1-18-7628/22 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud 25.09.2018 saabus Viru Maakohtusse kriminaalasi P S süüdistuses KarS § 1573, § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi. P S süüdistatakse selles, et tema olles lähisuhtes kannatanu N S, 06.12.2016 hilisõhtul poolte ühise elukohana kasutatavas korteris aadressil xxx toimunud peretüli kestel lükkas N S lahtise käega vastu laupa voodisse, mille tulemusel kannatanu sai löögi peaga vastu voodi peatsit. N S palvetele rahuneda P S jätkas alandamist ja karjumist. Seepeale N S haaras P S munanditest, mille tagajärjel tekkis munandikoti ja munandite lahtine haav. Seejärel P S istus mitmekümne minuti jooksul N S peal haarates tema kätest kinni ning karjus kannatanu peale ega lasknud tal üles tõusta, lisaks määris N S nägu enda verega ja sõimas. Pärast P S haardest vabanemist N S jooksis vannituppa, kuhu P S järgnes. Vannitoast põgenemiskatse peale P S lükkas N S jõuga ümber nii, et N S kukkus vanni ning lõi enda pea ja jalad vanni serva vastu. Kannatanu liikus tuppa kuhu P S talle järgnes. Järgnevalt tõukas kannatanu diivanilt põrandale. Kannatanu liikus lastetuppa, kus alaealiste laste juuresolekul tõukas ja heitis kannatanu põrandale. Selle tegevusega P S põhjustas N S füüsilist valu ning sinikad ja marrastused peal, kätel ja jalgadel. Nende tegude pani P S toime KarS § 121 lg 2 p 2 kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud lähisuhtes. 06.12.2016 hilisõhtul xxx asuvas korteris ähvardas P S oma elukaaslast N S tapmisega. P S pani kannatanu kõrile noa ning ütles: „tapan su ja mul ükskõik, mis edasi toimub“. N S tunnetas reaalset ohtu oma elule, kuna eelnevalt oli P S tema suhtes kasutanud füüsilist vägivalda. 11.07.2018 toimunud telefonivestluse käigus ning sõnumi saatmisega P S ähvardas N S tervise kahjustuse tekitamisega, mille tagajärjel tunnetas kannatanu reaalset ohtu oma tervisele: 11.07.2017 kell 09.38 P S on telefoninumbrilt xxx toimunud telefonivestluse käigus N S telefoninumbrile xxx ähvardanud et „Kas mõistad, et mu kannatus varsti katkeb? Ma ei tea, mida ma sinuga ette võtan! Mõistad?“. 11.07.2017 kl 10.58 P S on telefoninumbrilt xxx toimunud telefonivestluse käigus N S telefoninumbrile xxx ähvardanud, et N S tuleb „heastada enda eksimused läbi valu“. 11.07.2017 samalt numbrilt kell 12.45 saabus analoogne sõnum „selliseid, nagu sina, tuleb karistada“. Ajaperioodil 12.09-20.10.2017 saatis korduvalt ja tahtlikult ähvardava sisuga sõnumeid oma

1-18-7628 telefoninumbrilt xxx N S telefoninumbrile xxx sooviga tekitada ohvris hirmu N S vara, elu ja tervise pärast järgmiselt: 12.09.2017 kl 12:12„varsti tulen saega ning saen kõik pooleks“, 18.09.2017 kl 00:21 „varsti põled koos korteriga maha“, 04.10.2017 kl 23:08 „vaid valu, surma ja kannatuste läbi saad endale helge tuleviku“, 07.10.2017 kl 23:37 „lõikan su rinna ära“, 15.10.2017 kl 08:45 „jumal ei ole sind veel karistanud, kes kiiremini seda teha saab - mina või tema“, 20.10.2017 kl 11.56 „ja sureme sinuga ühel päeval“ jne. Enda elu, tervise ja vara kaitsmise eemärgil, samuti teades P S kalduvust lahendada isiklikest suhetest tekkinud probleeme vägivallaga, ning tema impulsiivset, ettearvamatut ja agressiivset käitumist, N S palus töökaaslastel saata end avalikes kohtades. Võttes arvesse P S eelnevat vägivaldset käitumist, samuti tema poolt saadetud sõnumite ja kõnede sisu ning sagedust, N S tundis reaalset hirmu enda elu, tervise ja vara pärast ning tal oli põhjendatud alus karta ähvarduste täideviimist. Nende tegudega pani P S toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. P S süüdistatakse selles, et tema pärast N S kooselu lõppemist, lahku kolimist ja Viru Maakohtu 31.01.2017 istungil kokkulepitud ajutisele suhtlemiskorrale lastega otsis korduvalt ja järjepidevalt kontakti, vaatamata kannatanu korduvatele palvetele jätta viimane rahule ning lõpetada häiriva sisuga sõnumite saatmine, jälitamine ja pidevate kõnede tegemine väljaspool laste kasvatust puudutavatel teemadel. P S jätkas järjekindlat helistamist N S isiklikule numbrile ning töötelefonile eesmärgiga alandada ning sisendada temas hirmu enda ja tema laste elu, tervise ja vara kahjustamise ees. Nimelt, ajaperioodil 06.07.2017 kuni 23.10.2017 P S telefoninumbrilt xxx saatis N S telefoninumbrile xxx keskmiselt üle 10 sõnumi päevas. 17.09.2017 kl 09:19 „mine nahhui, уёбище“, 18.09.2017 kl 00:21 „sina raibe, minu korteris minu teadmata midagi teed. Varsti põled koos korteriga maha. Jagad asju siin laiali, aga elada ju tahad. Miks mina sellest midagi ei tea, lojus“, „ja ma sülitan sellele, ega hakka kaua vaidlema.. jumal olgu mulle kohtumõistjaks. Pärast, kui on vaja, võtan ka äärmuslikud meetmed kasutusele.Viimane piir on käes... Sind halastada“, 24.09.2017 kl 14:28 „mis, kas jäi veel hulkumata või keppimata. Miks oled vihane kui megäär“, 02.10.2017 kl 10:42 „Kuidas vara jagama hakkame? Või head moodi ei taha...mina sinuga peenutsema ei hakka, mul pole midagi kaotada. Ka sulle ei anna võimalust. Su valed karistuseta ei läbi lähe. Ja see on vaid algus...“, 06.10.2017 kl 09:07 „hästi imed võõrastel meestel )))õnnelik“, 06.10.2017 kl 23.24 „Ma arvan, et oma tegudega sa väärid surma. Jumal on mulle kohtumõistjaks. Olgu nii.“ jne. Lisaks P S jälgis kontrollimise eemärgil N Sa liikumisi ja asukohta sõites enda autoga Audi reg.nr-ga xxx, nimelt: 14.07.2017 kell 09:47 P S jälitas N S tema maja juures. 24.09.2017 kell 14:12 P S regulaarselt luuras N S tema kodu läheduses ning sõitis kannatanul enda eutoga linnas järel. 15.10.2017 P S saatis N S trenni ajal sms-sõnumi „no mis jälle pumpad tisse“, mis tähendas, et P S teadis, millega N S tegeles, kuigi N S sõiduauto oli eelmise päeval pargitud maja sisehoovi ja tänavalt seda näha ei olnud. Nimetatud sõnumite sisu viitab sellele, et P S jälgis regulaarselt oma endist naist N S ning teadis, kus ja kellega viimane viibib. Ka 2017. a suve jooksul korduvalt P S leidis N S üles, kuigi

1-18-7628 eelnevalt ei olnud teada, kus kannatanu võiks viibida, nimelt: 10.07.2017 P S ilmus Narva-Jõesuu randa eesmärgiga võtta enda juurde väiksema poja A S, mis viitab sellele, et P S leidis N S sõiduauto järgi ning tema tuttavate sõidukite järgi, kellega N suhtleb. Sellega P S sekkus oluliselt N S tahte vastaselt tema eraellu. Ühtlasi P S käis perioodiliselt kannatanu korteri ukse taga ettekäändel võtta ära temale kuuluvad asjad, selleks püüdis ähvardustega pääseda korterisse, viimati 10.10.2017 kella 21:40 ajal tuli ukse taha, kolkis ja muukis võtmega ukselukku. 16.10.2017 kella 19.20 ajal P S sisenes ilma loata N sõiduautosse Škoda Roomster reg.nr-ga xxx, mis tekitas N S hirmu, et P S on tema sõiduauto tehnilist seisukorda mõjutanud eluohtlikuks, sh kahjustanud pidurite süsteemi. 21.10.2016 kell 13:43 P S logis sisse N S suhtlusprogrammi Messenger kontosse ning saatis N teadmata ja tema nime alt kannatanu töökaaslasele V L ropu sisuga sõimusõnu: „minge persse, kallid“, „karvased piiderid“, „persse teile, kallis“, „endale kirjuta, oinas“, „raibe kaua ei ela, iga asi omal ajal“ eesmärgiga rikkuda N suhteid enda kolleegidega, millega sekkus Sa erallu ning avaldas talle oluliselt häirivat mõju. Seda kõike tegi P S eesmärgiga sisendada kannatanus hirmu ning teda alandada ja oluliselt muul viisil häirida. Nende tegudega pani P S toime KarS § 1573 kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise isikuga järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise ning muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk ning tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine ning muul viisil oluliselt häirimine. 12.11.2018 kohtuistungil taotles prokurör KrMS § 2031 lg 1 korras lepitusmenetluse rakendamist. Prokuröri hinnangul puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi – P S pole kriminaalkorras karistatud ja süüdistusakti kohtusse saatmisel puudusid tal kehtivad väärteokaristused. Osapooli jäävad siduma ühised lapsed. Pelgalt isiku karistamine ei muuda isikute suhteid paremaks. Otstarbekas oleks suunata kannatanu ja süüdistatav lepitusmenetlusse. N Sa märkis kohtuistungil, et temaga on arutatud lepitusmenetluse kohaldamise võimalusi ning ta andis selleks kirjaliku nõusoleku. Ta ei soovi P S karistamist, kuid seab tingimuseks, et süüdistatav vähemalt poole aasta jooksul ei läheneks temale ja ei rikuks tema rahu. Kannatanu nõustub ja saab aru, et aeg-ajalt tuleb tal süüdistatavaga lepitaja juuresolekul kohtuda. Ka süüdistatav soovis lepitusmenetluse kohaldamist. Kaitsja leidis, et takistusi lepitusmenetluse läbiviimiseks ei ole. See on põhjendatud ja asjakohane. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.11.2018 kohtumäärusega saadeti süüdistatav P S ning kannatanu N S KrMS § 2031 lg 1 sätestatud alustel lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe süüdistatava ja kannatanu leppimiseks. Lepitusmenetluse rakendamise määrus saadeti lepitajale lepitamise korraldamiseks. Sotsiaalkindlustusamet määras lepitajaks ohvriabi osakonna peaspetsialist M V. Lepitaja edastas 18.12.2018 kohtule lepituse käiku kirjeldava aruande. Aruande kohaselt on kannatanu N S ja süüdistatav P S leppinud ning 12.12.2018 sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt kohustus P S hoiduma N S suhtes füüsilise vägivalla kasutamisest, mitte lähenema N S ning mitte tülitama N S.

1-18-7628 Tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab kohus, et antud asjas on otstarbekas kriminaalmenetlus lõpetada. KrMS § 2031 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 2031 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita käesoleva seadustiku § 2032 lõikes 3 sätestatud lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Määruse koopia saadetakse lepitajale. Lepitusmenetluse dokumentidest, s.o lepituse käiku kirjeldavast aruandest ning lepituskokkuleppest nähtub, et süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS §-s 2032 sätestatud korras. Süüdistatav ja kannatanu nõustusid lepituskokkuleppe sõlmimisel kriminaalmenetluse lõpetamisega ja leppisid kokku selles, et P S kohustub: vältima N S suhtes füüsilise vägivalla kasutamisest, mitte lähenema N S ning mitte tülitama N S. N S andis nõusoleku teavitada lepitajat P S poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus KrMS § 2031 lg 1 alusel kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr 1-18-7628 P Si süüdistuses KarS § 1573, § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi seoses süüdistatava ja kannatanu leppimisega. KrMS § 2031 lg 3 alusel kohustab kohus P S järgima 12.12.2018 sõlmitud lepituskokkuleppes nr 27-1/39345 sätestatud tingimusi, s.o P S on kohustatud vältima N S suhtes füüsilise vägivalla kasutamisest, mitte lähenema ning mitte tülitama N S. Kohustuse täitmise tähtajaks määrab kohus 6 kuud alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohus selgitab, et juhul kui P S ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 2031 lgst 5 juhindudes kriminaalmenetluse. Menetluskulud – õigusabi kulud summas 662,16 eurot jätab kohus KrMS § 183 alusel riigi kanda. CD ja DVD plaadid jätab kohus kriminaalasja materjalide juurde.