Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Maakohtu istung 13.09.2018 kohtuistungil avaldas Aleksandr Glazkov, et ta on vanglas läbitud sotsiaalprogrammide kaudu õppinud probleeme lahendama sõnadega, mitte rusikatega. Aleksandr Glazkov lisab, et ta on kogu karistuse ära kandnud. Ta tahab sõita ära xxxx ning karistusjärgne käitumiskontroll hakkaks teda segama. Tema elukaaslane on elanud juba 13 aastat xxxx ning nad teevad koos tulevikuplaane. Tal on vabanemisfondis raha olemas ning xxxx jõudes läheks ta tööle. Tema tulevase abikaasa sõnul ei ole xxxx töökoha leidmisega probleeme. Eestis tal elukohta ei ole. Kui ta soovis tingimisi enne tähtaega vabaneda, siis pidi ta elama asuma xxxx tänaval asuvasse korterisse, kuid kuna teda ei vabastatud, siis anti korter teistele inimestele. Eestis elavad Aleksandr Glazkovi õde ja vanemad. Prokuratuuri seisukoht Prokurör avaldas kohtuistungil, et Aleksandr Glazkovi suhtes on formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks olemas. Enne, kui arutati Aleksandr Glazkovi tingimisi enne tähtaega vabastamist, oli Aleksandr Glazkovil olemas korter, mille omanikuks oli tema õde. Nüüd on Aleksandr Glazkovi väitel kõnealune korter välja üüritud ning seal elavad teised inimesed, mistõttu Aleksandr Glazkovil puudub Eestis elukoht. Küll aga on isikul pikaajalised suhted elukaaslasega, kes elab xxxx ning väidetavalt on Aleksandr Glazkovil võimalik asuda elama sinna ning leida tööd. Kuivõrd Aleksandr Glazkovil puudub elukoht Eestis, siis palub prokurör jätta karistusjärgne käitumiskontroll Aleksandr Glazkovi suhtes kohaldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Aleksandr Glazkovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Käesoleval ajal kannab Aleksandr Glazkov karistust Harju Maakohtu 07.01.2013 otsuse alusel. Kõnealuse kohtuotsusega liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 28.09.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (Harju Maakohtu 28.09.2011 otsusega tunnistati Aleksandr Glazkov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud vangistust). Seega, kuna Aleksandr Glazkovile on mõistetud enam kui 2-aastane vangistus vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest (röövimine), siis kvalifitseerub Aleksandr Glazkov § 871 lg-s 2 toodud isikuna, kelle suhtes ei kehti eelneva karistatuse nõue tulenevalt KarS § 871 lg 1 p-st 2. Eeltooduga on kohtu hinnangul Aleksandr Glazkovi suhtes

täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Aleksandr Glazkovi karistuse kandmise lõpp saabub 05.11.2018, mistõttu kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kinnipeetava iseloomustusest saab teha järelduse, et Aleksandr Glazkov on ennast karistuse kandmise ajal rahuldavalt ülal pidanud. Kui varasema vangistuse ajal esines allumatust ning ametnike töö takistamist, siis edaspidi on isiku käitumine olnud positiivne ning suhtumine ametnikesse on olnud viisakas ja koostöövalmis. Aleksandr Glazkov on vangistuse jooksul täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kohus ei pea vajalikuks hakata kordama kõiki kinnipeetava iseloomustuses märgitud tegevusi, millega isik vangistuse jooksul on tegelenud ning piirdub tõdemusega, et mitmete erinevate individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine kinnitab, et isikul on motivatsiooni muutuda. Samas ei saa kohus mööda vaadata sellest, et isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Aleksandr Glazkovi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava kuritegusid iseloomustab vägivald ning vägivalda on isik kasutanud nii kainena (vanglas) kui ka alkoholijoobes. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Glazkov võib käituda impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. Kuritegude toimepanemist soodustab sõltuvusainete tarvitamine, puudulik probleemilahendusoskus ning kerge enesevalitsuse kaotamine. Lisaks on Aleksandr Glazkov pannud uue kuriteo toime katseajal. Kõike eelnevalt arvesse võttes on olemas risk, et Aleksandr Glazkov võib vabanedes panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab aga eelkõige KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust. Sealhulgas KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas. Kinnipeetava iseloomustusest saab teha järelduse, et Aleksandr Glazkovil puudub vabanemisjärgne elukoht Eestis. Ka ei nähtu andmeid kindla vabanemisjärgse töökoha olemasolu kohta. Aleksandr Glazkov soovib hoopis asuda elama Inglismaale elukaaslase juurde ning Inglismaal läheks ta tööle. Ka kinnipeetava elukaaslane on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et ootab Aleksandr Glazkovit Inglismaale. Järelikult on Aleksandr Glazkovil Inglismaal olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, võimalus asuda tööle ning teda ootab Inglismaal toetav lähisuhtevõrgustik, mis kohtu hinnangul pigem soodustab isiku taasühiskonnastumist. Kohus, võttes arvesse kõike eeltoodut, on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes põhjendatud. Kuna isik on seadnud endale eesmärgiks asuda elama Inglismaale ja Eestis tal elukoht puudub, siis ei ole kohtul võimalik ka tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksandr Glazkovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871, KrMS § 4261, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.