Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuste esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 21. märts 2019 1-19-47 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Süüdistatava Madis Keisi (isikukood 38701054917) taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. veebruari 2019. a määrus Madis Keis ja tema kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 18. veebruari 2019. a määrus muutmata ning Madis Keisi ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.4. jaanuaril 2019 saatis prokuratuur Viru Maakohtusse süüdistusakti Madis Keisi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 järgi üldmenetluse korras. Süüdistuse kohaselt M. Keis
20.septembril 2018 kella 11.00 paiku Tapa vallas XX külas XX korteri vannitoas tüli käigus tõmbas rihma ümber oma endise abikaasa M.K. kaela, ristas selle otsad ühekordsesse sõlme ja kägistas M.K. surnuks.
2.Viru Maakohus andis 11. jaanuari 2019. a määrusega M. Keisi süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla. M. Keisile kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi vahistamine jättis kohus muutmata.
3.Eelistung toimus maakohtus 18. veebruaril 2019. Eelistungil arutati kohtuistungite planeerimise küsimusi ning vaadati läbi süüdistatava ja tema kaitsja taotlused, sh taotlus asendada M. Keisi tõkend vahistamine elektroonilise valvega.
Vaidlustatud kohtumäärus
4.Eelistungiga samal päeval, s.o 18. veebruaril 2019. a, koostas Viru Maakohus määruse, millega otsustas kohtuistungite läbiviimise korralduslikud küsimused ning võttis seisukoha kohtumenetluse poolte taotluste osas. Muu hulgas jättis kohus rahuldamata M. Keisi taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Tõkendi asendamise taotluse rahuldamata jätmist põhistas maakohus järgmiselt.
5.Maakohus märkis, et M. Keisile kohaldati kohtueelses menetluse tõkendit vahistamine. Tõkend jääb muutmata, kuna vahistamise alused ei ole ära langenud. Tõkendi asendamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. M. Keisi puhul esineb oht, et ta paneb toime uue kuriteo ja seda ohtu ei ole võimalik elektroonilise valvega välistada. Süüdistusest nähtub, et M. Keis ei suuda konfliktsituatsioonis olukorda adekvaatselt hinnata, ta käitub ettearvamatult ja vägivaldselt. Ta võib käituda sama vägivaldselt teiste isikutega. Tähele tuleb panna, et kuritegu on pingestanud M. Keisi suhteid M.K. lähedastega. M. Keisi ei ole küll kriminaalkorras varem karistatud, kuid arvestades süüdistuse raskust, ei peagi uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vahistamisaluse jaatamiseks olema samavõrd kõrge kui vahistamise korral kergemate kuritegude eest. Süüdistatava põhiõiguste riive on põhjendatud. Samuti ei ole M. Keisi vahistamisaluse kaal praeguseks ka sedavõrd vähenenud, et tema põhiõiguste riive oleks muutunud ebaproportsionaalseks. M. Keis on vahi all olnud vähem kui kuus kuud. Riik on kriminaalmenetlust toimetanud aktiivselt.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
M. Keisi määruskaebus
6.4. märtsil 2019 esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse M. Keis, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse tõkendi asendamata jätmise osas ja kohaldada temale elektroonilist valvet. M. Keis märgib, et Viru Maakohus andis 23. septembri 2019. a määrusega loa tema vahistamiseks, kuna väidetavalt esineb tema puhul pakkumineku ja uute kuritegude toimepanemise oht. Pakkuminemise ohu tõenäosusega tuleb kohtu arvates arvestada seetõttu, et pärast kuriteo toimepanemist olevat ta asunud kuritegu varjama ja püüdnud võimalikku kahtlust kuriteo toimepanemises suunata kolmandale isikule. M. Keis juhib tähelepanu asjas nr 3-1-1-32-12 tehtud Riigikohtu lahendi punktile 9.1, mille kohaselt ei ole tõe tuvastamise takistamine iseseisev vahistamise alus. Karistatav ei ole, kui isik kõrvaldab teda süüstavad tõendid või esitab valeandmeid, et mitte paljastada oma kuritegu, kui sellega just ei kaasne aktiivne tegevus teise isiku alusetuks süüstamiseks. Samuti on oluline, et kuriteojärgselt oma tegu varjates tegutses ta šokiseisundis, mitte ei lootnud pääseda vastutusest. Seda tõendab asjaolu, et šokiseisundist väljudes ei läinud ta pakku ja vahistamisel tunnistas oma süüd. Põhjendatud ei ole ka eeldada tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Maakohus märkis, nagu oleksid tema suhted M.K. lähedastega ja M. A pärast kuritegu pingestunud. M.K. aga enam ei ole ning tal puudub põhjus naise lähedaste või M. A suhelda. Tema kuritegude jätkumist oleks põhjendatud eeldada, kui ta oleks varem sooritanud kuritegusid, aga tema elas õiguskuulekat elu. Kuigi tema puhul puuduvad vahistamise alused, leiab ta, et elektrooniline valve on talle endale parem variant. Tal ei teki võimalust uusi kuritegusid toime panna, kuna ta viibib ööpäevaringselt elektroonilise valve all.
7.5. märtsil 2019 esitas M. Keis määruskaebuse täienduse, milles palus kaaluda süüdistusakti tagastamist prokuratuurile.
2(5)
Kaitsja määruskaebus
8.Maakohtu määruse vaidlustas ka kaitsja Arri Tooming, kes palub tühistada kohtumääruse osas, millega jäeti M. Keisi taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata, ning kohaldada M. Keisi suhtes elektroonilist valvet.
9.Kaitsja arvates asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et vahistamise alus – süüdistatav võib jätkuvalt toime panna kuritegusid – ei ole ära langenud. Tegelikult ei esinenud vahistamisalust juba kohtueelses menetluses M. Keisi vahistamisel. M. Keis ei ole varem toime pannud ühtegi väär- ega kuritegu, tema elukäik on olnud seaduskuulekas. Riigikohus on märkinud, et kahtlustatava maine, nagu ka varasemate kriminaalkaristuste puudumine, näitab seda, et tema puhul on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus tavapärasest väiksem. Sellist kahtlustatavat positiivselt iseloomustavat teavet ei saa arvestada vahi all pidamise üle otsustamisel tema kahjuks. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 1-17-11610, p 13) Seda keeldu on maakohus lubamatult eiranud ja jätnud arvestamata, et M. Keisi puhul on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus tavapärasest väiksem. Kohtumäärusest ei nähtu põhjendatud ja piisavat kahtlust, et uute kuritegude sooritamine on arvestatava tõenäosusega võimalik. Samuti oleks elektrooniline valve piisav meede tagamaks nii kriminaalmenetluse läbiviimist kui M. Keisi seaduskuulekas käitumist. Maakohtu seisukoht, et elektroonilise valvega ei ole võimalik üldjuhul uute kuritegude toimepanemist vältida, on ekslik. Teadaolevalt tagab koduvalve süsteem täieliku kontrolli isiku üle.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava, süüdistatava või prokuröri taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus vahistatu nõusolekul asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele. Seega on elektrooniline valve tõkendina käsitatav teise tõkendi – vahistamise – asendajana. See tähendab, et elektroonilist valvet on võimalik kohaldada üksnes isikule, keda põhimõtteliselt oleks alust ka vahi all pidada.
11.Ehkki M. Keis ja tema kaitsja taotlevad tõkendi vahistamine asendamist elektroonilise valvega, keskenduvad nad määruskaebustes põhiliselt püüule eitada vahistamisaluste olemasolu. Vahistamisalused
12.M. Keis vahistati kohtueelses menetluses Viru Maakohtu 23. septembri 2018. a määrusega. Vahistamisalusena nägi kohus ohtu, et M. Keis võib vabaduses toime panna uue vägivallakuriteo ja hakata kriminaalmenetlusest kõvale hoiduma. Mõlema vahistamisaluse esinemist jaatas kohus ka M. Keisi tõkendi pikendamise määruses 20. novembril 2018 ning M. Keisi kohtu alla andmise määruses 11. jaanuaril 2019.
13.Ringkonnakohus leiab, et kohtud on põhjendatult hinnatud M. Keisi uue kuriteo riski tema vahi all hoidmiseks piisavalt suureks. M. Keisi süüdistatakse oma endise abikaasa M.K. tapmises, s.o tekkinud tüli käigus kägistas ta naise surnuks. M. Keisi selline arvatav käitumine näitab, et konfliktsituatsioonis võib ta tegutseda äärmiselt agressiivselt ja vägivaldselt ning tema teod võivad päädida raskete tagajärgedega. Seega tuleb süüdistatavas ohtu näha inimestele, nende elule ja tervisele, kes temaga kokku puutuvad ning kellega tal tekib riid. Maakohus leidis õigesti, et M. Keis võib ohustada iseäranis M.K. omakseid ja kannatanuga lähedastes suhetes olnud M.A. . Tähele tuleb panna, et M.K. le saigi saatuslikuks just suhe M.A. ga. M. Keis ise ei pea konflikti tekkimist M.K. lähedaste ja M.A. ga reaalseks, kuna M.K. on surnud. Selline argument ei ole veenev. M.K. surm ei välista 3(5)
tema lähedaste, sh M.A. ja M. Keisi kokkupuuteid. Menetletavat kuritegu ja kriminaalmenetluse läbiviimist arvestades on nimetatud isikute võimaliku lävimise korral tüliolukorra tekkimine aga pigem tõenäoline. Seega, kuigi M. Keisi ei ole varem kriminaalkorras karistatud, näitavad tema kuriteo raskus ja asjaolud küllaldast uue kuriteo toimepanemise riski.
14.Ringkonnakohus näeb ohtu, et M. Keis võib vabaduses toime panna teiste inimeste tervist ja elu ohustavaid tegusid. Arvestades süüdistatava varasemat seaduskuulekat elukäiku ei pruugi taoline ohutõenäosus olla küll kõrge, kuid nagu käesoleva määruse eelmises punktis mainitud, sellist negatiivset prognoosi eitada ei saa. Kui on oht, et isik (kahtlustatav või süüdistatav) paneb toime mõrva (KarS § 114) või tapmise (KarS § 113), ei peagi uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vahistamisaluse jaatamiseks olema samavõrd kõrge kui siis, mil kahtlustatav või süüdistatav vahistatakse nt uue varguse (§ 199) või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) toimepanemise riski tõttu. Ehk siis teisisõnu öelduna raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib vahistamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul vahistamiseks alust ei annaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-32-12, p 9.3).
15.Maakohus jaatas ka ohtu, et M. Keis võib hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Vahistamismääruses ja vahistamise pikendamise määruses põhjendas kohus taolist ohtu sellega, et M. Keis asus arvatava kuriteo toimepanemise järgselt seda varjama, peites surnukeha ja püüdes võimalikku kahtlust kuriteo sooritamises suunata M.A. le. M. Keisi kohtu alla andmise määruses ja vaidlustatud kohtumääruses põhistas kohus kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu üksnes süüdistuses märgitud kuriteo raskusega. Ringkonnakohus nõustub M. Keisiga, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu vahistamisalusena ei ole kohtud veenvalt ära näidanud. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht ei saa vahistamisaluseks olla üksnes selle põhjendusega, et kahtlustust või süüdistust sisustav kuritegu on raske. Samuti peab kolleegium kaheldavaks, kas asjaolust, et M. Keis püüdis vahetult pärast talle süüksarvatavat kuritegu veeretada süüd M.A. le, saab järeldada tema edasist tegevust (või tegevusetust) eesmärgiga vältida enda suhtes menetluse läbiviimist. Tähele tuleb ka panna, et kahtlustatavana kinnipidamise järgselt toimunud ülekuulamisel tunnistas M. Keis kuriteo toimepanemist ja andis selle kohta üksikasjalikud ütlused.
16.Küsimusel, kas M. Keisi puhul on kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht, ei ole aga määravat tähendust. KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalused on alternatiivsed ehk siis isiku vahistamiseks ja vahi all pidamiseks piisab neist ühe esinemisest. M. Keisi vahistus on põhjendatud seetõttu, et välistada tema poolt uute kuritegude toimepanemine. Tõkendi asendamine
17.Nagu märgitud, nägi maakohus M. Keisi vahistamisel ohtu, et ta võib hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ja toime panna uue kuriteo. Elektroonilise valve kohaldamata jätmist põhistas Viru Maakohus aga üksnes asjaoluga, et kõnealuse soovitava tõkendiga ei ole võimalik välistada M. Keisi kuritegude jätkumist. Seda, et elektrooniline valve tagaks süüdistatava kohtusse ilmumise sama hästi kui vahistamine, kohus kahtluse alla ei seadnud.
18.Kuivõrd esimese astme kohus põhjendas M. Keisi suhtes elektroonilise valve kohaldamata jätmist üksnes uute kuritegude toimepanemise ohuga ning ringkonnakohus erinevalt maakohtust kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu M. Keisi puhul ei näe, tuleb määruskaebemenetluses hinnata, kas elektrooniline valve oleks meetmena küllaldane, 4(5)
tagamaks süüdistatava seaduskuulekus.
19.Maakohtuga nõustudes leiab kohtukolleegium, et arvestades M. Keisi uue kuriteo toimepanemise riski suurust (vt käesoleva määruse punktiid 13–14), ei oleks elektrooniline valve selle riski maandamiseks piisavalt tõhus meede. Kodustes tingimustes viibimisel säilib M. Keisil võimalus kontakteeruda laiema isikute ringiga kui vaid oma pereliikmed (sh M.K. lähedased ja M. A) ning välistatud ei ole ka otsese ja vahetu kontakti tekkimine. Konfliktsituatsiooni kujunemine võib aga päädida M. Keisi uue raske kuriteoga. M. Keisi koduseinte vahel kujunevaid olukordi ja süüdistatava käitumist elektroonilise valve kohaldamisega kontrollida ega vältida ei saa. Määruskaebuste väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena.
20.M. Keis on määruskaebuses palunud ka kaaluda süüdistusakti tagastamist prokuratuurile. Ringkonnakohus kaebuse seda taotlust sisuliselt läbi vaadata ei saa. Süüdistusakti vastavus KrMS § 154 nõuetele on üheks kohtu alla andmise eelduseks KrMS § 262 lg 1 järgi. KrMS § 385 p-s 16 sätestatud edasikaebepiirang hõlmab maakohtu otsustusi, millega kontrollitakse kohtu alla andmise eelduste täidetust. Nii pole KrMS § 385 p-st 16 lähtudes vaidlustatavad otsustused, millega maakohus on kohtuliku eelmenetluse käigus sedastanud, et asja arutamine allub sellele kohtule, süüdistusakt vastab KrMS § 154 nõuetele ja puuduvad KrMS § 199 lg 1 p-des 2–6 ette nähtud kriminaalmenetluse lõpetamise alused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 1-17-1205, p 20).
21.Eeltoodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 18. veebruari 2019. a määruse M. Keisi tõkendi asendamise küsimuses muutmata ning M. Keisi ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.