Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 27.11.2017. a otsusega tunnistati Vladimir Järve süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja KarS § 120 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõisteti Vladimir Järvele liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti tingimuslikult KarS § 74 lg 1 alusel täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Viru Maakohtu 25.01.2018. a määrusega pöörati Vladimir Järvele mõistetud, kuid ära kandmata karistus, s.o 1 aasta vangistust, täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.05.2018. a ja lõppeb 31.05.2019. a. Vangla ei toeta Vladimir Järve vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Vladimir Järve tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Vladimir Järve tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Vladimir Järve selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Vladimir Järve tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Vladimir Järve on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vladimir Järve on korduvalt kandnud karistust ka vangistuses. Käesoleval ajal kannab Vladimir Järve karistust korduva kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Kohus peab oluliseks, et Vladimir Järvele anti Viru Maakohtu 27.11.2017. a otsusega võimalus kanda karistust vabaduses. Lisaks üldistele käitumiskontrolli nõuetele keelati Vladimir Järvel kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamine. Vladimir Järvel tekkisid probleemid talle määratud kohustuste täitmisega koheselt kriminaalhoolduse alguses - Vladimir Järve rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Kuna Vladimir Järve ei olnud suuteline talle kohtu poolt määratud kohustusi täitma, pöörati Viru Maakohtu 25.01.2018. a määrusega talle mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Kusjuures oluline on ka asjaolu, et Vladimir Järve ei ilmunud vabatahtlikult karistust kandma ja tema suhtes tuli rakendada sunnimeetmeid. Kuivõrd Vladimir Järve ei ole varasemalt mõistetud karistustest ja talle antud võimalustest teinud vajalikke järeldusi, ei ole kohtu hinnangul põhjust olla veendunud, et Vladimir Järve on senini ärakantud karistusest teinud piisavad järeldused ning on suuteline vabaduses täitma kõiki talle kohtu poolt määratavaid kontrollinõudeid ja kohustusi korrektselt. Kohtu hinnangul on Vladimir Järve puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi tarvitamise probleemid. Vladimir Järve on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Vladimir Järve enda selgituste kohaselt ei mõtle ta alkoholijoobes sellele, mida ta teeb ja ta ei tohiks alkoholi tarvitada. Samas peab kohus oluliseks, et Vladimir Järve leiab, et ta ei ole alkoholisõltlane, kuigi kindluse mõttes peab vajalikuks vabanemise korral psühhiaatri juurde minna ja alustada alkoholi raviga. Seega, Vladimir Järve selgitusi arvestades ei ole ta ilmselgelt endale teadvustanud alkoholi tarvitamisega kaasneva probleemi olemust ja tõsidust. Sellest tulenevalt ei ole alust olla veendunud, et vabaduses oleks Vladimir Järve suuteline alkoholi tarvitamise lõpetama. Lisaks, Vladimir Järve selgituste kohaselt on ta ka varasemalt läbinud ravi (aastal 2017), kuid sellele vaatamata on ta jätkanud alkoholi tarvitamist.

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 181,44 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 181,44 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 181,44 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Vladimir Järvelt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.