Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ennetähtaegsest

vabastamisest

või

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Marko Veskemaad kolmes kuriteos. Esiteks süüdistatakse teda kehalises väärkohtlemises lähisuhtes. Nimelt tõukas ta 16. septembril 2017 ajavahemikul öösel kella 03-st kuni 03.30-ni oma elukohas Võru linnas xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, konflikti käigus elukaaslast A. E. selja piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus kõhuli trepikoja põrandale. Sellega tekitas ta kannatanule vasaku põlve ja vasaku käe põrutuse ning põhjustas füüsilist valu. Seega pani M. Veskemaa toime teise inimese kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks süüdistatakse M. Veskemaad avaliku korra raskes rikkumise vägivallaga. Seda seetõttu, et tema lõi 16. septembril 2017 öösel kella 03.30 paiku Võru linnas xxxxxxxxx kortermaja ees väljas s.o avalikus kohas, olles alkoholijoobes, teda korrale kutsunud xxxxxxxxx elanikule R. R. rusikaga näkku ja klaaspudeliga pähe ja vehkis purunenud pudelist kätte jäänud pudelikaelaga, vigastades sellega kannatanu paremat kätt. Sellega tekitas ta kannatanu paremale labakäele turse, esimese ja teise sõrme vahele kolmesentimeetrise haava, parema käe viienda kämblaluu murru, pähe lahtise veritseva haava ning põhjustas kannatanule füüsilist valu. M. Veskemaa käitumine häiris tugevalt xxxxxxxxx kortermaja elaniku K. L. ja teiste majaelanike rahu. Seega rikkus M. Veskemaa korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud põhimõtet avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani M. Veskemaa toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kolmandaks süüdistatakse M. Veskemaad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seda seetõttu, et tema juhtis 1. juulil 2017 kella 03.48 ajal Põlva maakonnas Kanepi vallas Põlgaste külas Tööstuse tänav 1 vahetus läheduses mootorsõidukit Chrysler Neon registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,76 milligrammi. Selle teoga rikkus M. Veskemaa liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla joobes. Seega pani M. Veskemaa toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi (kehtiv KarS § 424 lg 1) kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava M. Veskemaa, tema kaitsja vandeadvokaadi Anu Vildi ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M. Veskemaale mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kuus kuud vangistust, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üks aasta ja kaks kuud vangistust ja KarS § 424 järgi üks aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistetakse M. Veskemaa liitkaristuseks üks aasta ja üheksa kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1. – 2. juuli 2017 ja 16.–17. september 2017, s.o neli päeva karistusaja hulka ja mõistetakse M. Veskemaa kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M. Veskemaa ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. VÕS § 1043 alusel mõistetakse välja M. Veskemaalt 1500 eurot R. R. kasuks.

Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud. Tõsi, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisse puutuvat on vaja täpsustada. M. Veskemaa tuleb vastavalt KarS § 5 lg-le 1 tunnistada süüdi teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 424 järgi. Täpsustuseks tuleb aga lisada, et täna kehtiva seaduse järgi oleks tegu KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteoga, sest M. Veskemaal oli 1. juulil 2017 kehtiv karistus KarS § 424 eest. Seega tuleb M. Veskemaa mõista süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, § 263 lg 1 p 1 ja § 424 (kehtiv § 424 lg 2) järgi. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb M. Veskemaalt välja mõista 1500 eurot R. R. kasuks. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 313,20 eurot (kokku 1063,20 eurot), mis tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb M. Veskemaal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde CD plaat häirekeskusele laekunud telefonikõne salvestusega. Kannatanu A. E. taotleb, et teda teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. See taotlus tuleb KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel rahuldada. Taotluse rahuldamist ei väära see, et otsuse järgi ei pea M. Veskemaa vangistust kandma minema. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata tingimuslikult ja seetõttu võidakse M. Veskemaa tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutuda nii tema ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.