1-17-11794/80 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohtu 23.02.2018 otsusega tunnistati C.G süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõistet i 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud 17 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele mõisteti 1 aasta 13 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 05.04.2017 otsusega mõistet ud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõistet i 1 aasta 6 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 23.02.2018. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, C.G ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Selgitab, et teda pandi vangi kakluse pärast, kuid nüüd ta on õppinud, kuidas mitte kakelda ja kuidas alkoholist hoiduda. Tal on kõik programmid määratud järgmiseks aastaks, Viha juhtimine ja 12 sammu. Ta ei tööta praegu vanglas, alles IV kvartalis saab tööle. Ta on karantiinis praegu ning teda ei viida kuskile välja. Ta suhtub negatiivselt alkoholi tarbimisse, ise tarbis nädalavahetustel. Ta ei soorita enam uusi kuritegusid, tal on olnud piisavalt aega, et aru saada oma tegudest. See on tal esimene vangistus. Selgitab, et tal oli katseaeg 1 a 6 kuud ja reaalselt oli 6 kuud vangistust. Katseajal peksis ta inimest ja sellepärast võetigi teda vahi alla. Ta sai vanglas aru, et ei tohi üldse alkoholi tarvitada. Ta on aru saanud, et tahab olla koos oma perega, lastega ja edasi elada seadusekuulekat elu. Ta registreeris vangistuses abielu. Kui kohus vabastab teda, siis ta läheb pere juurde, kasvatab lapsi ja hüvitab kannatanule kahju. Vabaduses toetab teda moraalselt abikaasa, lapsed ja ema. Ta ise leiab, et karistuse eesmärk on täidetud. Ta saab aru, et vabaduses peab täitma kontrollnõudeid ja alluma kriminaalhooldusele. Kannatanule on vaja tasuda moraalset kahju 2000 eurot. Tööl lubati talle töötasuks 700 eurot. Kaitsja palub rahuldada taotlus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, kuna kõik tingimused on selleks täidetud. Käesoleval ajal on kinnipeetava elus toimunud muutused, tal on perekond, 2 alaealist poega, ta tahab osaleda vahetult laste kasvatamisel, aidata naist ja elada normaalset elu. Vabaduses asub ta tööle. Viru Vangla iseloomustuse alusel on kinnipeetav kõrgohtlik ja sellepärast ei toeta vangla isiku vabastamist enne tähtaega. Kaitsja palub kohtul mitte arvestada protsenti, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on selline number saadud. Vangla riskihinnang on täielik ult põhjendamata ja mitte kontrollitav. Kaitsja ei nõustu vangla arvamusega, kuna kinnipeetav ei ole karistuse kandmise jooksul pannud toime uusi kuritegusid ja tal ei ole ka distsiplinaarkaristusi. Ta on muutunud, saanud täiskasvanuks, saanud aru toimepand ud kuriteost ja korduvalt kahetsenud oma tegu. Ta on aru saanud, et vanglasse sattumises on süüdi alkohol, sellepärast on tema suhtumine alkoholi negatiivne. Oht tekib siis, kui kinnipee ta v hakkab tarvitama alkoholi, kuid isik avaldas, et ta tunnistab oma vigu, ei tarvita enam alkoholi ja soovib kannatanule kahjud hüvitada. Tal on elus eesmärgid ja ta on veel noor inime ne ja saab kasulik olla oma perele ja ühiskonnale. Kinnipeetav sai tunda alkoholi tarvitamise raskeid tagajärgi. Politsei- ja Piirivalveamet algatas isiku pikaajalise elamisloa kehtetuks

tunnistamise menetluse, mis on kinnipeetavale väga suur motivatsioon, et lõpetada alkoholi tarvitamine. Ta registreeris vanglas abielu ja tal on 2 last. Venemaal on tema jaoks kõik võõras ning olla enda perest eemal on kõige hirmsam karistus, mis saab tema jaoks olla ja suurim motivatsioon elada seadusekuulekat elu. Eeltoodu alusel palub kaitsja vabastada C.G tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, k ui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on C.G ära kandnud üle 8 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud karistusajast , kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistuses t vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõ istetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõiste tu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtae ga vabastamisele, olenemata asjaolust, et vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda, mistõtt u võiks vanglakaristuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks . Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kahel korral, seega ei ole varasem tingimuslik karistus isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude vägivaldsuse aste on jäänud samaks, tema kuritegusid iseloomustab korduv vägivalla kasutamine. Kurite gude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, tal on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus elas ka enne vangistust ning garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslik ult iseseisvaks toimetulekuks. Kinnipeetaval on iseloomustuse kohaselt tasumata nõudeid üle 4600 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutab. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles, kuid iseloomustusest nähtuvalt tal enda sõnul ei ole kunagi olnud kalduvust alkoholi liigtarvitamisele ja ise ta alkoholi tarvitamise s probleemi ei näe. Samas avaldas kinnipeetav istungil, et on aru saanud alkoholi tarvitamise tagajärgedest ning plaanib edaspidi loobuda tarvitamisest. Siiski võib alkoholi tarvitamise jätkamine olla uue kuriteo toimepanemise riskiks, kuivõrd kinnipeetav on siiani pannud kuriteod toime just alkoholijoobes olles. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiska va s ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul on kinnipeetava individuaalses täitmiska va s ettenähtud tegevused, sh sotsiaalprogrammides osalemine ja töötamine, planeeritud