hinnata ka KarS § 121 lg 2 p 3 päraseks. Eelnimetatud kohaselt leidis maakohus, et A. Novikov tuleb KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõista süüdi korduvas lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises.
20.S.M. surma põhjustades pani A. Novikov toime KarS § 113 lg 1 pärase teo ehk tapmise. A. Novikov tegutses tahtlikult: ta soovis juba kahe esimese hoobiga S.M. tappa ja samasugune tahtlus oli tal ka kolmandat hoopi andes. A. Novikov ei vehkinud noaga n-ö juhuslikult, vaid soovis S.M. pussitada ja lähtus sellest, et ohver saab surma. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esinenud. KarS § 114 järgi ehk mõrvas A. Novikovi vastutusele võtmise võimalust kohus ei näinud, sest kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis osundaksid julmal või piinaval viisil tapmisele, mistõttu tuleb kohtu hinnangul S.M. surma põhjustamises A. Novikov mõista süüdi KarS § 113 lg 1 järgi.
21.Süüdistatavale karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi märkis kohus, et A. Novikovi süüd suurendab kõigepealt see, et S.M. oli kõrges eas KarS § 58 p 3 alt 3 mõttes. Lisaks oli S.M. abitus seisundis KarS § 58 p 3 alt 4 tähenduses, sest kannatanul oli suuri raskusi liikumisega. Samuti suurendab A. Novikovi süüd see, et ta mitte üksnes ei kohelnud kehaliselt vääriti kahte inimest (KarS § 121 lg 2 p 3), vaid mõlemal korral langes tema ohvriks talle väga lähedane isik ehk ta realiseeris kaks korda just KarS § 121 lg 2 p 2 alt 1 koosseisu. Viimaks peab A. Novikovi kahjuks arvesse võtma seda, et kummalgi korral ei piirdunud ta pelga valu tekitamisega KarS § 121 lg 1 alt 2 mõttes, vaid realiseeris selles suurema ebaõigussisuga tervisekahjustuse tekitamise alternatiivi KarS § 121 lg 1 alt 1 tähenduses: ta tekitas nii S.M. le kui ka S.M. le hematoome jms.
Kohus leidis, et kohtuotsuses sedastatud asjaolud välistavad A. Novikovi karistamise rahalise karistusega. Maakohus karistas A. Novikovi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
22.KarS § 113 lg 1 järgi karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmist. A. Novikovi kahjuks tuleb kõigepealt võtta arvesse S.M. kõrget iga, lisaks oli ohver abitus seisundis. Lisaks suurendas S.M. abitust see, et A. Novikov oli kannatanut enne tapmist peksnud. Kohus arvestas karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 4 alt 4 mõttes asjaolu, et S.M. oli A. Novikovi üles kasvatanud kasuisa ehk pereliige. Maakohus mõistis A. Novikovile 10 aasta pikkuse karistuse. Kohtu arvates tuleb tema süüd suurendava koosseisuvälise asjaoluna võtta arvesse teo toimepanemine pereliikme vastu.
23.Maakohus kohaldas KarS § 64 lg 1sätteid ning mõistis süüdistatavale liitkaristuse 10 aastat ja 6 kuud vangistust ning vangistuse kandmise aja alguseks määras 21. juuli 2018, mil A. Novikov kahtlustatavana kinni peeti. A. Novikovi suhtes kohaldatud vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.
24.Lõpetuseks tegi maakohus otsustused menetluskulude ja asitõendite osas.
APELLATSIOON
25.Kohtuotsusele esitas apellatsiooni A. Novikovi kaitsja. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus A. Novikovi süüditunnistamises KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista ta õigeks. Kohtuotsus tuleks tühistada ka A. Novikovi süüditunnistamises KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi. Jätta välja punkt 3, kuna korduvust ei esine ja A. Novikovi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Lõpuks soovib kaitsja kergendada A. Novikovile mõistetud karistust KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Apellant rõhutab, et A. Novikov ei ole oma süüd tunnistanud ei ema löömises, s.o. S.M. kehalises väärkohtlemises ega kasuisa S.M. mõrvas või tapmises ning ta on kaebuse esitamisel seotud kaitsealuse positsiooniga. Süüdistatav möönab, et ema, s.o S.M. t võis ta lüüa ja haiget teha, kuid kasuisa pole tema tapnud. 25.1 S.M. kehaline väärkohtlemine. Kohus kohtuotsuses on leidnud, et /vt, lk.11/ A. Novikov pani toime teisegi kehalise väärkohtlemise, s.o. S.M. peksmise ja seegi tegu leidis aset lähisuhtes, sest S.M. on A. Novikovi kasuisa, kes oli ta üles kasvatanud ja kellega olid säilinud tihe kontakt kuni 20.juulini 2018. Kuna A. Novikov peksis S.M. pärast S.M. kehalist väärkohtlemist, siis tuleb S.M. peksmist hinnata ka KarS § 121 lg 2 p 3 päraseks. Maakohus sedastas, et A. Novikov tuleb KarS § 121 lg 2p 2 ja 3 järgi mõista süüdi korduvas lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises. Kaitsja ei ole maakohtuga selles nõus. A. Novikov möönab, et tüli käigus võis ta ema lüüa ja talle haiget teha. Seega kui väita, et A. Novikov on toime pannud ema suhtes kehalise väärkohtlemise, siis on see toimunud lähisuhtes oleva isiku suhtes.
Küll aga ei saa nõustuda sellega, et see on toimunud korduvalt. Seega kui asuda seisukohale, et A. Novikov on toime pannud ema suhtes kehalise väärkohtlemise, mis on toimunud lähisuhtes oleva isiku suhtes, siis on tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. 25.2 S.M. tapmine. Ka siinkohal rõhutab kaitsja, et ta on seotud kaitsealuse positsiooniga. A. Novikov ei ole ennast talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ei mõrvas ega tapmises. Ta ei tea, kes võis tappa S.M. . Tunnistab, et tema enda käed olid verised. Pesi käed puhtaks ja läks oma viinakotiga korterist minema linna peale. Miks kõik tema peale räägivad, selle kohta on tal arvamus, et see kõik võib olla ema lavastus. Ema on öelnud talle, et soovib temast lahti saada, et kas paneb hullarisse või vangi. Otsesed tunnistajad puuduvad. Keegi ei ole pealt näinud, kes tappis S.M. . On vaid oletused ja kaudsed tõendid. Isikulised tõendid ei kinnita mitte ükski nendest S.M. tapmist A. Novikovi poolt. Apellant osundab DNA ekspertiisiaktides saadud tulemustele ning leiab, et eksperdi hinnangud on kaudsed. Kasutatakse formuleeringut - ei saa kindlalt välistada. Tulemused on seega oletuslikud. Lisaks sellele, et oletused ja kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, tuleb võtta arvesse ka seda, et A. Novikov on nuga puutunud, võimalik, et samal päeval, õhtul kasutas nuga millegi toidu lõikamisel, mistõttu on seletatav ka tema profiilid sellel. Teiseks, mis puutub riietelt leitud DNA profiile, siis ka siis võis olla kokkupuude A. Novikovil S.M. ga sel momendil kui ta väitetavalt läks viimast puutuma, kui tuli korterisse ja nägi, et S.M. . Puutumisel said käedki veriseks, pühkis neid ka oma riiete külge. A. Novikovi küünte alt võetud proovilt tuvastati DNA-analüüsil täisprofiil ja see pärines enam kui ühelt isikult ning langes kokku S.M. DNA profiiliga. Seegi on seletatav sellega, et ta katsus kannatanut. Kaitsja leiab, et eeltoodud tõendid ei kinnita tõsikindlalt asjaolu, et just A. Novikov on tapnud oma kasuisa S.M. . Süüdistataval puudus motiiv tappa kasuisa. 25.3 Kuna kaitsja arvates tuleb A. Novikov KarS § 113 lg 1 järgi süütõendite puudumisel õigeks mõista ja jääb süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, (p. 3 tuleb maha arvata), siis tuleks ka KarS § 121 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistust kergendada. Kohus mõistis selle teo eest karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kaitsja sellega ei nõustu. Tegemist on ühe episoodiga ja varem ei ole teda selliste tegude eest karistatud. Tegemist on II astme kuriteoga. Apellandi arvates on sellise teo eest võimalik mõista karistuse alla aasta ning see tuleks mõista tingimisi. Kui karistus oleks siiski reaalne, siis võiks see olla mitte pikem kui 27.02.2019.a. seisuga, mil Tartu Maakohus tegi otsuse.
PROKURATUURI SEISUKOHT
26.Prokurör on seisukohal, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on järginud tõendite hindamise põhimõtteid, analüüsinud kõiki tõendeid ja nende usaldusväärsust ning põhjendanud, millistele tõenditele A. Novikovi süüditunnistamine tugineb.
Kohus on süüdistatava süü lugenud tõendatuks tõendikogumi alusel ning pole tuvastatud kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 26.1 Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, et DNA ekspertiisi järeldused on oletuslikku laadi ja aktis toodud väljendeid „ei saa välistada“ ja „ei saa kindlalt välistada“ tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, kuivõrd nende järelduste alusel ei saa midagi ka kindlat väita. Ekspertiisiaktis nr 18E-GE0787 esitatud analüüsi tulemustest ja ekspertiisiakti lisa p 17 ja 18 toodud selgitustest nähtuvalt olid erinevatelt proovidelt saadud segaprofiilis esindatud kõik võrdlusisikutel esinevad alleelid („ei saa välistada“) või oli puudu 1 või 2 alleeli („ei saa kindlalt välistada“). Seega on nimetatud väljendid segaprofiili korral kinnitav tulemus. Peale selle on sündmuskohalt võetud proovides leitud DNA-profiile, mis on kokkulangevad võrdlusisikute DNA-profiilidega (M. DNA Novikovi põlvpükstel, küünte all jm). 26.2 Kohus on põhjendatult leidnud, et on äärmiselt vähetõenäoline, et süüdistatava DNA võis sattuda noale kunagi varem. Samuti ei ole tõenäoline, et pelgalt laiba puudutamisest leidus A. Novikovi küünte all tapetu verd veel mitu päeva pärast tapmist. Kogumis teiste kohtus uuritud tõenditega kinnitab DNA ekspertiisi akt A. Novikovi süüd tapmise toimepanemises. 26.3 Eeltoodu alusel palub prokurör jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
27.Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ning leiab, apellatsiooniväited ei lükka ümber maakohtu otsuse tõenditele tuginevaid põhistatud järeldusi, mistõttu jääb apellatsioon rahuldamata.
28.Esitatud apellatsiooni sisust lähtudes vajab esmalt toonitamist, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus sama kriminaalasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige I astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonide piires (RKKKo 3-1-1-115-04, 3-1-1-14-14, p 718).
29.Apellant soovib, et II astme kohus hindaks tõendid ümber ning tühistaks maakohtu otsuse tapmises, mõistes süüdistatava tapmises õigeks ning muudaks kvalifikatsiooni kehalise väärkohtlemise osas, samuti kergendades selles ka karistust. Seoses apellandi taotlusega tõendid ümber hinnata, osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul (RKKKo 3-1-1-17-03). Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Seejuures tuleb ringkonnakohtul lisaks omapoolsele tõendite analüüsile ära näidata ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-05).
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatava A. Novikovi süü tõendatuses talle esitatud süüdistuses tapmises ning kehalises väärkohtlemises. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisaldu apellatsioonis niivõrd kaalukaid argumente, mis kummutaksid maakohtu sisukohaseid ning tõenditele tuginevaid järeldusi. Apellatsioonikohtul
jääb seetõttu üle vaid nõustuda maakohtu otsustusega ja kõiki kohtu põhjendusi siinkohal üle ei korda. Kuna alljärgnevalt vastab apellatsioonikohus kaebuse põhiväidetele, tuleb paratamatult korrata maakohtu mõningaid seisukohti, sest sarnaseid kaitseväiteid esitati juba I astme kohtus ning neile on kohus otsuses põhjalikud vastused andnud.
31.Apellant leiab, et A. Novikovi süü S.M. tapmises ei ole veenvalt kinnitust leidnud. Süüdistatav kinnitab jätkuvalt, et temal pole oma kasuisa tapmisega mingit pistmist ning ta ei tea kes võis S.M. tappa. Süüdistatav arvab, et ema võib olla tema süü lavastanud, sest soovis temast vabaneda. Otsesed tõendid A. Novikovi süü kohta puuduvad. 31.1 Vastupidiselt apellandile on ringkonnakohus veendunud A. Novikovi süüs S.M. tapmises. Maakohus analüüsis sellekohaseid tõendeid ning sedastas, et S.M. tapmise pani toime A. Novikov (vt kohtuotsuse p-d 21-57). Maakohus on tõendeid hinnanud igakülgselt ning süüdistatava versiooni veenvalt kummutanud. Samuti välistas maakohus veenvalt võimaluse, et keegi tuvastamata isik võis sooritada S.M. tapmise. Ka ringkonnakohtu jaoks kinnitab tõendikogum ümberlükkamatult A. Novikovi süüd oma kasuisa tapmises (vt ka kannatanu S.M. ja tunnistajate V.P. ja A. P ütlused, kohtuistungiprotokoll, 1 kd, lk 26-29, 30-32, 34-36, asitõendivaatlusprotokoll, 1 kd, lk 79 jj, surnu ekspertiisiakt nr 18E-LÕS0021/197, 1 kd lk 104 jj, DNA ekspertiisiakt nr 18E-GE0787, 1 kd, lk 89 jj). 31.2 Kaitsja väidab, et kuna otsesed tõendid puuduvad, on vaid kaudsed tõendid, mistõttu on vaid oletused ning nendele süüdimõistvat otsust rajada ei saa. Nagu juba eelnevalt sai märgitud, on kriminaalasjas kogutud kaalukas tõendikogum, mille alusel saab veendunult väita, et A. Novikov on süüdi S.M. tapmises. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et süüdistatava DNA-d tuvastati sellisel hulgal, et juba seetõttu saab A. Novikovi süü lugeda tõendatuks (vt maakohtu otsuse p-d 29-32, vt ka DNA ekspertiisiakt nr 18E-GE0787). 31.3 Kaitsja leiab, et DNA ekspertiisis toodud järeldused on oletuslikku laadi, mistõttu tuleks saadud tulemusi tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus kaitsjaga nõus ei ole. Ekspertiisiaktis nr 18E-GE0787 esitatud analüüsi tulemustest ja ekspertiisiakti lisa p 17 ja 18 toodud selgitustest nähtuvalt olid erinevatelt proovidelt saadud segaprofiilis esindatud kõik võrdlusisikutel esinevad alleelid või oli puudu 1 või 2 alleeli (vt ka DNA ekspertiisiakt nr 18EGE0787, 1 kd, lk 89-100). Seega on kaitsja viidatud väljendid „ei saa välistada“ ja „ei saa kindlalt välistada“ segaprofiili korral kinnitav tulemus. Peale selle tuvastati A. Novikovi riietelt võetud proovides DNA-profiile, mis on kokkulangevad võrdlusisikute DNA-profiilidega (S.M. DNA süüdistatava põlvpükstel, küünte all jm). 31.4 Apellant väidab, et kuna süüdistatav kasutas nuga (toidu lõikamine), siis on sellega seletatav tema DNA sellel. Süüdistatava küünte alt kannatanu DNA olemasolu on seletatav sellega, et ta puutus kannatanut kui koju tulles leidis verise kannatanu. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava väited tema DNA sattumise kohta noale ning kannatanu DNA sattumise kohta tema küünte alla, ei ole veenvad ning maakohtu järeldusi nad ei kummuta (vt kohtuotsuse p-d 29,30).
32.Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni argumendid ei suutnud kummutada maakohtu tõenditele tuginevaid, loogilisi ning elulisel usutavusel põhinevaid seisukohti, mistõttu A. Novikov jääb süüdi S.M. tapmises KarS § 113 lg 1 järgi.
33.Apellant rõhutab, et A. Novikov ei tunnistanud end süüdi oma ema S.M. kehalises väärkohtlemises. Samas möönab A. Novikov, et ta võis ema lüüa ja talle haiget teha. Ringkonnakohus siinkohal pikemalt ei peatu tõenditel, mis veenvalt tõendavad A. Novikovi süüd S.M. löömises. Maakohus on süüdistatava süü kahtlusteta tuvastanud ning apellatsioonikohtul ei ole maakohtu põhjendustele omaltpoolt midagi juurde lisada (vt maakohtu otsuse p-d 11-19).
34.Apellant märgib, et kui väita, et A. Novikov on toime pannud ema kehalise väärkohtlemise, siis on see toimunud lähisuhtes oleva isiku suhtes. Samas ei saa nõustuda, et see on toimunud korduvalt. Kohus on põhjendamatult leidnud, et kuna A. Novikov peksis S.M. pärast S.M. kehalist väärkohtlemist, tuleb ka S.M. peksmist hinnata KarS § 121 lg 2 p 3 päraseks. 34.1 Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtuga. Nimelt tuvastas maakohus õigesti, et A. Novikov pani S.M. suhtes toime erinevaid tegusid - lõi kannatanut mitu korda rusikaga ja mitukümmend korda noaga. Nendes asjaoludes vaidlust ei ole. Maakohus leidis, et A. Novikov pani toime kannatanu suhtes kaks erinevat tegu, mis olid kantud erinevast tahtlusest (rusikatega peksmise ajal ei olnud tal tahtlust kannatanu tappa, tapmistahtlus tekkis tal pärast noa haaramist, vt kohtuotsuse p-d 42-49). 34.2 A. Novikovi tegudele õigusliku hinnangu andmisel on maakohus seega õigesti lähtunud eelviidatud asjaoludest ning seetõttu põhjendatult hinnanud A. Novikovi teo S.M. suhtes kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud lähisuhtes, ning kuna süüdistatav pani toime veel teisegi kehalise väärkohtlemisena hinnatava teo, s.o S.M. peksmise, mis on samuti toime pandud lähisuhtes (pärast S.M. peksmist), siis tuleb S.M. peksmist hinnata KarS § 121 lg 2 p 3 päraseks. Kaitsja vastupidised kaebeväited jäävad tagajärjetuks.
35.Kaitsja leiab, et kuna A. Novikov jääks süüdi vaid S.M. kehalises väärkohtlemises, mis tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, tuleks temale mõistetud karistust kergendada. Kohtu poolt mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangustus ei ole millegi põhjendatud. Karistus võiks olla alla aasta ning tingimisi. Kui jätta karistus reaalseks, siis võiks see olla mitte pikem kui 27.02.2019 seisuga, mil maakohus tegi otsuse.
36.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ka karistuse mõistmise osas. Esmalt tuleb rõhutada, et süüdistatava süü S.M. tapmises sai kinnitust ka ringkonnakohtus, mille eest mõistis maakohus A. Novikovile põhistatult 10 aasta pikkuse vangistuse (vt karistuse põhjendused, kohtuotsuse p-d 64-74). Samuti jätab ringkonnakohus muutmata A. Novikovi süüditunnistamise KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. Maakohus mõistis A. Novikovile selle eest karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohtu põhjendused on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustega ning ühtegi karistuse vähendamist tingivat asjaolu ringkonnakohus ei tuvastanud. A. Novikovile mõistetud vangistus vastab tema süüle.
37.Eeltoodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.
38.Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumisele 1,5 tundi ning apellatsiooni koostamisele ja esitamisele 1,5 tundi. Kokku on taotletav tasu 180 eurot.
Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10; § 6 lg-st 3 ja § 17 lg-test 2 ja 3 leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning see tuleb talle hüvitada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb riigi õigusabi tasu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel A. Novikovilt riigi kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.