Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 28.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Orgusare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Orgusar kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 18.10.2018 kohtuotsusega nr 1-185919 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Sergei Orgusar tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristuse suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. Sergei Orgusare karistuse kandmise alguseks loetakse tema vahistamise algus 03.06.2018. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste ja isikuvastase kuriteo (tapmine) eest, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kaks viimast kuritegu on seotud vägivallaga, teise inimese tervise kahjustamine – kahel korral ja võõra vara süütamine. Kuritegude dünaamika võrreldes eelmise kuriteoga on läinud raskemaks. Viimase kuriteo puhul kasutas isik ähvardamiseks nuga. Eelnevate kuritegude puhul on soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine. Isikul on alla aastane karistus, millest lähtuvalt ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav ei ole läbinud vanglas taasühiskonnastavaid tegevusi temast mitte lähtuvatel põhjustel. Eelmise vangistuse jooksul läbis isik sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust aadressil xxxx, kuhu ta on ka sisse kirjutatud, kuid nüüdseks on korter müüdud. Korteril olid võlgnevused korteri ühistule. Sergei Orgusar soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühiselamuga, mis kuulub Xxxx OÜ-le. Telefonivestlusest xxxx I K selgus, et igale soovijale võimaldatakse elada üksinda toas. Ametnik ei teosta kodukülastust, kuna elukoha tingimused on vaadeldud varasemate elukoha kontrollide käigus. I K on 04.12.2018 saatnud e-maili teel elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku. Isik õppis Tapa Erikoolis seoses probleemse käitumisega. Põhihariduse omandas isik Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis. 2009. aastal õppis isik Viru Vanglas keevitajaks, lõpetades eriala vabaduses 20. kutsekoolis. Kinnipeetav on osalenud varasemalt keevitaja täiendõppe koolitusel, samuti läbinud tööpraktika keevitajana OÜ-s Xxxx. Töötukassas oli antud asutuse poolt suunatud tööpraktikal. Isik omab keevitaja E-sertifikaati. Riigikeele tase on A1. Isik ei ole motiveeritud riigikeelt edasi õppima, kuna tal ei ole selle jaoks aega. Isik sai enne vangistust töötu abiraha ja tööharjutusel osalemise eest saadavat stipendiumi, lisaks hüvitati tööharjutusega seonduvad transpordikulud. Sissetulekuks oli ka abikaasa töötasu. Omab tasumata nõudeid. Eelmise vangistuse ajal osales isik tööhõives

metallitsehhis, koristajana, puusepana ja hooldajana. Enne vangistust oli kinnipeetav abielus, kuid nüüdseks on abielu lahutatud. Isikul lapsi ei ole, vanemad on surnud ning rohkem lähedasi ei ole. Tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud ja kuritegeliku mõtteviisiga isikuid, kellega ta ka praegu suhtleb. Vargused on toime pandud grupis, seega on isik teiste poolt mõjutatav. Alkoholi mõjul käitub isik vägivaldselt. Praegune kuritegu on toime pandud elukaaslase suhtes. Eelnevad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes (joobes juhtimine, tapmine, vägivalla kasutamine). Tingimisi karistus pöörati täitmisele samuti seoses alkoholi tarbimisega. Isik pisendab probleemi tõsidust, väites, et tuleb alkoholi mittetarvitamisega ise toime, kuid karistusregister näitab vastupidist. Eelmise vangistuse ajal läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning selle järeltegevused. Vestlusel selgus, et isik on proovinud amfetamiini 2015. aastal, süstides end umbes 1 kord iga 3 kuu tagant. Isiku enda sõnul on ta varem proovinud kanepit. Väidetavalt narkootilistest ainetest lugu ei pea. Väärteokorras on teda karistatud 3 korral NPALS alusel (s.h 2 korda 2018. aastal). Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus. Isiku sõnul on tal äkiline iseloom. Isik oli suunatud Viha juhtimise programmi 2010. aastal, kuid arvati programmist välja seoses korduva mitteosalemisega. Arvestades eelmisi kuritegusid, esineb isiku käitumises impulsiivsust. Teiste inimeste seisukohtade mõistmiseks on vajalik tähelepanu juhtimine. Isik väidetavalt ei poolda kuritegelikku käitumist, kuid korduvad kuriteod viitavad kuritegelikele hoiakutele. Varasemalt püüdnud ära hoida kuriteo, teinud koostööd politseiga, olles tunnistaja. Kriminaalhooldusel olles on isik korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on vähene. Uus kuritegu on sooritatud aasta pärast vanglakaristuse ärakandmist. Oht uue kuriteo toimepanemiseks on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi ja on teiste poolt mõjutatav. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Orgusare vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 03.07.2019. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sergei Orgusarele KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4 ja 9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 1 kuu alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Sergei Orgusar kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta töötas enne vangistust ametlikult xxxx, OÜ-s Xxxx xxxx ning vabanemisel võetakse teda sinna tagasi tööle. Garantiikirja ta sealt ei võtnud, kuna ei olnud kindel, kas teda vabastatakse. Elama võetakse teda xxxx, mida kinnitas xxxx. Xxxx tööle sõitma ta ei pea, kuna objektid on ka xxxx. Lähedane isik, kes võiks teda toetada, on endine elukaaslane, kuna nad ikka veel suhtlevad. Esialgu, käitumiskontrolli ajal, elab ta ühiselamus ja maksab oma trahve. Ta on teadlik, et ennetähtaegse vabanemise korral on minimaalne katseaeg 6 kuud ning ta on nõus ka elektroonilise valvega juhul, kui see töö tegemist ei mõjuta. Ta ei suhtle kriminaalkorras karistatud tuttavatega juba ammu. Tal ei olnud vabaduses probleeme alkoholi ega narkootikumidega. Töö juures kontrollitakse pidevalt tarvitamist, kuna seal tuleb tõsta raskeid esemeid. Ta helistas erinevatesse ettevõtetesse ja otsis täiendavat tööd ning ka xxxx oodatakse teda tööle.

Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Orgusare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Orgusare ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. abi Toomas Laanemaa märkis, et kuigi kinnipeetav oli nõus vabanema elektroonilise valve alla, on tal õigus vabaneda ka ilma selleta. Kinnipeetav on küll mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud ja pikki aastaid vanglas veetnud, kuid kaitsja oli seisukohal, et arvestades vangla tehtud ettepanekuid, võiks kinnipeetava siiski enne tähtaega vabastada elektroonilist valvet kohaldades. Kontrollaeg, mis talle määratakse, on pigem positiivne, kuna säilib kontroll ja distsiplineeriv mõju isikule. Kui isik vabaneb tähtaegselt, siis ei ole tal kontrollnõudeid ega kohustusi, mistõttu on ilma kontrollnõueteta palju suurem tõenäosus, et isik langeb tagasi sellesse olukorda, kus ta hakkab tarvitama alkoholi ning on suur oht, et võivad juhtuda uued eksimused. Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist enne tähtaega 1 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Orgusar ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuriteod, mille eest isik käesoleval ajal karistust kannab, on kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine noaga, varem on ta samuti toime pannud kehalise väärkohtlemise. Varasemate kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi tarvitamine. Kinnipeetavale ei ole individuaalset täitmiskava koostatud tulenevalt tema lühikesest karistusajast, kuid positiivsena võib välja tuua, et tal puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on tal alaline elukoht ühiselamus, mille juhataja kinnitas, et kinnipeetavale tagatakse vabanemisel omaette tuba. Kuigi kuriteod ei ole toime pandud seoses isiku majandusliku olukorraga, puudub tal vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kohtuistungil avaldatu kohaselt saab kinnipeetav vabanemisel tööle asuda OÜ-sse Xxxx, kus ta väidetavalt töötas ka enne vangistust, kuid garantiikirja tal selle tõendamiseks ei ole. Iseloomustusest nähtuvalt sai ta enne vangistust töötu abiraha ja tööharjutustel osalemise eest saadavat stipendiumi, samuti oli sissetulekuks abikaasa töötasu. Käesolevaks ajaks on abielu lahutatud, isikul lapsi ei ole ning vanemad on surnud. Sergei Orgusar väitis kohtuistungil, et lähedane isik, kes võiks teda toetada, on endine elukaaslane J T, kuna nad ikka veel suhtlevad. Kohtul on põhjust selles kahelda, sest kuriteod, mille eest isik käesoleval ajal karistust kannab, on muu hulgas toime pandud endise elukaaslase J T suhtes. Seega puuduvad kohtu hinnangul isikul lähedased, kes teda materiaalselt või moraalselt toetaksid. Kinnipeetaval on ka tasumata nõudeid, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutab. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud ja kriminaalse mõtteviisiga isikuid, kellega ta

ka käesoleval ajal suhtleb, samuti on isik varem olnud teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles ning tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Isiku sõnul tuleb ta alkoholi tarvitamisest hoidumisega ise toime, kuid tegelikkuses on alkoholi tarvitamine ja kuritegude toimepanemine olnud omavahel seotud. Varasema vangistuse jooksul läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening, kuid vaatamata sellele jätkas ta veidi enam kui aasta hiljem uute vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles korduvalt rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Sergei Orgusare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Toomas Laanemaa, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 126 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 126 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.04.2019 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.