Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kohustada Dmitri Belovi katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2,2 1,4,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Dmitri Belov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 75 1 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Dmitri Belov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 26.07.2018 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava Dmitri Belovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Belov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9125 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust, tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust ning tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p -de 1 ja 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Dmitri Belovile liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja Dmitri Belovi karistusaja alguseks loeti 13.06.2016. Ühtne kuriteo muster puudub. Esimene kuritegu oli varavastane, teine tapmine, siis vargus ja ärandamine. Lisaks on kinnipeetavat karistatud tulirelvade ja laskemoona ning tulirelva helisummuti hoidmise eest. Varem on isikut kaks korda karistatud vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta grupi poolt. Praegune kuriteo on narkokuritegu, väljapressimine ja

kuritegelikus ühenduses osalemine. Kinnipeetav on täitmiskavas määratud tegevustest osalenud aktiivselt vestlustel inspektor-kontaktisiku ja psühholoogiga (teemaks kuritegelik käitumine ja väärtushinnangud ). Isik osaleb kunstiringis, käib regulaarselt pikaajalistel kokkusaamistel ning töötab vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 11 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja lastega aadressil xxxx. Vabanemisel asub isik elama samale aadressile, kuid varasemalt on ta andnud teada, et sooviks tulevikus kolida xxxx. Tegemist on ridaelamuga, kus on 4 tuba, köök, saun ja garaaž. Elukoht vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele ning Dmitri Belovi abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku isiku vabanemiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega nimetatud aadressile. 7. klassi suunati isik Sindi Erikutsekooli, kus omandas põhihariduse ja autoremondilukksepa eriala. 2008. aastal lõpetas kinnipeetav Murru Vanglas 11. klassi, kuid

kuritegelikust käitumisest, kuid senine elukäik seda ei kinnita. Karistusregistri põhjal saab väita, et kuritegude toimepanemine on kujunenud mingil määral isiku elustiiliks. Isikule on varasemalt korduvalt antud võimalusi oma käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud karistustest mingeid järeldusi teha ega õiguskuulekat elu elada. Kriminaalhoolduses näeb võimalust vanglast varem vabanemiseks ja elu uuesti alustamiseks. Vestlusel tunnistas, et on käesoleval ajal sellises vanuses, kus peaks keskenduma eelkõige oma perele ja jätma oma vajadused tahaplaanile. Peab tähtsaks oma kolme alaealist last. Ametnikesse suhtumine on pigem positiivne. Dmitri Belov on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning tema ohtlikkus väljendub narkootikumide müügi - ja vahendustegevuses, võimalikus vägivallatsemises, tapmises, tulirelva hoidmises, vabaduse võtmises seadusliku aluseta, väljapressimis es. Ohtlikkus võib väljenduda eelkõige juhul, kui isik on tarvitanud sõltuvusaineid või jätkab suhtlemist isikutega, kes on kriminaalkorras karistatud, samuti olukorras, kui isikul tekivad majanduslikud raskused või kui isik ei suuda probleeme lahendada ning ei tee oma varasematest kogemustest järeldusi. Lisaks väljendub oht asjaolus, et isik on kuritegeliku ühenduse liige. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 25%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Dmitri Belovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Dmitri Belovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 13.09.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Katseajaks määrata Dmitri Belovile KarS § 75 lg 2 p-des 2,21 ,4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. Dmitri Belov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Murru Vanglas lõpetas ta 11. klassi. Tööle asuks ta xxxx xxxx. Vabanemise korral on tal plaan elama jääda xxxx, kuid 2 aasta pärast sooviks ta xxxx kolida. Plaan on maja maha müüa ja osta selle raha eest korter. Tervislik seisund on tal suhteline, kuid silmanägemine on läinud kehvemaks. Ta on nägemisega seonduvalt vanglas pöördunud arsti poole. Ta ootas 3 kuud, arst käis vaatas ja ütles, et vanglas ei saa ta midagi teha. Vabaduses peab ta minema haiglasse. Kehtivaid karistusi on tal 2. Alaealisi lapsi on tal 3, kes kõik on tema ülalpidamisel. Käesoleval ajal kannab ta karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kui kohus ta vabastab, siis lubab ta täita kõiki kriminaalhoolduse tingimusi. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Dmitri Belovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuurile teadaolevatel asjaoludel ei välista prokuratuur, vaatamata vangla seisukohale, Dmitri Belovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Küllike Namm leidis, et kohtuotsusest ei ole näha, milles isikut süüdistatakse. Otsuses ei ole tegusid, ei ole kokkuleppeid. Peab tähelepanu pöörama sellele, millal need teod, mis päädisid süüdimõistva kohtulahendiga, on toime pandud. Väljapressimine oli toime pandud 2010, narkootiliste ainete käitlemine lõppes 2012, inkrimineeritud on kuritegelikku ühendusse kuulumist, periood oli 2015 kuni kinnipidamiseni. Kuritegelik ühendus sai lõpu 2015. aasta lõpus, kui teised selle liikmed kinni

peeti. Vahepeal oli kriminaalmenetlus, kus Dmitri Belov esimeses astmes õigeks mõisteti ja edasi süüdi mõisteti ja siis olid viited, et kuulub kuritegelikku ühendusse. Sellest karistusest vabanes ta 2011. Enne seda oli tema elukäik laitmatu. Varasemad kuriteod on kehtivuse kaotanud ja neile enam viidata ei saa. Kuna tegelikkuses kaeti viimase karistusega need teod, mille eest ta oli juba vangistust kandnud, siis kokkuleppemenetluse otsuse kohaselt tegelikult Dmitri Belov ühtegi uut tegu toime ei pannud. Kaitsja selgitas, et tugevdatud järelevalvega osakond a pannakse isikud, keda süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises sõltumata sellest, millised on teod ja karistused. Kui isikul on süüdistus KarS § 255, 256 järgi, siis vangla ei toeta mitte ühegi isiku vabastamist. Kui hakkame vaatama ja võtame konkreetse kinnipeetava isiku iseloomustuse, siis tegelikult osa iseloomustusest on täielikult vastuolus sellega, mis teises osas on välja toodud. Protsentide arvestamisel on lähtutud narkootikumide tarvitamisest, alkoholi tarvitamisest, kui isik on avaldanud, et alates 2003. aastast alkoholi ei tarvita, kuritegelikest suhetest. Viide sellele, et on karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, kui isik väidab, et ta ühenduse liikmeid ei tundnud, siis kuritegelikud suhted ei saa olla määravad uute kuritegude toimepanemisel. Sellele väitele tuginedes mitte toetada vabastamist on kummastav. Vangla ütleb, et ohtlikkus väljendub siis, kui tarvitab sõltuvusaineid, kui isikul tekivad majanduslikud raskused. Samas on isiku majanduslik olukord hinnatud rahuldavaks. Kummastav on viimane lause, et isik on kuritegeliku ühenduse liige. Isik on vangis olnud 2 aastat ja 3 kuud ning käsitleme teda ikkagi kuritegeliku ühenduse liikmena. Kui vangla on lähtunud neist asjaoludest, siis protsentide arvestus ja hinnangu andmine ei ole tõepärane ja õige. Järeldustena saame öelda, et isik on vangistuses käitunud seaduskuulekalt. Vaatamata sellele, et tervis ei võimalda alati tööd teha, on ta töötanud majandustöödel. Puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on täitmiskava täitnud. Seega on isik teinud vangistuses viibides järeldused, millest saab kohus omakorda teha järelduse, et karistus on juba mõju avaldanud. Isikul on karistust kanda vähem kui 2 aastat. See ei ole ebamõistlikult pikk aeg, mis katseajale alludes peaks mööduma. Riik säilitab isiku üle kontrolli odavamate vahenditega ning isik saab tõestada, et saab vabaduses oma eluga hakkama. Uue kuriteo toimepanemise protsent on erinevate kohtulahendite kohaselt miski, millel tegelikult reaalselt kontrollitav alus puudub. Kohus ega isik, kelle suhtes see on koostatud, ei saa kontrollida, kas see protsent on õige, sest lähteandmed, millel see põhineb, ei ole teada ja sellest johtuvalt ei ole need kontrollitavad. Mis puudutab vabastamist, siis tegelikult on isikul olemas elukoht, toetav perekond, abikaasa, 3 alaealist last ja töökoht. Kaitsja hinnangul on käesoleval juhul, arvestades isiku tervislikku seisundit, kõik alused isiku vabastamiseks. Kaitsja suhtles ka kokkuleppe sõlmimisel osalenud prokurör Antti Aitseniga, kes on küll isapuhkusel, kuid kes avaldas, et tal ei ole ühtegi vastuväidet sellele, et Dmitri Belov vabastatakse. Eeltoodust tulenevalt palus kaitsja taotlus rahuldada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Belovi võib 4 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tema suhtumine ametnikesse on positiivne. Samuti on ta aktiivselt osalenud vestlustel inspektorkontaktisiku ja psühholoogiga kuritegeliku käitumise ja väärtushinnangute teemal ning käib kunstiringis. Kinnipeetav osaleb ka vangla tööhõives, töötades majandustöödel koristajana.

Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head ja toetavad vabanemist. Tal on kindel alaline elukoht koos abikaasa ja 3 alaealise lapsega ridaelamus, kus elas ka enne vangistust. Abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku isiku elama asumiseks tema juures ja seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx , mis tagab talle ka kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi iseloomustuse kohaselt oli kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust kriminaalne tulu, on ta varem ametlikult töötanud ning omanud ka sissetulekut. Lisaks väärib märkimist, et isikul puuduvad tasumata rahalised nõuded ning lähedased on nõus teda vajadusel materiaalselt ja moraalselt toetama. Kuigi kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab kriminaalsele tutvusringkonnale, kuulub isiku enda sõnul tema suhtlusringkonda ka seaduskuulekaid isikuid, kes talle positiivset mõju avaldavad. Eeltoodust tulenevalt tuleks kohtu hinnangul anda Dmitri Belovile võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 13.09.2020. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Dmitri Belov viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel Dmitri Belovile katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o 13.09.2020 ning kohaldab talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p -des 2,21,4,7,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.