Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
09.11.2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-107
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Y.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Y.T , isikukood xxxx, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.11.2017 ja lõpp 03.05.2020
Kohtuasja läbivaatamise aeg
10.10.2018, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta Y.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Y.T-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.09 .2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Y.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega tunnistati Y.T süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.02.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa rahalise karistuse 480 eurot ning 349 tunni üldkasuliku töö ehk 11 kuud 19 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti rahaline karistus 480 eurot, mis tuli täide viia iseseisvalt ning 2 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust. Y.T karistuse kandmise alguseks loeti 14.11.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust , ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Y.T ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Leiab, et vangla iseloomustuses on kõik õigesti kirjas. Vanglas on ta sellepärast, et pani toime kuriteo KarS § 121 järgi. Ta on järele mõelnud, tunnistab oma süüd ning leiab, et kõik teod on alkoholi tarvitamise pärast toime pandud. Kinnipeetav tahab uut elu alustada, emaga on suhted paranenud ning lapsega tahab samuti suhelda. Ta töötab vanglas ja saab aru, et alkohol on halb, on sellekohase programmi lõpetanud. Ema on nõus, et poeg tema juurde elama läheb. Selgitab, et pärast lahutust võttis ema enda juurde elama, kirjutas kõik ema nimele ning ei saa aru, kuidas ta sellise teo toime pani. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Y.T ära kandnud üle 11 kuu vangistust, mis on üle ühe kolmandiku temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Viimased kuriteod on olnud vägivaldsed ning toime pandud alkoholijoobes olles ema suhtes. Kuritegude toimepanemist soodustab alkoholi tarvitamine ning puudulik probleemide lahendamise oskus.
Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ning ta töötab alates 01.08.2018 majandus - ja köögiabitöölisena. Samas nähtub iseloomustusest, et kinnipeetavale on planeeritud riigikeele õpe ja sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening läbimine 2018. aasta IV kvartalis ja 2019. aasta I kvartalis. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris koos emaga, kus elas ka enne vangistust. Samas nähtub iseloomustusest ja kriminaalasja materjalidest, et kinnipeetav pani kehalised väärkohtlemised toime ema suhtes just ema elukohas. Seega asuks ta vabanemisel elama samasse keskkonda. Enne vangistust tegi kinnipeetav juhutöid, kindel igakuine sissetulek puudus. Ta elas koos emaga ning oli ema ülalpidamisel. Tunnistab, et kulutas raha ka alkoholile ning tasumata nõudeid on tal 29 200 euro ulatuses. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Ta tunnistab, et tarvitab palju alkoholi ning on vägivaldsed kuriteod toime pannud just alkoholijoobes olles, samuti on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes olles. Enda sõnul soovib alkoholi tarvitamisest edaspidi loobuda, kuna on aru saanud, et see toob kaasa palju probleeme. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul on kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused , sh sotsiaalprogrammides osalemine ja riigikeele õpe, planeeritud 2018. aasta IV kvartalis ja 2019. aasta I kvartalis, seega ei ole kinnipeetav praeguseks ajaks täitnud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke. Kohtul puudub kindlus, et praeguseks ärakantud karistus oleks täitnud oma eesmärgi ning mõjutanud kinnipeetavat kuritegelikust käitumisest täielikult loobuma. Kinnipeetav on varem katseajal pannud toime uue kuriteo, mistõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Seega puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Y.T vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.