Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

- CD-plaat (11930000608, eristused 2013) – koopia; - CD-plaat (11930000608, V J ́i fotod) – koopia; - CD-plaat, Läti KKP CD, 11815000512, 11930000608 – koopia; - CD-plaat (11930000608, A O)- koopia; - CD-plaat (11930000608, A P) – koopia; - CD-plaat (11930000608, Natalja Pruzovska (end. Gavronika)) – koopia; - Kahtlustatava V S märkmiku koopia (roheline, metallist nurkadega, köiteservad kulunud); - CD-plaat videosalvestusega 21.10.2013.a jälitusprotokolli nr 11.1-3/11/66-33-6 lisa 1 – koopia; - Kahtlustatav D J poolt välja antud kassatšekk (SIA „LURONS“, 11.09.2011) – koopia; - CD-plaat – xxxx Lennujaam, videod 18.03.2013, 20.03.2013 – koopia.

eesmärgi varjamiseks, narkokulleritele lennupiletite hankimises, kuritegeliku ühenduse liikmete vahel sidepidamise ja informatsiooni edastamise tagamises. Ühenduse toimimisaja vältel toimetati salakaubaveona Euroopa Liitu ja xxxx vähemalt 8,25 kilogrammi narkootilist ainet – kokaiini (vedelal kujul), millest on võimalik valmistada 16,5 kilogrammi tarvitamiseks kõlblikku pulbrilist kokaiini, mille müügihind oli 2011.2012.aastate jooksul alates 577 500 – 1 584 000 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani Natalja Gavronika toime enamast kui kolmest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise, mille tegevus on suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele, s.o KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Natalja Pruzovska’t (end. Gavronika) süüdistatakse selles, et tema, kuuludes kuritegelikku ühendusse W T’i, V J’i, V S’i, A P juhtimisel, tegutsedes eelneval kokkuleppel nendega ja grupis koos W T, V S, J T, J F’iga, rahalise tasu saamise eesmärgil ajavahemikul 13.-24. novembrini 2011. aastal osales suures koguses narkootilise aine – mitte vähem kui 1 kilogrammi vedela kokaiini (kokaiinhüdrokloriidi protsendilise sisaldusega mitte vähem kui 72%, so mitte vähem kui 640,2 grammi puhast kokaiini) omandamises, veos ja ebaseaduslikus toimetamises Euroopa Liidu territooriumile xxxx mere regiooni riigi xxxx territooriumilt Euroopa Ühenduse territooriumile – xxxx Vabariiki xxxx. Vastavalt kokkuleppele olid V S’i ja Natalja Pruzovska (end. Gavronika) poolt lendamiseks omandatud novembris 2011 edasi-tagasi lennupiletid, reisipakett koos majutusega xxxx saarel ning narkokulleritele anti üle ka sularaha. 13.-14.11.2011.a J T koos V S’iga sõitsid xxxx xxxx Vabariiki xxxx sõiduautoga xxxx reg nr xxxx, võtsid sealt kaasa Natalja Pruzovska’ga (end. Gavronika) ning sõitsid üheskoos xxxx, kus J T koos Natalja Pruzovska (end. Gavronika) lendasid xxxx reisiga xxxx ning samal päeval xxxxst xxxx. xxxx J T koos Natalja Pruzovska’ga (end. Gavronika) omandasid J F’i ja W T’i käest mitte vähem kui 1 kilogrammi kokaiini (vedelal kujul), mis oli pakendatud preservatiividesse ning valdasid kokaiini koos kuni xxxx lahkumiseni 23.11.2011. Enne äralendu xxxx 23.11.2011 J T peitis kokaiini preservatiivide alla neelamise teel enda kehasse. Vastavalt eelnevale kokkuleppele vedasid J T koos Natalja Pruzovska’ga (end. Gavronika) kokaiini lennukiga 23.11.2011.a xxxx xxxx xxx, xxxx xxxx Vabariiki xxxx reisiga xxxx. Natalja Pruzovska (end. Gavronika) oma tegevusega lõi enda ja narkokulleri J T tegeliku xxxx mere regiooni sõidu eesmärgi ja iseloomu varjamiseks kattevarju puhkajatena, oma kuritegeliku tegevuse varjamise ja õiguskaitseorganite segadusse ajamise eesmärgil. Ca 1 kilogrammist vedelkokaiinist on võimalik valmistada ca 2 kg tarvitamiseks kõlblikku pulbrilist kokaiini, mille müügihind oli 2011 seisuga alates 70 000 – 140 000 eurot. Seega ebaseaduslikult käideldes s.o narkootilist ainet omandades, vallates, kogustes mitte vähem kui 2,7 kilogrammi kokaiini (vedelal kujul), tegutses Natalja Pruzovska (end. Gavronika) koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega varalise kasu saamise eesmärgil. Peale xxxx vabariiki xxxx saabumist J T xxxx Eestisse xxxx lennukiga reisiga xxxx, kus temaga kohtus V S. V S vedas kokaiini koos J T kasutades selleks sõiduautot xxxx xxxx, kus J T väljutas oma kehast kokaiinipakendid ja andis kokaiini üle V S. Oma tegudega pani Natalja Pruzovska (end. Gavronika) toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, aga nimelt selle omandamise, valdamise, edasiandmise ja veo, st KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku sisseveo üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja Eesti Vabariigi riigipiiri, mis oli toime pandud grupi poolt, st KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p 1 järgi)

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: Natalja Pruzovska (end. Gavronika) teos esineb KarS § 58 p 1 sätestatud asjaolu – omakasu motiiv. Menetluse varasem käik Kohtusse materjalide esitamise ajaks oli kriminaalasjas 12 süüdistatavat, 15 tunnistajat (süüdistuse poolelt), 18 köidet dokumentaalseid tõendeid ja 1000 lehekülge jälitusprotokolle. 1.30.12.2013 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja süüdistusakt R F süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 184 lg 21 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi, N G süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 184 lg 21 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi, V J süüdistuses KarS § 256 lg 1, § 184 lg 21 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi, A L süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 184 lg 21 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi, J L süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 - § 22 lg 3, § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi, D M süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 184 lg 21 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi, D P süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, A P süüdistuses KarS § 256 lg 1, § 184 lg 21 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi, M P süüdistuses Kars § 256 lg 1, § 184 lg 21 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi, O R süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 184 lg 21 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi, V S süüdistuses KarS § 256 lg 1, § 184 lg 21 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi, J T süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 184 lg 21 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi üldmenetluse korras. Kriminaalasja numbriks sai 1-13-11638. Viru Maakohtu 02.01.2014 määrusega avaldas kohtunik Mari-Liis Avikson KrMS § 49 lg 1 p 2 alusel kriminaalasjas nr 1-13-11638 enesetaanduse. Viru Maakohtu 06.01.2014 määrusega avaldas kohtunik Galina Jasnjuk KrMS § 49 lg 1 p 2 alusel kriminaalasjas nr 1-13-11638 enesetaanduse. Viru Maakohtu 07.01.2014 määrusega avaldas kohtunik Innokenti Menšikov KrMS § 49 lg 1 p 3 alusel kriminaalasjas nr 1-13-11638 enesetaanduse. Viru Maakohtu 07.01.2014 määrusega avaldas kohtunik Astrid Asi KrMS § 49 lg 1 p 2 alusel kriminaalasjas nr 1-13-11638 enesetaanduse. Kriminaalasi jagati menetlusse Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja.

Kohtuistung 24.09.2018 Süüdistatava kaitsja on kohtule esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja nõuete rikkumise tõttu. Kaitsja selgitas, et menetlus Natalja Pruzovska suhtes algas 13.märtsil 2013, mil isik võeti vahi alla, kuid talle inkrimineeritava kuriteo episoodid leidsid aset hoopis varasemalt ehk 2011.a sügisest. Seega on süüdistatava suhtes menetlus kestnud üle viie aasta ning teo enda suhtes üle seitsme aasta. Lisaks sellele ei ole uurimisasutused üheselt tuvastanud ja tõendanud süüdistatava rolli KarS § 184 lg 2 p 1 ning § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toime panemises. Kaitsja hinnangul ei ole ka reaalne saada lähiajal käesolevas asjas jõustunud kohtuotsust. Kaitsja viitas ka sellele, et süüdistatava ja tema pere suhtes oleks õiglane menetluse lõpetamine, et mitte sundida isikut lapseootel seisundist osalema kohtumenetluses ja seda olukorras, kus tema süüdimõistmise korral ootaks teda ilmselgelt suhteliselt lühiaegne tingimisi karistus. Natalja Pruzovska avaldas, et ta on nõus lõpetada kriminaalasi mõistliku menetluse tähtaja möödumise tõttu. Prokurör möönis, et süüdistatavale etteheidetavate tegude toimepanemisest on tõepoolest möödunud ligi 7 aastat ja tema kinnipidamisest 5,5 aastat ning jõustunud kohtuotsuseni on ilmselt ees veel märkimisväärselt pikk tee. Prokuröri hinnangul võib õigusrahu saavutamiseni kuluda veel isegi aastaid, kuna süü küsimuses on prokuratuur ning kaitsja vastandlikel positsioonidel ning seetõttu kasutab ilmselt nii üks kui teine oma kaebeõigust. Prokurör väljendas selgelt, et ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Kohtu põhjendused Kohus, olles ära kuulanud prokuröri, kaitsja ning süüdistatava ja olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 tunnustel. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. Mõistliku aja põhimõte tähendab sisuliselt seda, et isiku suhtes toimetatav kriminaalmenetlus saaks lõpule viidud teatud ajalises raamistikus ning isikul on õigus sellele, et tema süülisuse või süütuse küsimus saaks lahendatud mittevajalike viivitusteta. Ning ümberpöördult – kui isikul on olemas vastavasisuline õigus, lasub asjakohastel riiklikel institutsioonidel kohustus lahendada isiku süüküsimus teatud mõistliku aja jooksul. Õigus menetlusele mõistliku aja jooksul tuleneb Põhiseaduse §-st 14 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõikest 1.

Riigikohtu 04.11.2011 otsuses nr. 3-1-1-81-11 öeldu kohaselt on oluline, et kohus võimalikult varajases staadiumis reageeriks mõistliku menetlustähtaja nõude rikkumisele ja lõpetaks isiku põhiõiguste riive esimesel võimalusel. Riigikohtu 17.08.2011 otsuses 3-1-1-57-11 p. 15 on öeldud, et menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Käesolevas kriminaalasjas ei näe kohus positiivset prognoosi kriminaalasja lahendamiseks realistliku ajaperioodi jooksul. Tegemist on 13-köitelise kriminaalasjaga, kus on 13 tunnistajat (süüdistuse poolelt). Kohus on seisukohal, et materiaalõiguslikult ei ole küll tegemist keskmisest keerulisema asjaga, kuid tõenduslikult keskmisest keerukama ja mahukama kriminaalasjaga ning lähiajal jõustunud lahendini jõudmine ka menetluse oskusliku planeerimise korral ei ole siiski reaalne. Kohus nõustub prokuröriga ning märgib samuti, et kuna prokuratuuril ja süüdistataval ning tema kaitsjal on vastandlikud seisukohad isiku süü küsimuses, siis sõltumata sellest, milline saab olema kohtulahend maakohtus, kaevatakse otsus edasi kasutades ära nii apellatsiooni- kui ka kassatsiooniõiguse. Seega on tõenäoline, et jõustunud kohtuotsuseni võib kuluda veel aasta või paar. Kriminaalasja menetlust Natalja Pruzovska (endine Gavronika) alustati 13.03.2013. 2013.aastal ajavahemikul 13.03-03.07 viibis Natalja Pruzovska ka vahi all. Süüdistatav on kahtlustatavana kahel korral üle kuulatud perioodil märts-juuli 2013. Seega on süüdistatava jaoks kestnud menetlus juba üle viie aasta ning on kohtu hinnangul ületanud mõistliku aja piirid. EIK-i praktikas on mõistliku menetlusaja rikkumist reeglina sedastatud asjade puhul, mille menetlus on kestnud üle 5 aasta (v.a juhtumid, kus süüdistatavad on meelega menetlust venitanud). Kohtueelses menetluses pikemaid tegevusetuse perioode riigile ette heita ei saa. Ka süüdistatav ega tema kaitsja ei ole oma käitumise ning kaitsetaktikaga takistanud senise menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul. Kohus ei ole täheldanud ka poolte pahatahtlikku käitumist või menetluse venitamist. Samas leiab kohus, et millegagi pole põhjendatud ebamõistlikult pikk ajavahemik maakohtu menetluses ajavahemikul 06.05.2015 (mil eraldati kriminaalasjast materjalid Natalja Pruzovska süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 184 lg 21 p 1,2, § 392 lg 2 p 2 järgi eraldi menetlemiseks) kuni 20.02.2017 (mil maakohus tagastas kriminaalasja 1-15-3693 materjalid 13-s köites Viru Ringkonnaprokuratuurile) ehk üle 1,5 aasta, mida saab riigile menetlusliku viivitusena ette heita. Samuti tuleb käesolevas asjas hinnata, mis on süüdistatava jaoks menetluses kaalul. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et kõige suurem pika menetlusajaga kaasnev kahju on isiku ebakindlus oma tuleviku suhtes. Kuigi igasuguse menetluse kestus põhjustab isikule teadmatust oma saatusest, ei ole õiglane jätta isikut liiga kauaks sellisesse positsiooni. Siinjuures tuleb märkida, et mõistliku menetlusaja instituut ulatub kuni kõrgeima astme kohtu menetluse lõpuni. Seejuures on seda olulisem õiguste riive, mida raskem on isikule esitatud kahtlustus. Käesoleval juhul on süüdistatav olnud teadmatuses oma saatusest enam kui viis aastat ja teadmatus kestab edasi. Ka Riigikohus märgib oma otsuses 3-1-1-57-10, et olukord, kus isiku jaoks on ebakindlus küsimuses, kas ta tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte, kestnud pikalt, on rikutud isiku õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Süüdistatava suhtes on ebakindlus kestnud juba üle viie aasta ega lõppe ka lähitulevikus, kuna menetlus toimub alles I astme kohtus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on täidetud kõik seatud kriteeriumid, et lugeda menetlusaeg ebamõistlikuks ning süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada kui lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742 järgi. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses mõistliku menetlusaja möödumisega on üks võimalikke lahendusi reageerimaks menetluse ebamõistlikule kestusele, mis tuleb kõne alla siis, kui menetluse kestus on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes isiku karistamisega avalikes huvides. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, mille tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi võimaliku süüdlase karistamiseks ja isiku õigust mõistlikule menetlusajale tema süüasja läbivaatamisel. Käesoleval juhul arvestab kohus avalikku huvi vähendavaks asjaoluks, et süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei saa ka väita, et ta võiks edaspidi ühiskonnaohtlikkult käituda ja uusi kuritegusid toime panna. See asjaolu vähendab ka võimalust mõjutada süüdistatavat läbi võimaliku karistuse mõistmise edaspidi õigusvastasest käitumisest loobuma. Arvestades karistuse mõistmist pärast niivõrd pika aja möödumist esialgse süüdistuse esitamisest, tuleb seda pidada väheefektiivseks ning preventiivset mõju mitteomavaks. Ka eelnimetatu vähendab oluliselt avalikku menetlushuvi. Lisaks võtab kohus arvesse ka selle asjaolu, et Natalja Pruzovska näol on tegemist lapseootel naisega, kelle puhul kriminaalsusele kalduv riskikäitumine on ilmselgelt marginaalne või olematu. Samuti on süüdistatavale kahtlemata olnud ja saab tulevikus väikelapse kõrvalt olema koormav pidev kohtusse sõitmine (süüdistatav elab xxxx Vabariigis). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus" (RKKKo nr 3-1-1-43-10). Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav näiteks isiku vahi alla võtmise kuupäev või aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja - ehkki teda ei ole vahistatud - on ta ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda, samuti võib menetlusaja kulgemise alguseks lugeda isiku esimest ülekuulamist politsei poolt (vrd Reinhardt ja Slimane-Kaļd v Prantsusmaa, p 93 ja Kangasluoma v. Soome, p 26). Samuti mõjutab kriminaalmenetlus oluliselt isiku olukorda ja tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu. Käesolev kriminaalmenetlus hakkas Natalja Pruzovska olukorda mõjutama (st tema suhtes algas kriminaalmenetlus EIÕK art 6 lg 1 mõttes) 13.03.2013, mil ta kahtlustatavana kinni peeti, mis tähendab, et Natalja Pruzovska suhtes on kriminaalmenetlus käesoleva aja seisuga väldanud juba enam kui 5 aastat ning asja arutamine on endiselt alles esimeses kohtuastmes algstaadiumis. Seega, kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-43-10 leiab kohus, et kuna menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil (näiteks mõistetavat karistust kergendades) hüvitada, siis tuleb KrMS § 2 p 2 ja EIÕK art 6 lg 1 esimese lause alusel kriminaalmenetlus lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja lahendamine kohtus parajasti on.

Eeltoodud põhjustel asubki kohus seisukohale, et käesolevas asjas on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul perspektiivis lahendada ning süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada kui lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742 järgi. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Menetluskulud KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Sama sätte p 4 kohaselt on menetluskuluks ka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsjale tuleb riigi eelarve selleks ettenähtudest vahenditest kulud hüvitada vastavalt esitatud taotlustele. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 kohaselt on kohus kontrollinud esitatud taotluste õigsust ja põhjendatust, need on mõistliku suurusega ning kuuluvad hüvitamisele. Kokkuleppelise kaitsja kulud tuleb riigil süüdistatavale hüvitada vastavalt esitatud avaldustele ja arvetele: - Ajavahemiku veebruar 2015-07.09.2017 eest on kohtule hüvitamiseks esitatud 4 arvet, millede kohaselt on kaitsjal kulunud õigusabi osutamiseks 57 tundi hinnaga 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Advokaadi ühe tööühiku hinna loeb kohus mõistlikuks ja leiab, et valitud kaitsja tasu koos käibemaksuga summas 7524 eurot on mõistliku suurusega; - Ajavahemiku 09.09.2017-26.04.2018 eest on kohtule hüvitamiseks esitatud 1 arve, mille kohaselt on kaitsjal kulunud õigusabi osutamiseks 39,5 tundi hinnaga 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus loeb valitud kaitsja tasu koos käibemaksuga summas 4686 eurot mõistlikuks; - Ajavahemiku 09.05.2018-24.09.2018 eest on kohtule hüvitamiseks esitatud 1 arve, mille kohaselt on kaitsjal kulunud õigusabi osutamiseks 29 tundi hinnaga 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus loeb valitud kaitsja tasu koos käibemaksuga summas 3828 eurot mõistlikuks. Lisaks on Natalja Pruzovskale kohtueelses menetluses õigusabi osutanud xxxx Vabariigi advokaadibüroo ZAB „Rode & Partneri“ (vandeadvokaadi R. Bušsi isikus) ning tasu teenuse oli 1422,87 eurot (koos käibemaksuga). Arve ning selle tasumine on tõendatud. Samuti on Natalja Pruzovskale kohtueelses menetluses õigusabi osutanud FIE Tatjana Golovanova (registrikood 11820723) ning tasu teenuse eest oli 500 eurot. Arve ning selle tasumine on tõendatud. Kohus määrab eelnimetatud kokku summas 1922,87 süüdistatavale hüvitamisele.

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kuulub süüdistatavale hüvitamisele ka dokumentide xxxx keelest eesti keelde tõlkimise kulu summas 57,60 eurot (ilma käibemaksuta). Taotlusele on lisatud Lõuna-Eesti Tõlkekeskuse arve. Kohus leiab, et eeltoodud menetluskulud on olnud vajalikud ja mõistlikus ulatuses ning seega tuleb need kriminaalmenetluse lõpetamisel täies ulatuses süüdistatavatele hüvitada. Seega tuleb riigi eelarvelistest vahenditest hüvitada Natlaja Pruzovskale kokku 18 018,47 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.