Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

1 (4)

(vastab alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS § 213 lg 2 p 3 sätetele) ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust; KarS § 2161 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti Sergei Grišini kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 15.10.2014. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.06.2017. a kohtuotsusega Harju Maakohtu otsuse Sergei Grišini KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi süüdimõistmise osas ja KarS § 213 lg 1 järgi süüdimõistmises ajavahemikul 04.02.2014-02.03.2014 toimepandud tegudes ning väite osas, et Sergei Grišin pani arvutikelmusi toime kokku umbes 136 078 euro väärtuses, samuti KarS § 213 lg 1 ja § 2161 lg 1 järgi mõistetud karistuste ning KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas. Sergei Grišin mõisteti KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ning KarS § 213 lg 1 järgi ajavahemikul 04.02.2014-02.03.2014 toimepandud tegudes ning 46 419,74 euro suurust tehingute väärtust ületavas osas õigeks. Sergei Grišinile mõisteti KarS § 256 lg 1, § 213 lg 1 ja § 2161 lg 1 vastavate tegude eest KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 6 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 10.10.2017. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.10.2020. 11.10.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Sergei Grišini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Sergei Grišini tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Tema vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Sergei Grišin avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning milline on olnud tema käitumine. Kinnipeetav tunnistas, et tal on üks distsiplinaarkaristus ja pidas seda arusaamatuseks. Väidetavalt on ta selle vaidlustanud. Süüdimõistetu lisas, et on kaua oma tegevuse üle järele mõelnud ning ei soovi enam sellele teele naasta, sest see tõi kannatusi nii talle kui tema perele. Juhul kui kohus teda vabastab, soovib ta ehitada üles oma elu, karjääri, saada veel haridust, luua pere. Kaitsja esitas kohtule kirjalikud seisukohad, mille kohus võttis toimikusse. Kaitsja arvates on täidetud tingimused Sergei Grišini ennetähtaegseks vabastamiseks. Vähetähtis ei ole kaitsja arvates asjaolu, et kohus on varem teinud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise osas positiivse otsuse, kuid prokurör esitas kaebuse ja ringkonnakohus jättis isiku vabastamata. Kaitsja arvates on prokuröri õigus sellist lahendit edasi kaevata lubamatu, kuna erinevalt kohtust ei puudu prokurör süüdimõistetuga kokku. Kaitsja pidas oluliseks, et käesolev karistus on Sergei Grišinil esimene. Tal puudub alkoholi- ja narkosõltuvus. Pikaaegse vangistuse puhul on olnud isikul üks distsiplinaarkaristus, mille ta on edasi kaevanud. Vabaduses on tal toetavad lähedased, töökoht, elukoht, soov hoiduda suhtlemisest kriminaalse taustaga isikutega.

2 (4)

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Grišin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Grišin kannab karistust kuritegeliku ühenduse organiseerimise, arvutikuriteo ettevalmistamise ja arvutikelmuse eest. Kuriteod on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tegemist on süüdimõistetu esimese kriminaalkaristusega ja esimese vangistusega. Karistuse kandmise ajal on Sergei Grišin läbinud resotsialiseeruva iseloomuga tegevusi. Ta on osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel ning sotsiaalprogrammides „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Viha juhtimine“, „Eluviisitreening“. Kinnipeetavaga on käesoleval sügisel läbi viidud vestlus, mille käigus analüüsiti kuritegu ning selle tagajärgi temale ja ühiskonnale. Vestluse läbiviija tagasiside kohaselt mõistab kinnipeetav, et tema tegu oli seadusevastane, kuid ei mõista kuritegu tegelikult hukka, pigem seab kahtluse alla selle jätkusuutlikuse, et tagada stabiilset elukorraldust. Kinnipeetaval on praegu üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid rikkumisi on varem esinenud teisigi, mistõttu ei saa pidada tema käitumist karistuse kandmise ajal õiguskuulekaks. Vabanemise korral asuks Sergei Grišin esialgu elama vanemate juurde. Vangla iseloomustuse kohaselt plaanib ta tulevikus kolida välismaale. Enne kinnipidamist kinnipeetav ametlikult ei töötanud, sissetulekut sai kuritegelikul teel. Pärast vabanemist on tal võimalik saada tööd OÜs NP Autod. Kinnipeetava vanemad on samuti valmis poega majanduslikult toetama. Toimetulekut mõjutavad kindlasti suures summas võlgnevused. Lähedastega on suhted head ja toetavad, tutvusringkond on enamasti seaduskuulekas. Eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Sergei Grišini vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kohus ei ole veendunud, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus on süüdimõistetu puhul oma eesmärgi täitnud. Kuigi kinnipeetav on toimepandut sõnades kahetsenud, jäi ka kohtuistungil avaldatust siiski mulje, et ta ei mõista oma teo tõsidust ja tagajärgi. Süüdimõistetu selgitas, et kannab nii pikka karistust seetõttu, et kriminaalasi ei lahenenud kokkuleppemenetluses. Samuti tõi ta välja, et kuriteo tulemusena on saanud kahju eelkõige tema ja tema pere, mis näitab samuti, et ta ei mõista kuriteo põhjuseid ja tagajärgi. Kohus nõustub kaitsjaga, et üheks süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks on ka tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest, mida saab hinnata eelkõige läbi tema käitumise karistuse kandmise ajal. Kinnipeetava käitumist ei saa pidada õiguskuulekaks ka karistuse kandmise ajal. Õige ei ole kaitsja väide, et kinnipeetavat on pika karistusaja jooksul distsiplinaarkorras vaid ühel korral karistatud. Kehtivaid karistusi on hetkel üks, kuid vangla korra rikkumisi on esinenud teisigi. Seega on ta ka vangistuses käitunud viisil, mis seab kahtluse alla tema motivatsiooni ja veendumuse vabaduses seaduskuulekalt käituda.

3 (4)

Kuigi süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei piisa ainuüksi sellest, et teda vabastada. Omandatud haridustase, kindel elukoht ning lähedaste toetuse ei ole varasemalt olnud piisavad, et hoida ära kuritegude toimepanemist. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Sergei Grišini tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.