Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse D.K. selles, et tema, olles alkoholijoobes, lõi 19. augustil 2017 kella 03.15 paiku xxx xxx kuuluvas kiirtoidu söögikohas xxx, mis on avalik koht, O.S. vähemalt ühel korral rusikaga näkku ja põhjustas sellega kannatanule füüsilist valu. Seejärel lõi ta A.V. vähemalt kahel korral rusikaga näkku ja põhjustas sellega talle füüsilist valu. Nende tegudega häiris D.K. tugevalt söögikohas viibinud ja sündmust pealt näinud inimeste rahu ja rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud põhimõtet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani D.K. toime avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe järgi süüdistatakse Martin Partsi selles, et tema, olles alkoholijoobes, lõi 19. augustil 2017 kella 03.15 paiku xxx xxx kuuluva kiirtoodu söögikohas xxx, mis on avalik koht, M.T. vähemalt ühel korral jalaga ja vähemalt ühel korral rusikaga näkku ja tekitas sellega kannatanule verevalumid paremal ülalaul ja sarna piirkonnas, 1,5 cm haavad paremal kulmul

ja parema sarnaluu piirkonnas ning põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seejärel lõi ta O.S. ühel korral rusikaga näkku ja põhjustas sellega talle füüsilist valu. Nende tegudega häiris M. Parts tugevalt söögikohas viibinud ja sündmust pealt näinud inimeste rahu ja rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud põhimõtet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani M. Parts toime avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe järgi süüdistatakse Andris Tatrikku selles, et tema, olles alkoholijoobes,: – lõi 19. augustil 2017 kella 03.15 paiku xxx xxx kuuluvas kiirtoidu söögikohas xxx, mis on avalik koht, M.T. vähemalt kahel korral jalaga ja vähemalt ühel korral rusikaga näkku ja tekitas sellega talle verevalumid paremal ülalaul ja sarna piirkonnas, 1,5 cm haavad paremal kulmul ja paremal sarnaluu piirkonnas ning põhjustas talle füüsilist valu; – sekkus 19. augustil 2017 kella 03.20 paiku xxx xxx kuuluvas kiirtoidu söögikohas xxx, mis on avalik koht, kestnud konflikti ja lõi A.V. vähemalt ühel korral rusikaga kehasse ja põhjustas sellega talle füüsilist valu. Need tegudega häiris A. Tatrik tugevalt söögikohas viibinud ja sündmust pealt näinud inimeste rahu ja rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud põhimõtet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikul häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugelda, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani A. Tatrik toime avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe järgi süüdistatakse Sander Vaikret selles, et tema, olles alkoholijoobes, lõi 19. augustil 2017 kella 03.16 paiku xxx xxx kuuluvas kiirtoidu söögikohas xxx, mis on avalik koht, O.S korduvalt rusikaga näkku ja põhjustas sellega kannatanule füüsilist valu. Seejärel lõi ta teiste isikute käitumise tõttu põrandale kukkunud A.V. jalaga kehasse ja põhjustas sellega talle füüsilist valu. Nende tegudega häiris S. Vaikre tugevalt söögikohas viibinud ja sündmust pealt näinud inimeste rahu ja rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud põhimõtet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugelda, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani S. Vaikre toime avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepete sisu Süüdistatava D.K., tema kaitsja jurist Vambola Olli ja abiprokuröri Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on D.K. mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kümme kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 järgi jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.K. ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse D.K., M. Partsilt, A. Tatrikult ja S. Vaikrelt solidaarselt välja 270 eurot xxx kasuks. Süüdistatava M. Partsi, tema kaitsja jurist V. Olli ja abiprokuröri M. Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M. Partsile mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üks aasta ja kolm kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 järgi jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M. Parts ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõistetakse M. Partsilt ja A. Tatrikult solidaarselt välja 2440,22 eurot M.T. kasuks. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse M. Partsilt, D.K., A. Tatrikult ja S. Vaikrelt solidaarselt välja 270 eurot xxx kasuks. Süüdistatava A. Tatriku, tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi ja abiprokuröri M. Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on A. Tatrikule mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üks aasta ja neli kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 järgi jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Tatrik ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõistetakse A. Tatrikult ja M. Partsilt solidaarselt välja 2440,22 eurot M.T. kasuks. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse A. Tatrikult, D.K., M. Partsilt ja S. Vaikrelt solidaarselt välja 270 eurot xxx kasuks. Süüdistatava S. Vaikre, tema kaitsja jurist V. Olli ja abiprokuröri M. Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on S. Vaikrele mõistetavaks karistuseks KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üks aasta vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 järgi jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui S. Vaikre ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse S. Vaikrelt, D.K., M. Partsilt ja A. Tatrikult solidaarselt välja 270 eurot xxx kasuks. Kohtu seisukoht Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et nad on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkulepete juurde. Süüdistatavate D.K., M. Partsi ja S. Vaikre kaitsja nõustus kohtuistungil kokkulepetega. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavate teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb nad KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistused vastavad süüdistatavate süüle, tuleb neile mõista kokkuleppekohased karistused. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb M. Partsilt ja A. Tatrikult solidaarselt välja mõista 2440,22 eurot M.T kasuks. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb D.K., M. Partsilt, A. Tatrikult ja S. Vaikrelt välja mõista 270 eurot xxx kasuks. D.K. menetluskulu hulka tuleb lugeda sundraha 810 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb sundraha välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb D.K., kellel puudub xxx tasuda sundraha ositi 12 jooksul otsuse jõustumisest. Ka M. Partsi menetluskulu hulka tuleb lugeda sundraha 810 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb sundraha välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb M. Partsil, kes peab xxx üleval last ja tasuma tsiviilhagid, tasuda sundraha ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. A. Tatriku menetluskulude hulka on arvatud määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 141,80 eurot (kokkuleppes viidatakse valesti mõneti suuremale summale). Peale

selle tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 951,80 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb A. Tatrikul, kellel on samuti tarvis teha kulutusi eluasemele ja tasuda tsiviilhagid, tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. S. Vaikre menetluskulude hulka tuleb arvata sundraha 810 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb sundraha välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb S. Vaikrel, kes xxx, tasuda sundraha ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Kannatanu O.S. taotleb, et teda teavitatakse süüdimõistetute ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Selles asjas on neli süüdimõistetut. Taotlusest ei nähtu, milliste süüdimõistetute ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest teavitamist O.S. taotleb. Kuna O.S. lõid D.K., M. Parts ja S. Vaikre, saab O.S. nõuda, et teda teavitatakse nende ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Seega tuleb KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel kannatanu O.S. teavitada süüdimõistetute D.K., M. Partsi ja S. Vaikre ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Taotluse rahuldamist ei väära see, et otsuse järgi ei pea D.K., M. Parts ja S. Vaikre vangistust kandma minema. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata tingimuslikult ja seetõttu võidakse D.K., M. Marts ja S. Vaikre tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutuda nii nende ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.