Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Martin Partsi selles, et tema, olles 21. veebruaril 2017 karistatud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemise eest, lõi 17. mai 2018 öösel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas sotsiaalmajas H. S. korduvalt rusikaga näkku ja pähe ning seejärel teleri ja videomakiga vastu pead. Nende tegudega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu, parema kõrva ja alahuule põrutushaavad, ninaverejooksu ja ulatusliku vasaku näopoole turse-hematoomi. Seega pani M. Parts toime teise inimese tervise korduva kahjustamise s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava M. Partsi, tema kaitsja vandeadvokaadi Kalju Kutsari ja ringkonnaprokurör Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M. Partsile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üks aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M. Parts ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M. Parts KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 114 eurot (kokku 864 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki, sest M. Parts käib ebaregulaarselt xxxxx tööl ja see tööl käimine võib käitumiskontrolli tõttu ohtu sattuda. Seega tuleb KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda. Sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 114 eurot (kokku 864 eurot) tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb M. Partsil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.