Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

Maakohtu 18.10.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8744 mõistetud ja ärakantud karistus, s.o 68 tundi üldkasulikku tööd, s.o 2 kuud 8 päeva vangistust. Ärakandmata karistuse suuruseks loeti 1 aasta 9 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 3, § 69 lg 1 alusel asendati Gert Lehismaale mõistetud ärakandmata vangistus 650 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati Gert Lehismaale üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel oli Gert Lehismaa kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 8 sätestatud lisakohustusi. Tartu Maakohtu 07.02.2018. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-17-1415 pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele Gert Lehismaale Tartu Maakohtu 08.02.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1415 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 1 aasta 2 kuud 20 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.03.2018 ja lõpeb 02.06.2019. Tartu Vangla esitas 27.09.2018 materjalid Gert Lehismaa tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Gert Lehismaa tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Gert Lehismaa vabastamist. Lisaks märkis prokurör, et 12.06.2017. a on Gert Lehismaa suhtes alustatud kriminaalasi nr 17249000169 KarS § 121 lg 2 p 3 alusel, mida arutatakse üldmenetluses Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas 16.01., 18.01., 22.01. ja 25.01.2019. Gert Lehismaa avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, väidetavalt on ta enda vigadest õppinud. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Samuti selgitas ta seda, miks ei õnnestunud karistuse kandmine vabaduses. Kinnipeetav avaldas, et tema naine ootab last. Süüdimõistetu tunnistas, et tal on üks kriminaalasi pooleli.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Gert Lehismaa temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Gert Lehismaad on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral ning ta kannab esimest reaalset vangistust. Varem on teda karistatud varavastaste-, isikuvastaste-, avaliku rahu vastatste süütegude ning liiklussüüteo eest. Käesolevat liitkaristust kannab Gert Lehismaa taas isikuvastse süüteo- ähvardamise eest. Oluline on, et esialgu võimaldas kohus Gert Lehismaal talle mõistetud karistust vabaduses kanda asendades vangistuse üldkasuliku tööga. Kuna Gert Lehismaa ei tulnud toime kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ning üldkasuliku töö ajakava täitmisega, tuli vangistus täitmisele pöörata. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, vaimne tervis ning puudulik probleemide

2 (3)

lahendamise oskus. Käesolevalt on kohtumenetluses kriminaalasi nr 1-18-4467, kus Gert Lehismaad süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Gert Lehismaa motiveeritud karistuse kandmise ajal kuriteoriske maandavaid tegevusi läbima. Sotsiaalprogrammist „Agressiivsuse asendamise treening“ loobus kinnipeetav tervislikel põhjustel, kuid vangla meditsiiniosakonna hinnangul oleks ta saanud sotsiaalprogrammis osaleda. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ katkestati, kinnipeetava puudumiste tõttu tuues põhjuseks taas kehva tervisliku seisundi. Kinnipeetava enda sõnul sooviks ta õppida, kuid seda ei ole talle võimaldatud. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud korrektne, kontrollitud keskkonnas suudab ta seaduskuulekalt toime tulla. Vabanemise korral on Gert Lehismaal kindel elukoht ning võimalus asuda tööle OÜ-s xxxxxxxxxxxxxxx. Lähedastest suhtleb kinnipeetav sagedamini emaga ning abikaasaga. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on abikaasa jäänud lapseootele. Varasemast abielust on Gert Lehismaal veel teinegi laps, kelle ülalpidamises osaleb. Kokkuvõttes ei erine tema vabanemisjärgsed elutingimused varasematest, mistõttu ei ole need ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Gert Lehismaa vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Varasemad kergemaliigilised karistused ei ole Gert Lehismaale soovitud mõju avaldanud ega tema käitumist õiguskuulekaks kujundanud. Kohtul puudub veendumus, et ka senini kantud karistuse jooksul oleks Gert Lehismaa oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud, mistõttu püsib tema puhul ka oht uute süütegude toimepanemiseks vabaduses. Kuigi süüdimõistetu on väidetavalt saanud aru kuritegude toimepanemise põhjustest, ei ole ta olnud motiveeritud kuriteoriske maandavaid tegevusi läbima. Eeltoodu ei kinnita tema sõnades avaldatud valmisolekut oma varasemat eluviisi muuta. Kohtu hinnangul ei ole karistus Gert Lehismaa puhul praeguseks oma eesmärki täitnud. Karistuse eesmärki on Gert Lehismaa puhul ilmselt võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Eelneva põhjal leiab kohus, et Gert Lehismaa tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.