2.Pikendada Koit Plankenilt Tartu Maakohtu 19. märtsi 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1598 välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega kuue kuu võrra, s.o kuni
31.oktoobrini 2019.
3.Saata määrus Koit Plankenile ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (kriminaalmenetluse seadustiku § 387 lg 1).
1.Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 19. märtsi 2018 otsusega tunnistati Koit Planken süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks neli aastat ja kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.–24. juuli 2017, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti K. Plankeni kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K. Planken ei pane viie aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 21sätestatud kohustust, s.o hoidub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti K. Plankenilt välja menetluskulud:
sundraha 625 eurot, kaitsjatasu 322,44 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 84 eurot ja DNA ekspertiisi kulu 513 eurot. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jäeti sundraha 625 euro ulatuses riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel määrati, et K. Plankenil tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ja teda kohustati tasuma menetluskulude katteks iga kuu viimaseks kuupäevaks 128,70 eurot esimesel üheteistkümnel kuul ja 128,74 eurot kaheteistkümnendal kuul. Kohtuotsus jõustus 4. aprillil 2018.
2.18. märtsil 2019 esitas K. Planken Tartu Maakohtule taotluse, milles palub pikendada menetluskulude tasumise tähtaega tasumata summa osas 518 eurot kuue kuu võrra. Oma taotlust põhjendab K. Planken asjaoludega, et tal puudub sissetulek ja ta õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtu seisukoht
3.Kohus vaatab taotluse läbi KrMS § 423 alusel. Menetluskulude maksmise ajatamise puhul on asjasse puutuvad KrMS §-d 423 ja 424. KrMS § 423 järgi järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Rahalise karistuse tasumise pikendamist ja ajatamist reguleerib KrMS § 424. Eelviidatud sätte järgi võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
4.Menetluskulude tasumine on võimalik ajatada ka juhul, kui kohtuotsusega on menetluskulude tasumine määratud ositi ühe aasta jooksul, sest menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine kohtuotsuse tegemisel ja pärast kohtuotsuse jõustumist süüdimõistetu avalduse alusel täitmiskohtuniku menetluses otsustatakse erinevate sätete alusel. Kohtuotsuse tegemisel lähtub kohus kriminaalmenetluse seadustiku 7. peatüki ja 10. peatüki 6. jao sätetest, mis reguleerivad menetluskulude väljamõistmist ja menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist kohtumenetluses. Pärast kohtuotsuse jõustumist lähtub täitmiskohtunik menetluskulude tasumise tähtaja pikendamisel kriminaalmenetluse seadustiku 18. peatüki 3. ja
4.jao sätetest, mis reguleerivad kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist. Ka Riigikohus on leidnud, et juhtudel, mil süüdimõistetu taotleb kohtuotsuse täitmise staadiumis KrMS §-le 424 viidates kohtukulude tasumise pikendamist või ajatamist, ei ole õige jätta taotlust rahuldamata põhjendusega, et juba kohtuotsuse tegemisel määrati KrMS §-st 424 nähtuvalt maksimaalne üheaastane kohtukulude vabatahtliku hüvitamise tähtaeg (vt nt RKKKo 3-1-1-109-13, p 8).
5.Tulenevalt KrMS §-st 424 tuleb otsustada, kas esineb mõjuv põhjus menetluskulude maksmise tähtaja pikendamiseks.
6.Õppimine kutsekoolis iseenesest niisugune mõjuv põhjus pole, sest inimene võib töötada ajal, mil ta õpib kutsekoolis, ja inimesel võib olla vara, mille arvel saab ta tasuda menetluskulud ka kutsekoolis õppimise korral. Seega on õppimine kutsekoolis mõjuv põhjus menetluskulude maksmise tähtaja pikendamiseks vaid juhul, kui õppimise ajal süüdimõistetu ei tööta ning tal pole vara, mille müügist saadud raha arvel saab ta tasuda menetluskulud.
7.Taotlusest nähtub, et K. Plankenil puudub sissetulek. Kuna üldjuhul õpilased ei tööta kutsekoolis õppimise ajal ning kohtule pole teada asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et K. Planken töötab, on usutav K. Plankeni väide, et ta ei tööta ning tal puudub seetõttu sissetulek, mille arvel saab ta menetluskulud tasuda. Sissetuleku puudumine on mõjuv põhjus
menetluskulude maksmise tähtaja pikendamiseks vaid juhul, kui süüdimõistetul puudub vara, mille arvel saab ta tasuda menetluskulud.
8.Taotluses pole märgitud, kas K. Plankenile kuulub vara. Kuna K. Planken on 19aastane, ta õpib kutsekoolis ning ta ei tööta õpingute kõrvalt ja tal puudub seetõttu sissetulek, mille eest saab ta endale soetada vara, on vähetõenäoline, et K. Plankenile kuulub vara, mille arvel saab ta menetluskulud tasuda. Kohtule pole teada asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et K. Plankenile kuulub väärtuslik vara, mille arvel saab ta tasuda menetluskulud. Vara puudumist K. Plankenil näitab ka asjaolu, et Tartu Maakohtu 19. märtsi 2018 otsusega jäeti pool sundrahast 625 eurot riigi kanda ja määrati teiste menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kui K. Plankenil oleks olnud vara, poleks temaga sõlmitud kokkulepet, millega jäetakse pool sundrahast riigi kanda ja võimaldatakse teised menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Arvestades eelnevat, saab järeldada, et K. Plankenil puudub vara, mille arvel saab ta tasuda menetluskulud Tartu Maakohtu 19. märtsi 2018 otsusega määratuid tähtajaks 30. aprilliks 2019.
9.Eeltoodud põhjustel tuleb menetluskulude tasumise tähtaega kuue kuu võrra pikendada. Kuuekuulist tähtaega tuleb hakata arvutama kuupäevast, mil menetluskulud oleks pidanud olemas makstud (Pikamäe – KrMS. Kommentaar, § 424/4). See kuupäev on 30. aprill 2019. Niisiis peab K. Planken tasuma Tartu Maakohtu 19. märtsi 2018 otsusega temalt välja mõistetud menetluskulud 31. oktoobriks 2019. Kohus ei näe vajadust välja tuua, millisel moel tasumine täpselt toimuma peab (st mitmes osas ja kui suurte osamaksete kaupa). Oluline on see, et kulud
31.oktoobriks 2019 makstud oleks. Ilmselt oleks K. Plankenil mõistlik siiski mitte jätta maksmist n.ö viimasele minutile, vaid üritada tasuda osade kaupa. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.