Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse K.T kahes kuriteos. Esiteks süüdistatakse teda korduvas kehalises väärkohtlemises. Seda seetõttu, et K.T , olles Tartu M aakohtu 16. juuni 2017 otsusega karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kehalise väärkohtlemise eest, lõi 18. aprillil 2018 peale lõunat Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx korteris A. U. rusikaga näkku, kahel korral rusikaga kuklasse ja põlvega näkku ning tekitas sellega kannatanule füüsilist valu, näo põrutuse ja vasaku silmaaluse hematoomi. Seejärel lõi K.T R. S. rusikaga näkku ja vastu näo kaitseks pandud käsi ning tekitas sellega kannatanule füüsilist valu ja vasaku silmaaluse hematoomi. Seega pani K.T toime teise inimese korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tervise kahjustamise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks süüdistatakse K.T elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslikus tungimises valdaja tahte vastaselt. Seda seetõttu, et tema tungis 5. märtsil 2018 ajavahemikus 8.00–11.30 valdaja tahte vastaselt sisse lukustatud ukse lõhkumise teel Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–x asuvasse L. S. korterisse, kust võttis mobiiltelefoni Samsung laadija. Seega pani K.T toime elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise valdaja tahte vastaselt, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava K.T , tema kaitsja vandeadvokaadi Anu Pärteli ja ringkonnaprokurör Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on K.T-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 11 kuud vangistust ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõistetakse K.T liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loetakse K.T karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 19. aprillil 2018. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse K.T-lt välja 360 eurot L. S. kasuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb K.T KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 266 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb K.T-lt välja mõista 360 eurot L. S. kasuks. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 399,36 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 609,36 eurot (kokku 1758,72 eurot), mis tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb K.T, kes viibib vanglas ja kellel puudub ka vabanemisel ametlik töökoht, menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kannatanud L. S. ja R. S. taotlevad, et neid teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KrMS § 38 lg 5 p 2 järgi on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb L. S. ja R. S. taotlused rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.