Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 27. augusti 2018. a otsusega tunnistati Silver Piller süüdi KarS § 25 lg 2 - § 114 lg 1 p 4 p 9 järgi. Süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi mõisteti ta õigeks. Talle kohaldati 9 aasta pikkust vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse algust loetakse alates 31. oktoobrist 2017.

MAAKOHTU OTSUS

Kohus leidis, et süüdistatava süü on tõendatud. Oma otsust põhistas kohus järgmiselt.

4.1 Vaidlus puudub selles, et 31. oktoobril 2017. a viibisid kannatanu J.K. , tunnistaja S.S. ning süüdistatav S. Piller viimase elukohas ning tarvitasid alkoholi. Seda kinnitavad kõik eeltoodud isikud. Alkoholi tarvitamise protokolli kohaselt toimetati S. Piller 31. oktoobril 2017.a kell 06.38 kainenema. Indikaatorvahend kasutamise protokolli kohaselt saadi 31. oktoobril 2017. a kell 06.22 indikaatorvahendiga S. Pilleri alkoholijoobeks 0,81 mg/l kohta. 4.2 Vaidlus on selles, kas 31. oktoobril 2017. a ründas tapmistahtlusega S. Piller kannatanut J.K. korduvalt noaga ning põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse: kopsu vigastava lõiketorkehaava, õhk- ja veririnna tekkega, millega põhjustas ohu J.K. elule. 4.2.1 Kohus leidis, et S. Pilleri ütlused on mitteusaldusväärsed kannatanu J.K. ründamist puudutavas osas. Kohtuistungil eitas S. Piller noa olemasolu, samas kinnitas ta kohtueelsel uurimisel, kuidas võttis korterist enda kaitseks kaasa rohelise teraga vaibanoa. Kohtus ei suutnud S. Piller arusaadavalt põhjendada, miks ta on kohtueelsel uurimisel väitnud, et tal oli nuga, kuigi tal seda tegelikult ei olnud. Usutavad ei ole ka S. Pilleri ütlused, et talle arestimajas nurgas keegi väitis teda kedagi noaga löönud olevat, kuna ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemusel jõudis ekspert arvamusele, et kohtueelsel ülekuulamisel ütlusi andes oli S. Piller psüühiliselt seisundis, mis võimaldas tal ütluste andmist. Seega ütluste muutmine ja noa olemasolu eitamine on ilmselt kantud S. Pilleri soovist vastutusest ja sellega kaasnevast karistusest vabaneda. S. Pilleri ütlused kannatanu ründamise osas on ümber lükatud kannatanu J.K. ja tunnistaja S.S. ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ning riimuvad ka dokumentaalsete tõenditega. Kuigi kriminaalasjas ei ole ründamiseks kasutatud nuga leitud, tekitab S. Pilleri ütluste usaldusväärsuses kahtluse ka asjaolu, et sarnaselt S. Pillerile, kes kirjeldas kohtueelsel uurimisel ütlusi andes nuga, mille tera oli roheline, kirjeldas ka tunnistaja S.S. kohtuistungil ütlusi andes, et ründamiseks

kasutatud nuga oli rohelise peaga ja ümmarguse otsaga. Kohtukoosseisu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaks erinevat isikut kirjeldavad olematut nuga niivõrd sarnaselt. See omakorda kinnitab, mitte küll fakti, milline nuga välja nägi, kuid seda, et nuga tõepoolest olemas oli ning seda ründamiseks kasutati. Lisaks sellele tõendavad noa olemasolu J.K. tuvastatud vigastused, mis toimikus oleva 15. novembri 2017.a isiku ekspertiisiakti nr 17E-LÕI0083 kohaselt võivad olla tekitatud teravaotsalise noaga. 4.2.2 Kannatanu J.K. kirjeldas istungil enda ja S. Pilleri vahel koosviibimise ajal toimunud intsidente, kinnitades, et mingil hetkel võttis ta põrandalt akna alt enda kaitseks lauaplaadi. Kannatanu kirjeldas ka hetke, kui nad koosviibimiselt lahkuma hakkasid, selgitades, et läks koos S.S. ga majast välja. Seejärel väljus majast S. Piller, kes karjus talle „ma tapan su raisa ära“. Siis tuli S. Piller, midagi läikivat käes, tema poole ning üritas rindkeresse lüüa. Löök tabas tagi lukku. Kannatanu sai S. Pilleri kuidagi kätte ja nad rüselesid maas. Elukaaslane karjus, et nad ära lõpetaks. Nad tulid Silveriga püsti ja ta ütles talle, et ta maha rahuneks, et nad lähevad koju ära. Ta eemaldus natuke ja ütles, et lähevad koju ära ja nad hakkasid S.S. kõndima, kui ta tundis seljas torget. Torke tunne tekkis löömisest. Selja taha ta ei näinud, ta jooksis minema. Ta jõudis Aleksandri tn kõrtsi nurga peale, so mingi 300 meetrit torke kohast eemale. Talle jooksis Aleksandri tn külje peale järele S. Piller. Ta ei tea, mis siis sai, naine karjus seal midagi. Tema ei kuulnud õieti, mida ta karjus. Tema viskas selili, kuna ta ei jõudnud enam. Ta ei tea, kes kiirabi kutsus, kuid ta viibis haiglas järgmise päeva kella 15-ni. Kannatanu J.K. ütluste usaldusväärsust on võimalik kontrollida ka läbi SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt edastatud ravidokumentide, kust nähtub epikriisist kaebuste alt, et 31. oktoobril 2017.a 04.45 saanud joomakaaslase poolt (Tartus L. tänaval) ühe noahoobi paremale poole selga. Seega on kannatanu ka menetluse väliselt andnud sündmuse kohta sama selgituse. 4.2.3 Sarnaselt kannatanu J.K. ga kirjeldas sündmust ka tema elukaaslane S.S. . Viimase ütluste mõningane erinevus detailides on seletatav sellega, et J.K. vastu suunatud ründe eel tarvitati seltskonnas küllaltki palju alkoholi ning toimikus olevast patrullilehest nähtuvalt oli tunnistaja S.S. joobeseisundis. Samas oli S.S. hoolimata joobeseisundi esinemisest võimeline oma elukaaslase J.K. vastu suunatud rünnet tajuma ja sellest aru saama. 4.2.4 Kohtuistungil andis ütlusi ka tunnistaja V.V., kelle ütlusi arvestas kohtukoosseis nii tunnistaja S.S. ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kui ka S. Pilleri käitumise tõendamiseks sündmuse järgselt. Lisaks isikulistele tõenditele tugines kohus sündmuskoha vaatlusprotokollile, millest tuleneb, et kannatanu noaga ründamine toimus Aleksandri tn 42 maja vahetus läheduses. 4.2.5 Ainetuks jäävad S. Pilleri väited, et tema kannatanut noaga ei rünnanud. Ka asjaolu, et J.K. ründamiseks kasutatud nuga ei leitud, ei too kaasa süüdistatava vastutusest vabastamist. Kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et J.K. oli konflikt ainult S. Pilleriga. Seega on ülimalt ebatõenäoline, et keegi teine tekitas J.K. noaga kehavigastuse. Sellise võimaluse välistavad kannatanu J.K. ja tunnistajate S.S. ja V. V ütlused, milliste usaldusväärsuses alust kahelda ei ole. 4.2.6 J.K. seisundit kirjeldavad ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisid ja päeviku kanded, kust nähtub, millised olid vigastused. 15. novembri 2017. a isiku ekspertiisiaktis nr 17E-LÕI0083 sisaldub eksperdiarvamus nii J.K. esinenud vigastuste, nende tekkemehhanismide kui ka tekkimise aja ja kestuse kohta. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ravidokumentide kohaselt oli J.K. paremal pool rindkerel seljal 2 cm noahaav ning põhidiagnoosiks traumaatiline hemopneumotooraks. Isiku ekspertiisiaktis on ekspert jõudnud arvamusele, et J.K. esines rindkere torke-lõikehaav parempoolse õhk-veririnnaga, milline võib olla saadud torkamisest ja lõikamisest teravaservalise ja – otsalise esemega, st, et vigastus võib olla tekitatud teravaotsalise noaga. Ekspert on leidnud, et vigastus on tekitatud löögist suunaga tagant ette keha suhtes ning see võib olla saadud 31. oktoobril 2017.a ning see põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Seega tõendavad ka ravidokumendid koos isiku ekspertiisiaktis märgituga kannatanu, tunnistaja S.S. ja tunnistaja poolt V. V avaldatut, et kannatanut J.K. rünnati noaga, sh löödi nuga selga.

4.2.7 S. Piller on eksperdiarvamuse kahtluse alla seadnud, leides, et kuna see ei ole kategoorilises vormis, ei tohiks sellise arvamuse pinnalt isikut vastutusele võtta. Kohus märkis, et kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitleda üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust. Seega ei tingi S. Pilleri etteheited ekspertiisiakti tõendikogumist väljaarvamist, kuna tegemist on lubatava tõendiga. 4.2.8 Kohus ei nõustunud S. Piller ja tema kaitsja taotlusega kvalifitseerida tegu raske tervisekahjustuse tekitamiseks või kehaliseks väärkohtlemiseks. Käesolevas asjas on eelnevalt tuvastatud, et pärast seda, kui kannatanu J.K. otsustas elukaaslasega koju minna, otsustas S. Piller, kellel oli enda sõnul hing väga täis ja närv suhteliselt süsimust, talle järele minna. Seejuures hõikas S. Piller enda sõnul enne füüsilist kontakti kannatanule, et ta tambib ta praegu niimoodi ära, tunnistaja S.S. sõnul aga lubas S. Piller J.K. ära tappa, mida on kinnitanud ka J.K. ise. Edasise füüsilise kontakti käigus üritas S. Piller esiteks lüüa J.K. t noaga rindkere piirkonda, aga see löök tabas kannatanu nahktagi lukku ning pärast seda, kui J.K. õnnestus S. Pillerist eemalduda, lõi S. Piller kannatanut noaga selga. Kannatanule hõigatu ning tema poolt lähtuv järgnev kannatanu suhtes rakendatud füüsiline vägivald – noaga rindkeresse lüüa üritamine ning seejärel noaga selga löömine- ,viitas kohtu hinnangul sellele, et S. Piller ei soovinud kannatanule lihtsalt peksa anda, st ainult tema tervist kahjustada, vaid tegutses tapmistahtlusega. S. Piller pidi kannatanut noaga lüüa üritades ning teda hiljem noaga selga lüües pidama võimalikuks kannatanu elu ohtu seadmist ning seda möönma, st, et ta tegutses võimaliku tagajärje suhtes kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Eriti arvestades, et varem tapmise eest karistatuna ja selle eest pikaaegset vangistust kandnuna on S. Pilleril kogemus, milline teguviis võib inimese surma kaasa tuua. Kohtukoosseisu hinnangul on selge, et mõistliku kõrvaltvaataja arusaama kohaselt on inimese noaga selga löömine selline tegu, mis on tagajärjena kohane kaasa tooma kannatanu surma. Tapmistahtluse olemasolu tõendab seegi, et hetkel, kui S. Piller kannatanut noaga selga lõi, oli kannatanu temast juba eemaldunud, s.o nendevaheline konflikt oli lõppenud. Seetõttu tuleb kannatanu selga löömist pidada tapmistahtlusest kantuks. Kuna ekspert on oma arvamuses hinnanud tekitatud vigastuse eluohtlikuks, asus kohus, et kannatanu surma saabumise hoidis ära vaid kannatanu elukaaslase S.S. sekkumine, so kiirabi kutsumine. Arvestades, et S. Piller asus tapmistahtlusega kannatanut J.K. t ründama, aga kannatanu surm jäi tema elukaaslase tegevuse tõttu saabumata, jäi S. Pilleri tegu katse staadiumi. 4.2.9 Kuna kohtukoosseis tuvastas S. Pilleril tapmistahtluse olemasolu, ei ole tema käitumist võimalik kvalifitseerida ei kehalise väärkohtlemisena ega ka raske tervisekahjustuse tekitamisena. 4.2.10 S. Pillerit karistati Tartu Maakohtu 27. märtsi 2008.a otsusega KarS § 113 järgi 10-aastase vangistusega, millise kandmiselt vabanes ta 2017. a augustis. Tegemist on kehtiva karistusega, mistõttu on S. Pilleri tegevus kvalifitseeritav mõrva katsena.

APELLATSIOONID

Väär on seegi väide, et S. Pilleril oli tahe kannatanut tappa. Joodi küll ohtralt alkoholi, ent S. Pilleri joove oli 0,81 mg/l, mis näitab, et tema suures koguses alkoholi ei tarvitanud. Ta oli täie mõistuse juures ja mäletab täpselt, et tahet J.K. tappa tal ei olnud. S.S. palus S. Pillerilt abi ja kaitset oma mehe J.K. eest, kes tuli korterisse ja oli väga agressiivne. S. Piller vaid kaitses S.S. füüsilise vägivalla eest.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulud tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel süüdistatavalt S. Pillerilt riigi kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.