Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 28. detsembri 2018. a otsus
Apellatsiooni esitaja
Prokurör Anneli Hinto
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto
Süüdistatav
süüdistuses
F.B (isikukood XXX); Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskeriharidus. Elukoht: XXXX, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras üks kehtiv karistus. Tõkendit ei ole kohaldatud.
Kaitsja
Vandeadvokaat Karl Saavo
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 otsus osaliselt, s.o täitmisele pööratud vangistuse üldkasuliku tööga asendamise osas. Määrata F.B-le maakohtu otsusega mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest 5 kuud vangistust kohe täitmisele. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo apellatsioonimenetluses F.B-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD:
Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatavatel ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
1.Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018. a otsusega tunnistati F.B süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuus kuud vangistust.
1.1.KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määras kohus mõistetud karistusest kohe kandmisele 5 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendas kohus kohe kandmisele kuuluva vangistuse üldkasuliku tööga 150 tundi, mis tuleb ära teha 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel peab F.B järgima kontrollnõudeid ja täitma temale KarS § 75 lg 2 alusel pandud kohustusi. F.B-le mõistetud vangistusest 2 aastat ja 1 kuu jättis kohus tingimuslikult kohaldamata ning määras, et seda osa karistusest ei pöörata täitmisele kui F.B 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
1.2.KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati F.B tegema katseaja jooksul makseid vähemalt 250 eurot kuus kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti F.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 2 kuuks.
2.F.B-le esitati süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi liiklusnõuete rikkumises, millega on ettevaatamatusest teisele inimesele tekitatud raske tervisekahjustus. Süüdistuse kohaselt juhtis F.B 9. juulil 2016 kella 05:23 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Laiuse alevikus Siniallika teel, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, mootorsõidukit kiirusega ligikaudu 119 kuni 128 km/h, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus ühes grammis veres oli (1,77+/-0,06) mg/g kohta. F.B kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli: sõiduk liikus pidurdades ja väheses külglibisemises parem külg ees vasakule teelt välja, kust omakorda vasak külg ees suunaga paremale tee suunas ja seejärel paremale üle tee ning paiskus ümber ja rullus. Sellise tegevusega rikkus F.B tahtlikult liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1, § 15 lg 1 p 2, § 50 lg 1 ja lg 3 p 1, § 33 lg 2 p 6 nõudeid ning põhjustas ettevaatamatusest avarii, milles sai ilma turvavööta kaassõitja G. L raske tervisekahjustuse. G. L vigastused ja vigastusest tulenevad tüsistused koosvõetuna põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 kuu. Vigastusteks olid viienda kaelalüli ristjätke ja lülikaare nihketa murd, parema rangluu nihketa murd, põrutushaavad paremal pool oimupiirkonnas, trauma tüsistusena viienda kaelalüli osaline nihestus seljaajukanali deformatsiooniga ja parema rangluu murru teisene nihestus.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus tunnistas F.B KarS § 422 lg 1 järgi süüdi ja põhjendas põhikaristuse mõistmist järgnevalt.
3.1.F.B vastutust kergendav asjaolu on kahju osaline vabatahtlik hüvitamine. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. F.B süü toimepandud teos on suur. Ta rikkus liikluspraktikas enimetteheidetud ja enimkäsitletud liiklusseaduse nõudeid – juhtis autot joobeseisundis ja ületas kiirust, sõites lubatud kuni 50 km asemel rohkem kui 100 km tunnis. Lisandus LS § 50 lg 1, lg 3 p 1 rikkumine ja turvavöö kinnitamise nõude rikkumine. F.B on varem kriminaalkorras karistamata.
25.detsembril 2017 pani ta toime liiklusväärteo, mis kvalifitseeriti LS § 242 lg 1 järgi. Teda karistati rahatrahviga, mis on tasutud 15. jaanuaril 2018. F.B on Tallinna Tehnikakõrgkooli ehituseriala üliõpilane ja plaanib kooli lõpetada 2019. a kevadel. Lisaks on ta OÜ X juhatuse liige. Äriühing tegeleb ehitustöödega, objektid on Soome Vabariigis. F.B ei ole oma teoga rahul ja kahetseb seda. Reaalse vangistuse kohaldamine tooks talle kaasa töö kaotamise, kooli lõpetamata jätmise ning mõjutaks ka peresiseseid suhted. Ta on valmis tegema üldkasulikku tööd, kui kohus vangistuse sellega asendab. F.B tarvitab alkoholi harva, tähtpäevadel ning on spordile pühendunud. Süüdistatava sissetulek oli 2015. aastal 2839 eurot ja 2017. aastal 3769 eurot. F.B sõnul tuleks tal kahjunõude tasumiseks laenata raha vanematelt või võtta pangalaenu. Kannatanu ütlustest on teada, et temale teadaolevalt ei ole süüdistatav varem joobes rooli istunud.
3.2.Maakohus märkis, et F.B sõnul on juhtunu talle juba mõjunud. Süüdistatav mõtleb sündmusele igapäevaselt ning on saanud psühholoogilist abi ja nõustamist kriisiabikeskusest. Arvestades asjaolu, et F.B on varem kriminaalkorras karistamata, on eelduslikult tegemist karistustundliku isikuga. KarS § 422 lg 1 sanktsioon nägi sündmuse toimumise ajal 9. juulil 2016 ainsa võimaliku karistusliigina ette vangistuse kuni viis aastat. Arvestades F.B süü suurust, vastutust kergendavat asjaolu ja varasemate rikkumiste puudumist, on süüdistatav mõjutatav vangistusega, mis võrdub sanktsiooni keskmise määraga. F.B varasemat käitumist ja karistuste puudumist arvestades on põhjendatud KarS § 74 lg 1, lg 2 alusel jätta vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata. Mõistetud vangistus tuleb pöörata osaliselt täitmisele ja määrata kohe ärakandmisele 5 kuud vangistust, mis KarS § 69 lg 1 esimese lause teise alternatiivi alusel asendada üldkasuliku tööga 150 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 5 kuud. Selline üldkasuliku töö tähtaeg arvestab süüdistatava hõivatust nii õppimise kui töötamisega. Mõistetud vangistusest 2 aastat ja 1 kuu jätta tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat ja 6 kuud.
APELLATSIOON
4.Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega F.B-le mõistetud kohe ärakandmisele kuuluv karistus, s.o 5 kuud vangistust, asendati üldkasuliku tööga. Nimetatud osas palub prokuratuur teha uue otsuse, millega pöörata mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest 5 kuud kohe täitmisele.
4.1.Prokuröri hinnangul on maakohus materiaalõigust valesti tõlgendanud, asendades ärakandmisele kuuluva karistuse üldkasuliku tööga. Prokurör ei vaidlusta põhikaristusena mõistetud vangistuse pikkust, maakohtu poolt 2 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist, kohe ärakandmisele määratud vangistuse pikkust ega lisakaristuse kohaldamist. Prokurör vaidlustab vaid KarS § 69 lg 1 esimese lause teise alternatiivi alusel kohe ärakandmisele kuuluva vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Apellatsiooni kohaselt ei ole mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse puhul võimalik KarS § 69 alusel karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Samuti pole võimalik mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga osaliselt, vaid ainult tervikuna.
VASTUVÄITED APELLATSIOONILE
5.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus väljendada oma kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni kohta kuni 28. veebruarini 2019.
6.F.B kaitsja esitas oma vastuväited apellatsioonile 18. veebruaril 2019. Kaitsja leiab, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kaitsja ei nõustu apellandi taotlusega pöörata 5 kuud vangistust kohe täitmisele. Kaitsja hinnangul on maakohus karistuse mõistmist igakülgselt põhjendanud ja kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtnud. Reaalse vangistuse kohaldamine F.B-le tooks kaasa negatiivsed tagajärjed töös, õpingutes ja peresuhetes ning viiks desotsialiseerumise, vanglaelu stiiliga passiivse kohanemise ja stigmatiseerimiseni. Karistuse eesmärke on võimalik saavutada kergema karistusega kui vangistus. Reaalne vangistus ei oleks kooskõlas ka kannatanu huvidega, kuna vangistuse perioodil ei saaks kahju hüvitamise kohustust täita ning hiljem oleks vanglast vabanenul laenu taotlemine perspektiivitu. Maakohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning KarS § 69 võiks tõlgendada nii, et vangistuse asendamine osaliselt üldkasuliku tööga on võimalik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
7.Ringkonnakohus tutvus kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsioonis esitatud seisukohtadega ning jõudis veendumusele, et maakohtu otsus tuleb apelleeritud osas tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.
8.Kolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohtadega üldkasuliku töö kohaldamise eelduste puudumise kohta.
8.1.KarS § 69 lg 1 järgi võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või Karistusseadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Seega ei ole pikema kui kaheaastase vangistuse mõistmisel enam karistuse üldkasuliku tööga asendamine KarS § 60 lg 1 esimese lause teise alternatiivi järgi võimalik. Samuti ei näe KarS § 69 lg 1 ette mõistetud vangistuse osalist asendamist üldkasuliku tööga, nagu maakohus on oma otsuses teinud. Kohtupraktikas on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga lähtutud KarS § 69 tõlgendusest, et asendamisele kuulub kogu mõistetud vangistus, mitte vaid osa sellest. Seega on maakohus F.B-le mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest kohe ärakandmisele määratud 5 kuu vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Seega tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ja F.B-le mõistetud vangistusest 5 kuud kohe täitmisele pöörata.
8.2.Kolleegium möönab, et reaalse vangistuse mõistmisega kaasnevad paratamatult kahjulikud tagajärjed süüdimõistetu töötamise võimalustele, õpingutele ja peresuhetele, nagu kaitsja on apellatsiooni vastuses välja toonud. Sellegipoolest peab karistus vastama isiku süü suurusele ning ei saa jätta arvestamata, et F.B on auto juhtimisega joobes tekitanud kannatanule raske tervisekahjustuse. Maakohus on karistuse mõistmisel juba kõiki F.B tegu ja isikut iseloomustavaid asjaolusid arvesse võtnud ning ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsustus kooskõlas KarS §-st 56 tulenevate põhimõtetega.
8.Eelnevat kokkuvõttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 2, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o täitmisele pööratud vangistuse üldkasuliku tööga asendamise osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab F.B-le maakohtu otsusega mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest 5 kuud kohe täitmisele.
9.F.B kaitsja on esitanud ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses F.B-le osutatud riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ning
§ 6 lg-st 3 leiab, et kaitsja taotlus summas 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot) on põhjendatud. Menetluskulu tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 1 alusel jätta riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.