Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne P.A-le mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Istungisekretär
Kristel Toots
Süüdimõistetu
P.A . Isikukood XXX; kohtu määratud elukoht, praegune elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Kaidi Rammo
Asja arutamine
kohtuistung, 15. jaanuar 2019
RESOLUTSIOON
1.Pikendada P.A-le Tartu Maakohtu 20. juuli 2018 otsusega kriminaalasjas nr 118-5878 määratud katseaega 6 kuu võrra, st 2 aastani.
2.Erakorralises ettekandes esitatud taotlus jätta rahuldamata.
3.Määrus anda P.A-le ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsus
Tartu Maakohtu 20. juuli 2018 otsusega tunnistati P.A süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 4.–5. november 2017 ja 3. –4. aprill 2018 s.o neli päeva ja 6. juuni – 20. juuli 2018 s.o üks kuu ja 15 päeva karistusaja hulka ja mõisteti P.A ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 11 päeva vangistust. KarS § 74 lg -te 1 ja 3 alusel jäeti
mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui P.A ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p -s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Katseaja algust tuli arvestada kohtuotsuse kuulutamisest 20. juulil 2018 ja käitumiskontrolli nõudeid hakati kohaldama kohtuotsuse jõustumisest. P.A suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistati pärast kohtuotsuse kuulutamist ja P.A vabastati kohtusaalis vahi alt. Erakorraline ettekanne
2.30. novembril 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule P.A kohta erakorralise ettekande. Sellest ilmneb järgnev info.
3.Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et P.A ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 18. ja 25. oktoobril 2018 ning 6. ja 16. novembril 2018 ning ta lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt kriminaalhooldusametniku eelneva loata 18. oktoobril 2018 ja 14. novembril 2018. P.A-lt polnud võimalik selgitust võtta, sest Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse ametnikud pole temaga kontakti saanud.
4.P.A suhtes algas kriminaalhooldus 7. augusti l 2018. Süüdimõistetu 14. augusti 2018 avalduse alusel määrati kriminaalhoolduse teostamine Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindusse ja kriminaalhooldusametnikuks määrati Kaidi Rammo. Esimene kohtumine P.A-ga toimus 6. septembril 2018. Sel kohtumisel allkirjastas P.A kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused. Tulenevalt P.A kohtlemistasemest toimuvad kohtumised kriminaalhooldajaga kaks korda kuus. 5. oktoobril 2018 tutvustati P.A-le hoolduskava, teatati kohtumiste sagedus ja kodukülastuste tegemise tingimused. Süüdimõistetu allkirjastas hoolduskava. Järgmine kord pidi ta ilmuma registreerimisele 18. oktoobril 2018, aga ei teinud seda. P.A saatis 19. oktoobril 2018 kriminaalhooldusesinduse mobiiltelefonile sõnumi, milles märkis, et ta on haiglas ja helistab hiljem tagasi ning vabandab ebamugavuste pärast. Kriminaalhooldusametnik saatis P.A-le kutse ilmuda registreerimisele 25. oktoobril 2018. P.A ei ilmunud ka sel kuupäeval registreerimisele. Ta helistas 5. novembril 2018 esinduse telefonil ja teatas, et on haiglast väljas ja tuleb kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule 6. novembril 2018 peale lõunat. Seda P.A siiski ei teinud.
5.Kriminaalhooldusametnik saatis 7. novembril 2018 P.A-le tähitud kirjaga kutse ilmuda registreerimisele 15. novembril 2018. Ka siis P.A registreerimisele ei tulnud. Talle prooviti helistada, kuid tema telefon oli suletud. Kriminaalhooldusametnik tegi 19. novembril 2018 P.A elukohas kodukülastuse, kuid kedagi seal ei viibinud. Kriminaalhooldusametnik helistas P.A isale Viktor P.A-le, kes kinnitas, et P.A töötab juba neli nädalat Soomes. Kutsed kriminaalhooldusosakonda ilmumiseks on saabunud P.A elukohta ja P.A on isa vahendusel neist teadlik. Ajavahemikul 7.–14. november 2018 on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale laekunud Politsei- ja Piirivalveametilt MIS tabamustest P.A suhtes järgnevad teated: väljuv piiriületuse eelinfo 18. oktoobril 2018, sisenev piiriületuse eelinfo 2. novembril 2018 ja väljuv piiriületuse eelinfo 14. novembril 2018. Teadetest nähtub liikumine Eesti ja Soome vahel.
6.Kriminaalhooldusametnik taotleb P.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest P.A pole koostöövalmis, tal puudub motivatsioon kriminaalhoolduse nõuete järgimiseks ja kriminaalhooldusnõuete sihilikud rikkumised kohe katseaja alguses näitavad hoolimatut suhtumist seatud piirangutesse.
7.Enne istungit teatas vangla kriminaalhooldusosakond kohtule, et P.A saabus Eestisse
21.detsembril 2018 ja väljus Eestist 7. jaanuaril 2019. Poolte seisukohad kohtuistungil
8.Kriminaalhooldusametnik leidis kohtuistungil, et võimalik on piirduda ka katseaja pikendamisega.
9.P.A palus jätta talle mõistetud karistus täitmisele pööramata. Ta selgitas, et ta ei saanud seni olukorra tõsidusest aru ja lubas, et täidab edaspidi talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu seisukoht
10.Kohus tuvastab registreerimislehe ja P.A ütluste alusel, et P.A ei ilmunud 18. ja
25.oktoobril 2018 ning 6. ja 15. novembril 2018 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Süüdimõistetu ei teavitanud ühelgi korral eelnevalt kriminaalhooldusametnikku ilmumata jätmise põhjusest. Ühtegi mõjuvat põhjust tulemata jäämiseks P.A ei olnudki. Tõsi, süüdimõistetu on viidanud sellele, et 18. ja 25. oktoobril 2018 oli ta haigena haiglas. Seda aga ei ole P.A millegagi tõendanud. Kuna Politsei- ja Piirivalveameti teatest nähtub, et P.A lahkus 18. oktoobril 2018 Eestist ja tuli Eestisse tagasi 2. novembril 2018, ei saa väiteid haiglas olemise kohta pidada millekski muuks kui valetamiseks. Ka ütles P.A , et 15. novembril 2018 polnud tal võimalik ilmuda registreerimisele Soomes töötamise tõttu. Seda ei saa lugeda ilmumata jäämist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks, sest P.A ei küsinud kriminaalhooldusametnikult luba Soome tööle minekuks. Seega rikkus P.A talle KarS § 75 lg 1 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
11.Kohus tuvastab Politsei- ja Piirivalveameti teadete ja P.A ütluste alusel, et P.A lahkus 18. oktoobril ja 14. novembril 2018 ning 7. jaanuaril 2019 Eesti territooriumilt kriminaalhooldusametniku eelneva loata. P.A pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas tal kriminaalhooldusametnikult loa taotlemist Soome tööle minekuks. Seega rikkus P.A talle KarS § 75 lg 1 p 6 alusel katseajaks pandud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
12.KarS § 74 lg 4 alusel võib kohus katseajaks pandud kohustuse rikkumise korral määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Kohase järelmi valikul tuleb kohtul hinnata muu hulgas rikkumiste intensiivsust ja tulevaste rikkumiste tõenäosust. Karistuse täitmisele pööramist kui süüdimõistetu õigusi kõige rohkem piiravat abinõud saab kohus kohaldada vaid juhul, kui teised süüdimõistetu õigusi vähem piiravad abinõud pole piisavad, et mõjutada süüdimõistetut täitma talle katseajaks pandud kohustusi.
13.P.A on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt. Ta on eksinud erinevate nõuete vastu. Rikkumised on aset leidnud kriminaalhoolduse võrdlemisi varajases faasis. See tähendab seda, et P.A vangistus on võimalik täitmisele pöörata. Siiski leiab kohus, et P.A-le tuleb anda veel üks ja sedakorda viimane võimalus. P.A ei ole varem karistatud ja kriminaalhooldusel viibib ta esimest korda. Seetõttu võib tõele vastata süüdimõistetu väide, et
ta ei saanud enne kohtusse saabumist aru, kui tõsine tema olukord on. See omakorda võimaldab loota, et edaspidi suhtud P.A kriminaalhoolduse nõuetesse varasemast kohusetundlikumalt. Mõningal määral suurendab seda lootust ka asjaolu, et P.A ilmus õigeaegselt kohtusse (ta väitis suisa, et jättis selle pärast Soome tööle minemata): et ta kriminaalhooldaja kutseid viimasel ajal eiras, võib ta ehk tõesti mõelda, et „nüüd on asi tõsine“. Arvesse tuleb võtta ka P.A vanust. Tegemist on 22-aastase ehk noore inimesega. Noorte puhul on vanematest tõenäolisem, et nad oma käitumist muudavad. On alust eeldada, et P.A käib Soomes tööl. Nagu näha, on see tekitanud ühest küljest probleeme: P.A pole seepärast korralikult käitumiskontrolli nõudeid järginud. Teisalt aga vähendab tööl käimine ohtu, et P.A paneb toime uued kuriteod (mis on katseaja puhul peamine: vt all). Küll aga peab P.A edaspidi väga hoolega jälgima, et töö tegemine enam kriminaalhooldust häirima ei hakka. Mööda ei saa vaadata sellestki, et P.A rikkumised ei ole vahetult seotud uute kuritegude ohuga (nt ei ole tegemist olukorraga, kus varem korduvalt alkoholijoobes kuritegusid toime pannud inimene rikub alkoholi tarvitamise keeldu). See on tähtis seepärast, et kriminaalhoolduse peamine eesmärk on inimese kuritegudest eemal hoidmine: käitumiskontrolli nõuded on üksnes sekundaarset laadi ehk peavad toetama selle primaarse sihi saavutamist. Seetõttu leiab kohus, et vangistust kui kõige viimast abinõu on veel võimalik vältida: edaspidi aga peab P.A nö nööri mööda käima, sest praegu saab ta viimase võimaluse vabadusse jäämiseks. Küll aga tuleb pikendada tema katseaega. Katseaeg on tänaseks kestnud ligi pool aastat. Et see aeg on olnud problemaatiline, tuleb katseaga selle võrra pikendada. Sellest johtuvalt pikendabki kohus katseaga KarS § 74 lg 4 alusel 6 kuu võrra. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.