Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KarS § 69 lg 1 alusel asendati karistus 320 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Nikolai Kurašovi üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust. Harju Maakohtu 25.07.2018 määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele Nikolai Kurašovile Viru Maakohtu 12.07.2017 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 10 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 23.07.2018. Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Nikolai Kurašovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas on ta teinud järeldused, edaspidi soovib oma elu täielikult muuta. On kõik kuriteod toime pannud ebakaines olekus ning seetõttu loobub tulevikus alkoholist. Vabaduses läheb tööle xxxx OÜ-sse, täpselt ei tea, mida tegema hakkab, kuid ehitusega seoses. Alkoholi hakkas tarvitama juba lapsepõlves, esimest korda lastekodus. Viimane kord karistati teda kakluse pärast, kuid ei mäleta, miks kakles, kuna oli purjus. Narkootikume on proovinud, kuid ei tarbi. On nõus, et talle määratakse kontrollnõuded ja keeld alkoholi tarvitada. Tallinna Vanglast toodi ta Virusse üle 18.12.2019. Tema lähedasteks on ema ja õde. Varem ema jõi väga palju, kuid nüüd enam mitte nii palju. Selgitab, et K V on tema elukaaslane, kellega tal on ühine laps. On oma elukaaslase suhtes ka vägivalda kasutanud, kuid kahetseb väga. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast tingimuslikust karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Mõlemad kehtivad karistused on mõistetud isikuvastaste kuritegude – kehalise väärkohtlemise eest ning nende toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Talle ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, kuid tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas alaline elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elab elukaaslane koos kolme alaealise lapsega. Samuti on tal vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku. Kohus leiab, et olenemata töökoha olemasolust püsib uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik ei

tule majanduslikult toime. Kinnipeetav on varasemalt teinud enamasti juhutöid ja töötanud mitteametlikult. Varasemalt on tema majanduslikku toimetulekut mõjutanud alkoholi kuritarvitamine ja tasumata nõuded, mida ka käesoleval ajal on ligikaudu 4000 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane, õde ja ema, kellega suhted on head ja toetavad. Samas on kinnipeetav pannud kehalise väärkohtlemise toime just lähedaste isikute suhtes, ühel korral oli kannataks elukaaslane, teisel korral tädipoeg. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta alustas alkoholi tarvitamist juba varajases eas ning alkoholi tarvitanuna käitub vägivaldselt. Kinnipeetav ise tunnistab, et alkoholi tarvitamine on probleemiks, samuti on ta varem olnud nõus alkoholismi ravile minema. Kuivõrd kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, püsib kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik asub uuesti alkoholi tarvitama. Enda sõnul soovib ta edaspidi kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid seni ei ole ta midagi selle jaoks ette võtnud. Kuivõrd kinnipeetav on kriminaalhooldusele allutatuna varem korduvalt kontrollnõudeid ja kohustusi rikkunud, puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt olukorras, kus varem ei ole käitumiskontroll ja katseaeg positiivset mõju avaldanud. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nikolai Kurašovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.