Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi Roman Susi KarS § 209 lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg 2 p 1, 3) järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 07.01.2015.a, s.o 1 (üks) päev, kandmisele jääb 3 (kolm) aastat, 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Roman Susi ei pane 4- (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tunnistada süüdi Toomas Viktorov KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Toomas Viktorov ei pane 4- (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tunnistada süüdi Kaspar Kivi KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Kaspar Kivi ei pane 4- (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Mõista Mario Mägi KarS § 209 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Tunnistada süüdi Mario Mägi KarS § 209 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 16.05.2017.a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata rahalise karistusega summas 1 140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud ja rahalise karistuse 1 140 eurot. KarS § 64 lg 2 kohaselt kuulub rahaline karistus täideviimisele iseseisvalt. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Mario Mägi ei pane 2- (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Mõista Andrus Korp KarS § 209 lg 2 p 2, 3 (alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg 2 p 3, 4) järgi esitatud süüdistuses õigeks. Tsiviilhagid Rahuldada Swedbank Liising AS tsiviilhagi Roman Susi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Roman Susilt kannatanu kasuks välja 57 495,55 eurot (sama summa on välja mõistetud Vassili Zagurskilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2929). Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele, märkides selgitusena „ krim.asi 1-17-4798, tsiviilhagi“. Rahuldada Luminor Liising AS tsiviilhagi Toomas Viktorovi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Toomas Viktorovilt kannatanu kasuks välja 100 558,64 eurot (sama summa on välja mõistetud Vassili Zagurskilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2929). Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele, märkides selgitusena „ krim.asi 1-17-4798, tsiviilhagi“. Rahuldada United Shipping OÜ tsiviilhagi Kaspar Kivi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Kaspar Kivilt kannatanu kasuks välja 88 944,80 eurot (sama summa on välja mõistetud Vassili Zagurskilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2929). Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr EE847700771002091621, märkides selgitusena „ krim.asi 117-4798, tsiviilhagi“.“. Kannatanu Ideal OÜ poolt esitatud tsiviilhagi Mario Mägi vastu rahuldada täies ulatuses, s.o summas 9 482,92 eurot, millele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjusummalt 9 482,92 eurot alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni ja kannatanu valitud esindajale makstud tasu summas 4 485,75 eurot, millele lisandub viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, 8, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi Mario Mägilt kannatanu kasuks (sama summa on välja mõistetud Vassili Zagurskilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2929), mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele, märkides selgitusena „ krim.asi 1-17-4798, tsiviilhagi“. Kannatanu BAS Trucks B.V tsiviilhagi Andrus Korbi vastu varalise kahju hüvitamiseks, mis koosneb põhinõudest summas 48 000 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivistest summas 9 160,17 eurot, viivised alates 27.10.2016.a TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning kannatanu valitud esindajale makstud tasu summas 3 451,60 eurot, jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata (sama summa on välja mõistetud Vassili Zagurskilt Harju Maakohtu otsusega nr 1-182929). Selgitada, et kannatanul BAS Trucks B.V-l on õigus esitada tsiviilhagi Andrus Korbi varalise kahju nõudes uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Storent OÜ tsiviilhagi 16 600 euro varalise kahju nõudes Roman Susi vastu jätta KrMS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata (sama summa on välja mõistetud Vassili Zagurskilt ja Risto Tomingaselt Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2929).

Menetluskulud Roman Susilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel  

sundraha 750 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 3 090 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 320 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ülejäänud osa määratud kaitsjale makstud tasudest, s.o 3 913,20 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Toomas Viktorovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel  

sundraha 750 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 2 208 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 246,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ülejäänud osa määratud kaitsjale makstud tasudest, s.o 1 584 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kaspar Kivilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel  

sundraha 750 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 2 442 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 266 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank,

EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ülejäänud osa määratud kaitsjale makstud tasudest, s.o 1 658,88 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Mario Mägilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel  

sundraha 750 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 2 616 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 280,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ülejäänud osa määratud kaitsjale makstud tasudest, s.o 610,56 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asitõendid CD-plaadid (asuvad kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 14.09.2018.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

1214.002938 summas 1 999,39 tasumata. Sellise tegevusega tekitas Roman Susi Vassili Zagurski kihutamisel Bauhof Group AS-le varalise kahju summas 3 407,99 eurot. Seega pani Roman Susi Vassili Zagurski kihutamisel toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses ning isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 on Roman Susi kirjeldatud tegevus karistatav KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kui Vassili Zagurski kihutamisel teisele isikule suures ulatuses varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse.

27.05.2014 – 27.05.2014 arve nr 39893 summas 16 750 eurot külmikpoolhaagise xxxx, reg.märk xxxx eest, ning 27.05.2014 arve nr 378374 summas 15 250 eurot sadulauto xxxx, reg.märk xxxx, eest. Sellise tegevusega lõid Andrus Korp ja Vassili Zagurski, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, Hollandi äriühingule BAS Trucks B.V teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et sõidukid – sadulauto Xxxx, reg.märk xxxx, ja külmikpoolhaagis xxxx, reg.märk xxxx, on registreeritud Truija Investeeringud OÜ nimele ning sõiduk xxxx, reg.märk xxxx, on registreeritud Truija Investeeringud OÜ kontserni kuuluva äriühingu nimele. Samuti kinnitasid Andrus Korp ja Vassili Zagurski, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, Hollandi äriühingule BAS Trucks B.V, et eeltoodud sõidukite liisingmaksed on tasutud, liisinguandjaks oleval äriühingul ei ole nõudeid ning sõidukid ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. Ühtlasi kohustusid Andrus Korp ja Vassili Zagurski, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, kõik nimetatud sõidukid Hollandi äriühingule BAS Trucks B.V üle andma hiljemalt 03.juunil 2014. Eksimusse sattunud Hollandi äriühing BAS Trucks B.V tasus Andrus Korbi ja Vassili Zagurski poolt esitatud arved 20.05.2014 summas 16 000 eurot ning 28.05.2014 summas 32 000 eurot oma Hollandi pangas xxxx olevalt pangakontolt nr xxxx Truija Investeeringud OÜ pangakontole nr xxxx Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Tegelikult ei olnud Andrus Korbil ja Vassili Zagurskil algusest peale kavatsust nimetatud sõidukeid Hollandi äriühingule BAS Trucks B.V müüa. Samuti polnud neil võimalust sõidukeid müüja, kuna need ei kuulunud Truija Investeeringud OÜ-le ning sõiduki omanikud ei olnud volitanud Vassili Zagurskit, Andrus Korpi ega ka kedagi kolmandat sõidukeid müüma. Käesoleva ajani ei ole Vassili Zagurski ja Andrus Korp ühtegi ülalnimetatud sõidukitest Hollandi äriühingule BAS Trucks B.V üle andnud. Hollandi äriühingult BAS Trucks B.V Truija Investeeringud OÜ-le 21.05.2014 ja 29.05.2014 pettuse tulemusena laekunud rahast, 48 000 eurost, käsutas Vassili Zagurski 44 700 eurot, Roman Susi poolt temale üle antud Truija Investeeringud OÜ-le kuuluvaid pangakaarte ja internetipanga paroole kasutades, järgmiselt: 21.05.2014 kell 13:48:58 võttis 1 000 eurot sularahas välja sularahaautomaadist EYP00007 (Smuuli tee 43, Tallinn); 21.05.2014 kell 13:49:31 võttis 1 000 eurot sularahas välja sularahaautomaadist EYP00007 (Smuuli tee 43, Tallinn); 21.05.2014 kell 13:50:07 võttis 1 000 eurot sularahas välja sularahaautomaadist EYP00007 (Smuuli tee 43, Tallinn); 21.05.2014 kell 13:50:40 võttis 1 000 eurot sularahas välja sularahaautomaadist EYP00007 (Smuuli tee 43, Tallinn); 21.05.2014 kell 13:51:52 võttis 500 eurot sularahas välja sularahaautomaadist EYP00007 (Smuuli tee 43, Tallinn); 21.05.2014 kandis edasi Toomas Viktorovi arvelduskontole nr xxxx 3 000 eurot; 21.05.2014 kandis edasi M K arvelduskontole nr xxxx 3 300 eurot; 21.05.2014 kandis edasi S A arvelduskontole nr xxxx 2 000 eurot; 22.05.2014 kell 00:27:37 võttis 1 000 eurot sularahas välja sularahaautomaadist EYP00030 (Maxima X Kasti 1, Märjamaa); 29.05.2014 kandis edasi Vilter Grupp OÜ arvelduskontole nr xxxx 22 000 eurot; 29.05.2014 kandis edasi S A arvelduskontole nr xxxx 4 000 eurot; 29.05.2014 kell 15:05:10 võttis 1 000 eurot sularahas välja sularahaautomaadist EYP00030 (Maxima X Kasti 1, Märjamaa); 29.05.2014 kell 15:05:44 võttis 1 000 eurot sularahas välja sularahaautomaadist EYP00030 (Maxima X Kasti 1, Märjamaa);

29.05.2014 kell 21:43:00 võttis 900 eurot sularahas välja sularahaautomaadist EYP00030 (Maxima X Kasti 1, Märjamaa); 30.05.2014 kell 10:22:15 võttis 500 eurot sularahas välja sularahaautomaadist HAN00456 (Orgita küla, Märjamaa); 30.05.2014 kell 13:06:15 võttis 750 eurot sularahas välja sularahaautomaadist HAN00202 (Pärnu mnt 67A, Tallinn); 30.05.2014 kell 13:06:47 võttis 750 eurot sularahas välja sularahaautomaadist HAN00202 (Pärnu mnt 67A, Tallinn). Sellise tegevusega tekitas Andrus Korp koos Vassili Zagurskiga Hollandi äriühingule BAS Trucks B.V varalise kahju summas 48 000 eurot. Seega pani Andrus Korp toime grupi poolt suures ulatuses varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 on Andrus Korbi tegevus karistatav KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kui teisele isikule grupi poolt suures ulatuses varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

Seega pani Toomas Viktorov toime grupi poolt teisele isikule suures ulatuses varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 209 lg 2 p 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ja et tema poolt juhitav osaühing soovib tõepoolest nimetatud sõidukit rentida ning kavatseb rendilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt täita. Eksimusse sattunud Osaühing Ideal väljastas Vlaslo OÜ nimele ettemaksuarve nr 1501401 summas 431,40 eurot, milline summa kattis rendiperioodi 12.07.2015 – 18.07.2015, ning andis sõiduki 12.07.2015 Mario Mägile üle aadressil Xxxx. Tegelikult ei olnud Mario Mägil algusest peale kavatsust tema poolt Vlaslo OÜ-le võetud rendilepingulisi kohustusi täita ega sõidukit Osaühingule Ideal tagastada. Kohtueelses menetluses kindlaks tegemata ajal, kuid mitte varem kui 12.07.2015, ja kindlaks tegemata kohas andis Mario Mägi sõiduki valduse ja kontrolli sõiduki üle Vassili Zagurskile. Vassili Zagurskilt saadud juhiste alusel jättis tema nii ettemaksuarve nr 1501401 summas 431,40 eurot kui ka ülejäänud renditasu maksmise kohustuse täitmata. 13.07.2015 kell 18:31:39 ületas nimetatud sõiduk Ikla piiripunkti suunaga Läti Vabariigi poole. Andmed antud sõiduki Eesti Vabariiki saabumise ning selle asukoha kohta puuduvad. Käesoleva ajani ei ole Mario Mägi ülalnimetatud sõidukit Osaühingule Ideal üle andnud ega renditasu tasunud. Sellise tegevusega tekitas Mario Mägi Vassili Zagurski kihutamisel AS-le SEB Liising varalise kahju summas 36 000 eurot väljapetetud sõiduki väärtuse näol ning Osaühingule Ideal varalise kahju summas 4 482,92 eurot tasumata jäetud renditasu näol. Seega pani Mario Mägi toime Vassili Zagurski kihutamisel teisele isikule suures ulatuses varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ole Toomas Viktorov ega Vassili Zagurski nimetatud sõidukeid Nordea Finance Estonia AS-le üle andnud ega liisingumakseid tasunud. Seega tekitas Toomas Viktorov koos Vassili Zagurskiga Nordea Finance Estonia AS-ile varalise kahju kogusummas 118 200 eurot. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et rendilepingute sõlmimise ajal oli Toomas Viktorov Nordbygg OÜ seaduslik esindaja. Nimetatud asjaolu on tõendatud süüdistatava Toomas Viktorovi poolt 21.01.2016.a, 18.03.2016.a ning 18.03.2016.a kohtueelses menetluses antud ütlustega, mis on prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel kohtus avaldatud. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta Nordbygg OÜ-s juhatuse liige kuni 2015.a juulini, osanik on ta ettevõttes edasi. Äriühingu tegevusalaks oli ehitus, hiljem tuli juurde transport. Enne teda oli juhatuse liige A R, tema ostis äriühingust 50%, teine 50% kuulus A Rle. Äriühingul ei olnud ruume ega töötajaid, raamatupidajat. Plaan oli, et äriühing hakkab tegutsema, kuid töö ei laabunud. 2015.a veebruaris helistas talle Vassili Zagurski, kes küsis temalt, kas tal on korralikku firmat müüa. Tema vastas, et tal on korralik firma, kuid müüa ei soovi. Toomas Viktorovi ütlusi kinnitavad ka tunnistajate M. O, R. K ja A. R kohtus antud ütlused, kes kõik kinnitasid, et Nordbygg OÜ seaduslik esindaja oli T. Viktorov. Tunnistaja O S andis kohtus ütlusi ka selle kohta, et Toomas Viktorov on saanud tema käest kätte D Ii isikudokumendid, seda, kuidas see kõik toimus, ta täpselt ei mäleta. Isikudokumendid anti T. Viktorovile üle tunnistaja autos, sest olid koos D Iiga. Dokumendid anti üle seoses sellega, et objekt maksab palju ja selle tõttu on vaja dokumente, et ei oleks probleeme, see oleks võlgadeta. Jutuajamine võis olla seoses sellega, et tihti viivitatakse rahadega ja ei maksta, võib-olla oli selline pakkumine, et viia kedagi neist sisse nende firmasse, et saaksid kontrollida raha laekumist, et see jõuaks nendeni, kuid mingisuguseid kokkuleppeid firma müümise kohta ei olnud. D Ii ID-kaardi ja Pin-koodi andis Toomas Viktorovile üle tunnistaja, oli NewWindows dokumentide pakett, kus oli firma, raamatupidamine, ID-kaart ja internet. Ivanov andis need tunnistajale ning tunnistaja andis need T. Viktorovile. Päeva või kahe pärast anti neile dokumendid tagasi ja miks kokku ei lepitud midagi, ta ei mäleta. Tunnistaja D I andis kohtus ütlusi, et süüdistatavatest kedagi ei tunne, teab O St, kellega neil oli väikelammutusfirma. Tema oli seal arvel xxxx, kuid faktiliselt oli xxxx. Firmanimi Nordbygg OÜ on tuttav, kuid ta enam isegi ei mäleta, mis oli tema firmanimi, kuna see vahetus sada korda. Xxxx projektiga oli ainult jutuajamine, aga rohkemat ei tea ning sellega tegeles O. Läbirääkimistele mindi oma autoga. See, kes pidas läbirääkimisi Xxxxl, sellel oli ameerika auto, kuid marki täpselt ei mäleta. Xxxx objektiga seoses läks tunnistaja ID-kaart teiste isikute kätte, kes pakkusid neile objekti, kuna taheti kontrollida neid firmasid. ID-kaardi üleandmine toimus autos, kus viibis peale tema ka O ja tööandja, keda ta ei tea. Kas ka ID-kaardiga läksid üle Pin-koodid, seda ta ei tea, rohkem dokumente üle ei läinud. ID-kaardi sai tagasi siis, kui ta kaotas passi ja küsis oma kaarti tagasi, see võis olla võib-olla pool aastat mujal. Kaardi sai tagasi Oilt. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta esimest korda teada, et ta on Nordbygg OÜ juhatuse liige kuskil sügise lähedal. O Sga toimus koostöö seniajani, kuni kõik inimesed laiali jooksid ning see toimus ajaliselt umbes samal ajal, kui ta sai teada, et ta on Nordbygg juhatuses. Asjaolu, et Toomas Viktorov oli Nordbygg OÜ seaduslik esindaja, on tõendatud ka kohtule esitatud ja uuritud järgmiste kirjalike tõenditega. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükiga Nordbygg OÜ kohta seisuga 29.09.2015.a, mis tõendab, et Nordbygg OÜ juhatuse liikmeks alates 11.02.2015.a kuni 16.07.2015.a oli Toomas Viktorov. Samuti on Toomas Viktorov äriühingu ainuosanik alates 07.07.2015.a. Samuti oli äriühingu juhatuse liikmeks alates 27.02.2012.a kuni 16.07.2015.a A R ning alates 16.07.2015.a D I (VII kd, tlk 107-108). Nordbygg OÜ ainuosaniku otsuse 15.07.2015.a kinnitatud väljatrükiga, mis tõendab Nordbygg OÜ ainuosaniku Toomas Viktorovi poolt 15.07.2015.a otsuse vastuvõtmist lisada Nordbygg OÜ juhatuse liikmeks D I, kustutada registrist juhatuse liikmed A R ja Toomas Viktorov, samuti määrata firmale uus aadress xxxx ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon tervikuna 15.07.2015.a (VII kd, tlk 109-110). Tallinna kohtutäituri A P 07.07.2015.a nr 024/2004/159 teatega osa võõrandamise kohta kinnitatud väljatrükk, mis tõendab kohtutäituri poolt Harju Maakohtu Registriosakonnale teate edastamist Nordbygg OÜ osa (nimiväärtus 1254 eurot) võõrandamise kohta Toomas Viktorovile (VII kd, tlk 111). Vara enampakkumise akti 06.07.2015.a täiteasjas nr 024/2004/159 kinnitatud väljatrükiga,

mis tõendab Toomas Viktorovi poolt Nordbygg OÜ osa (nimiväärtusega 1254 eurot) omandamist enampakkumisel alghinnaga 500 eurot (VII kd, tlk 112-115). AS SEB Pank 12.10.2015.a vastus nr 112-2-6/K15783006 uurimisasutuse 29.09.2015.a nõudekirjale nr 3.2-1/28210-1 (VII kd, tlk 116-118) koos selle juurde kuuluva CD-plaadiga, millest nähtub, et AS SEB Pank edastas uurimisasutuse nõudekirjale vastusena Nordbygg OÜ pangakonto nr xxxx ja Toomas Viktorovi pangakontode nr xxxx väljavõtted ja IP-aadresside logifailid; Toomas Viktorov omab Nordbygg OÜ kontode kasutusõigust. Muu hulgas nähtub esitatud tõendist, et 16.06.2015.a on Toomas Viktorov oma isiklikult pangakontolt tasunud kohtutäitur A Pile tagatisraha 50 eurot oksjonil osalemise eest ning 450 eurot 07.07.2015.a Nordbygg OÜ osa ostmise eest. Nordbygg OÜ kontoväljavõttelt nähtub, et 06.04.2015.a on tasutud Nordea Finance Estoniale 9 907,20 eurot, mis on liisingulepingu nr xxxx esimene osamakse (VII kd, tlk 119-122, 99). Citadele Bank Eesti filiaali 01.10.2015.a vastus nr 26/06-02/151009 uurimisasutuse järelepärimisele 29.09.2015.a nr 3.21/28232-1 (VII kd, tlk 128-130) koos selle juurde kuuluva CD-plaadiga, millest nähtub, et OÜ Nordbygg omab AS Citadele Banka Eesti Filiaalis arvelduskontot alates 05.03.2015.a ning Nordbygg OÜ allkirjaõiguslik isik alates konto avamisest on Toomas Viktorov. Nordbygg OÜ-le on väljastatud Toomas Viktorovi nimele deebetkaart nr xxxx ja krediitkaart nr xxxx, mis on blokeeritud alates 12.06.2015.a. Nordbygg OÜ on sõlminud internetipanga lepingu, kus volitatud kasutaja on Toomas Viktorov kasutajatunnusega tviktorov ja kasutamiseks ID kaart (VII kd tl 131133). AS Eesti Krediidipank 15.10.2015.a vastus nr 19-2/18037-KH uurimisasutuse 01.10.2015.a nõudekirjale nr 3.2-1/28730-1 (VII kd, tlk 137-139) koos selle juurde kuuluva CD-plaadiga, millest nähtub, et Nordbygg OÜ omab AS-is Eesti Krediidipank maksekontot nr xxxx, mille käsutusõigus kuulub alates 10.04.2015.a Toomas Viktorovile. T. Viktorov omab allkirjaõigust Nordbygg OÜ konto kasutamiseks (VII, tlk 140-143). Citadele Bank Eesti filiaali 05.06.2015.a vastus nr 26/06-02/1506158 uurimisasutuse 03.06.2015 järelepärimisele nr 3.2-1116907-1 koos selle juurde kuuluva CD-plaadiga, mis tõendab, et Toomas Viktorov omab allkirjaõigust Nordbygg OÜ kaardikonto nr xxxx ja krediitkaardikonto nr xxxx juures ning ligipääsu kontodele internetipanga kaudu ID-kaardiga (III kd, tlk 52-55). Seega on eelnevate tõenditega tõendatud, et Toomas Viktorov oli liisingulepingute sõlmimise hetkel Nordbygg OÜ seaduslik esindaja. Samuti puudub vaidlus ka selle üle, et Toomas Viktorov on Nordbygg OÜ nimel sõlminud liisingulepingu nr xxxx, mille kohaselt võttis Nordbygg OÜ Nordea Finance Estonia AS-lt liisingusse sadulveoki xxxx, reg.märk xxxx, tehasetähis xxxx, väärtusega 70 200 eurot ning liisingulepingu nr xxxx, millega võeti liisingusse roomikekskavaator xxxx, tehasetähis xxxx, väärtusega 48 000 eurot. Toomas Viktorovi kohtus avaldatud ütluste kohaselt pakkus V. Zagurski süüdistatavale välja, et ta suudab tema firma nimele võtta liisingut. Süüdistatav nõustus sellega, kuna Zagurskil oli välja pakkuda huvitavaid ideid, Zagurski lubas ka ise sõitma hakata ja tööd pidi palju olema. Zagurski pakkus, et liisingusse võiks võtta mitu autot, kuid süüdistatav sellega nõus ei olnud, nõustus ühe auto liisingusse võtmisega. Zagurski leidis auto ning nad käisid seda autot Xxxxs vaatamas. Koos Zagurskiga otsustati, et selle auto võtavad, Zagurski ütles ka, et selle xxxx, reg.nr xxxx, kohta on pangast positiivne vastus. Kes pangas asju ajas, seda süüdistatav ei tea, pangas pole tema käinud, taotlusi pole esitanud ega halduriga suhenud, liisingulepingule kirjutas ta digitaalselt alla, kaskokindlustuse tegi ta ise. Kõik dokumendid, mis olid seotud xxxx, olid valmis. Alguses seisis auto xxxx platsil, kuid siis viisid auto tasulisse parklasse xxxx, eesmärgiga, et Zagurski ei pääseks autole ligi. Umbes 2-3 nädalat hiljem helistas talle Zagurski, kes tahtis autot, et kärusid vedada. Koos käisid autol järgi ja ta andis auto Zagurskile üle. Mõnikord käis ta xxxx kontrollimas, et veenduda, kas auto on alles. Ükskord käisid koos Lätis, et viia tema haagis ära, haagis pandi parklasse, mis asus enne Riiat, tagasi tuldi xxxx, mis jäi Zagurski juurde xxxx hoovi. Kuna tööd ei olnud, siis Zagurski pakkus auto maha müüa ning Zagurski ütles, et tal on ostjad olemas Leedust. Leedu ostjatega saadi pärast Riiat kokku ning lepiti kokku xxxx hinnas, mis oli 60 000 eurot, maksed pidid toimuma ositi. Zagurski tuli xxxxx xxxx, kuna haagise rehve oli vaja vahetada. Auto ning haagis jäid xxxx ringtee ääres asuvasse rehvifirma parklasse. Mingil ajal, kui süüdistatav sealt mööda sõitis, siis auto oli kadunud, võtmed oli ta jätnud Zagurski palvel autosse, kuna Zagurskil oli vaja veel autoga toimetada. Umbes kuu aega hiljem sai ta aru, et midagi

on valesti, kuna firma arvele ei olnud laekunud Leedu ostjatelt oodatud esimest makset summas 15 000 eurot, kokku pidi olema neli makset. Zagurski ütles talle, et kõik on korras, kuid hiljem keeldus temaga kokku saamast. Seda, mis xxxx sai, seda süüdistatav ei tea. 2015.a mai alguses sõlmis süüdistatav liisingulepingu roomikekskavaatori xxxx soetamiseks ning tegi sissemakse umbes 10 000 eurot. Ekskavaator soetati, kuna Zagurski oli lubanud sellele tööd pikaks ajaks. Süüdistatav käis Caterpillari esinduses Sauel, kus vormistas paberil kättesaamise akti. Ekskavaatorit ta seal ei näinud, tema teada oli see Xxxx. Samuti nägi ta seda ekskavaatorit kuu aega hiljem Xxxx Zagurski sõbra juures. Roomikekskavaatoriga töötas Zagurski sõber, kes oli süüdistatavale tundmatu. Zagurski initsiatiivil vormistas ta xxxx rendilepingu, mille järgi jäi see kasutada VIPmatex OÜ-le. Selle ettevõtte ütles talle Zagurski. Samuti kontrollis süüdistatav selle ettevõtte juhataja Kaspar Kivi tausta ja see tundus normaalne. VIPmatexi poolt kirjutas lepingule alla Kaspar Kivi. Raha rendilepingu järgi ei laekunud, mistõttu ta helistas otse Kaspar Kivile, kes ei teadnud asjast midagi ja vastas, et sellel teemal tuleb Zagurskiga rääkida. Kaspar Kivi vastas, et ta on välismaal ja temaga kohtuda ei saa. Seda, mis ekskavaatorist edasi sai, seda ta ei tea. Enda elektronpostiaadressile ei ole ta seoses xxxx ja roomiksekskavaatoriga saanud ühtegi nõuet. Sügisel nägi ta, et Nordbyggi meilile oli tulnud inkassonõue. Zagurski keeldub temaga suhtlemast ning pangaga xxxx ja xxxx liisingute osas ei ole ta jõudnud suhelda. Tunnistaja M Oi ütluste kohaselt, on ta töötanud viimased 10 aastat OÜ-s Credit Ekspert, kus on tegelenud liisingutele kadunud vara tagastamisega. Nordbygg OÜ-ga on kokkupuude olnud seoses Nordea Liisinguga, kes andis 2015.a suvel tagastusse ühe xxxx veoki ja xxxx roomikekskavaatori, mis oli võetud Nordbygg OÜ-sse liisingusse, maksud ja lepingud olid lõpetatud ning vara ei olnud tagastatud. Juhatuse liikmeks ning käendajaks oli Toomas Viktorov. Tunnistaja R Ki ütluste kohaselt oli umbes paar aastat tagasi selline ettevõte nagu Nordbygg, mis võttis Nordea Finnace Estonia Liisingust liisingusse kaks liisingvara – xxxx veoki ja xxxx rasketehnika. Tunnistaja M K andis kohtus ütlusi, et Vassili Zagurskit ja Toomas Viktorovi teab ning Nordbygg OÜ on kuskil kaks aastat tagasi olnud nende klient xxxx, mis tegeleb veoautode müügiga. Nordbygg OÜ-ga on kokkupuude olnud seoses asjaoluga, et Nordbygg OÜ ostis neilt auto xxxx ja haagise. Tunnistaja ütluste kohaselt tuleb tavaliselt inimene kontorisse, valib auto välja või on ta selle eelnevalt internetist välja valinud ja siis tuleb sellega tutvuma platsile aadressil xxxx. Tunnistaja ütluste kohaselt käis tema mäletamist mööda autot valimas Toomas Viktorov, meelde jäi see seoses asjaoluga, et mõlemad on xxxx pärit. Samuti lisas tunnistaja, et Vassili Zagurski on käinud xxxx kontoris kohvi joomas, temale tunnistaja otseselt midagi müünud ei ole, vaid käis kaasas nendega, kes ostsid. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud dokumendi koopia, mis on isikutuvastamise dokument (süüdistusakti punkt nr 14.173). Tunnistaja andis dokumendi kohta ütlusi, et seda nõuavad liisingud kliendi tuvastamiseks ning tema tuvastas Toomast tõenäoliselt mingi tehnika vastuvõtuga seoses. Kuupäev 18.03.2015.a võis olla see sama tehing seoses xxx. Samuti esitas prokurör KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks ülekuulamisega võetud tehnilise passi koopia. Tunnistaja ütluste kohaselt võis see väljalaske aastaga 2011 xxxx olla see sama, mille kohta ta on ütlusi andnud.Tunnistaja V T poolt antud ütluste kohaselt töötas ta 2015.a kevadel xxxx Wihur AS-is kasutatud masinate müügimehe ja rendi müügijuhina. Tegeleti rasketehnika müügiga. Vassili Zagurski nimi on tuttav. Samuti on tunnistajale tuttav äriühing Nordygg, kuna neile müüdi ekskavaator ning see võis olla xxxx. Tunnistaja ütluste kohaselt toimub ekskavaatorite müük selliselt, et kui klient netist või kusagilt leiab nende kuulutuse, siis tuleb ta kohale, tehakse pakkumine sellele, mis klient on välja valinud, läheb panka või siis saadavad nemad kliendi dokumendid panka, kui pangast tuleb positiivne vastus, siis müüvad maha. Seoses tehingutega küsitakse alati firma bilanssi ja teisi vajalikke dokumente. Caterpillari masin müüdi maha, kui pangast tuli jaatav vastu. Tunnistaja andis ütlusi, et saalis viibivatest inimestest tunneb ta ära Toomas Viktorovi, kuna tema käis Nordbygg müügilepingule alla kirjutamas ning tehingu tegemise puhul kingiti talle Caterpillari saapad. Samuti kingiti saapad ka Vassili Zagurskile, kelle tunnistaja nägupidi kohtusaalis ära tunneb. Tunnistaja ütluste kohaselt oli temale teadaolevalt Nordbygg OÜ-s Viktorov firma omanik ja Zagurski kohta eeldas, et ta on operaator. Füüsiliselt valis välja tehnika Zagurski. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendi nr 14.169,

mis on Caterpillari müügist tehtud pilt. Tunnistaja ütluste kohaselt tunneb ta tõendis ära pakkumise vormi, mis on masina pakkumine. Sellise tegi firmale, kes tahtis masinat osta. Samasugused pakkumised saadavad nad panka, et pank saaks teha edasi oma asju. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendi nr 14.161.5, mis on käendusleping. Tunnistaja andis ütlusi, et tegemist on käenduslepinguga, kuid antud käenduslepingu asjaolusid tunnistaja ei mäleta, samuti ei meenu, et ta oleks käenduslepingut teinud antud tehingu puhul. Toomas Viktorovi poolt liisinglepingute sõlmimine on tõendatud ka järgmiste kohtus uuritud kirjalike tõenditega. Nordea Finance Estonia AS ja Nordbygg OÜ vahel sõlmitud liisinguleping nr xxxx ja digitaalallkirjade kinnituslehe kinnitatud väljatrükiga, mis tõendab, et Nordea Finance Estonia AS (liisinguandja) ja Nordbygg OÜ (liisinguvõtja) sõlmisid 11.03.2015.a liisingulepingu nr xxxx, millega liisinguandja liisis liisinguvõtjale Scanbalt Trucks OÜ poolt müüdava sadulveoki xxxx, tehasetähis xxxx, väärtusega 58 500 eurot (ilma käibemaksuta), samuti seda, et Nordbygg OÜ nimel allkirjastas lepingu Toomas Viktorov. Ühtlasi nähtub lepingust, et liisinguandja ja Toomas Viktorovi vahel on tagatisena sõlmitud käendusleping (VII kd, tlk 83-86). Maksegraafikuga lepingule nr xxxx, mis tõendab Nordea Finance Estonia AS ja Nordbygg OÜ vahelise liisingulepingu nr xxxx alusel tehtavate liisingumaksete suurust ja perioodilisust (48 kuud), samuti seda, et Nordbygg OÜ nimel allkirjastas maksegraafiku Toomas Viktorov (VII kd, tlk 87-88, 82). Nordea Finance Estonia AS ja Nordbygg OÜ vahel sõlmitud liisinguleping nr xxxx ja digitaalallkirjade kinnituslehe kinnitatud väljatrükiga, mis tõendab, et Nordea Finance Estonia AS (liisinguandja) ja Nordbygg OÜ (liisinguvõtja) sõlmisid 11.03.2015.a liisingulepingu nr xxxx, millega liisinguandja liisis liisinguvõtjale Wihuri AS poolt müüdava roomikekskavaatori xxxx, tehasetähis xxxx, maksumusega 40 000 eurot (ilma käibemaksuta), samuti seda, et Nordbygg OÜ nimel allkirjastas lepingu Toomas Viktorov. Ühtlasi nähtub lepingust, et liisinguandja ja Toomas Viktorovi vahel on tagatisena sõlmitud käendusleping (VII kd, tlk 94-98). Maksegraafikuga lepingule nr xxxx, mis tõendab Nordea Finance Estonia AS ja Nordbygg OÜ vahelise liisingulepingu nr xxxx alusel tehtavate liisingumaksete suurust ja perioodilisust (48 kuud), samuti seda, et Nordbygg OÜ nimel allkirjastas maksegraafiku Toomas Viktorov (VII kd, tlk 99-100, 9495). Tunnistaja V T poolt 03.02.2016.a ülekuulamisel üle antud pakkumisega ekskavaatori Xxxx kohta kinnitatud väljatrükk, mis tõendab ekskavaatori Xxxx, tehasetähis xxxx, tehnilisi näitajaid ja Wihuri AS-i poolt pakkumises nimetatud hinda 40 000 eurot, millele lisandub käibemaks (VII kd, tlk 184). Tunnistaja V Tle äratundmiseks esitamise protokoll 13.01.2016.a koos fototabeliga, mis tõendab, et V T tundis Toomas Viktorovi ära kui isiku, kes oli Wihuri AS-i klient ja kes ostis roomikekskavaatori ja kellele ta väljastas roomikekskavaatori ostu puhul saapad (VII kd, tlk 181183). Tunnistaja V Tle äratundmiseks esitamise protokoll 03.02.2016.a koos fototabeliga, mis tõendab, et V T tundis ära isiku, kes käis Wihuri AS-i kontoris ja tundis huvi ekskavaatori Xxxx vastu ja kes hiljem koos Toomas Viktoroviga sai ekskavaatori kätte, äratuntuks osutus Vassili Zagurski (VII kd, tlk 185-187). 05.01.2015.a läbiotsimisprotokollist ning selle lisadeks olevatest fototabelitest ja dokumentidest nähtub, et T. Viktorovi elukoha läbiotsimisel 05.01.2015.a xxxx, võeti ära mh T. Viktorovi ja Nordbygg vaheline käendusleping (VII kd, tlk 150-160), mille käenduslepingu nr xxxx kinnitatud koopiast nähtub, et 06.04.2015.a sõlmisid käendaja Toomas Viktorov ja liisinguandja Nordea Finance Eesti AS käenduslepingu, mille kohaselt Toomas Viktorov vastutab Nordea Finance Eesti AS-i ees kõigi Nordbygg OÜ kohustuste eest, mis tulenevad liisingulepingust nr xxxx (roomikekskavaator Xxxx, tehasetähis xxxx). Leping on allkirjastatud 06.04.2015.a käsikirjaliselt Toomas Viktorovi poolt (VII kd, tlk 163-165). Seega on nii süüdistatava enda, kui ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ja kirjalike tõenditega tõendatud, et süüdistuses nimetatud liisingulepingud sõlmis süüdistatav Nordbygg OÜ nimel isiklikult, kuid ühiselt ja kooskõlastatult koos V. Zagurskiga. Antud episoodis süüdistatav end süüdi ei tunnista, kuna tal ei olnud kuritegelikku plaani ning soovis sõidukid tööle panna. Kohus on seisukohal, et varakäsutus kannatanu poolt on tehtud eksimuses olles ning süüdistatava eesmärgiks oli varalise kasu saamine. Eelnevalt on tõendatud,

et Nordbygg OÜ seaduslik esindaja oli Toomas Viktorov, kes sõlmis äriühingu nimel kannatanuga liisingulepingud. Liisingulepingud sõlmiti V. Zagurski ettepanekul, kuna viimane lubas tööd. Ka liisinguesemeid käidi koos vaatamas. Seega toimus liisingulepingute sõlmimine kooskõlastatult V. Zagurskiga. Näitamaks kannatanule, et ta soovib lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt täita, tasus T. Viktorov liisingulepingust xxxx tuleneva esimese osamakse summas 9 907,20 eurot, mis on tõendatud Nordea Finance Estonia AS volitatud esindaja R. Ki 13.01.2016.a e-kirjast menetlejale koos Nordea Finance Estonia arvete kinnitatud koopiatega (VII kd, tlk 169) kui ka AS SEB Pank 12.10.2015.a vastusega nr 112-2-6/K15783006 uurimisasutuse 29.09.2015.a nõudekirjale nr 3.2-1/28210-1, millest nähtub, et AS SEB Pank edastas uurimisasutuse nõudekirjale vastusena Nordbygg OÜ pangakonto nr xxxx väljavõtted ja Nordbygg OÜ kontoväljavõttelt nähtub, et 06.04.2015.a on tasutud Nordea Finance Estoniale 9 907,20 eurot, mis on liisingulepingu nr xxxx esimene osamakse (VII kd, tlk 119-122, 99). Nimetatud osamakse tasumist on kinnitanud ka T. Viktorov. Samuti on tasutud liisingulepingust nr xxxx tulenev esimene osamakse summas 10 530 eurot, mis on tõendatud Nordea Finance Estonia AS volitatud esindaja R. Ki 13.01.2016.a e-kirjast menetlejale koos Nordea Finance Estonia arvete kinnitatud koopiatega (VII kd, tlk 170). Esimeste liisingute osamaksete teostamine võimaldas saada sõidukite valduse enda kätte ning viis liisinguandja eksimusse sellest, et süüdistatav tõepoolest soovib lepingust tulenevaid tingimusi täita. Pärast esimeste osamaksete teostamist oli kannatanul igasugune õigus eeldada, et süüdistataval on tahe lepingust tulenevaid tingimusi täita. Seega toimus kannatanu poolne varakäsutuse tegemine ehk sõidukite valduse üleandmine eksimuses olles. Liisinguesemete valduse üleandmine on tõendatud nii süüdistatava enda ütlustega kui ka tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega. Xxxx (reg.nr xxxx) käidi T. Viktorovi ütluste kohaselt järgi koos V. Zagurskiga, kellele andis hiljem üle ka sõiduki valduse. Xxxx seoses käis ta Caterpillari esinduses, kus vormistas paberil kättesaamisakti, kuid ekskavaatorit seal ei näinud, teadis, et see pidi olema Xxxx. 05.11.2015.a läbiotsimisprotokollist ja selle lisaks olevast dokumendist nähtub, et 05.11.2015.a toimetati läbiotsimine Toomas Viktorovi elukohas aadressil xxxx, mille käigus võeti ära vara (xxxx) vastuvõtu akt nr xxxx 1-l lehel, mis tõendab Nordea Finance Estonia AS ja Nordbygg OÜ vahelise liisingulepingu nr xxxx alusel roomikekskavaatori Xxxx, tehasetähis xxxx, valduse üleandmist Nordbygg OÜ-le, keda esindas Toomas Viktorov (VII kd, tlk 147-166). Caterpillariga seoses andis kohtus ütlusi ka tunnistaja J S, kes andis ütlusi, et Vassili Zagurskit tunneb, kuna elavad ühes külas. Tunnistaja andis ütlusi, et ta on Wihuri, mille nüüdne nimi on Esko, koostööpartner. Veab selle firma rasketehnikat ehk Catepillareid. Samuti on tunnistaja vedanud Xxxxe raskeveokeid ja ekskavaatoreid, kuid täpset aega ei oska öelda, sest tal endal on ka Catepillareid ja on ka kliente, kes on Xxxxt. Nimi V. T on tunnistajale tuttav, tema oli Wihur AS-is kasutatud rasketehnika müügiosakonna müüja või pealik. 2015.a kevadel käis ta Wihuri palvel xxxx ja talle pandi Catepillar tagasisõidul peale, kuna ta nagunii läks Xxxxe. V. T ütles talle, et masin on Wihur AS hoovis aadressil xxxx, kuhu ta sisse saab, siis ta ütles masina seerianumbri ja viis selle Xxxxe katlamaja peale, mida ehitatakse. Katlamaja asub xxxx, seda tunnistaja ei tea, mis firma selle ehitusega tegeles. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ekskavaatorit konkreetsele isikule üle ei andnud, viis selle sinna kohale. Liisinguesemete valduse üleminek on tõendatud ka vara vastuvõtuakti nr xxxx kinnitatud väljatrükiga koos digitaalallkirjade kinnituslehe kinnitatud väljatrükiga, mis tõendab Nordea Finance Estonia AS ja Nordbygg OÜ vahelise liisingulepingu nr xxxx alusel sõiduki Xxxx valduse üleandmist Nordbygg OÜ-le, keda esindas Toomas Viktorov, kes allkirjastas akti 11.03.2015.a (VII kd, tlk 89-91) ning vara vastuvõtuakt nr xxxx kinnitatud väljatrükiga koos digitaalallkirjade kinnituslehe kinnitatud väljatrükiga, mis tõendab Nordea Finance Estonia AS ja Nordbygg OÜ vahelise liisingulepingu nr xxxx alusel roomikekskavaatori Xxxx, tehasetähis xxxx, valduse üleandmist Nordbygg OÜ-le, keda esindas Toomas Viktorov ja kes allkirjastas akti 11.03.2015.a

(VII kd, tlk 101-103). Xxxx valduse üleminek Toomas Viktorovile on tõendatud ka tunnistaja M Ke poolt 23.02.2016.a ülekuulamisel üle antud dokumentidega (protokolli lisad) - Toomas Viktorovi ID-kaardi kinnitatud koopia ja sadulveoki Xxxx, tehasetähis xxxx, registreerimistunnistuse koopia, mis tõendab, et isik, kellele M K sadulveoki Xxxx, tehasetähis xxxx, valduse üle andis, oli Toomas Viktorov. ID-kaardi koopia õigsust on kinnitanud Toomas Viktorov 18.03.2015.a allkirjaga (VII kd, tlk 188-189). Seega on kannatanule tekkinud varaline kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud süüdistatava poolt varalise kasu saamise eesmärgil. Pärast esimeste osamaksete tegemist ei ole süüdistatav liisingulepingutest tulenevat maksekohustust täitnud ning samuti ei ole kuni käesoleva ajani kannatanu sõidukite valdust tagasi saanud. Nimetatud asjaolu on tõendatud järgmiste tõenditega. Nordea Finance Estonia AS-i lepingulise esindaja OÜ Credit Expert 08.09.2015.a kuriteokaebus koos lisadega, mille kohaselt Nordea Finance Estonia AS ning Nordbygg OÜ, keda esindas juhatuse liige Toomas Viktorov sõlmisid 11.03.2015.a liisingulepingu nr xxxx, mille esemeks oli sadulveok Xxxx, reg.nr xxxx. Liisingueseme maksumuseks oli 58 500 eurot. Samuti sõlmiti liisinguleping nr xxxx, mille esemeks oli roomikekskavaator Xxxx, maksumusega 40 000 eurot. Mõlema liisingueseme valdus anti liisingu võtjale üle 11.03.2015.a. 14.07.2015.a lõpetas liisingu andja mõlemad liisingulepingud seoses Nordbygg OÜ poolt tekkinud võlgnevusega ning soovis saada varad enda valdusesse. Mõlema vara asukoht on teadmata ning liisinguvõtja ei ole tagastanud varasid (VII kd, tlk 76-78). Liisingulepingu nr xxxx ülesütlemise teate 14.07.2015.a kinnitatud väljatrükk tõendab, et Nordea Finance Estonia AS ütles 14.07.2015.a üles Nordbygg OÜ-ga sõlmitud liisingulepingu nr xxxx seoses liisinguvõtja võlgnevusega. Tõendist nähtub, et seisuga 14.07.2015.a on liisinguvõtja lepingumaksete võlgnevus liisinguandja ees 16 799,61 eurot. Samuti nähtub, et kuivõrd liisinguandja ja Toomas Viktorovi vahel on sõlmitud käendusleping, siis käendaja ja liisinguvõtja vastutavad liisingulepingust tulenevate kohustuste eest solidaarselt (VII kd, tlk 9293). Liisingulepingu nr xxxx ülesütlemise teate 14.07.2015.a kinnitatud väljatrükk tõendab, et Nordea Finance Estonia AS ütles 14.07.2015.a üles Nordbygg OÜ-ga sõlmitud liisingulepingu nr xxxx seoses liisinguvõtja võlgnevusega. Tõendist nähtub, et seisuga 14.07.2015.a on liisinguvõtja lepingumaksete võlgnevus liisinguandja ees 9 474,50 eurot. Samuti nähtub, et kuivõrd liisinguandja ja Toomas Viktorovi vahel on sõlmitud käendusleping, siis käendaja ja liisinguvõtja vastutavad liisingulepingust tulenevate kohustuste eest solidaarselt (VII kd, tlk 104-105). Kinnitatud väljatrükk Nordea Finance Estonia AS volitatud esindaja R Ki 13.01.2016.a e-kirjast menetlejale koos Nordea Finance Estonia AS-i arvete kinnitatud koopiatega nähtub, et liisingulepingust nr xxxx tulenevalt on esitatud 6 arvet kogusummas 9474,50, mis on liisinguvõtja poolt tasumata ning millise summa moodustavad intress, viivised, kindlustuse finantseerimine ning liisingulepingust nr xxxx tulenevalt on esitatud 7 arvet kogusummas 16 799,61 eurot, mis on liisinguvõtja poolt tasumata ning millise summa moodustavad intress, viivised, kindlustuse finantseerimine. Samuti nähtub esitatud arvetest, et liisingulepingust nr xxxx on tasutud esimene osamakse summas 10 530 eurot ning liisingulepingust nr xxxx on tasutud esimene osamakse 9 907,20 eurot (VII kd, tlk 167-174). Kohtus andis tunnistajana ütlusi M O, kelle ütluste kohaselt on ta töötanud viimased 10 aastat OÜ Credit Ekspert, kus on tegelenud liisingutele kadunud vara tagastamisega. Nordbygg OÜ-ga on kokkupuude olnud seoses Nordea Liisinguga, kes andis 2015.a suvel tagastusse ühe Xxxx veoki ja Catepillar roomikekskavaatori, mis oli võetud Nordbygg OÜ-sse liisingusse, maksud ja lepingud olid lõpetatud ning vara ei tagastatud. Juhatuse liikmeks ning käendajaks oli Toomas Viktorov. Et vara kätte saada, saadeti meile, prooviti kontakti saada Toomas Viktoroviga, kuid see ei õnnestunud. Meilidele vastuseid ei tulnud, telefonid olid väljas või ei olnud kasutusel, täpselt ei mäleta. Lepingutes olid toodud aadressiks xxxx vist. 2015.a suvel käidi mitmel korral antud aadressil, et kontakti saada, kuid kunagi ei olnud kedagi kodus. Naaber teadis, et sellist isikut nagu Toomas Viktorov antud korteris ei ela. Tehnikat ei leitud. Toomas Viktorovi nimi on tunnistajale tuttav ka varasemast, mis oli 2014.a suvel seoses OÜ-ga Truija Investeeringud, kus Swedbank Liising tahtis tagastada xxxx veoki ja xxxx haagise, mis olid 2014.a kevadel võetud liisingusse ja

jäetud maksmata. Varasid ei tagastatud ning Swedbank pöördus nende poole, et nad otsiksid varad üles. Samuti ei saadud ka sellel korral kontakti. 2014.a liisingu võtmise ajal olid juhatuse liikmed R G ja Toomas Viktorov. Seal olid xxxx aadressid – xxxx ja xxxx, kuid kontakti ei saadud. Vara, mida tunnistaja Swedbank Liisingu ja Truija Investeeringud OÜ-ga seoses otsima läks, ta ei leidnudki. Pärast liisingust sai tagasisidet, et vara on müüdud või ilmusid välja Hispaanias. Asjaolu, et liisingulepingutest tulenevaid võlgnevusi on korduvalt Nordbygg OÜ-lt nõutud, on tõendatud ka kinnitatud väljatrükiga Nordea Finance Estonia AS-i esindaja R Ki 16.02.2016.a ekirjast menetlejale koos lisadega, mille kohaselt Nordea Finance Estonia AS inkassopartner Intrum Justitia AS on nõudnud Nordbygg OÜ-lt liisingulepingust nr xxxx ja liisingulepingust nr xxxx tulenevat võlgnevust korduvalt (VII kd, tlk 175-180). Tunnistaja R Ki ütluste kohaselt oli tema osa liisingus tegeleda järelevalvega ning tema mäletamist mööda jäi see ettevõte koheselt liisingu maksetega võlgnevusse ja liisinglepingud tulid võlgnevuste tõttu üles öelda. Nordea Liisingus on selline süsteem, et kui kliendid jäävad võlgnevusse 30 päeva, siis antakse need võlgnevused edasi Intrum Justitiasse. Otseselt ta selle kliendiga kokku ei puutunud, kuid kaudselt puutus, kuna edastas selle Intrumisse. Mäletab, et Intrum andis sisendi, et antud klient on probleemne, et tegemist võib olla pettusega. Xxxx liisinglepingu võlgnevus ülesütlemise hetkeks oli 5 kuud ning Caterpillar ekskavaatori liisinglepingu ülesütlemise hetkeks oli võlgnevus 4 kuud. Intrum Justitia menetlusse läks Nordbygg OÜ mais 2015.a ning ülesütlemine on vormistatud Nordea Liisingu poolt juulis 2015. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale tutvumiseks juba kohtule üle antud väljatrüki (süüdistusakti punkt nr 14.163), mis on meilikirjade kinnitatud koopiad. Tunnistaja ütluste kohaselt on temale tutvumiseks näidatu puhul tegemist tavaliste arvetega, mis on Nordea Liisingu või siis tema volitatud esindaja arvega, mille peal on lepingumakse. Tunnistaja seostab seda arvet mälu järgi hr. Viktoroviga. Tunnistaja andis ütlusi, et kui selgub, et liisingfirmale saab selgeks, et ettevõte võib olla problemaatiline, siis liisingulepingut ei sõlmita. Samuti jäi tunnistaja R K, kui Nordea Liisingu esindaja, varasemalt esitatud hagi juurde. Asjaolu, et liisingueset Xxxx xxxx, ei ole liisinguandja kätte saanud, tõendab ka Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei õiend EMTA automaatse numbrituvastuse süsteemist (ANTS), millest nähtub, et 26.05.2015.a kell 17:17:26 Ikla piiripunktis ületas sadulveok Xxxx, reg.märk xxxx, Eesti Vabariigi piiri (haagisega xxxx) suunaga Läti Vabariigi poole, 26.05.2015.a kell 23:23:15 suunaga Eesti Vabariigi poole ja 28.05.2015.a kell 03:18:46 taaskord suunaga Läti Vabariigi poole (haagisega xxxx) (VII kd, tlk 144). Mis puutub Xxxx, siis kohtus avaldatud T. Viktorovi ütlustest nähtub, et Zagurski initsiatiivil vormistas ta Xxxx rendilepingu, mille järgi jäi see kasutada VIPmatex OÜ-le. Selle ettevõtte ütles talle Zagurski. VIPmatexi poolt kirjutas lepingule alla Kaspar Kivi. Raha rendilepingu järgi ei laekunud, mistõttu ta helistas otse Kaspar Kivile, kes ei teadnud asjast midagi ja vastas, et sellel teemal tuleb Zagurskiga rääkida. Kaspar Kivi vastas, et ta on välismaal ja temaga kohtuda ei saa. Seda, mis ekskavaatorist edasi sai, ta ei tea. VIPmatexiga rendilepingu sõlmimist tõendab ka 05.11.2015.a läbiotsimisprotokoll ning selle lisadeks olevad fototabelid ja dokumendid, mis tõendavad, et 05.11.2015.a toimetati läbiotsimine Toomas Viktorovi elukohas aadressil xxxx, mille käigus võeti ära mh Nordbygg OÜ ja Vipmatex OÜ vahel sõlmitud rendileping nr 001 4-l lehel ning Toomas Viktorovi ja Nordbygg OÜ vaheline käendusleping nr 20103731 3 lehel (VII kd, tlk 150-166). Nordbygg OÜ ja Vipmatex OÜ vahel 20.04.2015.a sõlmitud ja allkirjastatud rendilepingu nr 001 kinnitatud koopia tõendab, et 20.04.2015 sõlmis Nordbygg OÜ esindaja Toomas Viktorov Rendilepingu nr 001, mille kohaselt OÜ Vipmatex esindaja Kaspar Kivi võttis üheks kuuks rendile roomikekskavaatori Xxxx, tehasetähis xxxx, renditasuga ühe päeva eest 210 eurot, millele lisandub käibemaks (VII kd, tlk 159-161). Üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 kinnitatud koopia 20.04.2015.a tõendab, et 20.04.2015.a andis Toomas Viktorov, kes tegutses Nordbygg OÜ esindajana, roomikekskavaatori Xxxx, tehasetähis xxxx, üle Kaspar Kivile, kes tegutses Vipmatex OÜ esindajana (VII kd, tlk 162). Õiend ekskavaator Xxxx kohta tõendab, et roomikekskavaatorit xxxx nähti töötamas xxxx tänaval, Xxxx, ning et kasutusele võetud abinõudega ei ole õnnestunud selle asukohta tuvastada (VII kd, tlk 145).

Kannatanu, olles eksimuses, tegi varakäsutuse, millega andis liisinguesemete valduse üle T. Viktorovile, kes allkirjastas isiklikult üleandmis-vastuvõtmisaktid. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tegelikult pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või tahet kokkulepet täita, on ta oma tahte kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Selline asjaolu on sedastatav, kuivõrd liisingulepingust tulenevaid tingimusi ei täitnud T. Viktorov ega ka V. Zagurski, kellele ta reaalselt liisinguesemete valduse üle andis. Käesoleva ajani ei ole kannatanule liisinguesemeid üle antud ega lepingutest tulenevaid liisingumakseid tasutud. Liisingumakseid ei tasutud juba pärast esimeste osamaksete teostamist. Esimeste osamaksete tasumine näitas liisinguandjale süüdistatavapoolset maksevalmidust, mis oli eelduseks kannatanu poolt varakäsutuse tegemiseks. Selliste asjaolude esitamisel viidi kannatanu pettuse abil eksimusse ning selle tulemusel tegi ta varakäsutuse, sõlmides süüdistatavaga liisingulepingud ning andes sõidukite valduse üle T. Viktorovile. Tegelikkuses puudus süüdistataval, kes tegutses Nordbygg OÜ nimel, algusest peale (lepinguid sõlmides) tahe liisingulepingute tingimusi täita. Süüdistatava kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et kuna tööd ei olnud, siis Zagurski pakkus auto maha müüa ning Zagurski ütles, et tal on ostjad olemas Leedust. Leedu ostjatega saadi pärast Riiat kokku ning lepiti kokku Xxxx hinnas, mis oli 60 000 eurot, maksed pidid toimuma ositi. Zagurski tuli Xxxxiga xxxx, kuna haagise rehve oli vaja vahetada. Auto ning haagis jäid xxxx ringtee ääres asuvasse rehvifirma parklasse. Mingil ajal kui süüdistatav sealt mööda sõitis, siis auto oli kadunud, võtmed oli ta jätnud Zagurski palvel autosse, kuna Zagurskil oli vaja veel autoga toimetada. Umbes kuu hiljem sai ta aru, et midagi on valesti, kuna firma arvele ei olnud laekunud Leedu ostjatelt oodatud esimest makset summas 15 000 eurot, kokku pidi olema neli makset. Zagurski ütles talle, et kõik on korras, kuid hiljem keeldus temaga kokku saamast. Seda, mis Xxxxist sai, süüdistatav ei tea. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei õiendist nähtub, et 26.05.2015.a kell 17:17:26 Ikla piiripunktis ületas sadulveok Xxxx, reg.märk xxxx, Eesti Vabariigi piiri (haagisega xxxx) suunaga Läti Vabariigi poole, 26.05.2015.a kell 23:23:15 suunaga Eesti Vabariigi poole ja 28.05.2015.a kell 03:18:46 taaskord suunaga Läti Vabariigi poole (haagisega xxxx). Xxxx osas sõlmis süüdistatav Vassili Zagurski initsiatiivil rendilepingu 20.04.2015.a VIPmatex OÜ-ga, s.o pelgalt kuu hiljem liisingulepingute sõlmimist. T. Viktorov, kes sõlmis isiklikult liisingulepingud ning allkirjastas need, teadis, et liisingulepingu üldtingimuste p 6.4 kohaselt ei tohi liisinguvõtja sõlmida vara võõrandamislepingut ega liisinguandja nõusolekuta vara suhtes allkasutuslepingut. T. Viktorov, selle asemel, et teavitada liisinguandjat makseraskustest nagu süüdistatav on väitnud oma kohtus avaldatud ütlustes, sõlmis ta rendilepingu ja võõrandamislepingu kolmandate isikutega, mis näitab üheselt, et süüdistataval puudus algusest peale tahe lepingutest tulenevaid tingimusi täita. Kohtu hinnangul on tõendatud ka varalise kasu saamise eesmärk, kuivõrd süüdistataval puudus algusest peale tahe lepingutest tulenevaid tingimusi täita ning kohus on ka seisukohal, et süüdistatav teadis, et sõidukite liisimise eesmärk on sõidukite valduse saamine ning seejärel sõidukite välisriiki viimine. Lähtudes asetleidnud sündmustest, süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustest ning asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et T. Viktorov, teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis ja suures ulatuses, on täitnud KarS § 209 lg 2 p 3, 4 sätestatud süüteokoosseisu. Kohus on tuvastanud, et T. Viktorov on kelmusega tekitanud Luminor Liising AS-ile (endise nimega Nordea Finance Estonia AS) varalise kahju. KarS § 209 lg 2 p 4, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu,

kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Nii tuleb lugeda kaastäideviijaks kõik isikud, kes vastavalt kokkulepitule panevad toime erinevaid tegusid, nt isikut tõendava dokumendi vargus, selle võltsimine, lepingu allkirjastamine, kauba vastuvõtmine, telefonikõnede tegemine jne. Kusjuures kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei pea süüdlane ise vara vahetult endale saama, see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka, kuid nimetatud juhul peab kolmanda isiku varaline seis süüdlase teo tulemusel ka paranema (vt RKKKo 3-1-1-3-10, p 14). Seega ei oma antud juhul tähtsust ka asjaolu, et kas T. Viktorov sai süütegu toime pannes ise varalist kasu või ei saanud. Kohus leiab, et T. Viktorovi ja V. Zagurski teopanus on ühteviisi suur ja vajalik koosseisu täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Süüteod pandi toime vastavalt rollijaotusele. Nimelt sõlmiti liisingulepingud Nordbygg OÜ nimele, kelle seaduslik esindaja oli T. Viktorov. Liisingulepingud sõlmiti kooskõlastatult Vassili Zagurskiga, kellega koos käidi sõidukeid vaatamas ning kellele läks üle sõidukite tegelik valdus. Ka liisingulepingu nr xxxx sõlmimise kohta on T. Viktorov selgitanud, et V. Zagurskiga koos otsustati Xxxx liisingusse võtta, pangast tuli positiivne vastus ning tema pole pangas asju ajanud, vaid allkirjastas lepingu digitaalselt. Koos otsustati ka auto maha müüa ning käidi koos Riia ligidal sõidukit ostjatele näitamas. V. Zagurski initsiatiivil vormistati Xxxx osas rendileping, mille järgi läks sõiduk VIPmatex OÜ kätte. Siit järeldub, et süüdistatavad tegutsesid vastavalt rollijaotusele ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 209 lg 2 p 4 nimetatud grupile. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et nii T. Viktorovi kui ka V. Zagurski roll oli süüteo toimepanemiseks oluline, kuivõrd ilma T. Viktorovita ei oleks liisingulepingute sõlmimine võimalik olnud. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot. Seega vastab süüdistatava tegevus KarS § 209 lg 2 p 3 tunnustele, kuna T. Viktorovile ette heidetud kuriteoga on kannatanule tekitatud kahju 118 200 eurot. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritav tegu vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega vähemalt otsese tahtlusega. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub selle saabumisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt T. Viktorovi eesmärk oli sõlmida Nordbygg OÜ nimel liisingulepingud, et saada liisingusse veok ning roomikekskavaator, kavatsemata nende liisingute osamaksete eest pärast esimese sissemakse teostamist tasuda. Selle saamiseks loodi kannatanus vale ettekujutus, st et tal on soov liisingulepingutes toodud tingimusi nõuetekohaselt täita, mistõttu tegi kannatanu varakäsutuse. Süüdistataval oli igasugune alus eeldada, et sellise varakäsutuse kannatanu teeb või vähemalt pidada võimalikuks seda, kuna tema poolt oli kõik võimalik kannatanu eksimusse viimiseks tehtud. T. Viktorovi tegevusele hinnangu andmisel lisab kohus, et liisinguandja viidi eksitusse, liisingulepingute alusel süüdistatav osamakseid ei tasunud, sõidukeid liisinguandjale ei tagastatud, vaid liisinguesemed võõrandati. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Toomas Viktorovi poolt KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Toomas Viktorov tuleb süüdi mõista KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi.

sõiduki liisingumakseid kogusummas 92 112,63 eurot. Loomaks liisinguandjale ebaõiget ettekujutust sellest, et tema on tõepoolest Truija Investeeringud OÜ tegevjuht ja et tema poolt juhitav osaühing soovib tõepoolest nimetatud sõidukeid liisida ning kavatseb liisinglepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt täita, tasus Roman Susi Vassili Zagurski korraldusel sadulautoga Xxxx, reg.märk xxxx, VIN-kood xxxx, seotud liisingumakseid arve nr 864669126 alusel 14 370 eurot ning arvete nr 8647256219 ja nr 8647912317 alusel 177,10 eurot, samuti külmikpoolhaagisega xxxx, reg.märk xxxx, VIN-kood xxxx, seotud liisingumakseid arve nr 8646269139 alusel 14 050 eurot ning arvete nr 8647256206, nr 8647912278, nr 8647964239 alusel 799,17 eurot. Eksimusse sattunud Swedbank Liising AS andis sõidukid ajavahemikul 02.04.2014 – 16.04.2014 Roman Susile üle. Tegelikult ei olnud Roman Susil algusest peale kavatsust tema poolt Truija Investeeringud OÜ-le võetud lepingulisi kohustusi täita. Vassili Zagurskilt saadud juhiste alusel jättis tema järgnevad liisingulepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenevad liisingumaksed tasumata ning vaatamata liisinguandja korduvatele nõudmistele ei tagastanud ka liisinglepingute esemeid. Kohtueelses menetluses kindlaks tegemata ajal, kuid mitte varem kui 02.04.2014, ja kindlaks tegemata kohas andis Roman Susi sõidukite valduse ja kontrolli nende üle Vassili Zagurskile. Sellise tegevusega tekitas Roman Susi Vassili Zagurski kihutamisel Swedbank Liising AS-le varalise kahju kogusummas 83 760 eurot. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, sõlmis 28.03.2014 Truija Investeeringud OÜ nimelt Vassili Zagurskilt saadud juhiste alusel Bauhof Group AS-iga krediiditingimustega müügilepingu nr 6835. Järgides Vassili Zagurski edasisi juhtnööre, sai Roman Susi 12.05.2014 Truija Investeeringud OÜ nimele Bauhof Group AS-i Laagri kauplusest ehitusmaterjale koguväärtuses 3 407,99 eurot. Ühtlasi kohustus Roman Susi Truija Investeeringud OÜ nimelt tasuma Bauhof Group AS-i poolt väljastatud arve-saatelehte nr 1214.002937 summas 1 408,60 eurot maksetähtajaga 26.05.2014 ja arve-saatelehte 1214.002938 summas 1 999,39 eurot maksetähtajaga 26.05.2014. Sellega lõi Roman Susi Vassili Zagurski kihutamisel Bauhof Group AS-le teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et tema poolt juhitav osaühing soovib tõepoolest nimetatud kauba eest tasuda õigeaegselt. Tegelikult ei olnud Roman Susil algusest peale kavatsust tema poolt Truija Investeeringud OÜ-le võetud kohustusi täita. Järgides Vassili Zagurski juhtnööre, jättis Roman Susi Bauhof Group ASi poolt väljastatud arve-saatelehe nr 1214.002937 summas 1 408,60 eurot ja arve-saatelehe 1214.002938 summas 1 999,39 tasumata. Sellise tegevusega tekitas Roman Susi Vassili Zagurski kihutamisel Bauhof Group AS-le varalise kahju summas 3 407,99 eurot. Enne, kui kohus annab hinnangu Roman Susile inkrimineeritud süüdistusele, peab kohus vajalikuks märkida, et Tartu Maavalitsuse 20.01.2017.a vastusest nähtub, et Roman Susi (endine Gorelov) vahetas oma perekonnanime A Sga xxxx abielludes.

või 2014.a-l. Süüdistatavale teadaolevalt ei olnud Zagurski Truija Investeeringutes mitte keegi. Zagurski pakkus talle seda firmat. Toomas Viktorovi on ta näinud Tallinnas notaris, kui firma tema nimele kirjutati. Zagurski pakkus süüdistatavale Truija Investeeringuid, kuna detsembris 2013 või 2014 helistas ta Zagurskile ja ta pidi läbi tema Soome tööle saama. Zagurski pakkus, et on firma, mida tahetakse müüa, kuna omanik on välismaal ja nii oleks võimalus firmaga tööd alustada. Plaan oli selline, et viia betoonmooduleid Soome ja vist ka Rootsi. Zagurski ise ei ole olnud betoonmoodulite müügiga seotud, kuid Tallinnas said nad kokku tuttavaga, kes selle projekti tegi ja kes neid ise toodab. Zagurski tahtis selle tootjaga lepingut sõlmida. Firmat pidi juhtima Zagurski, kuid firmat ta endale ei ostnud. Süüdistatava ütluste kohaselt võeti teda juhatuse liikmeks siis, kui teised inimesed sealt välja kirjutati seoses sellega, et firmasse tulevad arved, mis ei ole nendega seotud. Süüdistatava ütluste kohaselt tulid talle mobiiltelefoni ja sülearvuti arve, mille eest firma sai soetatud. Kohus lubas prokuröri taotlusel esitada tõendina Vassili Zagurski poolt 07.01.2014.a, 08.01.2014.a ning 09.09.2015.a kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 294 p 1 alusel. Kohtueelsel uurimisel on Vassili Zagurski andnud ütlusi selle kohta, et R Git tunneb 4 aastat ning 2013.a novembri lõpus helistas talle Roman ja küsis, kas ta saaks tema juures peavarju. Zagurski lubas tal elada teisel korrusel, kuna see oli tühi. Seal elas Roman umbes pool aastat. Tema andis Romanile nõu, et kui ta tahab midagi teha, siis ostku korrektne firma, et Eesti turul tööd leida. Zagurski leidis tutvuste kaudu vastava ettevõtte ja Roman käis ilma temata notari juures. Tema viis Romani Nordea panka, et ta saaks avada Truija Investeeringud OÜ nimele arvelduskonto. Pangakaart koos koodikaardiga asus laua peal aadressil xxxx. Truija Investeeringud OÜ koodikaart oli ühiskasutuses. Tema maksis Truija Investeeringud OÜ soetamise eest kas 2500 või 4500 eurot. Maksmine toimus sularahas ja selle summa andis ta R Gi kätte. Tema pole palunud Romanil elektroonika seadmeid soetada. OÜ Truija Investeeringud sai vormistatud Elisa AS-st võetud järelmaksuga 2 iPhone xxxx. Probleemid ja erimeelsused Truija Investeeringud OÜ ja R Gi vahel algasid momendist, kui EMTA tagastas osaliselt käibemaksu firmale ning R. G varastas kontori laualt pangakaardi, mis kuulus Truija Investeeringud OÜ-le ja blokeeris konto täielikult. Raha, mis laekus EMTA-lt, võttis Roman sularahana pangast välja. Pärast Roman varjas end, kuid I Lu abil said nad Romani notari juurde ja Truija Investeeringud OÜ vormistati R. Tomingase nimele. Roman Susi juhatuse liikmeks olemist ning juhatuse liikmeks saamist kinnitavad ka järgmised kirjalikud tõendid. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk Truija Investeeringud OÜ kohta, millest nähtub, et Truija Investeeringute juhatuse liikmeks oli Roman Susi alates 25.03.2014.a kuni 03.06.2014.a. Samuti oli Roman Susi kuni 02.06.2014.a äriühingu osanik (II kd, tlk 78-79). Väljatrükk osa müügilepingust 07.04.2014.a, mis tõendab, et 07.04.2014.a müüsid K T ja K T, keda esindas volikirja Toomas Viktorov, Roman Susile Truija Investeeringud OÜ osa. Lepingu esemeks oli Truija Investeeringud OÜ 40 000 kroonise nimiväärtusega osa, mis moodustab 100% OÜ osakapitalist (VI kd, tlk 42-45). Arve 09.04.2014.a nr 22112 väljatrükk, mis tõendab, et notar L M väljastas Roman Susile arve summas 163,27 notaritoimingute eest (VI kd, tlk 47). Väljatrükk Roman Susi 20.06.2014.a e-kirjast, mis tõendab, et 20.06.2014.a tundis Roman Susi huvi, kas on tasutud notar L Me arve summas 163,27 eurot (VI kd, tlk 60). Swedbank AS 22.07.2014.a vastus nr A09.04-200-02/11040-2 uurimisasutuse 03.07.2014.a järelepärimisele nr 3.2-11109329-3 (II kd, tlk 108-109) koos kõigi lisadega, mis tõendab, et Truija Investeeringud OÜ arvelduskonto allkirjaõiguslikuks isikuks alates 27.03.2014.a oli Roman Susi, samuti oli ta samast kuupäevast ka teleteenuste kasutaja (II kd, tlk 110-113). AS SEB Pank 17.07.2014.a vastus nr 112-2-6/K13 uurimisasutuse 03.07.2014 järelepärimisele nr 3.2-11109329-4 (II kd, tlk 114-115) koos kõigi lisadega, mis tõendab muu hulgas, et Truija Investeeringud OÜ arvelduskonto nr xxxx (suletud 14.05.2014.a) allkirjaõiguslikuks isikuks oli alates 01.04.2014.a kuni 14.05.2014.a Roman Susi ning alates 29.03.2014.a kuni 21.04.2014.a Toomas Viktorov. Internetipanga leping nr 220032 ning kiirteavitamise leping nr 1055648 sõlmiti 29.03.2014.a Toomas Viktorovi poolt. Lisaks on sõlmitud deebetkaardi leping ning deebetkaardi valdajaks on Toomas Viktorov. Samuti on panga poolt edastatud Toomas Viktorovi ja Roman Susi allkirja näidised. Tõendist nähtub ka, et 21.04.2014.a on Toomas Viktorov teinud avalduse pangale, et eemaldada teda Truija

Investeeringud OÜ seostest ja lõpetada temaga seotud lepingud. Arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et 08.04.2014.a on teostatud sularaha väljamakse summas 6 400 eurot, mille saajaks on Roman Susi (II kd, tlk 116-142). Swedbank AS-i 20.07.2015.a vastus nr A09.04-200-02/5-2 uurimisasutuse 25.06.2015.a järelepärimisele nr 3.2-1118764-1 (III kd, tlk 75-77) koos lisadega, mis tõendab, et Roman Susi omas ajavahemikul 01.01.2013-25.06.2015 Swedbank AS-is arvelduskontosid, samuti omab Roman Susi Truija Investeeringud OÜ-le kuuluva arvelduskonto nr XXXX kasutusõigust (III kd, tlk 82-88). Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 07.07.2014.a vastus nr 20-3/1823-1 uurimisasutuse 03.07.2014 järelepärimisele nr 3.2-11109329-5 (II kd, tlk 143-144) koos lisadega tõendab, et Truija Investeeringud OÜ omab Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis arvelduskontot xxxx. Tõendist nähtub, et Truija Investeeringud OÜ-d Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis arvelduskonto lepingu sõlmimisel, kliendisuhete ja arvelduskonto sõlmimise kooskõlastamisel, deebetkaardi lepingu sõlmimisel, telefoni- ja internetipanga lepingu sõlmimisel ajavahemikul 26.03.2014.a kuni 27.03.2014.a esindas Roman Susi. Roman Susile on panga poolt väljastatud deebetkaart ja PIN-koodid. 02.04.2014.a telefoni- ja internetipanga lepingu sõlmimisel on Truija Investeeringud OÜ-d esindanud Risto Tomingas (II kd, tlk 145-181). Truija Investeeringud OÜ osanike nimekiri seisuga 02.06.2014.a kinnitatud koopia tõendab nimetatud dokumendi leidmist Vassili Zagurski elukohast ning Truija Investeeringud OÜ osanike nimekirja seisuga 02.06.2014.a, mille kohaselt oli ainuosanikuks Roman Susi (endine Gorelov), kelle osa nimiväärtus on 2556 eurot ja osalus 100% (XI kd, tlk 39). Truija Investeeringud OÜ ainuosaniku otsuse 02.06.2014.a kinnitatud koopia tõendab nimetatud dokumendi leidmist Vassili Zagurski elukohast ning seda, et Truija Investeeringud OÜ ainuosanik Risto Tomingas kutsus oma 02.06.2014.a otsusega Roman Susi osaühingu juhatusest tagasi (XI kd, tlk 40). Kinnitatud koopia avaldusest Tartu Maakohtu registriosakonnale 02.06.2014.a tõendab nimetatud dokumendi leidmist Vassili Zagurski elukohast ning seda, et Risto Tomingas esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse registrikannete tegemiseks seoses Roman Susi tagasikutsumisega Truija Investeeringud OÜ juhatuse liikme kohalt ja osaühingu uue aadressiga xxxx (XI kd, tlk 41). Väljatrükk Roman Susi 26.05.2014.a e-kirjast tõendab, et 26.05.2014.a keelas Truija Investeeringud OÜ osanik Roman Susi osaühingu juhatuse liikmele Risto Tomingasele kõik Truija Investeeringud OÜ liisingvaradega seotud tehingud (VI kd, tlk 59). Vaatlusprotokollist 21.01.2015.a, nähtub, et vaadeldi Roman Susi elukohast äravõetud sülearvutist Dell xxxx (mudel nr xxxx) tehtud koopiat ning vaatluse käigus tuvastati, et nimetatud sülearvuti sisaldab Skype rakenduse kontot, mille kasutaja nimeks on xxxx, ning Skype kontakti nimega "xxxx" ja kasutaja nimega "xxxx" ning Skype rakendusest leiti vestlused Vassili Zagurski ja Roman Susi vahel, millest nähtub, et Roman Susi edastab 26.05.2014.a Zagurskile kirja, millest nähtub, et konsulteerib Zagurskiga R. Tomingasele saadetavat kirja, milles keelab firmaomanikuna kõikide tehingute tegemise liisingvaradega (XI kd, tlk 95-98). Roman Susi ütlused selle kohta, et firma osteti mobiiltelefoni ja sülearvutiga, on tõendatud ka kinnitatud väljatrükiga IM Arvutid AS 04.12.2014.a vastusest uurimisasutuse nõudekirjale 01.10.2014 nr 3.2-1/194418-1 (III kd, tlk 107-108) koos lisadega, mis tõendab, millised seadmed ja millistest IM Arvutid poodidest Roman Susi nimele soetati ning samuti tõendab sõlmitud järelemaksu lepingu nr xxxx ja ostuarve nr 7108653 koopiate edastamist uurimisasutusele (III kd, tlk 109-116). Kinnitatud väljatrükk IM Arvutid AS-i 18.03.2014.a arvest nr 7108653 summas 2 078 eurot tõendab, et Roman Susi soetas 18.03.2014.a IM Arvutid AS-ilt järelmaksuga mobiiltelefoni iPhone xxxx ja arvuti MacBook xxxx (III kd, tlk 110). Kinnitatud väljatrükk IDkaardi koopiast R Gi nimele tõendab IM Arvuti AS-iIt 18.03.2014.a ostu sooritanud Roman Susi (Gorelovi) isikut ja tema isikut tõendava dokumendi andmeid (III kd, tlk 111). Kinnitatud väljatrükk Roman Susi (Gorelovi) ja IM Arvuti AS-i vahel 18.03.2014.a sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingu raamlepingust nr xxxx ja selle lisadeks olevatest osamaksetega tasumise müügilepingust nr xxxx ning maksegraafikust tõendab, Roman Susi poolt IM Arvutid AS-It mobiiltelefoni iPhone xxxx ja arvuti MacBook xxxx soetamist, samuti müügilepingutingimusi (III kd, tlk 112-116). Väljatrükiga Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehest pakkumise nr IM02253P kuupäevaga 18.03.2014 kohta tõendab Cofi AS (krediidiandja) järelmaksu

põhitingimusi ja teabelehelt nähtub, et lepingu esemeks on MacBook xxxx hinnaga 1349 eurot ning iPhone xxxx, kuld-gold hinnaga 729 eurot (VI kd, tlk 58). Seega on tõendatud, et Roman Susi oli Truija Investeeringud OÜ seaduslik esindaja ning Truija Investeeringud OÜ Eesti pankades asuvate arvelduskontode kasutamisõigus kuulus süüdistatavale. Liisingulepingute sõlmimisega seoses on Roman Susi andnud ütlusi, et Swedbank Liisingu poole pöördumise mõte oli Zagurskil, kuna taheti firma tööle panna, Zagurski on endine rekkajuht ja tal on veel üks inimene, kes on samuti rekkajuht ja rekkad hakkavad mooduleid viima. Tallinnas pangas käisid nad Zagurskiga koos, et Truija Investeeringute poolt liisingu taotlust teha. Seda, millises pangas seda tehti, süüdistatav ei mäleta. Arvelduskontod avati tema mäletamist mööda kolmes pangas, võis olla Nordea ja SEB Pank. Konto avamisega seotud dokumendid jäid Zagurski kätte, kuna temal oli kogu ligipääs firmale ja tehingutele. Zagurskil oli ka juurdepääs tema digiallkirjale, kuna ID-kaart oli tema käes seoses sellega, et ta elas Xxxx, Zagurski juures ja firma töötas seal, siis ta ise andis need Zagurskile. Sellel ajal, kui süüdistatav elas ja töötas Zagurski juures, oli neil e-postiaadress xxxx. Liisingusse plaaniti võtta sadulveok xxxx ja ka haagis pidi tulema, kuna Põhjamaadesse sooviti viia betoonmooduleid ja Põhjamaadest toovad tagasi kala, mis läheb Venemaa turule. Isiklikult on süüdistatav näinud Xxxx xxxx veokit. Liisingmakseid pidi tasuma Truija Investeeringud. Rahalised vahendid pidid tulema sellest, kui auto hakkab tööle ja sisse tooma. Autode roolis pidi olema Vassili Zagurski ja M L, tema pidi olema töökojas ja territooriumi valvama. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta allkirja andnud, siis kui nad pangas käisid ja oli mingi liisingu taotlus. Xxxx, mis pidi hakkama tööle ja kasumit tooma, siis on plaan võtta teisele autojuhile auto. Siis Zagurski tuli sellise trikiga, et kuna nad on pangas mitu korda käinud ja pank ei ole andnud kinnitust sellele liisingule, siis edasi-tagasi pole mõtet käia ja süüdistatav kirjutagu alla paberitele. Süüdistatav mäletab, et nad läksid autoliisingus xxxx asuvale platsile, kus oli mingi putka ja seal oli üks liisingu töötajatest ja siis ta kirjutas kolmele blanketile alla – üks pidi minema neile, üks pangale ja kolmas jääb autoplatsile. Süüdistatav sai teada, et tehinguga on tekkinud probleem, kui Zagurski talle ise ütles, et firma tuleb põhja lasta. Peale Zagurski rääkis firma põhja laskmisest ka V L. Firma põhja laskmine süüdistatava ütluse kohaselt tähendab seda, et firma saadi nii kätte, et kui hakkasid arved tulema, läks ta Tallinnasse ja võttis telefoni ja notebooki. Firma likvideerimisega pidi tegelema Zagurski. Süüdistatava ütluste kohaselt oli firma põhja laskmise põhjuseks see, et oli võetud mobiiltelefon ja arvuti. Zagurski rääkis, et firma põhja laskmine tähendas ka auto ära kaotamist, et Xxxx läheb Venemaale kaubaga ja see kaob seal lihtsalt ära ja siis läheb müüki. Zagurski pakkus temale selle eest raha, et ta kaasa lööks. Jutt oli 10 000 eurost, raha ta ei ole saanud. Süüdistatav ei soovinud firma põhja laskmises osaleda. Süüdistatava ütluste kohaselt otsis Zagurski inimest, kelle nimele firma kirjutada. Liisingust ei ole temaga juttu olnud, tema teab seda, et kuna arved hakkasid tema isiklikule meilile tulema, siis ta küsis Zagurskilt, miks ei ole notaritasud makstud. Tema ei ole Swedbank Liisingust ega inkassofirmadest kellegagi rääkinud. Kui süüdistatavale hakkasid arved tulema, siis esimene oli notaritasu arve umbes 160-170 eurot, mis oli maksmata. Pärast seda tulid mobiiltelefoni ja sülearvuti arve. Süüdistatav sai aru, et Zagurski andis mobiiltelefoni ja sülearvuti Toomas Viktorovile ja firma kirjutati tema nimele ümber. Tema küsis Zagurskilt korduvalt, miks arved on maksmata, siis oli jutt, et muretsemiseks ei ole põhjust ja see kestis kolm kuud. Kui süüdistatav Tartusse läks, siis teised arved, Bauhofi arve ja mingi arve veel, tulid sinna. Peale seda läks ta politseisse. Politseis ta rääkis, et ta on usaldanud inimest, kes on võtnud seljataga asju ja kaupu, teinud tehinguid, esitanud ennast temana. Politseisse kutsuti teda korduvalt, seal sai teada ka, et on võetud teine veok ja külmik. Süüdistatav tunnistab süüdi end selles, et ta ise vabatahtlikult andis inimesele oma asju, et saaks firma asju ajada, andis talle oma digitaalallkirja ja ID-kaardi. Samuti ei ole Zagurski temalt midagi välja petnud, ta lihtsalt usaldas teda, kuna ta ise firma asjadest midagi ei jaga. Süüdi aga ei tunnista süüdistatav end selles, et ta koos Zagurskiga on kelmuse toime pannud, süüdi ei tunnista ka selles, et panga esindaja on rääkinud, et ta on asju võtnud ja omandanud, Bauhof, sadulveokid ja külmikud. Ta ei ole üleandmisel käinud ega kellegagi suhelnud ei visuaalselt, kirjalikult ega telefonitsi. Vassili Zagurski kohtus avaldatud ütluste kohaselt võeti Truija Investeeringud OÜ nimele liisingusse sadulauto Xxxx (reg.nr xxxx) ja külmikpoolhaagis xxxx (reg.nr xxxx). Liisingusse võtmine oli tema ja Romani ühine idee ja tema

leidis sõiduki ja külmikpoolhaagise. 02.04.2014.a sõlmis R. G Truija Investeeringud OÜ nimel Swedbank Liising AS-iga liisingulepingud. Nende lepingute kohaselt võttis Truija Investeeringud OÜ Swedbank Liising AS-ilt liisingusse Xxxx (reg.nr xxxx) väärtusega 35 300 eurot ja külmikpoolhaagise xxxx (reg.nr xxxx) väärtusega 34 500 eurot. Sõiduki ja külmikpoolhaagise leidis ta Scanbalt Trucks OÜ-st, mis tegeleb veoautode ostu-müügiga. Vara võttis üle R. G Scanbalt Trucks OÜ asuvalt platsilt, mis asub xxxx. Tema oli Romaniga kaasas. Liisingumakseid sõidukite eest tasus tema OÜ Truija Investeeringud kontolt ja viimane makse teostati 16.06.2014.a. Maksmine toimus Truija Investeeringud OÜ arvelt ülekandega. Külmikpoolhaagis jäi platsile, kuid Xxxx viis ta Xxxx hoovi. Algne plaan oli kasutada autot elementmajade vedamisel Norrasse ja tagasi tuua Eestisse kala. See plaan muutus pärast AK Trucks pakkumist, mille tegi äriühingu omanik ja juhatuse liige Andrus Korp. Korp tegi pakkumise, et tema võtab sõiduki rendile 1 aastaks, aasta tasuga 15 000 eurot, millest 3000 eurot sõiduki pealt kuulus Andrus Korbile vahendustasuna ja külmikpoolhaagis xxxx aasta tasu oli 18 000 eurot. Sõidukite ja külmikpoolhaagise renditasu summas 48 000 eurot pidi laekuma Truija Investeeringud OÜ arvele. See summa laekus OÜ Truija Investeeringud arvele BAS Trucks arvelduskontolt. Antud episoodi raames andis kohtus tunnistajana ütlusi M T, kelle ütluste kohaselt ta Vassili Zagurskit teab ning Roman Susist pole kuulnud. Tunnistaja ütluste kohaselt töötab ta OÜ Krone Scanbalt juhatajana ning äriühing tegeleb rasketehnika müügiga. Müüakse nii uusi kui ka kasutatud masinaid xxxx. Autosid, mida nad müüvad, ostavad nad Euroopast, Eestist, pankade käest. Samas tunnistaja ütluste kohaselt müüakse autosid, mille omanik on liising või mingi teine firma, kuid siis on tehnilised toimingud, mis toimivad üleandmisel ehk liisingu lepingud lõpetatakse müügi hetkeks. Sellisel juhul peab liisinguvõtja auto liisingust välja ostma või kolmas isik või müügiettevõte võib auto välja osta liisingust tema lõppmaksumuse osas. ARK-is tehnilise passi muutmise või vahetamise tegeleja kokkuleppeline, võib teha nii auto ostja kui müüja. Kui auto müüakse Euroopasse, siis protseduur on sama, kuid Maanteeamet teeb täiendavalt märke, et on kustutatud Eesti registrist. Sellisel juhul ei saa liikluskindlustust teha, tuleb kõige pealt võtta transiitnumbrid ja siis teha liikluskindlustus. Tunnistaja ütluste kohaselt kontrollitakse auto ostmisel, kas liisingufirma õigused on lõppenud. Kui tehakse omaniku vahetus, siis uus ostja viib end passi omanikuks. Tunnistaja firma on nii müügi vahendajad, kui ka müüvad ise oma tehnikat. Vahendustasu on 3-6 protsenti ning vahendustasu maksab autoomanik. Tunnistaja ütluste kohaselt firma Truija Investeeringud ei ütle talle midagi. Vassili Zagurski on käinud nende müügiplatsil korduvalt, aga ostnud ei ole konkreetselt midagi, on käinud seal ehk 3-4 korda aastas. Suhelnud on Vassili Zagurski põhimõtteliselt kogu kollektiiviga üleüldistel transpordi teemadel, mis toimub transpordi sektoris. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendid nr 14.101 - 14.104, mis on Truija Investeeringute arve, kontode väljavõtted ja veel üks arve. Tunnistaja ütluste kohaselt on tegemist kahe remondiarvega, mis on esitatud Truija Investeeringud poolt tunnistaja firmale seoses ühe Truija Investeeringute arve, kontode väljavõtted ja veel üks arve. Remonditi veokit, mille nad ostsid. Tegemist oli tehnilise remondiga, mingi lisavarustuse paigaldamisega, rehvidega. Seda, kes käis sadulveoki ja poolhaagise järel, seda ta ei tea, kuid tavaliselt tuleb nende järgi ettevõtte esindaja, vahest autojuht. Nimetatud kaks müügiobjekti väljastas müügimees M K. Läbirääkimisi Swedbank Liisinguga pidas klient. Liising küsib tavaliselt suurautode kohta ostupakkumist. Tavaliselt tehakse tehing liisingfirmaga, kes ostab endale asjad, meili teel. Nemad saadavad neile lepingu, kui on kliendiga allkirjastanud ja ongi kõik. Tunnistaja M Tale äratundmiseks esitamise protokoll 21.03.2016.a koos fototabeliga tõendab, et M T tundis Vassili Zagurski ära kui isiku, kes on käinud Xxxxs, aadressil xxxx asuvas kontoris, kuid otseselt pole V. Zagurski midagi ostnud, tehinguid pole temaga sõlmitud (VI kd, tlk 33-35).Tunnistaja M Ta 21.03.2016.a ülekuulamisel üle antud dokumendid (ülekuulamise protokolli lisad) tõendavad, et Truija Investeeringud OÜ esitas Krone Scanbalt OÜ-le 02.04.2014.a arve nr 020420141 summas 13 200 eurot külmikpoolhaagise Xxxx, VIN-kood XXXX, remondi eest ning OÜ-le Scanbalt Trucks arve nr 020420142 summas 9 000 eurot sadulveoki Xxxx, VIN-kood XXXX remondi eest, millised olid allkirjastatud Roman Susi poolt ning mis olid tasutud (VI kd, tlk 29-32).

Liisingulepingute sõlmimise fakt on tõendatud ka järgmiste kohtus uuritud kirjalike tõenditega. Kinnitatud väljatrükiga sadulveoki Xxxx müügipakkumisest nr 2014/03/3763 kuupäevaga 20.03.2014.a, mis tõendab Scanbalt Trucks OÜ (koostas M K) poolt Truija Investeeringud OÜle sadulveoki Xxxx suhtes tehtud müügipakkumise sisu, sh veoki müügihinda summas 35 300 eurot (ilma käibemaksuta) (II kd, tlk 11). Kinnitatud väljatrükiga sadulveoki Xxxx liisingulepingust nr xxxx kuupäevaga 02.04.2014.a, mis tõendab liisinguandja Swedbank Liising AS-i ja liisinguvõtja Truija Investeeringud OÜ vahel sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx, liisingulepingu sõlmimise fakti, lepingu tingimusi, samuti seda, et lepingu sõlmimisel esindas Roman Susi Truija Investeeringud OÜ-d. Liisingulepingu maksumuseks oli 35 300 eurot ilma käibemaksuta. Truija Investeeringud OÜ nimel on lepingu digitaalselt allkirjastanud Roman Susi 02.04.2014.a (II kd, tlk 12-15). Kinnitatud väljatrükk sadulveoki Xxxx liisingulepingu nr xxxx maksegraafikust tõendab liisinguandja Swedbank Liising AS-i ja liisinguvõtja Truija Investeeringud OÜ vahel sõlmitud liisingulepingu nr xxxx maksmise tingimusi, tähtaegu ning maksete suurust. Maksegraafiku kohaselt oli esimese osamakse kuupäev 02.04.2014.a summas 14 370 eurot ning viimase osamakse kuupäev on 30.04.2019.a. Truija Investeeringud OÜ nimel on maksegraafiku digitaalselt allkirjastanud Roman Susi 02.04.2014.a (II kd, tlk 16). Kinnitatud väljatrükiga kindlustusleppest nr xxxx kuupäevaga 02.04.2014.a, mis tõendab liisinguandja Swedbank Liising AS-i ja liisinguvõtja Truija Investeeringud OÜ vahel sadulveoki Xxxx, VINkood xxxx, kindlustusleppe sõlmimise fakti, kindlustuse tingimusi, samuti seda, et kindlustusleppe sõlmimisel esindas Truija Investeeringud OÜ-d Roman Susi, kes digiallkirjastas kindlustusleppe 02.04.2014.a (II kd, tlk 17-18). Kinnitatud väljatrükk liikluskindlustusleppest nr xxxx tõendab liisinguandja Swedbank Liising AS-i ja liisinguvõtja Truija Investeeringud OÜ vahel sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx, liikluskindlustusleppe sõlmimise fakti, kindlustuse tingimusi, samuti seda, et kindlustusleppe sõlmimisel esindas Truija Investeeringud OÜ-d Roman Susi, kes digiallkirjastas liikluskindlustusleppe 02.04.2014.a (II kd, tlk 17-18). Kinnitatud väljatrükk digitaalallkirjade kinnituslehest tõendab, et sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx, ScanBalt Trucks OÜ pakkumine, liisinguleping, selle juurde kuuluv maksegraafik, kindlustuslepe, liikluskindlustuslepe, olid Truija Investeeringud OÜ nimelt digitaalselt allkirjastatud Roman Susi poolt 02.04.2014.a (II kd, tlk 20). Kinnitatud väljatrükk sadulveoki Xxxx müügilepingust nr xxxx tõendab liisinguandja Swedbank Liising AS-i ja müüja Scanbalt Trucks OÜ vahel sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx, müügilepingu sõlmimist 02.04.2014.a lepingu tingimusi ning allkirjastanud isikuid - Õ A ning M T. Lepingu kohaselt annab müüja vara hiljemalt 16.04.2014.a liisinguvõtjale üle, vara müügihind koos käibemaksuga oli 42 360 eurot (II kd, tlk 21-23). Kinnitatud väljatrükk külmikpoolhaagise Xxxx müügipakkumisest nr 2014/03/3762 kuupäevaga 20.03.2014.a tõendab Scanbalt Trucks OÜ (koostas M K) poolt Truija Investeeringud OÜ-le külmikpoolhaagise Xxxx, VIN-kood xxxx, suhtes tehtud müügipakkumise sisu, sh haagise müügihinda summas 34 500 eurot (ilma käibemaksuta) (II kd, tlk 24). Kinnitatud väljatrükiga külmikpoolhaagise Xxxx liisingulepingust nr xxxx kuupäevaga 02.04.2014.a, tõendatakse liisinguandja Swedbank Liising AS-i ja liisinguvõtja Truija Investeeringud OÜ vahel külmikpoolhaagise xxxx, VIN-kood xxxx, liisingulepingu sõlmimise fakti, lepingu tingimusi, samuti seda, et lepingu sõlmimisel esindas Truija Investeeringud OÜ-d Roman Susi, kes allkirjastas lepingu digitaalselt 02.04.2014.a. Liisingulepingu maksumuseks koos käibemaksuga oli 41 400 eurot. Lepingu tähtaeg 30.04.2019.a (II kd, tlk 25-28). Kinnitatud väljatrükk külmikpoolhaagise xxxx liisingulepingu nr xxxx maksegraafikust tõendab liisinguandja Swedbank Liising AS-i ja liisinguvõtja Truija Investeeringud OÜ vahel sõlmitud liisingulepingu nr xxxx maksmise tingimusi, tähtaegu ning maksete suurust. Esimene osamakse pidi toimuma 02.04.2014.a summas 14 050 eurot ning viimane osamakse 30.04.2019.a. Maksegraafiku allkirjastas Roman Susi digitaalselt 02.04.2014.a (II kd, tlk 29). Kinnitatud väljatrük kindlustusleppest nr xxxx kuupäevaga 02.04.2014.a tõendab liisinguandja Swedbank Liising AS-i ja liisinguvõtja Truija Investeeringud OÜ vahel külmikpoolhaagise Xxxx, VIN-kood xxxx, kindlustusleppe sõlmimise fakti, kindlustuse tingimusi, samuti seda, et kindlustusleppe sõlmimisel esindas Truija Investeeringud OÜ-d Roman Susi, kes allkirjastas kindlustusleppe 02.04.2014.a (II kd, tlk 30-31). Kinnitatud väljatrükiga liikluskindlustusleppest nr xxxx kuupäevaga 02.04.2014.a, tõendatakse liisinguandja Swedbank

LiisingAS-i ja liisinguvõtja Truija Investeeringud OÜ vahel külmikpoolhaagise Xxxx, VIN-kood xxxx, liikluskindlustusleppe sõlmimise fakti, kindlustuse tingimusi, samuti seda, et kindlustusleppe sõlmimisel esindas Truija Investeeringud OÜ-d Roman Susi, kes allkirjastas leppe 02.04.2014.a (II kd, tlk 32). Kinnitatud väljatrükk digitaalallkirjade kinnituslehest tõendab, et külmikpoolhaagise Xxxx, VIN-kood xxxx, ScanBalt Trucks OÜ pakkumine, liisinguleping, selle juurde kuuluv maksegraafik, kindlustuslepe, liikluskindlustuslepe olid Truija Investeeringud OÜ nimelt digitaalselt allkirjastatud Roman Susi poolt 02.04.2014.a (II kd, tlk 33). Kinnitatud väljatrükk külmikpoolhaagise Xxxx müügilepingust nr xxxx kuupäevaga 02.04.2014.a tõendab liisinguandja Swedbank Liising AS-i ja müüja Scanbalt Trucks OÜ vahel külmikpoolhaagise Xxxx, VIN-kood xxxx, müügilepingu sõlmimist, lepingu tingimusi ning allkirjastanud isikuid- M T ja Õ A. Lepingu kohaselt annab müüja vara hiljemalt 16.04.2014.a liisinguvõtjale üle, vara müügihind koos käibemaksuga oli 41 400 eurot (II kd, tlk 34-36). Eelnevate tõenditega on üheselt tuvastatud, et Truija Investeeringud OÜ, keda esindas Roman Susi sõlmis Swedbank Liising AS-iga liisingulepingud nr xxxx ja nr xxxx ning Roman Susi oli liisingulepingute sõlmimise hetkel Truija Investeeringud OÜ seaduslik esindaja. Süüdistav Roman Susi enda ütlustest on kinnitust leidnud, et Truija Investeeringud OÜ juhatuse liikmena oli tal pigem fiktiivse juhatuse liikme roll, firmat pidi juhtima V. Zagurski, kuid firmat Zagurski endale ei ostnud. Kuigi V. Zagurski ei olnud äriühingus ei juhatuse liige ega osanik, toimus sõidukite liisimine tema juhendamisel, samuti käidi pangas koos kontosid avamas ning konto avamisega seotud dokumendid jäid Zagurski kätte, kuna temal oli kogu ligipääs firmale ja tehingutele ning ka firma likvideerimisega pidi tema tegelema. Roman Susi ütluste kohaselt pidi liisingumakseid tasuma Truija Investeeringud OÜ, mille rahalised vahendid pidid tulema sellest, kui auto hakkab tööle ja sisse tooma. Seega juhtis tegelikkuses kogu äriühingu asjaajamist V. Zagurski, kes omas tegelikku kontrolli äriühingu üle. Roman Susi fiktiivsust Truija Investeeringud OÜ juhtimisel kinnitab ka fakt, et ta andis oma ID-kaardi koos paroolidega V. Zagurskile, põhjendades seda asjaoluga, et V. Zagurski saaks firma asju ajada ning ta usaldas teda. Fakti, et R. Susile kuuluv IDkaart oli V. Zagurski käes, tõendab ka läbiotsimisprotokoll 07.01.2015.a koos fototabeliga, millest nähtub, et Vassili Zagurski elukohas aadressil xxxx toimetati läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti ära mh ID-kaardi nr xxxx koopia Roman Gorelevi nimele (XI kd, tlk 27-37). Lisaks eelnevale tõendab seda ka vaatlusprotokoll 11.02.2015.a koos selle juurde kuuluva CD-plaadiga, millele on salvestatud e-kirjad, mis tõendab, et vaadeldi Vassili Zagurski Gmail e-postkasti xxxx sisu, millest nähtub, et Vassili Zagurski kasutuses olevalt elektronpostilt saadeti Truija Investeeringud OÜ ja selle juhatuse liikme Roman Susi nimel e-kirju liisinguettevõtetele, potentsiaalsetele tehingupartneritele, suheldi Truija Investeeringud OÜ raamatupidajaga ja Andrus Korbiga seoses sadulauto Xxxx, reg.märk xxxx, VIN-kood xxxx, ja külmikpoolhaagise xxxx, reg.märk xxxx, VIN-kood xxxx, müügiga Hollandi ettevõttele BAS Trucks B.V (XI kd, tlk 5358). Seega on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus liisingut taotlevat Truija Investeeringud OÜ-d juhtis tegelikkuses Vassili Zagurski, mitte Roman Susi, kes on ametlikult märgitud Truija Investeeringud OÜ seaduslikuks esindajaks. Seetõttu puudus tegelikkuses liisinguandjal reaalne võimalus kontrollida juriidilise isiku maksevalmidust. Antud asjaolu mõjutab oluliselt ka liisinguandja jaoks lepingu sõlmimisega kaasnevaid äririske. Seega lõi R. Susi kui ka V. Zagurski Swedbank Liising AS-ile väärkujutuse asjaoludest, mis tingisid liisinguandja poolt liisingulepingute sõlmimise Truija Investeeringud OÜ-ga. Kohus on seisukohal, et varakäsutus kannatanu poolt on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks süüdistatava poolt oli varalise kasu saamine. Näitamaks kannatanule, et ta soovib lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt täita, tasuti liisingulepingutest tulenevad esimesed osamaksed. Vastav asjaolu on tõendatud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 07.07.2014.a vastusega nr 20-3/1823-1, millest nähtub, et Truija Investeeringud OÜ poolt on 03.04.2014.a teostatud makse Swedbank Liising AS-ile summas 14 370 eurot arve nr 864669126 alusel, 04.04.2014.a on teostatud makse Swedbank Liising AS-ile summas 7 829 eurot arve nr 8646269139 alusel, 09.04.2014.a on teostatud makse Swedbank Liising AS-ile summas 2 999 eurot arve nr 8646269139 alusel, 22.04.2014.a on teostatud makse Swedbank Liising AS-ile summas 3 222 eurot arve nr 8646269139 alusel (II kd,

tlk 145-181). Lisaks on see tõendatud ka Swedbank Liising AS-i poolt tsiviilhagile lisatud tõenditega, millest nähtub, et Truija Investeeringud OÜ poolt on tehtud maksed (03.04.2014.a liisingulepingu nr xxxx tasutud arve summas 14 370 eurot ning 19.06.2014.a sama liisingu lepingu alusel tasutud arve summas 177,10 eurot ning perioodil 04.04.2014.a kuni 22.04.2014.a liisingulepingu nr xxxx tasutud arve summas 14 050 eurot ja 19.06.2014.a a sama liisingulepingu alusel tasutud arve summas 799,17 eurot) (VI kd, tlk 140-171). Esimeste liisingute osamaksete teostamine võimaldas saada liisinguesemete valduse enda kätte ning viis liisinguandja eksimusse sellest, et süüdistatav tõepoolest soovib lepingust tulenevaid tingimusi täita. Pärast esimeste osamaksete teostamist oli kannatanul igasugune õigus eeldada, et süüdistataval on tahe lepingust tulenevaid tingimusi täita. Seega toimus kannatanupoolne varakäsutuse tegemine ehk sõidukite valduse üleandmine eksimuses olles. Liisinguesemete valduse üleandmine on tõendatud nii süüdistatava enda ütlustega, mille kohaselt on ta Xxxx veokit Xxxx näinud kui ka kohtus uuritud kirjalike tõenditega. Vassili Zagurski kohtus avaldatud ütluste kohaselt võttis vara üle R. G Scanbalt Trucks OÜ asuvalt platsilt, mis asub Xxxxs. Tema oli Romaniga kaasas. Liisingumakseid sõidukite eest tasus tema OÜ Truija Investeeringud kontolt ja viimane makse teostati 16.06.2014.a. Maksmine toimus Truija Investeeringud OÜ arvelt ülekandega. Külmikpoolhaagis jäi platsile, kuid Xxxx viis ta Xxxxe hoovi. Ta tellis uue immobloki, mille maksumus oli 3700 eurot. Kui auto oli valmis, sai ta tööd Hispaanias ja ta saatis auto autojuhiga Hispaaniasse, ise lendas lennukiga järgi. Sõiduk läks Hispaanias katki ja selle remont oleks olnud kulukas, mistõttu oli mõistlikum sõiduk maha müüa. Kohapeal leidis ta hispaanlasest ostja, kellega koos käidi Hispaania ARK-is ja Maksu- ja Tolliametis, kus selgus, et autol on blokeering peal ja seda ei saa müüa. Eestisse jõudes võttis ta ühendust Swedbank esindaja I Tuga ja rääkis olukorrast, tevitas ka auto olukorrast ja asukohast. I Tu esitas talle nõude korrektses vormis täita taotlus lepingu ennistamiseks, seda nad ka tegid. Pank nõudis ka, et ta võtaks ühendust politseiga ja teavitaks auto asukohast, seda ta ka tegi ja see toimus enne augusti lõppu. Pangapoolsed nõuded olid nende poolt täidetud, kuid pangapoolsed lubadused jäid täitmata. Xxxx seisab xxxx, Hispaanias. Liisinguesemete valduse üleminek on tõendatud kinnitatud väljatrükiga sadulveoki Xxxx müügilepingust nr xxxx, mis tõendab, et müüja annab vara hiljemalt 16.04.2014.a liisinguvõtjale üle (II kd, tlk 21-23) ning kinnitatud väljatrükiga külmikpoolhaagise Xxxx müügilepingust nr xxxx, millest nähtub, et müüja annab vara hiljemalt 16.04.2014.a liisinguvõtjale üle (II kd, tlk 3436). Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo vastus 04.07.2014 nr 28-7/14-00410/358 uurimisasutuse järelepärimisele 03.07.2014 nr 3.2-1/109329-6 (II kd, tlk 182-183) koos kõigi lisadega tõendab sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx ja külmikpoolhaagise Xxxx, VIN-kood xxxx, ostu-müügilepingute tingimusi, sõidukite omanikke ja kasutajaid (II kd, tlk 184-203;III kd, tlk 115). Kinnitatud väljatrükk külmikpoolhaagise Xxxx, VIN-kood xxxx, liiklusregistri andmetest tõendab nimetatud sõiduki omanikke ja kasutajaid, millelt nähtub, et 03.04.2014.a toimus omaniku vahetus ning külmikpoolhaagise omanikuks sai Swedbank Liising AS ja vastutavaks kasutajaks Truija Investeeringud OÜ (II kd, tlk 185). Kinnitatud väljatrükiga Swedbank Liising AS-i 03.04.2014.a avaldusest Maanteeametile tõendatakse, et nimetatud kuupäeval taotles külmikpoolhaagise Xxxx, VIN-kood xxxx, omanik Swedbank Liising AS kanda liiklusregistrisse Truija Investeeringud OÜ sõiduki vastutava kasutajana (II kd, tlk 193-194). Kinnitatud väljatrükk sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx, liiklusregistri andmetest tõendab nimetatud sõiduki omanikke ja kasutajaid, millelt nähtub, et 03.04.2014.a toimus omaniku vahetus ning sadulveoki omanikuks sai Swedbank Liising AS ja vastutavaks kasutajaks Truija Investeeringud OÜ (II kd, tlk 201). Kinnitatud väljatrükk Swedbank Liising AS-i 03.04.2014.a avaldusest Maanteeametile tõendab, et nimetatud kuupäeval taotles sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx, omanik Swedbank Liising AS kanda liiklusregistrisse Truija Investeeringud OÜ sõiduki vastutava kasutajana (II kd, tlk 202203). Seega on kannatanu teinud varakäsutuse ning liisinguesemete valdus on läinud üle Truija Investeeringud OÜ-le.

Tulenevalt eelnevast on kannatanule tekkinud varaline kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud süüdistatava poolt varalise kasu saamise eesmärgil. Pärast esimeste osamaksete tegemist ei ole süüdistatav liisingulepingutest tulenevat maksekohustust täitnud ning samuti ei ole kuni käesoleva ajani kannatanu sõidukite valdust tagasi saanud. Nimetatud asjaolu on tõendatud järgmiste tõenditega. Swedbank Liising AS volitatud esindaja I K kuriteoteatega 26.06.2014.a koos kõigi lisadega, millest nähtub, et Swedbank Liising AS ja Truija Investeeringud OÜ vahel sõlmiti 02.04.2014.a liisinguleping nr xxxx, mille esemeks oli Xxxx, ehitusaasta 2008.a, tehasetähis xxxx, millise vara väärtuseks oli 35 300 eurot. Nimetatud liisingulepingu alusel andis liisinguandja vara liisinguvõtja kasutusse 16.04.2014.a ning liisinguvõtja kohustus aga tasuma liisinguandjale liisingulepingust tulenevaid makseid. Samuti sõlmisid 02.04.2014.a Swedbank Liising AS ja Truija Investeeringud liisinguleping nr xxxx, mille esemeks oli külmikpoolhaagis xxxx, ehitusaasta 2008.a, tehasetähis xxxx, millise vara väärtuseks oli 34 500 eurot. Nimetatud liisingulepingu alusel andis liisinguandja vara liisinguvõtja kasutusse 16.04.2014.a ning liisinguvõtja kohustus aga tasuma liisinguandjale liisingulepingust tulenevaid makseid. Kuna liisinguvõtja ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi, ütles liisinguandja liisingulepingud üles 26.06.2014.a. Läbi AB Aivar Pilv, jõudis liisinguandjani nõudeavalduse info, mille kohaselt on Truija Investeeringud sõlminud Swedbank Liising AS teadmata müügilepingu BAS Trucksiga, seega on liisinguvõtja võõrandanud liisingulepingute esemeks olevad varad kolmandale isikule, kuid liisinguvõtja ei ole varasid kokkulepitud ajal üle andnud. Liisinguandjale on tekkinud liisingulepingu alusel hüvitamata summade ulatuses kahju summas 56 424,29 eurot (II kd, tlk 6-48). Kinnitatud väljatrükk Swedbank Liising AS-i nõudest 26.06.2014.a nr B06.10-200-05 Truija Investeeringud OÜ-le tõendab Swedbank Liising AS-i poolt nõude esitamist Truija Investeeringud OÜ-le liisingulepingutest xxxx ja xxxx tulenevate võlgnevuste kogusummas 56 424,29 eurot hüvitamiseks 14 päeva jooksul või nimetatud lepingute liisinguesemete viivitamatuks tagastamiseks (II kd, tlk 42-43). Kinnitatud väljatrükk BAS Trucks B.V nõudeavaldusest 20.06.2014.a nr 1/236 tõendab, et kannatanu BAS Trucks B.V lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anneli Aab ja Merilin Valdmaa esitasid kannatanu nimel Truija Investeeringud OÜ-le nõude sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx, külmikpoolhaagise Xxxx, VINkood xxxx ning sadulveoki xxxx, VIN-kood xxxx, tagastamiseks hiljemalt 30.06.2014.a kell 12:00 koos müügilepingutest taganemise ja ostuhindade tagastamise hoiatusega (II kd, tlk 44-46). Kinnitatud väljatrükist e-kirjavahetusest Swedbank Liising AS-i ja Vassili Zagurski vahel ajavahemikul 08.10.2014.a-09.10.2014.a nähtub, et Swedbank AS esindaja I Tu on saatnud V. Zagurskile kirja, milles soovib teada, kus asub sõiduk, selle võtmed ja dokumendid ning mis seisus see sõiduk on. Zagurski on vastanud I. T, et võtmed on tema käes. Pärast seda on M P edastanud Zagurskile kirja, milles soovib Xxxx – xxxx süütevõtmeid kätte saada ning samuti soovitakse registreerimistunnistust. V. Zagurski edastas M. T vastuse, et võtmed on tema käes ja need on võimalik edastada. Samuti soovib Zagurski lepingute ennistamist ja vahesummade tasumist. Samuti selgitab Zagurski, et auto, dokumendid ja üks komplekt võtmeid asuvad Hispaanias ning novembri teises pooles on plaan need tuua Eestisse (II kd, tlk 49-51). Swedbank AS poolt uurimisasutusele edastatud e-kirjavahetusest Swedbank Liising AS-i ja Vassili Zagurski vahel ajavahemikul 23.09.2014.a-09.10.2014.a nähtub, et Swedbank Liising küsib informatsiooni sõidukite asukoha kohta. Samuti on R. Tomingas edastanud taotluse võlgnevuse summa kindlaks tegemiseks, maksepuhkust, lisaks soovitakse lepingute ennistamist. Samuti nähtub tõendist, et võtmed on V. Zagurski käes ning Xxxx asub Hispaanias (III kd, tlk 16-48). Kinnitatud väljatrükist Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo talituse 30.09.2014.a e-kirjast menetlejale koos kõigi lisadega nähtub, et Xxxx, VIN-kood xxxx on kinni peetud Hispaania Kuningriigis ning seda on tahetud 30.09.2014.a Xxxxs registreerida. Samuti on edastatud hispaaniakeelne arve 9000 euro ulatuses Truija Investeeringud poolt (III kd, tlk 93-95). Kinnitatud väljatrükk Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo I talituse 24.11.2014.a e-kirjast menetlejale koos lisadega tõendab Hispaania Kuningriigi Sirene büroolt täiendava informatsiooni edastamist menetlejale sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx kohta, millest nähtuvalt müüs sõiduki Vassili Zagurski, kes sõitis nimetatud sõidukiga Eestist Hispaaniasse. Müüja võttis ühendust Hispaanias

elava M Diga ning viimane võttis ühendust hispaanlasega, kellele müüdi sõiduk (III kd, tlk 9699). Kannatanu, olles eksimuses, tegi varakäsutuse, millega andis liisinguesemete valduse üle Truija Investeeringud OÜ-le, keda esindas seaduslik esindaja Roman Susi, kes allkirjastas lepingud. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tegelikult pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või tahet kokkulepet täita, on ta oma tahte kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Selline asjaolu on sedastatav, kuivõrd liisingulepingust tulenevaid tingimusi ei täitnud R. Susi ega ka V. Zagurski, kellele tegelikkuses kuulus Truija Investeeringud OÜ juhtimine. Käesoleva ajani ei ole kannatanule liisinguesemeid üle antud ega lepingutest tulenevaid liisingmakseid tasutud. Liisingumakseid ei tasutud juba pärast esimeste osamaksete teostamist. Esimeste osamaksete tasumine näitas liisinguandjale süüdistatavapoolset maksevalmidust, mis oli eelduseks kannatanu poolt varakäsutuse tegemiseks. Selliste asjaolude esitamisel viidi kannatanu pettuse abil eksimusse ning selle tulemusel tegi ta varakäsutuse, sõlmides süüdistatavaga liisingulepingud ning andes sõidukite valduse üle liisinguvõtjale. Tegelikkuses puudus süüdistataval, kes tegutses Truija Investeeringud OÜ nimel, algusest peale (lepinguid sõlmides) tahe liisingulepingute tingimusi täita. Roman Susil puudus ka maksevalmidus, sest tema ütluste kohaselt pidi liisingumakseid tasuma Truija Investeeringud OÜ ning rahalised vahendid pidid tulema sellest, kui auto on töös. Mh väärib välja toomist ka Roman Susi ütlused, milles kohaselt sai ta teada, et tehinguga on tekkinud probleem, kui Zagurski talle ise ütles, et firma tuleb põhja lasta. Peale Zagurski rääkis firma põhja laskmisest ka V L. Firma likvideerimisega pidi tegelema Zagurski. Zagurski rääkis, et firma põhja laskmine tähendas ka auto ära kaotamist, et Xxxx läheb Venemaale kaubaga ja see kaob seal lihtsalt ära ja siis läheb müüki. Zagurski pakkus temale selle eest raha, et ta kaasa lööks. Jutt oli 10 000 eurost, raha ta ei ole saanud. Süüdistatav ei soovinud firma põhja laskmises osaleda. Süüdistatava ütluste kohaselt otsis Zagurski inimest, kelle nimele firma kirjutada. Liisingust ei ole temaga juttu olnud, tema teab seda, et kuna arved hakkasid tema isiklikule meilile tulema, siis ta küsis Zagurskilt, miks ei ole notaritasud makstud. Tema ei ole Swedbank Liisingust ega inkassofirmadest kellegagi rääkinud. Samuti on kriminaalasjas tuvastatud, et liisinguesemed müüdi kolmandatele isikutele. Süüdistatav, kes allkirjastas liisingulepingud, pidi olema teadlik, et liisinguandjata ei ole vara võõrandamine lubatud. Vastav asjaolu on tõendatud ka kinnitatud väljatrükiga Swedbank Liising AS liisingulepingu üldtingimustest, mis tõendab alates 01.05.2012.a Swedbank Liising AS-is kehtivaid liisingulepingu üldtingimusi, mille kohaselt mh puudub liisinguvõtjal õigus ilma liisinguandja eelneva kooskõlastuseta teha tehinguid, mis seisnevad liisingueseme käsutamises, kolmandale isikule kasutada andmises või koormamises piiratud asjaõigustega (II kd, tlk 37-41). R. Susi selle asemel, et teavitada liisinguandjat, et tehinguga on tekkinud probleeme, nagu süüdistatav on kohtus väitnud, on süüdistatav võimaldanud liisinguesemete võõrandamist kolmandatele isikutele, mis näitab üheselt, et süüdistataval puudus algusest peale tahe lepingutest tulenevaid tingimusi täita. Kohtu hinnangul on tõendatud ka varalise kasu saamise eesmärk, kuivõrd süüdistataval puudus algusest peale tahe lepingutest tulenevaid tingimusi täita ning kohus on ka seisukohal, et süüdistatav teadis, et sõidukite liisimise eesmärk on sõidukite valduse saamine ning seejärel sõidukite võõrandamine ja välisriiki viimine. Lähtudes asetleidnud sündmustest, süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustest ning asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et R. Susi teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, on täitnud KarS § 209 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega vähemalt otsese tahtlusega. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub selle saabumisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt R.

Susi eesmärk oli sõlmida Truija Investeeringud OÜ nimel liisingulepingud, et saada liisingusse sadulauto ja külmikpoolhaagis, kavatsemata nende liisingute osamaksete eest pärast esimese sissemakse teostamist tasuda. Selle saamiseks loodi kannatanus vale ettekujutus, st et tal on maksevalmidus ja soov liisingulepingutes toodud tingimusi nõuetekohaselt täita, mistõttu tegi kannatanu varakäsutuse. Süüdistataval oli igasugune alus eeldada, et sellise varakäsutuse kannatanu teeb või vähemalt pidada võimalikuks seda, kuna tema poolt oli kõik võimalik kannatanu eksimusse viimiseks tehtud. R. Susi tegevusele hinnangu andmisel lisab kohus, et liisinguandja viidi eksitusse, liisingulepingute alusel süüdistatav osamakseid ei tasunud, sõidukeid liisinguandjale ei tagastatud, vaid liisinguesemed võõrandati.

materjale ja nende alusel tehakse otsuseid. Lisaks krediiditaotlusele lisavad nad juurde ettevõtte B-kaardi, majandusaasta aruande, maksehäirete raporti ja vajadusel ka eraisiku raporti. Kui krediiditaotlus rahuldatakse, siis võivad tulla otsused, kas krediiti antakse käendusega või ilma käenduseta ja millises summas. Käendust küsitakse juhul, kui finantsnäitajad ei ole tugevad ning käendab üldjuhul juhatuse liige või omanik. Truija Investeeringud OÜ sai komisjonilt positiivse otsuse käendusega. Firmaga tekkisid probleemid, kui arved jäid tasumata. Tegemist oli kahe müügiga, kus üks oli Bauhofi laost ning teine hankija laost, kus tehakse kliendile müügitellimus, klient läheb võtab kaubad hankija laost ning nemad vormistavad kliendile arve. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendid nr 14.81.1, mis on krediiditaotluse koopia. Tunnistaja ütluste kohaselt on temale prokuröri poolt ette näidatud dokument tuttav. Tunnistaja ütluste kohaselt, kui taotlus rahuldatakse, siis Bauhof valmistab ette krediidilepingud, vajadusel ka käenduslepingu, mis edastatakse ärikliendihaldurile, kes saadab kliendile need allkirjastamiseks. Krediidilepingute tingimuste ja käenduslepingu edastamine toimub Bauhofile e-maili teel ning lepingud allkirjastatakse digitaalselt. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendid nr 14.81.7 ja 14.81.9, mis on käendusleping ja krediiditingimuste müügileping. Tunnistaja ütluste kohaselt on lepingud talle tuttavad ning nende alusel pandi kliendile krediidilimiit ja maksetähtaeg peale. Kui Truija Investeeringud OÜ-l jäid arved maksmata, anti nõue inkassomenetlusse, kuid inkassomenetlusega ei õnnestunud midagi saada. Edasi algatati hagimenetlus ning see esitati R Gi ja Truija Investeeringud OÜ vastu. Hagimenetluse tulemusena rahuldati hagi tagaseljaotsusega käendaja ja ettevõtte vastu solidaarselt. Tunnistaja R K andis kohtus ütlusi, et 2014.a kevadel töötas ta Laagri Bauhofis xxxx. Tunnistaja ütluste kohaselt oli Bauhof teinud Truija Investeeringud OÜ-ga 2014.a müügitehingu. Ajaloost vaadates olid nad müünud samale firmale ka enne, kui nad ei olnud Bauofi krediidiklient. Tellimus tuli neile e-maili peale ning lepinguid sõlmib krediidiosakond. Kuna Truija Investeeringud olid tunnistaja nime alt läbi käinud, seetõttu saadeti ka taotlus, mis tehti kodulehel just temale. Tunnistajale saadeti allkirjastatud leping ning nende poolt oli kõik korras. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta tõenäoliselt varasemalt kellegagi suhelnud, kuid tunnistaja ei oska nimetada varasemaid ega hilisemaid äriühingu esindaja nimesid. Süüdistatavatest keegi nägupidi tuttav ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tellimuse puhul tegemist mingi vahtplasti ja millegagi veel, midagi oli nende enda laost ka, mis asub aadressil Xxxx 558 ning teine osa kaupa väljastati Estplasti laost, mis asub Xxxxs. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendid nr 14.81.7 ja 14.81.3, mis on Bauhofi arved. Tunnistaja ütluste kohaselt on need arved tema tehtud. Tunnistaja selgituste kohaselt on saatelehtede väljastamisel erinevad süsteemid. Kui on nende laost, siis tema prindib lattu komplekteerimislehe, mille alusel ladu paneb kauba kokku ja hiljem väljastatakse sellest arve. Otsetarne kohta, kus kaup saadakse hankija laost, siis tema võtab ostuarve sisse ja teeb ka arve ja saadab selle kliendi meilile. Kui on kaks erinevat protseduuri, kus korraga tellitakse kaupa nii hankija käest kui laost, tulevad arved eraldi. Sellisel juhul vormistab otsetarne puhul saatelehe hankija, et kaup on välja saadetud. See on tõestuseks, aga Bauhof neid asju ei kontrolli, tavaliselt tuleb ikka hankijalt arve. Kui kauba väljastamine toimub Bauhofi laost, siis järgneb komplekteerimisarvele väravaluba ja siis ka arve. Väravast on vaja kaubaga välja saada ning seal on kontroll. Tunnistaja ütluste kohaselt jäädi tehinguga võlgu ning asi läks inkassosse. Kui tunnistajat oleks informeeritud, et Truija Investeeringud OÜ või tema esindajad kauba eest ei maksa, ei oleks tunnistaja sellist tehingut sõlminud. Tunnistaja R P andis kohtus ütlusi, et 2014.a töötas ta Bauhof grupi all Laagris xxxx. Tunnistaja andis ütlusi, et kauba laost väljastamine toimub, kui klient tuleb saalist laolehega ning tema annab selle paberi alusel kauba või kui tuleb ärimüügist eelnev tellimus laoprinterisse. Kui klient tuleb kohale, siis võtab selle paberi, teenindab kliendi ära, prindib arve ja kõik. Arve prindib tema, kuid arve algne koostamine toimub ärimüügis, kus pannakse paika vastavad kaubad, kogused, hinnad jm. Tunnistaja ütluste kohaselt tehakse tellimus printerisse ehk komplekteerimisleht, mille alusel annab ta kauba. Kaubale järgi tulnud klienti eraldi ei kontrollita, klient ütleb firma nime ja mis tellimusele ta järgi tuleb, millised tooted seal peavad olema ja kui kõik on vastavuses, siis tuuakse kaup. Kui arve väljaprintimise hetkel on

summa üle 600 euro, siis küsitakse isikut tõendava dokumendi numbrit peale. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ütle talle nimi Truija Investeeringud OÜ midagi. Truija Investeeringud OÜ poolt taotluse esitamist tõendab kinnitatud koopia Bauhof Group AS kaubakrediidi taotlusest ja Truija Investeeringud OÜ bilansist seisuga 31.12.2013.a, mis tõendab, et 27.03.2014.a esitas Roman Susi Truija Investeeringud OÜ juhatuse liikmena Bauhof Group ASile taotluse Truija Investeeringud OÜ-le krediidikliendi staatuse omistamiseks, taotlus on allkirjastatud käsikirjaliselt (V kd, tlk 1-2). Fakt, et krediiditingimustega müügileping on sõlmitud, on tõendatud kinnitatud väljatrükiga Bauhof Group AS ja Truija Investeeringud OÜ vahel 28.03.2014.a sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 6835, mis tõendab, et nimetatud kuupäeval sõlmisid Bauhof Group AS ja Truija Investeeringud OÜ krediiditingimustega müügilepingu nr 6835, samuti tõendab lepingu tingimusi ning seda, et Truija Investeeringud OÜ nimelt sõlmis lepingu Roman Susi, kes allkirjastas lepingu digitaalselt 28.03.2014.a (V kd, tlk 1417; VI kd, tlk 51-53). Samuti sõlmisid süüdistatav käenduslepingu, mis on tõendatud kinnitatud väljatrükiga Bauhof Group AS ja Roman Susi vahelise käenduslepinguga, millest nähtub, et 31.03.2014.a sõlmisid Bauhof Group AS ja Roman Susi käenduslepingu, millega Roman Susi kohustus vastutama Bauhof Group AS-i ees kõigi Bauhof Group AS ja Truija Investeeringud OÜ vahel 28.03.2014.a sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 6835 tulenevate Truija Investeeringud OÜ kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 4 500 eurot. Süüdistatav on käenduslepingu allkirjastanud digitaalselt 28.03.2014.a (V kd, tlk 11-13, VI kd, tlk 55-56). Kinnitatud väljatrükk Truija Investeeringud OÜ poolt Bauhof Group OÜle 28.03.2014.a esitatud volikirjast nr 1 tõendab, et 28.03.2014.a esitas Roman Susi Truija Investeeringud OÜ juhatuse liikmena volikirja kehtivusega 28.03.2014-28.03.2015, milles nimetas ennast kui isikut, kes on nimetatud perioodil volitatud tellima ja vastu võtma kaupa Bauhof Group AS-st, allkirjastades selle digitaalselt 28.03.2014.a (V kd, tlk 8-10). Eelnevate tõenditega on üheselt tuvastatud, et Roman Susi oli lepingu sõlmimise hetkel Truija Investeeringud OÜ seaduslik esindaja. Tõendatud on ka lepingu sõlmimise fakt. Nagu ka eelmises episoodis on kirjeldatud, siis süüdistav Roman Susi enda ütlustest on kinnitust leidnud, et Truija Investeeringud OÜ juhatuse liikmena oli tal pigem fiktiivse juhatuse liikme roll, firmat pidi juhtima V. Zagurski, kuid firmat Zagurski endale ei ostnud. Kuigi V. Zagurski ei olnud äriühingus ei juhatuse liige ega osanik, toimus firmas asjade ajamine tema juhendamisel, samuti käidi pangas koos kontosid avamas ning konto avamisega seotud dokumendid jäid Zagurski kätte, kuna temal oli kogu ligipääs firmale ja tehingutele ning ka firma likvideerimisega pidi tema tegelema. Seega juhtis tegelikkuses kogu äriühingu asjaajamist V. Zagurski, kes omas tegelikku kontrolli äriühingu üle. Roman Susi fiktiivsust Truija Investeeringud OÜ juhtimisel kinnitab ka fakt, et ta andis oma ID-kaardi koos paroolidega V. Zagurskile, põhjendades seda asjaoluga, et V. Zagurski saaks firma asju ajada ning ta usaldas teda. Fakti, et R. Susile kuuluv ID-kaart oli V. Zagurski käes, tõendab ka läbiotsimisprotokoll 07.01.2015.a koos fototabeliga, millest nähtub, et Vassili Zagurski elukohas aadressil xxxx toimetati läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti ära mh ID-kaardi nr xxxx koopia Roman Gorelevi nimele (XI kd, tlk 27-37). Tulenevalt eelnevast ei ole ka usutav Roman Susi ütlustes toodu, et ID-kaardi PIN-koodid olid koguaeg V. Zagurski käes, kuid tema ei ole andnud õigust kasutada tema dokumente, sest oma Swedbank Liising AS episoodis antud ütlustes on ta ka kinnitanud vastupidist, et ta ise vabatahtlikult andis Zagurskile oma asju, et saaks firma asju ajada, andis talle oma digitaalallkirja ja ID-kaardi. Süüdistatava ütluste kohaselt, kui ta minema läks, siis ta võttis ID-kaardi ja pangakaardi kaasa, kuid siis V. Zagurski helistas talle, et üks pangakaartidest on kellegi teise oma ja seal peab olema peal 22 000 eurot ning see tuleb süüdistataval kindlasti tagastada, mistõttu saatis ta need väikese pakiga Raplasse. Saatis tagasi kaks pangakaarti ja ID-kaardi. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et R. Susi annab korduvalt oma IDkaarti koos paroolidega V. Zagurski kätte, kuid ei luba seda kasutada ning isegi siis on ta oma IDkaardi andnud Zagurski kätte, kui on selgunud asjaolud, et tema isikut tõendavat dokumenti on väärkasutatud. Samuti oli ta teadlik, et V. Zagurski on seadusega pahandusi. Seega on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus kaubakrediiti taotlevat Truija Investeeringud OÜ-d juhtis

tegelikkuses Vassili Zagurski, mitte Roman Susi, kes on ametlikult märgitud Truija Investeeringud OÜ seaduslikuks esindajaks. Seetõttu puudus tegelikkuses kannatanul reaalne võimalus kontrollida juriidilise isiku maksevalmidust. Antud asjaolu mõjutab oluliselt ka kaubakrediidiandja jaoks lepingu sõlmimisega kaasnevaid äririske. Mh on tuvastatud, et 27.03.2014.a kaubakrediidi taotluse on allkirjastanud Roman Susi (endine Gorelov) käsitsi, antud tõend on kohtus avaldatud ning uuritud ja vaatamata Roman Susi antud ütlustele, ei ole vaidlustatud taotlusel oleva allkirja õigsust. Seega lõi R. Susi kannatanule väärkujutuse asjaoludest, mis tingisid kannatanu poolt krediiditingimustega müügilepingu sõlmimise Truija Investeeringud OÜ-ga. Kohus on seisukohal, et varakäsutus kannatanu poolt on tehtud eksimuses olles ning süüdistatava eesmärgiks oli varalise kasu saamine. Seega toimus kannatanupoole varakäsutuse tegemine ehk ehitusmaterjalide valduse üleandmine eksimuses olles. Kannatanu, olles eksimuses, tegi varakäsutuse, millega andis ehitusmaterjalide valduse üle süüdistatavale, kui firma seaduslikule ja volitatud esindajale. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tegelikult pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või tahet kokkulepet täita, on ta oma tahte kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Selline asjaolu on sedastatav, kuivõrd krediiditingimustega müügilepingust tulenevaid tingimusi ei täitnud süüdistatav ega ka V. Zagurski, kelle käes oli tegelikkuses Truija Investeeringud OÜ juhtimine. Selliste asjaolude esitamisel viidi kannatanu pettuse abil eksimusse ning selle tulemusel tegi ta varakäsutuse, sõlmides süüdistatavaga krediiditingimustega müügilepingu ning andes ehitusmaterjalide valduse üle süüdistatavale. Kohtu hinnangul on tõendatud ka varalise kasu saamise eesmärk, kuivõrd süüdistataval puudus algusest peale tahe lepingutest tulenevaid tingimusi täita ning kohus on ka seisukohal, et süüdistatav teadis, et lepingu sõlmimise eesmärk on ehitusmaterjalide valduse saamine ning seejärel nende eest tasumata jätmine. Kauba kättesaamine ehk vara valduse üleminek on tõendatud kinnitatud väljatrükiga Bauhof Group AS 12.05.2014.a arve-saatelehest nr 1214.002938, millest nähtub, et 12.05.2014.a sai Roman Susi kannatanult nimetatud arve-saatelehe alusel ehitusmaterjalid (vahtplast) väärtuses 1 999,39 eurot (V kd, tlk 5; VI kd, tlk 49); kinnitatud koopiaga Estplast Tootmine OÜ 09.05.2014.a saatelehest nr 141074, millest, et Roman Susi sai Bauhof Group AS tarnijalt Estplast Tootmine OÜ-lt ehitusmaterjalid (soojusplaadid), milledel käis järel sõidukiga registrimärgiga xxxx, saateleht on allkirjastatud käsikirjaliselt (V kd, tlk 6) ning kinnitatud koopiaga Bauhof Group AS 12.05.2014.a arve-saatelehest nr 1214.002937, millest nähtub, et 12.05.2014.a sai Roman Susi kannatanult nimetatud arve-saatelehe alusel ehitusmaterjalid väärtuses 1 408,60 eurot, on arvesaateleht allkirjastatud käsikirjaliselt (V kd, tlk 7, VI kd, tlk 48). Kannatanu Bauhof Group AS esindaja S S 16.02.2016.a e-kirjast uurimisasutusele koos lisadega nähtub, et S S edastas uurimisasutusele enda volikirja, samuti täpsustas enda poolt varem edastatud andmed Bauhof Group AS arve nr 1214.002937 laolehe ja selle arve alusel kauba väljastamise osas. Tõendist nähtub, et laolehte kliendile ei väljastatud, kaup väljastati sama arve alusel laost ning arve koostas laotöötaja R P. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist 13.11.2016 koos kõigi lisadega nähtub, et Truija Investeeringud OÜ nimele registreeritud abonentnumbrilt xxxx helistati 12.05.2014.a kell 16.07.39 abonentnumbrile xxxx, mis on registreeritud Bauhof Group AS Laagri kaupluse nimele ning kasutaja on R K. Antud kõne tehti „Tamro“ levialas. Sellele kõnele järgnes kõne kell 16.16.28 samale abonendile tugijaama „Laagr“ levialas. AS Eesti Telekomi tugijaam „Laagr“ asub Harju maakonnas Laagri alevikus Vae tn 6 ja katab levialaga ka Bauhof Group AS Laagri kauplust. Kõnede aeg langeb ajale, kui Bauhof Group AS-st võeti Truija Investeeringud OÜ nimele kaupa. Bauhofi arved 1214.002937 ja 1214.002938 vormistati 12.05.2014.a kell 16.24 ja 16.48 (VI kd, tlk 66-71). Mh on tuvastatud Roman Susi poolt Bauhof Group AS tarnijalt Estplast Tootmine OÜlt ehitusmaterjalide (soojusplaadid) ja Bauhof Group AS 12.05.2014.a arve-saatelehe nr 1214.002937 alusel ehitusmaterjalide väärtuses 1 408,60 eurot, kättesaamine, mis on kinnitatud Roman Susi käsikirjalise allkirjaga. Antud tõendid on kohtus avaldatud ning uuritud ja vaatamata Roman Susi antud ütlustele, milles ta eitab kuriteo toimepanemist, ei ole vaidlustatud nendel tõenditel olevate allkirjade õigsust.

Seega on kannatanule tekkinud varaline kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toimepandud süüdistatava poolt varalise kasu saamise eesmärgil. Kuni käesolevani ei ole süüdistatav temale esitatud arveid tasutunud, samuti ei ole ta väljastatud kaupa tagastanud. Arvete maksmata jätmist tõendavad nii eelpool märgitud tunnistaja S. S ütlused, kui ka kohtus uuritud kirjalikud tõendid. Antud asjaolu on tõendatud kannatanu Bauhof Group AS töötaja, tunnistaja S S poolt 15.02.2016.a ülekuulamisel üle antud dokumentidega (ülekuulamise protokolli lisad), mis tõendavad Truija Investeeringud OÜ poolt Bauhof Group AS-i 12.05.2014.a arve nr 1214.002937 summas 1 408,60 eurot ja 12.05.2014 arve nr 1214.002938 summas 1 999,39 eurot alusel kauba kättesaamise asjaolusid, nimetatud arvete tasumata jätmist ja tekitatud kahju väljamõistmist kohtu kaudu (V kd, tlk 1-17). Väljatrükist Bauhof Group AS avatud kliendikannetest seisuga 27.06.2014.a nähtub, et Truija Investeeringud OÜ poolt on Bauhof Group AS-ile maksmata jäetud arveid kogusummas 3 407,99 eurot seisuga 27.06.2014.a (VI kd, tlk 50). Väljatrükist võlgniku Truija Investeeringud OÜ andmetest seisuga 27.06.2014.a nähtub, et Truija Investeeringud OÜ võlgnevus Bauhof Group AS-i ees kogusummas 3 571,57 eurot (VI kd, tlk 54). Nõudekirja 30.06.2014.a nr 44050 väljatrükk tõendab Roman Susile nõudekirja edastamist OK Incure OÜ poolt, mille alusel võlgneb Bauhof Group AS-i ja Truija Investeeringute OÜ lepingu käendaja Roman Susi OK Incure OÜ-le kui uuele võlausaldajale 3 407,99 eurot koos viivisega (VI kd, tlk 57). Väljatrükk Roman Susi 11.07.2014.a e-kirjast tõendab, et 11.07.2014.a tundis Roman Susi OK Incure OÜ-lt huvi, millist kaupa saadi Bauhof Group AS-lt, samuti väitis, et Vassili Zagurski kasutas Roman Susile kuuluvat ID-kaarti ja pangadokumente (VI kd, tlk 61-62). Kinnitatud väljatrükiga Harju Maakohtu 30.01.2015.a otsusest tsiviilasjas nr 2-14-60195, millest nähtub, et kohtuotsusega rahuldati Bauhof Group AS-i hagi ning mõisteti Truija Investeeringud OÜ-lt ja Roman Susilt solidaarselt välja 4 500 eurot ja menetluskulud 415 eurot (V kd, tlk 3-4). Seega on kannatanu saanud varalist kahju. Kohtu hinnangul on nii süüdistuses käsitletud tõenditele tuginedes konkreetselt ära näidatud, kuidas Bauhof Group AS-ile ebaõige ettekujutus loodi ning kuidas vastavasisuline kuriteoskeem toimis. Läbi Roman Susi tegevuse tekitati kannatanutele ka varalist kahju. Lähtudes aset leidnud sündmustest, süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustest ning asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et R. Susi, teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, on täitnud KarS § 209 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega vähemalt otsese tahtlusega. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub selle saabumisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt R. Susi eesmärk oli sõlmida Truija Investeeringud OÜ nimel krediiditingimustega müügileping, et saada nimetatud lepingu alusel enda valdusesse ehitusmaterjali, kavatsemata nende ehitusmaterjalide eest pärast kauba kättesaamist tasuda. Selle saamiseks loodi kannatanus vale ettekujutus, st et tal on maksevalmidus ja soov lepingus toodud tingimusi nõuetekohaselt täita, mistõttu tegi kannatanu varakäsutuse. Süüdistataval oli igasugune alus eeldada, et sellise varakäsutuse kannatanu teeb või vähemalt pidada võimalikuks seda, kuna tema poolt oli kõik võimalik kannatanu eksimusse viimiseks tehtud. R. Susi tegevusele hinnangu andmisel lisab kohus, et Bauhof Group AS viidi eksitusse, süüdistatavale väljastatud arveid süüdistatav ei tasunud, ka kaupa ei ole tagastanud. Alates 01.01.2015.a kehtima hakkanud KarS redaktsiooni kohaselt vastab süüdistatava tegevus (kvalifitseeritud teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi) KarS § 209 lg 2 p 1, 3 mis näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ning suures ulatuses.

Prokurör on Roman Susi käitumise kvalifitseerinud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja süüdistusakti kohaselt oli tegu toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Roman Susi kahe kelmuse episoodi toimepanemises, siis on sedastav süüteo faktiline kordumine, mistõttu on Roman Susi varem kelmuse toime pannud isikuks. Samuti on prokurör Roman Susi käitumise kvalifitseerinud KarS § 209 lg 2 p 3 järgi. Kuriteo toimepanemise ajal, s.o 2014.a kehtinud KarSRS § 8 p 2 kohaselt loeti varalist kahju suureks kui varaline kahju ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2014.a oli palga alammääraks kuus 355 eurot, mille sajakordne korrutis moodustab varalise kahju 35 500 eurot. Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks on eelmärgitud säte tühistatud ning alates 01.01.2015.a kehtestatud KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud kelmusega varalise kahju tekitamine 87 167,99 euro ulatuses, mis oli suureks kahjuks nii kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarSRS § 8 p 2 kui ka käesoleval ajal kehtiva KarS § 121 p 2 sätete kohaselt.Seega süüdistatava tegevus vastas nii kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt kui vastab ka käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt KarS § 209 lg 2 p 3 tunnustele, kuna kannatanutele tekitatud kahju ületab 40 000 eurot. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Roman Susi poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg 2 p 1, 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Roman Susi tuleb süüdi mõista KarS § 209 lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg 2 p 1, 3) järgi.

ütlustega, mille kohaselt Vassili Zagurskit tunneb, kuna ta teab tööalaselt aastast 2007 Mario Mägi, kelle juures ta tihti käis ning tema juures on ta Vassili Zagurskit näinud. 2015.a oli tal plaan hakata äri ajama transpordi alal. Mingi aeg hiljem, kui tal oli firma juba soetatud, helistas talle Vassili Zagurski ja ütles, et kui on vastav firma, siis võivad olla igasugused riskid ning ta võib tausta uurida. Vassili Zagurski uuris ja ütles, et firma on heas nimekirjas ning edasi pakkus Zagurski, et tal on tuttav G, kes temale teadaolevalt ajab Euroopas transpordiäri ja pakkus välja võtta kaks haagist renti ja siis tööle panna. Alguses pakkus Vassili Zagurski talle selle eest, et firmat kasutatakse edaspidi äritegevuses, raha, oli 5000 eurot. Sellest rahast ei ole ta saanud midagi. Seoses VIPmatexiga on nad avanud ka LHV-s ja Krediidipangas pangakontod. Krediidipangas käisid nad Vassili Zagurskiga tema mäletamist mööda kahel korral. Juurdepääsu omavateks isikuteks määrati vist mõlemad. Kontode avamise hetkel oli ID-kaart tema käes, kuid pärast kontode avamist jäi ID-kaart Zagurski kätte, et firma asju ajada ja taotlusi teha. Süüdistatav ei tea, kas VIPmatex ka mõne tellimuse sai, kuna tema sõitis välismaal rekkat ning temale pidi VIPmatex olema palgalisa, mille osas kokkulepet ei olnud. ID-kaardi kohta andis süüdistatav ütlusi, et kaardi tegi 2015.a lõpus ning kaarti taotleti Raplas, kus käidi koos Zagurskiga. Kaart tehti Zagurski ettepanekul. Süüdistatava ütluste kohaselt ei olnudki see päris ID-kaart, vaid nagu dublikaat, sest uuega läheb aega, aga Vassili Zagurskil oli seda kohe vaja ning see kaart jäi Zagurski kätte, kuna midagi oli selle firmaga vaja veel teha. Kuigi süüdistatav oli hästi kursis, et firmaga tekkisid probleemid, jäi kaart Zagurski kätte, kuna ta lootis, et asjad saavad korda. Samuti andis süüdistatav ütlusi ka selle kohta, et ta tegi Zagurski initsiatiivil volikirja Mario Mägi nimele, et ta saaks teda esindada, kuna ta oli Eestis suhteliselt vähe. Ka Mario Mägi on andnud ütlusi, et koos Kaspar Kiviga olid nad OÜ VIPmatex juhatuse liikmed. Mario Mägi ütluste kohaselt on talle nimi V G tuttav, kuna ta tuli Vlaslo ja VIPmatexisse juhatuse liikmeks. Vassili Zagurski idee oli loovutada firma osalus V Gile. Notari juurde mindi koos Giga, oli vist ka Kivi ja E A, kes oli üks Vlaslo omanik. Samuti nägi ta korra enne notarisse minekut ka Toomas Viktorovit parklas. Mario Mägi ütluste kohaselt on võimalik, et koos Kiviga on nad vormistanud notaris mingeid pabereid. Mario Mägi ütluste kohaselt läks tema arvates Kivi välismaale tööle ja siis oli vaja kedagi, kes tegeleks firma asjadega, seetõttu käidigi notaris. VIPmatexiga pidi tegelema Vassili Zagurski, kuid kellena seda ta ei tea. Kuna Vassili Zagurski ise endale firmat teha ei saanud ja oli vaja abi, siis oli ta nõus firma tegema, et saaks tegutseda. Samuti andis Mario Mägi ütlusi selle kohta, et enne notarisse minekut ta ei teadnud, et Kivi on talle volikirja teinud asjade ajamiseks. Samuti ei ole Vassili Zagurski talle juhtnööre või korraldusi enne notarisse minekut andnud. Kaspar Kivi VIPmatex OÜ juhatuse liikmeks olemist on kinnitanud ka kohtus ütlusi andnud tunnistaja R S, kelle ütluste kohaselt võttis VIPmatex OÜ esindaja nendega ühendust ja soovis haagiseid rentida. VIPmatex OÜ-s oli Vassili Zagurski tööl autojuhina ja Kaspar Kivi juhatuse liikmena registreeritud. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka järgmiste kirjalike tõenditega. Äriregistri teabesüsteemi kinnitatud väljatrükiga VIPmatex OÜ kohta, millest nähtub, et alates 30.03.2015.a oli äriühingu juhatuse liikmeks Kaspar Kivi ning alates 28.05.2015.a ka V G. Äriühingu ainuosanikuks oli alates 26.03.2015.a Kaspar Kivi (VIII kd, tlk 155-158). Kinnitatud väljatrükk VIPmatex OÜ ainuosaniku otsusest 15.05.2015.a, tõendab VIPmatex OÜ ainuosaniku Kaspar Kivi, kelle esindajana tegutses Mario Mägi, poolt V Gi nimetamist osaühingu uueks juhatuse liikmeks (VIII kd, tlk 148). Tallinna notari E Pi tõend tõendab Mario Mägi isikusamasuse tuvastamist ja allkirja õigsuse kinnitamist Tallinna notari E P poolt (VIII kd, tlk 149). Allkirja õigsuse õiend, mis tõendab Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud avalduse V Gi juhatuse liikmeks määramiseks allkirja õigsust (VIII kd, tlk 150). Tallinna notari E P õiend, mis tõendab V Gi isikusamasuse tuvastamist ja allkirja õigsuse kinnitamist Tallinna notari E Pi poolt (VIII kd, tlk 151). Tallinna notar L Me juures koostatud volikiri 10.04.2015.a tõendab, et Kaspar Kivi väljastas 10.04.2015.a Mario Mägi nimele volikirja, esindamaks Kaspar Kivi kui VIPmatex OÜ osanikku kõigi õiguste teostamisel, sh vastu võtma ja allkirjastama osanike otsuseid. Volikiri anti välja tähtajatult ning edasivolitamise õiguseta (VIII kd, tlk 152-154). AS Eesti Krediidipank vastus 14.10.2015.a nr 19-2/18031-KH uurimisasutuse nõudekirjale 01.10.2015 nr 3.2-1/28716-1 (VIII kd, tlk 105-107) koos kõigi lisadega tõendab, et OÜ VIPmatex omab arvelduskontot EE424204278604726204, mille käsutamisõigus kuulub Kaspar Kivile ja Vassili Zagurskile. OÜ VIPmatex arvelduskontol EE424204278604726204

toimunud tehingutest nähtub mh, et 19.05.2015.a on toimunud sularaha väljamakse summas 6000 eurot K. Kivi nimele, T. Viktorov on kandnud laenulepingu alusel VIPmatexi kontole 3250 eurot, 29.05.2015.a on toimunud sularaha väljamakse summas 4000 eurot V. Zagurski nimele, 12.06.2015.a on toimunud sularaha väljamakse summas 3000 eurot V. Zagurski nimele, 13.07.2015.a on toimunud sularaha väljamakse summas 5000 eurot V. Zagurski nimele, 17.07.2015.a on toimunud sularaha väljamakse summas 6000 eurot V. Zagurski nimele, 19.08.2015.a on toimunud sularaha väljamakse summas 3500 eurot V. Zagurski nimele, 15.09.2015.a on toimunud sularaha väljamakse summas 4740 eurot V. Zagurski nimele. Samuti nähtub VIPmatex OÜ kontoväljavõttest, et 30.07.2015.a on OÜ Ideal teinud VIPmatexile ettemaksu tagastuse summas 5281, 96 eurot. Lisaks nähtub, et on ajavahemikul 17.07.2015.a kuni 20.07.2015.a võetud sularaha välja ja makstud kaardiga Leedu Vabariigis. Lisaks on ajavahemikul 21.07.2015.a kuni 27.07.2015.a võetud sularaha välja ja makstud kaardiga Hispaanias. Kaspar Kivi omab I-panga lepingut nr 54218-IP kasutajanimega xxxx, kuhu ei ole ajavahemikul alates 10.04.2015.a kuni vastuse edastamise ajani sisselogitud (VIII kd, tlk 108-125). Seega on tõendatud, et Kaspar Kivi oli VIPmatex OÜ seaduslik esindaja ning VIPmatex OÜ Krediidipangas asuva arvelduskonto kasutamisõigus kuulub nii süüdistatavale kui ka V. Zagurskile, kelle nimele on toimunud Krediidipanga arvelduskontolt sularaha väljamaksed. Süüdistatav end antud episoodis süüdi ei tunnista, samuti ei tunnista ta asjaolu, et tema on VIPmatex OÜ nimel haagised rendile võtnud, vaid K. Kivi andis kohtus ütlusi, et ta teadis, et VIPmatex soovib haagised rendile võtta, kuid ta ei teadnud, et võttiski. Otsest nõusolekut ei ole ta Zagurskile andnud. Zagurski käes oli tema ID-kaart ning seetõttu sai ka United Shippingust haagised tema seljataga võtta. Samuti olid ka ID-kaardi paroolid Zagurski käes. Tema sai teada, et VIPmatex on rendile võtnud kaks haagist 2015.a mai alguses, kui talle helistas R S, kuid tema ei teadnud siis midagi ja ütles, et sellel teema tuleb rääkida Zagurskiga. Süüdistatava ütluste kohaselt arvas ta, et V G on inimene, kes hakkab haagiste renti lahendama, kuid kohtunud ta temaga kunagi ei ole. Süüdistatava ütluste kohaselt ta ei tea, kus poolhaagised on, samuti ei tea kelle kätte need jäid või kes nende eest on raha saanud. Kuigi süüdistatav oli hästi kursis, et firmaga tekkisid probleemid, jäi tema ID-kaart Zagurski kätte, kuna ta lootis, et asjad saavad korda. Vastupidiselt K. Kivi antud ütlustele, on V. Zagurski kohtus avaldatud ütluste kohaselt Kaspar Kivi tema juurde tulnud 2015.a kevadel jutuga, et ta on ostnud firma Vipmatex OÜ. Kuna Kaspar teadis, et ta on varem olnud ettevõtlusega seotud, siis palus ta, et ta vaataks firma dokumendid üle. Kaspar Kivi vormistas ta Vipmatexisse tööle, et ta tegeleks jooksva asjaajamisega. Umbes samal ajal tuli tema juurde ka Toomas Viktorov ideega, et tal on üks tuttav Euroopa ettevõtja V G. Viktorov tegi talle, Kaspar Kivile ja Mario Mägile ettepaneku, et nad võtaksid Gi Vipmatexi juhatusse ning siis võtaksid nad Vipmatex OÜ liisingusse külmikpoolhaagised ja need saaks panna Gi abil Euroopas tööd tegema. OÜ Vipmatex sõlmis 22.04.2015.a United Shipping OÜ-ga liisinglepingud kahele külmhaagisele, mis leiti internetikuulutusest. Vastavalt tema tööülesannetele, pidi tema Vipmatexis korraldama haagiste jooksva remondi, et neid saaks viia Euroopasse vedusid teostama. Tema käis poolhaagistel Tallinnas United Shipping OÜ-s järel. Vastavalt töökorraldusele asusid poolhaagised Xxxx kinnistul. Pärast seda, kui G sai Vipmatex OÜ juhatuse liikmeks, nõudis ta kohe, et haagised talle üle antaks. Ühe haagise viis ta Riiga, kuna G nõudis, et ta selle sinna viiks. See võis olla maikuu lõpus. Riia parkla on enne Riia sissesõitu umbes 20 km. Pärast seda ei ole ta Gist kuulnud. Kuna haagiste kasutamisest Vipmatex OÜ-le raha ei laekunud ning K. Kiviga nad Git ei leidnud, siis tal polnud enam äriühingus tegevust. Kuna xxxx veok oli Viktorovi oma, siis 15.06.2015.a paiku andis ta xxxx veoki koos teise poolhaagisega üle Viktorovile, viies veoki Rehvikeskusesse xxxx ringteel. Tal puudub info, kuhu teine haagis pärast seda sai. Haagiste dokumendid on tema käes. Tal on alust arvata, et T. Viktorov tegutses teadlikult eesmärgiga kasutada Vipmatex OÜ-d, et saada liisingusse tehnika (külmikud) ja siis kasutada enda poolt saadetud isikut G, et saada haagised enda valdusesse ja need siis, kas panna endale need raha teenima või omastada need.

Eelnevate tõenditega on üheselt tuvastatud, et Kaspar Kivi oli rendilepingu sõlmimise hetkel VIPmatex OÜ seaduslik esindaja. Nii Mario Mägi kui ka süüdistav Kaspar Kivi enda ütlustest on kinnitust leidnud, et VIPmatex OÜ juhatuse liikmena oli tal pigem fiktiivse juhatuse liikme roll, mille eest pakkus V. Zagurski talle ka raha. Tegelikkuses tegeles kogu äriühingu asjaajamisega V. Zagurski. K. Kivi fiktiivsust VIPmatex juhtimisel kinnitab ka fakt, et ta andis oma ID-kaardi koos paroolidega V. Zagurskile, põhjendades seda asjaoluga, et V. Zagurskil oli vaja firma asju ajada ning taotlusi teha. Vastavat asjaolu tõendab ka AS-i Sertifitseerimiskeskus vastuse 19.11.2015.a nr 66 kinnitatud väljatrükk koos lisadega, mis tõendab AS-i Sertifitseerimiskeskus poolt uurimisasutuse päringule 12.11.2015.a nr 3.2-1/33290-1 (VIII kd, tlk 175-176) vastusena Kaspar Kivi ID-kaardi nr xxxx logi väljavõtete edastamist ajavahemiku 11.03.2015-31.10.2015 kohta ja nimetatud perioodil Kaspar Kivi ID-kaardi nr xxxx teostatud autentimisi/allkirjastamisi. Logiväljavõttest nähtub, et nimetatud ajavahemikul tegi Kaspar Kivi korduvalt digitaalseid allkirjastamisi Viljavaru OÜ kasutatavalt IP-aadressilt 195.250.179.134 (VIII kd, tlk 177-180). Samuti nähtub kohtule esitatud õiendist, et ajavahemikul 11.03.2015-31.10.2015 tehti Kaspar Kivi ID-kaardiga nr xxxx korduvalt digitaalseid allkirjastamisi Viljavaru OÜ kasutatavalt IP-aadressilt 195.250.179.134, mille asukohaks on xxxx, sh allkirjastati 22.04.2015.a OÜ United Shippingule edastatud: „Renditava haagise üleandmis-vastuvõtmisakt nr. 136“, „Renditava haagise üleandmisvastuvõtmisakt nr. 134“, „Poolhaagise rendileping Nr. xxxx“, „Poolhaagise rendileping Nr. xxxx“ ning 29.04.2015.a digiallkirjastatud „Maksegraafik, järelmaksleping Nr. 239“ (VIII kd, tlk 181). Samuti ei olnud Kaspar Kivi äriühingu asjadega kursis ning ta viibis töö tõttu Soomes, mille tõttu tehtika Mario Mägi nimele volikiri. V. Zagurski tegelikku rolli äriühingu juhtimisel näitab ka VIPmatex OÜ Krediidipangas asuva arvelduskonto nr EE424204278604726204 väljavõte, mille kohaselt on konto käsutamisõigus ka Zagurskil, kelle nimele on tehtud mitmeid sularaha väljamakseid ajal, kui Kaspar Kivi oli VIPmatexi juhatuse liige. Jälitustoimingu protokollist 03.05.2016.a nähtub, et Zagurski uurib Kivilt, kas temaga on ühendust võetud ning et tuleb ise minna, kuna praegu on antud võimalus see ise kokku kirjutada ja sellest tehakse tunnistaja protokoll. Nende 13.10.2015.a vestlusest nähtub, et Zagurski ütleb Kivile, et tema kaart jäi Möller Autosse, ta käis Kivi eest seal maksmas ja vormistas Kivi kliendiks ning kui keegi peaks sealt helistama ja ID-kaarti pakkuma, siis see on küll Kivi oma, kuid Zagurski kasutab seda volituse alusel (VIII kd, tlk 188, 207). Lisaks nähtub, et Zagurski on helistanud 09.10.2015.a Möller Auto Tallinn AS-i ning uurinud liisingu võimalust, seda et Vipmatexil on arveldused kõik Krediidipangas. Samuti nähtub, et ta avaldab, et Kaspar Kivi on juhatuse liige (VIII kd, tlk 200 pöördel-201). Lisaks on 29.10.2015.a Zagurski helistanud Tele2 AS-i ning uurinud järelmaksu võimalusi ning esineb Kaspar Kivina, andes Kaspar Kivi isikukoodi numbri ja ID-kaardi numbri Tele2 töötajale (VIII kd, tlk 217-218). Mh väärib kohtu hinnangul ka märkimist, et Kaspar Kivi nimel on PPA-le esitatud 20.07.2015.a kuriteokaebus koos kõigi lisadega, mis tõendab, et Kaspar Kivi taotles kriminaalmenetluse alustamist VIPmatex OÜ juhatuse liikme V Gi suhtes, kuna viimane lahkus 28.05.2015.a poolhaagistega (xxxx reg.nr xxxx ja xxxx reg.nr xxxx) Läti Vabariiki ja ei ole enam kättesaadav. Uus juhatuse liige V. G pidi hakkama korraldama VIPmatex OÜ vedusid renditud poolhaagistega Venemaal ja EL-is, mistõttu andis K. Kivi poolhaagised V. Gi valdusesse. Sealhulgas on kuriteokaebuses märgitud, et 22.04.2015.a rentis VIPmatex OÜ United Shipping OÜ-lt kaks poolhaagist (VIII kd, tlk 44-51). Kuriteokaebusest ei nähtu ühtegi fakti selle kohta, et Kaspar Kivi ei oleks ise nimetatud lepinguid sõlminud või nende sõlmimisest mitteteadlik olnud. Samuti ei ole kohtus esitatud vastuväiteid ka selle kohta, et Kaspar Kivi seda kuriteokaebust ei oleks ise esitanud. Vastupidiselt on ta kohtus andnud ütlusi, et ta sai teada, et VIPmatex on haagised rendile võtnud 2015.a mai alguses, kui talle helistas R S. Samuti arvas ta, et V. G on see, kes hakkab haagiste renti lahendama. Tulenevalt eelnevatest tõenditest, on kohus seisukohal, et K. Kivi oli teadlik ja nõustus sellega, et tema ID-kaarti hakatase varalise kasu saamise eesmärgil kasutama ning ilma tema teopanuseta oleks selle kelmuse läbiviimine ka jäänud toimumata. IDkaardi kasutamine toimus seega süüdistatava nõusolekul ja teadmisel, sest ID-kaardi koos paroolidega, samuti arvelduskontoga seotud kaardid, andis ta V. Zagurskile firma asjade ajamiseks. Ka United Shipping OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et Kaspar Kivi poolt on tehtud 1 310 euro suurune sissemakse (VIII kd, tlk 24).

Kaspar Kivi poolt kuriteo toimepanemine ja United Shipping OÜ-ga lepingute sõlmimine on tõendatud järgmiste tõenditega. United Shipping OÜ 22.07.2015.a kuriteokaebus, mille kohaselt teatab OÜ United Shipping, et neilt on varastatud kaks poolhaagist: xxxx, reg.nr xxxx väärtusega 35 000 eurot ja xxxx reg.nr xxxx väärtusega 35 000 eurot. Haagised renditi ettevõttele Vipmatex OÜ ning haagised anti üle aadressil xxxx. Rendilepingud ja haagiste üleandmis-vastuvõtmisaktid allkirjastati 22.04.2015.a digitaalselt. Haagiseid hakati reaalselt kasutama hiljem, kuna esialgsel üleandmisel selgus, et haagised vajavad pisihooldus- ja rehvitöid ja tehnilise ülevaatuse pikendust (VIII kd, tlk 7-9). Kinnitatud väljatrükk külmikpoolhaagiste tehnilistest passidest tõendab külmikpoolhaagiste, millede mark on xxxx ja mudel xxxx, registrimärgiga xxxx ning registrimärgiga xxxx tehnilisi andmeid ja asjaolu, et nende omanikuks on United Shipping OÜ (VIII kd, tlk 11). Kinnitatud väljatrükid külmikpoolhaagise fotodest tõendavad United Shipping OÜ poolt VIPmatex OÜ-le külmikpoolhaagiste registrimärkidega xxxx ja xxxx väliseid tunnuseid ja tehnilisi näitajaid (VIII kd, tlk 37-42). United Shipping OÜ omandiõigust nimetatud haagistele tõendab lisaks eelnevalt väljatoodud tehnilistele passidele ka Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo 24.07.2015.a vastus nr 28-7/15-00187/678 uurimisasutuse päringule 3.2-1/212422 (VIII kd, tlk 65-66) koos kõigi lisadega, (VIII kd, tlk 67-68), millega on edastatud uurimisasutusele müügilepingu 03.09.2013.a kinnitatud väljatrükk, mis tõendab müüja Frantica Invest OÜ ja ostja United Shipping OÜ vahel külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx müügilepingu sõlmimist ja selle tingimusi (VIII kd, tlk 70); külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx registreerimistunnistuse kinnitatud väljatrükk, mis tõendab nimetatud külmikpoolhaagise tehnilisi näitajaid ning asjaolu, et selle omanik oli Frantica Invest OÜ (VIII kd, tlk 71); müügilepingu 03.09.2013.a kinnitatud väljatrükk, mis tõendab müüja Frantica Invest OÜ ja ostja United Shipping OÜ vahel külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx müügilepingu sõlmimist ja selle tingimusi (VIII kd, tlk 78) ning külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx registreerimistunnistuse kinnitatud väljatrükk, mis tõendab nimetatud külmikpoolhaagise tehnilisi näitajaid ning asjaolu, et selle omanik oli Frantica Invest OÜ (VIII kd, tlk 79). Kohtus andis tunnistajana ütlusi R S, kelle ütluste kohaselt töötas ta 2015.a logistikuna United Shipping OÜ-s. Äriühingu põhiliseks tegevusalaks oli poolhaagiste rentimine aadressil xxxx. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis VIPmatex OÜ esindaja nendega ühendust ja soovis haagiseid rentida. VIPmatex OÜ-s oli Vassili Zagurski tööl autojuhina ja Kaspar Kivi juhatuse liikmena registreeritud. Enne tehingu sõlmimist toimus kontroll läbi krediidiinfo, millest võis välja lugeda, et nad tegelevad maanteetranspordiga. VIPmatex OÜ-lt paluti meilile ka ettevõtte majandusaasta aruannet ja bilanssi, millega tunnistaja tutvus. Ettevõte maksuvõlglane ei olnud. Pärast dokumentide ja esitatud taotlustega tutvumist, otsustati, et haagised võib rendile anda. Tunnistaja ütluste kohaselt sooviti neilt rendile võtta kaks poolhaagist, tegemist oli sarnaste külmhaagistega, mudel oli xxxx. Pärast seda, kui otsustati, et haagised võib väljastada, sõlmiti VIPmatex OÜ-ga tunnistaja mäletamist mööda rendilepingud digitaalselt meili teel, väljastati arved ning oldi valmis haagised andma rendile. United Shipping OÜ poolt allkirjastas dokumendid juhatuse liige Aleksei Kositsev, tunnistaja ise valmistas tehingut ette spetsialistina. Tema andis isiklikult haagised Vassili Zagurskile üle aadressil xxxx. Kuna lepingud olid allkirjastatud, siis üle andmist pealt vaatama ei ole vaja jääda, dokumendid andis tunnistaja üle. See, kas haagistele tuldi järgi korraga või eraldi, see ei omanud nende jaoks enam tähendust. Tunnistaja ütluste kohaselt oli Zagurski palvel vaja haagistel veel mingit remonti teha. Nende tellimusel tegi remondi VTA Tehnika AS ja AS Rehvimeister. Samuti oli vaja ülevaatus teostatud. Renditava haagise üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutas VIPmatexi poolt digitaalselt alla Kaspar Kivi. Tunnistaja ütluste kohaselt ta mäletab, et raha laekumisega oli probleeme ning mitmel korral pidid nad helistama. Raha laekumise teemal räägiti Vassili Zagurskiga. Kui poolhaagised olid remonditud ja üle antud, siis need jäid xxxx platsile seisma. Tunnistaja ütluste kohaselt võeti haagised platsilt ära kuskil nädala pärast. Tunnistaja ütluste kohaselt haagiseid nad tänaseks tagasi ei ole saanud, nad on teinud haagiste kohta korduvalt päringuid ning pöördutud ka politseisse. Samuti on nende kahe haagise osas esitatud tsiviilhagi, mille juurde jäädakse. Ühtlasi esitas prokurör KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel

tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendid nr 14.186.2, mis on koopia kahest tehnilisest passist. Tunnistaja ütluste kohaselt on tegemist poolhaagiste registreerimistunnistusega ning need on need samad haagised, mille kohta tunnistaja on varasemalt ütlusi andnud. Tunnistaja R Si ütlusi kinnitavad kohtule esitatud ning kohtus uuritud kirjalikud tõendid. Kinnitatud väljatrükid VIPmatex OÜ bilansist, kasumiaruandest ja käibeandmikust 13.04.2015.a seisuga tõendavad United Shipping OÜ-le müügipakkumiste hetkel teadaolevat VIPmatex OÜ majanduslikku seisu, samuti seda, et nimetatud dokumendid digiallkirjastas Kaspar Kivi 19.04.2015.a kell 22.16.58 (VIII kd, tlk 32-36). Poolhaagise rendilepingu nr xxxx kuupäevast 22.04.2015.a kinnitatud väljatrükk tõendab United Shipping OÜ ja VIPmatex OÜ vahel sõlmitud külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx rendilepingu tingimusi ning asjaolu, et rendiperioodi algus oli 22.04.2015.a ja kuumakse 1095 eurot. Lepingu sõlmimisel esindas VIPmatex OÜ-d Kaspar Kivi, kes digiallkirjastas lepingu 22.04.2015.a kell 15.25.15 (VIII kd, tlk 25-26). Poolhaagise rendilepingu nr xxxx kuupäevast 22.04.2015.a kinnitatud väljatrükk tõendab United Shipping OÜ ja VIPmatex OÜ vahel sõlmitud külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx rendilepingu tingimusi ning asjaolu, et rendiperioodi algus oli 22.04.2015.a ja kuumakse 1095 eurot. Lepingu sõlmimisel esindas VIPmatex OÜ-d Kaspar Kivi, kes digiallkirjastas lepingu 22.04.2015.a kell 15.26.11 (VIII kd, tlk 27-28). Renditava haagise üleandmise-vastuvõtmise akt nr 134 kuupäevast 22.04.2015.a kinnitatud väljatrükk tõendab külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx üleandmist United Shipping OÜ poolt ja vastuvõtmist VIPmatex OÜ poolt, samuti seda, et VIPmatex OÜ-d esindas haagise rendile võtmisel Kaspar Kivi, kes digiallkirjastas akti 22.04.2015.a kell 15.21.25 (VIII kd, tlk 18-19). Renditava haagise üleandmise-vastuvõtmise akt nr 136 kuupäevast 22.04.2015.a kinnitatud väljatrükk tõendab külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx üleandmist United Shipping OÜ poolt ja vastuvõtmist VIPmatex OÜ poolt, samuti seda, et VIPmatex OÜ-d esindas haagise rendile võtmisel Kaspar Kivi, kes digiallkirjastas akti 22.04.2015.a kell 15.20.18 (VIII kd, tlk 20-21). Maksegraafik ja järelmaksuleping nr 239 kuupäevast 29.04.2015.a kinnitatud väljatrükk tõendab külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx järelmaksu tingimusi ja tähtaegasid, samuti seda, et VIPmatex OÜ-d esindas nimetatud tehingu sõlmimisel Kaspar Kivi, kes digiallkirjastas maksegraafiku ja lepingu 29.04.2015.a kell 22.19.24. Poolhaagise müügihind on 35 900 eurot, millele lisandub käibemaks (VIII kd, tlk 22-23). Arve nr 282 kuupäevast 22.04.2015.a kinnitatud väljatrükk tõendab United Shipping OÜ poolt arve summas 1 314 eurot väljastamist VIPmatex OÜ-le külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx rendi eest (VIII kd, tlk 29). Arve nr 283 kuupäevast 22.04.2015.a kinnitatud väljatrükk tõendab United Shipping OÜ poolt arve summas 1 314 eurot väljastamist VIPmatex OÜ-le külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx rendi eest (VIII kd, tlk 30). Arve nr 284 kuupäevast 30.04.2015.a kinnitatud väljatrükk tõendab United Shipping OÜ poolt arve summas 6 172,80 eurot väljastamist VIPmatex OÜ-le külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx rendi ja kaskokindlustuse eest (VIII kd, tlk 31). Kinnitatud väljatrükk United Shipping OÜ arvelduskonto väljavõttest tõendab Kaspar Kivi poolt 1310 euro ja Vassili Zagurski poolt 42 euro suuruste ülekannete tegemist United Shipping OÜ-le seoses arvetega nr 283 ja 284 (VIII kd, tlk 24). Poolhaagiste valdus on üle antud V. Zagurskile, seda on ta kinnitanud nii kohtus avaldatud ütlustest ning see on tõendatud ka tunnistaja R Si ütlustega ja tunnistaja R Sile äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga 05.02.2016.a, mis tõendab, et R S tundis Vassili Zagurski ära kui OÜ VIPmatex autojuhi, kellele United Shipping OÜ andis 22.04.2015.a aadressil Tala 6, Tallinn üle külmikpoolhaagised registrimärkidega xxxx ja xxxx (VIII kd, tlk 83-85). V. Zagurski palvel haagistele tehtud remont VTA Tehnika AS ja Rehvimeister AS poolt on tõendatud VTA Tehnika AS arve nr 11690 kuupäevast 30.04.2015.a kinnitatud väljatrükiga, mis tõendab arve summas 1 201,85 eurot väljastamist United Shipping OÜ-le külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx remonttööde eest, mille kohaselt teostati pidurite kontroll ning vastavate varuosade vahetus (VIII kd, tlk 12); VTA Tehnika AS arve nr 11695 kuupäevast 30.04.2015.a kinnitatud väljatrükiga, mis tõendab arve summas 818,35 eurot väljastamist United Shipping OÜle külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx remonttööde eest, mille kohaselt teostati pidurite

kontroll ning vastavate varuosade vahetus (VIII kd, tl 13); VTA Tehnika AS arve nr 11747 kuupäevast 30.04.2015 kinnitatud väljatrükiga, mis tõendab arve summas 357,60 eurot väljastamist United Shipping OÜ-le külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx remonttööde eest, mille kohaselt teostati külmiku kontroll, hooldus ning vahetati õli, filtrid, rihmrullilaagrid (VIII kd, tlk 14); Tehno Top OÜ arve nr 15040475 kinnitatud väljatrükiga, mis tõendab arve summas 50 eurot väljastamist United Shipping OÜ-le külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx tehnoülevaatuse eest (VIII kd, tlk 15); AS Rehvimeister arve-saateleht nr 441204 kuupäevast 28.04.2015.a kinnitatud väljatrükk, mis tõendab AS Rehvimeister poolt arve-saatelehega summas 132,35 eurot väljastamist United Shipping OÜ-le külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx rehvitööde eest (VIII kd, tlk 16) ning AS Rehvimeister arve-saatelehega nr 441297 kuupäevast 30.04.2015.a kinnitatud väljatrükk, mis tõendab AS Rehvimeister poolt arve-saatelehe summas 118,01 eurot väljastamist United Shipping OÜ-le külmikpoolhaagise registrimärgiga xxxx rehvitööde eest (VIII kd, tlk 17). Kohus on seisukohal, et varakäsutus on tehtud kannatanu poolt eksimuses olles ning selle eesmärgiks on varalise kasu saamine süüdistatava poolt. Eelnevalt on tõendatud, et VIPmatex OÜ ei juhtinud selle äriregistrijärgne esindaja, vaid V. Zagurski, kes tegeles äriühingus asjaajamisega. Ka rendilepingud sõlmiti V. Zagurskiga kooskõlastatult. Näitamaks kannatanule, et ta soovib lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt täita, tasusid nii K. Kivi kui V. Zagurski OÜ United Shipping OÜ poolt väljastatud arvete nr 283 ja 284 alusel kannatanule haagiste rendiga seotud esimesed maksed kogusummas 3 853 eurot. Kannatanu, olles eksimuses, tegi varakäsutuse, millega andis haagiste valduse üle V. Zagurskile, keda esitleti kui firma autojuhti. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tegelikult pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või tahet kokkulepet täita, on ta oma tahte kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Selline asjaolu on sedastatav, kuivõrd rendilepingust tulenevaid tingimusi ei täitnud Kaspar Kivi ega V. Zagurski ning vaidlusalused külmikpoolhaagised on ületanud vastavalt 26.05.2015.a ja 28.05.2015.a Ikla piiripunkti suunaga Läti Vabariigi poole ning käesoleva ajani ei ole OÜ-le United Shipping üleantud ega renditasu tasutud. Selliste asjaolude esitamisel, viidi kannatanu pettuse abil eksimusse ning selle tulemusel tegi ta varakäsutuse, sõlmides süüdistatavaga rendilepingud ning andes haagiste valduse üle V. Zagurskile. Kohtu hinnangul on tõendatud ka varalise kasu saamise eesmärk, kuivõrd süüdistataval puudus algusest peale tahe lepingutest tulenevaid tingimusi täita ning kohus on ka seisukohal, et süüdistatav teadis, et poolhaagiste rentimise eesmärk on haagiste valduse saamine ning seejärel sõiduki välisriiki viimine. Seega on kannatanule tekkinud varaline kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toimepandud süüdistatava poolt varalise kasu saamise eesmärgil. Kuni käesoleva ajani ei ole kannatanu poolhaagiste valdust tagasi saanud. Seda on kinnitanud tunnistaja R S ka kohtus antud ütlustes, et raha laekumisega oli probleeme ning mitmel korral pidid nad helistama. Raha laekumise teemal räägiti Vassili Zagurskiga. Tunnistaja ütluste kohaselt haagiseid nad tänaseks tagasi ei ole saanud, nad on teinud haagiste kohta korduvalt päringuid ning pöördutud on ka politseisse. Sellised asjaolud on tõendatud ka kinnitatud kinnitatud väljatrükiga United Shipping OÜ esindaja 15.03.2016.a e-kirjast menetlejale ja selle juurde kuuluvast ekirjavahetusest, mis tõendab, et United Shipping OÜ edastas VIPmatex OÜ-le korduvalt korraldusi külmikpoolhaagiste registrimärkidega xxxx ja xxxx tagastamiseks ning et kirjavahetuses osales muuhulgas ka Kaspar Kivi. Esimene korraldus viivitamatult haagised tagastada edastati Vipmatex OÜ-le 02.06.2015.a. Samuti nähtub, et ka SMS-i teel on edastatud korraldus haagised tagastada numbrile xxxx, mida kasutab V. Zagurski. VIPmatex OÜ on edastanud kirjad aadressilt xxxx (VIII kd, tlk 162-165). Vaidlusaluste poolhaagiste väljumine Eesti Vabariigist on tõendatud väljatrükiga EMTA automaatse numbrituvastussüsteemi (ANTS) andmekogust koos fotodega, mis tõendab, et EMTA automaatse numbrituvastuse süsteemi (ANTS) kontrollimisel tuvastati, et 26.05.2015.a kell 17:17:26 sõiduk registrimärgiga xxxx ületas

koos haagisega registrimärgiga xxxx Ikla piiripunkti suunaga Läti Vabariigi poole, 26.05.2015 kell 23:23:15 liikus sõiduk ilma haagiseta Ikla piiripunktist suunaga Eesti Vabariigi poole ja 28.05.2015 kell 03:18:46 ületas sama sõiduk koos haagisega registrimärgiga xxxx Ikla piiripunkti ja liikus suunaga Läti Vabariigi poole (VIII kd, tlk 52-63). Seega on kannatanu saanud varalist kahju. Kohtu hinnangul on nii süüdistuses käsitletud tõenditele tuginedes konkreetselt ära näidatud, kuidas OÜ-le United Shipping ebaõige ettekujutus loodi ning kuidas vastavasisuline kuriteoskeem toimis. Läbi Kaspar Kivi tegevuse tekitati kannatanutele ka varalist kahju, seda suures ulatuses ning grupis. Muu hulgas märgib kohus, et kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei pea süüdlane ise vara vahetult endale saama, see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka, kuid nimetatud juhul peab kolmanda isiku varaline seis süüdlase teo tulemusel ka paranema. Kuna Kaspar Kivi andis poolhaagiste valduse üle Vassili Zagurskile, siis omandas viimane poolhaagiste valduse ja viis haagised riigist välja, millest tulenevalt on saadud varalist kasu. Lähtudes asetleidnud sündmustest, süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustest ning asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et K. Kivi teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis ja suures ulatuses, on täitnud KarS § 209 lg 2 p 3, 4 sätestatud süüteokoosseisu. Kohus on tuvastanud, et K. Kivi on kelmusega tekitanud United Shipping OÜle varalise kahju. KarS § 209 lg 2 p 4, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Nii tuleb lugeda kaastäideviijaks kõik isikud, kes vastavalt kokkulepitule panevad toime erinevaid tegusid, nt isikut tõendava dokumendi vargus, selle võltsimine, lepingu allkirjastamine, kauba vastuvõtmine, telefonikõnede tegemine jne. Kusjuures kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei pea süüdlane ise vara vahetult endale saama, see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka, kuid nimetatud juhul peab kolmanda isiku varaline seis süüdlase teo tulemusel ka paranema (vt RKKKo 3-1-1-3-10, p 14). Seega ei oma antud juhul tähtsust ka asjaolu, et Kaspar Kivi süütegu toime pannes ise varalist kasu ei saanud. Kohus leiab, et K. Kivi ja V. Zagurski teopanus on ühteviisi suur ja vajalik koosseisu täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Süüteod pandi toime vastavalt rollijaotusele. Nimelt registreeriti VIPmatex juhatuse liikmeks K. Kivi, kelle roll äriühingu juhtimisel oli fiktiivne, tegelikkuses korraldas äriühingu asjaajamist V. Zagurski. V. Zagurski lubas juhatuse liikmeks olemise eest ka tasu maksta. K. Kivi andis V. Zagurskile kasutada ka oma ID-kaarti koos paroolidega. Siit järeldub, et süüdistatavad tegutsesid vastavalt rollijaotusele ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 209 lg 2 p 4 nimetatud grupile. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et kõigi süüdistatava roll oli süüteo toimepanemiseks oluline, kuivõrd ilma K. Kivita ei oleks rendilepingute sõlmimine võimalik olnud. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot, seega vastab süüdistatava tegevus KarS § 209 lg 2 p 3 tunnustele, kuna kannatanule tekitati kahju summas 84 000 eurot. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritav tegu vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega vähemalt otsese tahtlusega. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub selle saabumisega. Kaspar Kivi andis V. Zagurskile teadlikult enda isikut tõendava dokumendi koos paroolidega äriühinguga seotud asjade ajamiseks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt K. Kivi eesmärk oli sõlmida VIPmatex OÜ nimel rendilepingud, et saada rendile külmikpoolhaagised, kavatsemata nende rendi eest pärast esimese sissemakse teostamist tasuda. Selle saamiseks loodi kannatanus vale ettekujutus, st et tal on soov rendilepingutes toodud tingimusi nõuetekohaselt täita, mistõttu tegi kannatanu varakäsutuse. Süüdistataval oli igasugune alus eeldada, et sellise varakäsutuse kannatanu teeb või vähemalt pidada võimalikuks seda, kuna tema poolt oli kõik võimalik kannatanu eksimusse viimiseks tehtud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Kaspar Kivi poolt KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Kaspar Kivi tuleb süüdi mõista KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi.

oleks 1,5 kuud seal juhatuse liige. Juhatuse liikmeks olemise eest pidi ta saama raha – 5000 eurot, pool kohe ja pool hiljem. Raha pole ta siiani saanud ning samuti on ta ka seal tänaseni juhatuse liige. Süüdistatav oli ettepanekuga nõus ning kokkuleppe kohaselt pidi teda 1,5 kuu möödudes firmast väljakirjutatama. Vlaslo OÜ firma omanik oli E A. Süüdistatava ütluste kohaselt ta ei teadnud enne ostu, mis varad on äriühingul, samuti ei ole teda tutvustatud raamatupidajale. Notaris käidi koos E A, Vassili Zagurski ja rumeenlase Giga. Süüdistatava ütluste kohaselt on tema IDkaart ja PIN-koodid Vassili Zagurski käes olnud seoses mingite asjade allkirjastamiseks, samuti on ta näinud Vassili Zagurski käes ka Kaspar Kivi ID-kaarti. ID-kaart ja PIN-koodid pidid Vassili Zagurski kätte jääma seniks kuni ta firma asjad ära teeb ja asju ajab. Kokkulepet, millal Vassili Zagurski dokumendi tagasi annab, ei olnud. Süüdistatav avas ka arve SEB Pangas, kuid pangakaardi sai Vassili Zagurski. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk Vlaslo OÜ kohta tõendab, et Vlaslo OÜ juhatusse kuulus alates 01.04.2015.a Mario Mägi ning alates 27.05.2015.a ka V G, äriühingu osanikuks oli E A alates 20.06.2013.a, kelle osale on seatud keelumärge täiteasjas nr 052/2003/7097 (IX kd, tlk 6869). Kinnitatud väljatrükk Vlaslo OÜ ainuosaniku otsusest 27.03.2015.a juhatuse muutmise kohta tõendab, et juhatusest kutsuti tagasi E A ning kinnitati juhatusse uus juhataja Mario Mägi (IX kd, tlk 70-71) ning avaldusest Tartu Maakohtu registriosakonnale nähtub, et juhatuse koosseisus palutakse teha muudatused, millega kustutatakse registrist juhatuse liige E A ning registrisse kantakse juhatuse liige Mario Mägi. Avalduse on digiallkirjastanud E A 26.03.2015.a (IX kd, tlk 72-73). Seega on üheselt tuvastatud, et Mario Mägi oli rendilepingu sõlmimise hetkel Vlaslo OÜ seaduslik esindaja. Mh on nii tunnistaja E. A kui M. Mägi enda ütlustega kinnitust leidnud, et juba Vlaslo OÜ juhatuse liikmeks saamisel oli M. Mägi teadlik, et tema roll on olla fiktiivne juhatuse liige, saades selle eest raha ning kogu ettevõtte korraldusliku poolega tegeleb V. Zagurski. M. Mägi fiktiivsust Vlaslo OÜ juhtimisel kinnitab ka fakt, et ta andis V. Zagurskile enda ID-kaardi koos paroolidega ning Vlaslo OÜ pangakaardi. Vastavat asjaolu tõendab ka AS-i Sertifitseerimiskeskuse 19.11.2015.a vastuse nr 65 kinnitatud väljatrükk koos lisaga uurimisasutuse 12.11.2015.a päringule nr 3.2-1/33285-1 (IX kd, tl 106-107), mis tõendab AS-i Sertifitseerimiskeskus poolt menetlejale vastusena Mario Mägi ID-kaardi nr xxxx logi väljavõtete edastamist ajavahemiku 11.03.2015.a-31.10.2015.a kohta ja nimetatud perioodil Mario Mägi IDkaardiga teostatud autentimisi/allkirjastamisi ning et nimetatud ajavahemikul tehti Mario Mägi ID-kaardiga korduvalt digitaalseid allkirjastamisi Viljavaru OÜ kasutatavalt IP-aadressilt 195.250.179.134 (IX kd, tlk 108-112). Samuti puudub vaidlus selle üle, et Mario Mägi on Vlaslo OÜ nimel sõlminud rendilepingu sõiduauto xxxx (reg.nr xxxx) rentimiseks 12.07.2015.a. Vastav asjaolu on tõendatud süüdistatava enda ütlusega, mille kohaselt on ta xxxx rentinud Vassil Zagurski ettepanekul, kuna tal polnud sellel hetkel autot. Tema käis Ideal OÜ-s autot võtmas, maksti Vassili Zagurski firma kaardiga, kuid mis firmale see kuulus, seda süüdistatav ei tea. Süüdistatava ütluste kohaselt ta ei tea, mis xxxx on saanud, kuid tema xxxx rentis ja Vassili Zagurski sellega midagi tegi. Kui süüdistatav sai OÜ Ideal kuuluva xxxx kätte xxxx väravas, siis andis ta need võtmed Vassili Zagurskile, kes võttis auto ja sõitis minema. Tema läks minema teise autoga. Süüdistatava ütluste kohaselt kartis ta, et nii läheb, et xxxx ei ole kõik korras, kuna Vassili Zagurskil on kriminaalne taust. Samuti käis Vassili Zagurski talle auto rendilevõtmisega pinda, muudkui helistas, et vaja ja tal pole millegagi liikuda. Süüdistatav küsis, kus auto on, aga autot ei olnud. Temalt küsiti rendist, aga tal ei olnud midagi vastata. Talle tuli meili teel kiri, et midagi on maksmata, ta ei saanud aru, mis see oli, aga Vassili Zagurski käskis seda pikendada. Kes tegeles rendilepingu pikendamisega, seda ta ei tea. Süüdistatava ütluste kohaselt, kui teda politseisse kutsuti, siis mõtles Vassili Zagurski mingi loo välja xxxx kohta, et see varastati süüdistatava maja juurest, kuhu see pargitud oli, kuid see lugu ei vastanud tegelikkusele, sest see auto ei olnud tema maja juures ning ta ei teadnud ka, kus see auto oli. Esimesel korral ta antud loo rääkis ka politseile, kuid hiljem rääkis tõtt, sest ta tahtis, et tal jama kaelas ei oleks. Tema hinnangul oli Xxxxe maksumus 30-40 tuhat eurot. Tema autot Vassili Zagurskile kinkinud, rentinud ega müünud ei ole, aitas lihtsalt auto rentimisega Vassili Zagurskit.

Vassili Zagurski pidi maksma ka renditasu. Süüdistatava ütluste kohaselt vastutab ta OÜ Ideal ees selle eest, et ta auto rendile võttis, kuid maha ta seda autot müünud ei ole. Rendilepingu sõlmimine Mario Mägi poolt on tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Tunnistaja A. A ütluste kohaselt tegeleb Ideal OÜ sõiduautode ja väikebusside rendile andmisega. Tavaline protseduur auto rentimiseks on see, et soovija teeb eelbroneeringu ja kinnitab ära, millisel perioodil ta tahab autot rentida. Xxxxe puhul oli soovijaks Mario Mägi, kes pöördus OÜ Ideali firma nimel, kuid seda tunnistaja ei tea, kuidas Mario Mägi kontakti võttis. Kontakti saab Ideal OÜ-ga võtta kas interneti, telefoni või meili teel, samuti saab ka kontorisse kohale minna. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei tea, kas Ideal OÜ oli nõus auto Mario Mägile rendile andma, sest sellega tegeleb rendiagent, kes asub xxxx. Kui firma on nõus auto välja rentima, siis sõlmitakse rendileping, kus on kirjas tingimused, rendile andmise algus ja lõpp, rendi maksumus ja omavastutus. Kui rendileping on sõlmitud ja tingimused täidetud, siis antakse auto võtmed ja dokumendid ja vaadatakse auto koos üle, millises seisukorras see on ja pärast seda rentija kinnitab allkirja lehel, et on andnud auto üle sellises seiskorras ja saab edasi sõita. Auto üleandmisel kontrollitakse autole järgi tulnud isikut isikut tõendava dokumendi alusel ning seda teeb rendiagent, kuid kuidas seda dokumentaalselt tehakse, seda tunnistaja ei tea. Rendiagent alati auto üleandmise juures ei ole. Kui inimene läheb autorenti, siis ta läheb kontorisse füüsiliselt kohale, siis näeb rentnik rendiagenti esimest korda ning sellel momendil vormistatakse rendilepinguga seotud dokumente. Rentniku maksevõimelisust kontrollitakse, rendile soovija esitab krediitkaardi ja seda kontrollitakse. Xxxxe rentniku puhul oli kaks krediitkaarti, kuid miks taheti kahte krediitkaarti, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja ütluste kohaselt küsitakse kahte krediitkaarti kallimate autode puhul, kui maksumus on üle 25 000 ning Xxxxe puhul oli tegemist kallima autoga. Tunnistaja M. R ütluste kohaselt töötas ta 2015.a xxxx OÜ Ideal rendiagendina ning tema ülesanneteks oli rendiautode väljastamine, lisamüük, müügitöö ja klienditeenindus. Süüdistatav Mario Mägi on tunnistajale tuttav seoses Xxxxe rendiga. Mario Mägi pöördus tema poole Vlaslo OÜ esindajana. Tunnistaja sõlmis ise rendilepingu Mario Mägiga, kes käis füüsiliselt kohal xxxx. Firma rentimise süsteem töötab tunnistaja ütluste kohaselt selliselt, et autosid saab rentida ka ilma broneerimiseta, kuid saab ka eelneva broneerimisega. Sõidukit saab broneerida auto suuruse grupi järgi, konkreetset mudelit broneerida ei saa, nt antud juhul oli Xxxx või sarnane, see võib olla Xxxx või xxxx jne. Tol hetkel olid nende rendipargis, selles autogrupis ainult Xxxxed. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud broneerimislehti koos tõlkega. Tunnistaja ütluste kohaselt on tegemist süsteemi poolt automaatselt väljastatud broneerimistunnistus. Broneerimistunnistusel on näha, et tänatakse Mariot, et sõiduk on broneeritud, see tähendab, et ta on kas interneti teel või kuidagi muul viisil teinud broneeringu ja tema broneering on kinnitatud ja auto broneeritud. Broneerimistunnistusel on märgitud luksus xxxx seeria või samalaadne, Xxxx on samalaadne kui luksus xxxx ning renditi Xxxx. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud kahte rendilepingut. Tunnistaja ütluste kohaselt on tegemist rendilepingutega, süsteemis tehakse lepingupõhi valmis, antud juhul see oli eelbroneeritud. Enamus andmed olid broneeringus juba märgitud. Ainukesed asjad, mis on käsitsi peale kirjutatud, on lisakrediitkaardi number, lisakindlustused ja on võetud sinna alla rentija allkiri. Käsitsi kirjutatud andmed kirjutab lepingule rendiagent ning need andmed saadakse rentijalt. Xxxxe puhul nõuti kahte krediitkaarti, kuna tegemist on luksus sõidukiga. Tunnistaja ei mäleta, kas nende krediitkaartide krediiti kontrolliti. Ka Vassili Zagurski kohtus avaldatud ütluste kohaselt võttis Vlaslo OÜ autorendist rendile asendusautona sõiduki Xxxx (reg.nr xxxx). Lisaks suulistele tõenditele tõendavad rendilepingu sõlmimist ka järgmised kohtus avaldatud ja uuritud kirjalikud tõendid. Kinnitatud koopia rendilepingust/arvest nr xxxx, millest nähtub, et Vlaslo OÜ nimel on Mario Mägi sõlminud ja allkirjastanud rendilepingu Ideal OÜ-ga sõiduauto Xxxx, reg.nr xxxx rentimiseks. Leping sõlmiti ning auto väljastati 12.07.2015.a, kokkulepitud rendiauto tagastamise tähtaeg oli 18.07.2015.a kell 16.00 (IX kd, tlk 22). Kinnitatud koopia rendilepingu/arvest nr xxxx, millest nähtub, et rendilepingut nr xxxx on pikendatud kuni

03.08.2015.a (IX kd, tlk 21). Kinnitatud koopia rendiauto tehnilisest seisukorras, mille kohaselt sõiduauto Xxxx, reg.nr xxxx, tehnilist seisukorda on kontrollitud 10.07.2015.a ning Vlaslo OÜ nimel on Mario Mägi alla kirjutanud, et nõustub renditava auto seisukorraga (IX kd, tlk 23). Kinnitatud koopia 12.07.2015.a kaardimakse kviitungist, mis tõendab, et Ideal OÜ on teinud 700 euro suuruse broneeringu (IX kd, tlk 24). Kinnitatud koopia sõiduki Xxxx, reg.nr xxxx (VIN-kood xxxx) registreerimistunnistusest, millest nähtuvad sõiduki tehnilised andmed ning asjaolu, et antud sõiduki omanik on SEB Liising AS ning vastutavaks kasutajaks on OÜ Ideal (IX kd, tlk 25). Kinnitatud koopia AVIS autorendi ja liisingu vastutuse kinnitusest koos tõlkega, millest nähtuvad OÜ Ideal autorendi ja vastutuse tingimused, mille kohaselt vastutab rendile võtja täielikult tekkinud kahjude eest. Tingimustele on 12.07.2015.a alla kirjutanud Mario Mägi (IX kd, tlk 2628). Koopia Mario Mägi juhiloast nr xxxx, mis tõendab, et rendilepingu nr xxxx sõlmimisel esitas Mario Mägi isikut tõendava dokumendina juhiloa nr xxxx (IX kd, tlk 29). Koopia Š G juhiloast nr xxxx, mis tõendab, et rendilepingu nr xxxx sõlmimisel esitas Mario Mägi lisajuhi Š G isikut tõendava dokumendina tema juhiloa (IX kd, tlk 30). Tunnistaja M H (endine V) 19.10.2015.a ülekuulamisel üle antud e-kirjavahetus koos tõlkega (ülekuulamise protokolli lisa), mis tõendavad Mario Mägi poolt teise isiku, s.o Š Ge renditava sõiduki kasutajaks lisamise taotlemist ning samuti kindlustused omavastutuse vähendamiseks (IX kd, tlk 80-86). AS SEB Pank 28.08.2015.a vastus nr 112-2-6/K15477010 uurimisasutuse järelepärimisele 04.08.2015.a nr 3.21121984-5 (IX kd, tlk 43) koos selle juurde lisatud CD-plaadiga, mis tõendab, et Mario Mägi, Vassili Zagurski, Vlaslo OÜ ja Letsgo OÜ omavad SEB Pangas arvelduskontosid; pangakaart nr xxxx ei ole AS-i SEB Pank pangakaart; pangakaart nr xxxx kehtivusega 09.09.2013-29.07.2015 kuulub OÜ-le Letsgo ja on väljastatud Märjamaa Postipangas, pangakaardiga nr xxxx on seotud arvelduskonto nr xxxx, mis kuulub OÜ-le Letsgo, pangakaardi sulges kaardi valdaja Vassili Zagurski 29.07.2015.a; samuti on vastusele lisatud OÜ Letsgo ja Vlaslo OÜ pangakontode väljavõtted perioodil 01.01.2015.a-28.08.2015.a. Letsgo OÜ pangakonto väljavõttelt nähtub, et OÜ-le Ideal on tasutud arve nr 64211 alusel Vipmatex OÜ eest 500 eurot, samuti 17.07.2015.a summas 1000 eurot selgitusega „ettemaks liisingute eest, kuna ei tea pole arvet“ (IX kd, tlk 4547). Süüdistatav end antud episoodis täielikult süüdi ei tunnista, samas on tema enese ütlustega tõendatud, et Vlaslo OÜ-s oli ta ainult seetõttu, et tal on nö puhas taust ja tegelikult korraldab Vlaslo OÜ asju V. Zagurski. Samuti on ta andnud ütlusi, et vaidlusaluse Xxxxe võttis ta rendile V. Zagurski peale käimisel ning renditasu auto eest pidi maksma V. Zagurski ning algselt makstigi V. Zagurski firma kaardiga. Ka on süüdistatav sedastanud, et ta kartis, et asjad nii ei lähe ja autoga ei ole kõik korras ning V. Zagurskil on kriminaalne taust, siis vaatamata sellele võttis süüdistatav auto rendile ning andis ka sõiduki valduse V. Zagurskile üle. Kuivõrd M. Mägi sõlmis isiklikult Ideal OÜ-ga rendilepingu, oli ta teadlik kõigist rendilepingust tulenevatest tingimustest, sh sellest, et rendile võtja vastutab täielikult tekkinud kahjude eest. Kuna rendiautot ei pidanud algusest peale kasutama süüdistatav ning süüdistatav võttis auto rendile Zagurski jaoks, siis oli süüdistataval algusest peale ehk enne lepingu sõlmimist kui ka leingu sõlmimise ajal tahtlus rendilepingust tulenevate tingimuste mittetäitmiseks. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tegelikult pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või tahet kokkulepet täita, on ta oma tahte kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Süüdistatava enda ütlusustest, kui ka kohtule esitatud tõenditest on selline asjaolu sedastatav. Selliste asjaolude esitamisel, viidi kannatanu pettuse abil eksimusse ning selle tulemusel tegi ta varakäsutuse, sõlmides süüdistatavaga rendilepingu ning andes sõiduki valduse üle süüdistatavale. Seega on kannatanule tekkinud varaline kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud süüdistatava poolt varalise kasu saamise eesmärgil. Kuni käesoleva ajani ei ole kannatanu sõiduki valdust tagasi saanud. Tunnistaja A. A ütluste kohaselt Xxxxt lepingus ettenähtud tähtajal ei tagastatud. Rendiagendid võtsid rentnikuga ühendust, kui leping hakkas lõppema, et kas masin tagastatakse õigeaegselt või soovitakse pikendada ning

helistati sellele numbrile, mille rentnik andis. Rentnik soovis tagastamisaega pikendada, kuid ka pärast teist rendiperioodi autot ei tagastatud. Siis tekkis firmal kahtlus, et asjad ei ole korras ning rendiagendid hakkasid ise uurima, kus võib masin olla ja proovisid rentnikku telefoni teel kätte saada. Selleks hetkeks olid krediitkaardid suletud ja telefonile enam ei vastatud. OÜ Ideal soovis kätte saada broneeritud raha, kuid see ei õnnestunud, kuna selgus, et krediitkaardid on suletud või lihtsalt tühjad. Kontrolliti ka, kus asub auto GPS järgi, kuid see oli juba välja lülitatud. Rendilepingute järgi võib renditud autoga sõita Baltikumis – Eestis, Lätis, Leedus. Xxxxe puhul oli viimane signaal GPS seadmes registreeritud Leedus, mistõttu võeti ühendust Leedu kolleegidega ning nad käisid viimase signaali järgi aadressil, kus see masin võiks olla, aga seda enam seal ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta politseis üle kuulatud OÜ Ideal esindajana ning on andnud üle selle juhtumiga seotud dokumendid. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendid nr 14.233.1 ja 14.233.2. Tunnistaja ütluste kohaselt on tegemist Xxxxe rendilepingute koopiatega. Ühe auto kohta on sõlmitud kaks rendilepingut erinevate kuupäevadega, kuna üks on esialgne rendiperioodileping ning teine on pikendatud leping. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendi nr 14.233.4, mis on kaardimakse kviitung. Tunnistaja ütluste kohaselt on tegemist broneeringuga, mis võetakse krediitkaardilt broneeringu alla ja see lastakse vabaks, kui auto on tagastatud, tasaarveldus tehakse auto tagastamisel. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendi nr 14.237, mis on GPS raport. Tunnistaja ütluste kohaselt on see GPS väljavõte, mis näitab auto teekonda. Väljatrüki teekonna kohta saab koduleheküljelt, kuhu neil on õigus pääseda. Tunnistaja M. R ütluste kohaselt ei teavitatud neid, et krediitkaardid suletakse ning ei olnud ka jutuks seda, et Xxxxt ei tagastata. Samuti sai tunnistaja ütluste kohaselt aru, et Xxxx on varastatud. Tunnistaja M. H ütluste kohaselt töötas ta 2015.a Ideal OÜ-s xxxx. Tunnistaja ütluste kohaselt kadus ära, ärandati, neilt sõiduauto Xxxx. Tunnistaja ütluste kohaselt avastas ta GPS-seadme seiskumise ning seda autot ei olnud enam pildil. GPS-seadme abil kontrollitakse seda, kus auto liigub, et rendiautod ei läheks üle piiri ja kuhugi, kuhu ei tohi minna. Tunnistaja ütluste kohaselt tohivad rendiautod sõita üldjuhul Baltikumi piirides, kui lähevad Baltikumist välja, siis peab olema eraldi märge rendilepingu peal. Kui tunnistaja avastas, et GPS enam signaali ei anna, helistas ta xxxx ning uuris, kas nad on teadlikud, et signaal seisab. Tunnistaja ütluste kohaselt sellest juba teati ning samal õhtul olid nad üritanud ka kliendi rendi krediitkaardilt uue rendiperioodi eest raha võtta, kuid mõlemad krediitkaardid olid kinni pandud. Klient Mario Mägi ei vastanud telefonile, mistõttu ta otsustas helistada politseisse ja palus märkida auto varastatuks. Tunnistaja ütluste kohaselt toimub rendile antava auto üleandmine nende firmas selliselt, et klient teeb broneeringu, kas telefoni teel või interneti teel või meili teel, siis ta läheb kontorisse, kaasas on juhiluba, krediitkaart, kallimate autode puhul kaks, ütleb broneeringunumbri ja see auto antakse talle kätte. Xxxxe väljastas Xxxx M R, kes on OÜ Ideal rendiagent. Tunnistaja ütluste kohaselt on neil leping firmaga Ecofleet, kes on neile andnud oma GPS süsteemi kasutada interneti keskkonnas. Sel aja oli ta Oskando ning sellel autol oli peal teine jälgimismajakas Cardsystem. Seniajani ei ole neile autot tagastatud ning keegi nendega antud teemal ei ole kontakti võtnud, et lahendada auto tagastamise küsimus. Tunnistaja ütluste kohaselt, kui sõlmitakse rendileping, siis on vaja isikul ise kohale minna ning isik tuvastatakse dokumendi järgi. Vlaslo OÜ-le tehti Xxxxe rendi eest arved. Tunnistaja ütluste kohaselt, see kes autole järgi tuleb, on üldjuhul rentnik ehk on roolis. Kui ta tahab lisajuhte, siis nad kohale ei pea tulema, küll aga on vaja nende juhilubadest koopiaid. Tunnistaja ütluste kohaselt tema mäletamist mööda taotleti sellele autole ka lisajuhte, aga mitte siis, kui see võeti, vaid tuli hiljem taotlus emaili teel. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendi nr 14.236, mis on dokumendi koopia. Tunnistaja ütluste kohaselt on tegemist juhiloa koopiaga, mille ta palus xxxxl endale saata, et esitada politseile kui lisajuht. OÜ Ideal sai koopia kätte e-posti teel ning see on edastatud politseile. Tunnistaja andis ütlusi ka selle kohta, et Xxxx oli PZU-s kindlustatud. Xxxxe väärtus tunnistaja ütluste kohaselt oli 30 000 eurot ilma käibemaksuta, sellise hinnaga nõustus ka kindlustus. Kindlustus maksis sõiduki omanikule SEB Liisingule 25 000 eurot, 5000 eurot oli OÜ Ideali omavastutus.

Kohtu hinnangul on eelnevad tunnistaja ütlused kooskõlas ning kohtul puudub alus kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlusi kinnitavad ka järgmised kirjalikud tõendid. Kinnitatud koopia Ideal OÜ esindaja M H (end. V) 31.07.2015.a e-kirjast A Aile, millest nähtub Xxxx, reg.nr xxxx, viimane koordinaat 31.07.2015.a kell 16.16.14 ning asjaolu, et 31.07.2015.a oli raha võtmise päev uueks perioodiks ning krediitkaardid on suletud ja klient telefonile ei vasta (IX kd, tlk 24). Kinnitatud koopia SeeMe GPS-seadmete andmetest ja GuardSystem GPS-andmetest, millest nähtuvad sõiduauto Xxxx, reg.nr xxxx, teekond ja asukohad ajavahemikul 12.07.2015.a kuni 31.07.2015.a. vastavatest andmetest nähtub, et 12.07.2015.a väljuti Xxxxt, samal kuupäeval on sõidetud Xxxxe. 13.07.2015.a sõiduteekonnast nähtub, et xxxx, Xxxxt on sõidetud autoga xxxx ning kella 17.08-18.35 on auto xxxx, Xxxx. Kell 18.56 on alustatud sõitu ning läbitud Läti ja jõutud kella 21.48 Leetu. Alates 13.07.2015.a on sõiduauto Xxxx, reg.nr xxxx, viibinud Leedu Vabariigis (IX kd, tlk 32-33). Nimetatud asjaolu kinnitavad täiendavalt Ideal OÜ esindaja M H (end. V) 03.08.2015.a päring PPA-le sõiduki Xxxx (reg.nr xxxx) kohta, milles soovitakse teatist juhtumi registreerimise kohta. Samuti nähtub kirjast informatsioon, et sõiduki viimaseks asukohaks 31.07.2015.a oli Zuvinto looduspark, 03.08.2015.a hommikuks oli signaal kustunud (IX kd, tlk 35) ning PPA 04.08.2015.a vastus nr 3.2-1/21984-3 Ideal OÜ esindaja M Hle (end. V), milles menetleja teavitab, et menetluses on kriminaalasi nr 15231701263. 22.07.2015.a kadus sõidukil GPS jälgimissüsteemi signaal ning sõiduki asukohaks oli Leedu Vabariik, edasi on sõiduki asukoht teadmata (IX kd, tlk 36). Õiend EMTA automaatse numbrituvastuse süsteemist (ANTS), mis tõendab, et sõiduk Xxxx, reg.nr xxxx, ületas 13.07.2015.a kell 18:31:39 Ikla piiripunkti suunaga Läti Vabariigi poole, 13.07.2015.a kell 22:03:58 Salociai tee piiripunkti suunaga Leedu Vabariigi poole, 20.08.2015.a kell 23:24:06 Lazdijai piiripunkti Poola poole (IX kd, tlk 87). Kinnitatud väljatrükk A Ei 29.02.2016.a e-kirjast menetlejale, mis tõendab, et nimetatud kuupäeval edastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töötaja uurimisasutusele sõiduki Xxxx, reg.märk xxxx, VIN-kood xxxx, võtit puudutava informatsiooni, mille kohaselt on võtmekood korrektne (IX kd, tlk 88). Uurimisasutuse 04.04.2016.a saatekiri nr 3.2-1/5888-1, mis tõendab sõiduki Xxxx, reg.nr xxxx, VIN-kood xxxx, registreerimistunnistuse ja võtme edastamist sõiduki omanikule AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaalile, kuna 08.09.2015.a V. Zagurski poolt PPA-le edastatud Xxxxe reg.nr xxxx tehniline pass (xxxx) ja sõiduki võti (xxxx) ei kuulu V. Zagurskile (IX kd, tlk 89-90). Kinnitatud väljatrükk teabehaldusbüroo 07.04.2015.a e-kirjast uurimisasutusele koos lisana edastatud informatsiooniga kriminaalmenetluse nr 15231701263 raames 07.04.2016.a nr 3.2-11/C000003704/16, mis tõendab Tšehhist laekunud informatsiooni edastamist uurimisasutusele, et sõidukile Xxxxx, reg.märk xxxx, VIN-kood xxxx, kuuluv numbrimärk leiti Tšehhis mahajäetud ning Saksamaa poolt tagaotsitava sõiduki xxxx, VIN-kood xxxx, juurest (IX kd, tlk 113-115). Kannatanu OÜ Ideal esindaja T T sõnul jääb kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde. Kahju hüvitamist nõutakse Mario Mägilt ja Vassili Zagurskilt solidaarselt. Tuginetakse nii lepingulisele kui ka deliktiõiguslikule kahjule nii, nagu neil tsiviilhagis põhjendatud on. Hagi esitamise momendil oli summa 9 482, 92 eurot ning paluvad välja mõista ka viivised seaduses ette nähtud määras alates hagi esitamisest kuni vastava kohustuse täieliku täitmiseni. Kohtu hinnangul on tõendatud varalise kasu saamise eesmärk, kuivõrd süüdistataval puudus algusest peale tahe lepingust tulenevaid tingimusi täita ning kohus on ka seisukohal, et süüdistatav teadis, et sõiduki rentimise eesmärk on sõiduki valduse saamine ning seejärel sõiduki välisriiki viimine. Sõiduki välisriiki viimine on tõendatud eelnevalt osundatud tõenditega, mh väärib märkimist asjaolu, et juba järgmisel päeval pärast sõiduki üle valduse saamist, on sõiduk riigipiiri ületanud. Kohus lubas prokuröri taotlusel esitada tõendina süüdistatava Vassili Zagurski poolt 07.01.2014.a, 08.01.2014.a ning 09.09.2015.a kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 294 p 1 alusel. Kohtueelsel uurimisel on süüdistatav Vassili Zagurski andnud ütlusi selle kohta, et 26.07.2015.a viis Mario Mägi teda xxxx ja ta lendas Venemaale. OÜ Vlaslo oli AVIS autorendist võtnud rendile asendusautona sõiduki Xxxx (reg.nr xxxx). Auto jäi pärast tema äralendu seisma xxxx juurde, seal elab Mario Mägi korteris xxxx. Sellel öösel varastati sealt Mario Mägi maja juurest auto ära. 28.07.2015.a hommikul helistas talle Mario Mägi, et tema maja juurest on

kadunud ka buss xxxx (reg.nr xxxx), mis kuulus Mogo OÜ-le ja mille oli liisingusse võtnud T. Viktorov. Ka Mario Mägi ütluste kohaselt, kui teda politseisse kutsuti, siis mõtles Vassili Zagurski mingi loo välja Xxxxe kohta, et see varastati süüdistatava maja juurest, kuhu see pargitud oli, kuid see lugu ei vastanud tegelikkusele, sest see auto ei olnud tema maja juures ning ta ei teadnud ka kus see auto oli. Esimesel korral rääkis ta antud loo ka politseile, kuid hiljem rääkis tõtt, sest ta tahtis, et tal jama kaelas ei oleks. Selline asjaolu on leinud kinnitust ka jälitustoimingu protokolliga, kus V. Zagurski ja M. Mägi omavahelisest vestlusest 25.09., 26.09.,28.09. ja 30.09.2015.a nähtub, et räägitakse sellest, kuidas politseis seletust anda. Samuti nähtub, kuidas Zagurski küsib Mägilt, millal Mägi ta Xxxx viis. Zagurski annab Mägile juhiseid, kuidas jutt klappima saada, et 26ndal viis Mägi sõiduki ära ja pani maja ette ning 27nda hommikul sõiduk ärandati. Zagurski lubas Mägile ise selle jutu valmis kirjutada. T. Viktorovi ja E. A 15.10.2015.a vestlusest nähtub, et E. A peab seoses Vlaslo OÜ-ga minema tunnistusi andma, samuti nähtub, kuidas Zagurski on teinud Mägist tankisti ja kasutas tema ID-kaarti (IX kd tlk 195, 196 pöördel197, 199 pöördel). Kohtus ülekuulatud tunnistaja O S andis ütlusi, et Vassili Zagurski on tuttav, kellega sai tuttavaks reisil Saksamaale. Saksamaale mindi sõiduautoga Xxxx, mille roolis oli Vassili. Kohtu hinnangul on nii süüdistuses kui kohtuotsuses käsitletud tõenditele tuginedes konkreetselt ära näidatud, kuidas OÜ-s Ideal ebaõige ettekujutus loodi ning kuidas vastavasisuline kuriteoskeem toimis. Läbi Mario Mägi tegevuse tekitati kannatanule ka varalist kahju. Muu hulgas märgib kohus, et kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei pea süüdlane ise vara vahetult endale saama, see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka, kuid nimetatud juhul peab kolmanda isiku varaline seis süüdlase teo tulemusel ka paranema. Kuna M. Mägi andis sõiduauto Xxxxe üle Vassili Zagurskile, siis omandas viimane Xxxxe valduse ja viis sõiduki riigist välja, millest tulenevalt on V. Zagurski saanud varalist kasu. Süüdistatav M. Mägi ütluste kohaselt pidi tema V. Zagurskilt saama juhatuse liikmeks olemise eest raha – 5000 eurot, pool kohe ja pool hiljem. Lähtudes asetleidnud sündmustest, süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustest ning asjas kogutud tõenditest, on kohus seisukohal, et M. Mägi, teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, on täitnud KarS § 209 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu. Prokurör on M. Mägi tegevuse kvalifitseerinud KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ehk leidnud, et teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pandi toime suures ulatuses. Kohus prokuröriga ei nõustu. Alates 01.01.2015.a kehtestatud KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot. Kohtule esitatud süüdistuses on märgitud, et kuriteoga on tekitatud kahju SEB Pank Liising ASile kahju summas 36 000 eurot ning OÜ-le Ideal 4 482,92 eurot. Kohus nõustub Ideal OÜ-le tekitatud kahju suurusega, kuid SEB Pank Liising AS-ile süüdistuses märgitud ulatuses ei ole tõendatud. Süüdistuskõnes märkis prokurör, et tunnistaja A. Ai ütluste kohaselt oli sõiduki väärtus seisuga 31.07.2015.a 30 400 eurot, turuväärtus 35 900 eurot. Kohtus ütlusi andnud A. A ei ole oma ütlustes selliseid väiteid esitanud, tema kohtus antud ütlustest nähtub, vaid asjaolu, et tegemist oli kallima sõidukiga, mille maksumus on üle 25 000 euro. Ka kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ei nähtu, et sõiduki väärtus oleks olnud 35 900 eurot. Tunnistaja M. H ütluste kohaselt oli Xxxxe väärtus 30 000 eurot ilma käibemaksuta, sellise hinnaga nõustus ka kindlustus. Kindlustus maksis sõiduki omanikule SEB Liisingule 25 000 eurot, 5000 eurot oli OÜ Ideali omavastutus. Vastav asjaolu on tõendatud ka kohtule esitatud tsiviilhagiga ja sellele lisatud 04.09.2015.a kindlustushüvitise kokkuleppega nr 342951, mille p 2 kohaselt toimus 31.07.2015.a kindlustusobjektiga kindlustusjuhtum nr 342951, millega tekitati kahju vähemalt 25 000 eurot (maha on arvatud omavastutus 5 000 eurot), p 4 kohaselt on kindlustusobjektile tekkinud kahju ja kindlustuslepingule vastav kindlustushüvitis 25 000 eurot, mis tasutakse soodustatud isiku arveldusarvele. Seega tunnistajate ütlused ja kohtule esitatud kirjalikud tõendid ei anna alust asuda järeldusele, et kuritegu on toimepandud suures ulatuses. Kuna osutatud ebamäärasust ei ole

võimalik kummutada muude kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega, rakendub KrMS § 7 lg-s 3 nimetatud põhimõte, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Eelnev tähendab, et M. Mägile ei ole võimalik inkrimineerida kelmuse toimepanemist suures ulatuses, mis tähendab, et ta tuleb süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 järgi õigeks mõista. Kelmuse koosseisu olemasolu tõttu tuleb tema tegevus ümberkvalifitseerida vastavalt KarS § 209 lg-le 1. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega vähemalt otsese tahtlusega. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub selle saabumisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt M. Mägi eesmärk oli sõlmida rendileping, et saada rendile sõiduauto Xxxx, kavatsemata selle rendi eest tasuda. Selle saamiseks loodi kannatanus vale ettekujutus, st et tal on soov rendilepingus toodud tingimusi nõuetekohaselt täita, mistõttu tegi kannatanu varakäsutuse. Süüdistataval oli igasugune alus eeldada, et sellise varakäsutuse kannatanu teeb või vähemalt pidada võimalikuks seda, kuna tema poolt oli kõik võimalik kannatanu eksimusse viimiseks tehtud. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Mario Mägi tuleb süüdi mõista KarS § 209 lg 1 järgi.

Käesoleva ajani ei ole Vassili Zagurski ja Andrus Korp ühtegi ülalnimetatud sõidukitest Hollandi äriühingule BAS Trucks B.V üle andnud. Sellise tegevusega tekitas Andrus Korp koos Vassili Zagurskiga Hollandi äriühingule BAS Trucks B.V varalise kahju summas 48 000 eurot. Antud episoodis süüdistatav Andrus Korp end süüdi ei tunnista. Andrus Korp andis kohtus ütlusi selle kohta, et on alates 1995.a tegelenud veoautode vahendamisega erinevatest firmadest ja riikidest. Otseselt ei ole ta seotud lepinguga mitte ühegi ettevõttega, kuid on tegutsenud OÜ Topline ja OÜ AK Trucks esindajana. Antud episoodis oli ta OÜ AK Trucks esindaja. Truija Investeeringutega tekkis kokkupuude, kui tema poole pöördus endine kolleeg A S, kes ütles, et minigi firma esindaja on tema juures ja soovib müüa poolhaagist ja autot. Kui ta oli tellinud tehnilise passi koopiad, siis ta nägi, et selle firma nimi on Truija Investeeringud, kes on vastutav kasutaja. A S oli samuti vahendaja, A S vahendas süüdistatavale ning tema vahendas Hollandisse. 2014.a müügiks pakutud Xxxx maksis sama palju kui BAS Trucks pakkus, hind oli süüdistatava mäletamist mööda vist 14 000 eurot, aga turuhind võis olla ka 20 000 eurot. Kui BAS Trucksi teavitati sellisest ettepanekust, siis edasi suheldi sealt firmast T Wiga ning Eestis ajas süüdistatav enda arust seda asja R Giga, kuid süüdistatav kahtleb selles, sest kohtunud nad ei ole ja ta ei tea, kes see isik võis olla. Suheldi vastastikku e-maili, telefoni ning pärast ka SMS-i teel, kuna Gorelov oli väidetavalt haiglas. Truija Investeeringute poolt oli väga erinevaid aadresse, mille kaudu suheldi, üheks neist oli kindlasti ka xxxx. Kogu tehing kolme autoga käis kiiresti, vähem kui kuuga. Kui BAS Trucksile tehti pakkumine ja peeti läbirääkimisi, siis Xxxx seisis A Si platsi peal, üle anti ka autovõtmed. Ostukinnitused saadi meili teel BAS Trucksilt, et kinnitada see tehing. BAS Trucks tahtis allkirja saada ning neil pidi see paber kaustas olema. Ostukinnituse saatis süüdistatav ilmselt Truija meilile ja sealt tuli vastu allkirjastatud kinnitus. Allkirjastas ilmselt juhatuse liige, kuna tollel ajal oli juhatuses kaks liiget R G ja Risto Tomingas, siis allkirjastas ilmselt üks neist. Süüdistatava ütluse kohaselt pidi vahendustasu olema BAS Trucksi poolt 500 eurot ühe auto kohta. Sellest, kas Truija Investeeringud pidid ka talle midagi maksma, ei olnud juttu, aga A S andis talle 500 eurot, mille oli väidetavalt Romani käest saanud, nö Truija Investeeringute poolt preemiaks. Tarnimistingimused sõidukite kohta pidid olema sellised, et Xxxx ja treiler viiakse Xxxx sadamasse ja Xxxx läheb treileri peale või võis ka olla nii, et Xxxx koos poolhaagisega viiakse sadamasse ja Xxxx tuleb treileri peale. Süüdistatava mäletamist mööda hakati Xxxxt treilerile laadima, kui A talle rääkis, et mingi aju oli ära võetud. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal viimane SMS Romanile, kui autod pidid sadamas olema, kuid ei olnud. Siis helistas Risto Tomingas Soome numbrilt ja teatas, et tehing jääb katki ning siis sai süüdistatav aru, et midagi on halvasti. Süüdistatava ütluste kohaselt saatis tema BAS Trucksile autode tehnilised passid, samuti oli ta teadlik, et nendes on kajastatud, et need kuulusid liisingfirmadele. Seda ta BAS Trucksile ei selgitanud, kuna see oli neile tehnilistest passidest nähtav. Selline olukord, kus antud autod enam liisingfirmadele ei kuuluks, pidi tekkima siis, kui Truija Investeeringud saavad BAS Trucksi käest nende autode eest raha ja autode liisingleping lõpetada ja need autod liisingust välja osta. Nii on tavapärane komme. Sellepärast lähevadki autod kõigepealt minema ja kui paberimajandus järgi jõuab, siis DHL-ga lähevad uued tehnilised passid. Kui probleem tekkis haagise ja kahe autoga, siis ühe tema valduses olnud Xxxx peitsid nad A Siga Vassili Zagurski eest ära, kuna Zagurski oli siis juba ennast tutvustanud talle kui Truija Investeeringute volitatud isikut ja kuna ta oli varastanud ära mingi asja. Auto paigutati ümber esialgu xxxx ühe tema tuttava platsile, pärast viidi auto xxxx, mis asub Xxxxs. Seal platsil võttis M S, inimene, kes autot tema palvel vedas, ära mingi detaili, et see ei käivituks ja seda ei saaks ära viia. Kuna Zagurski nõudis autot näha ja Holland ütles, et ei tohi näidata, las ta olla peidus, siis tema enne raha ära ei maksa, kui ta on seda autot näinud. Seda ta ütles hollandlastele korduvalt edasi, et las inimene vaatab auto ära, et ehk maksab raha tagasi. Hollandlased olid nõus, ja läksid koos Vassili Zagurskiga xxxx autot vaatama, teda ennast kaasas ei olnud. Zagurski nägi autot ja et see on korras, kuigi sealt oli midagi maha võetud, järgmine hommik seda autot ei olnud ning rohkem süüdistatav sellest autost ei tea midagi ning tema korraldusel ei ole see auto sealt välja läinud. Süüdistatava ütluste kohaselt pakkus keegi Truija Investeeringutest talle Xxxxt, mis kuulus A Vile, müüa hollandlastele. Süüdistatav kontrollis Xxxxt Artes Grupi juhatuse liikmelt V ja ta sai temalt kinnituse, et ta ei

soovi autot müüa, kuid selleks momendiks oli juba BAS Trucks selle eest raha maksnud, kuna nad tahtsid seda autot osta. Mingisugust kokkulepet Truija Investeeringutega ei olnud raha tasumise kohta. Süüdistatava ütluste kohaselt hollandlased teda auto või rahastamise protsessi kaasata väga ei püüdnud, kuna nad ei olnud talle raha maksnud, hollandlased lihtsalt ootasid infot. Süüdistatav leiab, et ta ei ole hollandlaste ees vastutav, kuna ta ei ole vastutuse paberit, allkirja või lubadust andnud. Süüdistatava ütluste kohaselt ei tekkinud tal kahtlust Truija Investeeringute osas, sest selline firma eksisteerib, tal on olemas tegevus, mingi raha eest sai osta ka bilansse, samuti kui liising on andnud sellele firmale krediiti ja ei ole kahelnud, siis miks nad ei peaks talle paari meili pärast mitte kõlbama. Süüdistatava ütluste kohaselt tuli kogu informatsioon, mille alusel BAS Trucks tegi kolmel korral rahamaksmise otsuse, tema käest ning tema roll oli organiseerida kõik sadamasse ja veenda müüjat, et ta vormistaks oma liisingulepingu ümber, sest tal on nüüd raha olemas, millega see liisingust välja osta. Kohtus andis tunnistajana ütlusi ka A S, kelle ütluste kohaselt teab ta Vassili Zagurskit ning Andrus Korpi. Vassili Zagurskit teab seoses sellega, et Zagurski on talle helistanud ja nõudnud mingit autot nende käest, mis müüdi hollandlastele. OÜ Truija Investeeringutega on tunnistajal olnud varem kokkupuuteid seoses ühe kontor-konteineriga, mis nad sellest firmast ostsid, see oli enne veokite lugu. 2014.a töötas tunnistaja ASC Motorsis, mis tegeles autode ostu ja müügi vahendamisega. Andrus Korpi tunneb, kuna nad töötasid koos, tegid koos veoautode ostu, müüki ja vahendamist, kuid Andrus Korp tema firmas ei töötanud. Koos ostsid Eestist auto, pakkusid seda hollandlastele ja kui neile sobis, siis auto omanik müüs selle hollandlastele ning nemad organiseerisid auto transpordi Hollandisse, kas laeva või treileriga. Peamisteks tellijateks olid Trucks ja BAS Trucks. Viimane ostab ja müüb kasutatud autosid. Andrus Korp on sellelt firmalt ostnud autosid, tunnistaja on vist ostnud mõned autod. Tavaliselt tegelesid nad autode vahendamisega ning vahendustasu andis reeglina müüja, kuid suuremas osas andis siiski BAS Trucks. Vahendamise tasu oli umbes 500-600 eurot ning raha saadi siis, kui tehing oli tehtud. Kui auto anti üle BAS Trucksile, siis kuulus see BAS Trucksile. Nemad tegelesid harva sellega, et veokeid Eesti registrist arvelt maha võtta, iga tehinguga seda ei tehtudki, mõni üksik kord, kui müüja soovis seda kohe Eesti registrist kustutada. Müüdud auto tehnilises passis ei kajastunud, vaid kajastus ostu-müügi lepingul. Tunnistaja ütluste kohaselt, kui leiti auto, mis oli müügiks pakutud, siis nemad vaatasid esmalt auto üle, tehti pildid ning tavaliselt saatis tunnistaja need edasi Andrus Korbile, kes suhtles ostjaga. BAS Trucksiga suhtlus käis läbi Andrus Korbi, tunnistaja nendega ei suhelnud. Tehnilise passi koopia sai tavaliselt ostja firma, siis kui nemad tegid koopia või pildid sellest. Omandiõigus läks BAS Trucksile ostu-müügi lepingu sõlmimisest, hollandlastega organiseeris Andrus Korp seda. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkis konflikt kõigepealt sellega, et tema võttis BAS Trucksi poolt ostetud Xxxx enda kätte koos võtmega, mis oli uus, arvestades auto vanust ja ka autopass anti kaasa. See tekitas temas kahtlust, et miks see niimoodi on, sest tavaliselt sellistel vanadel autodel ei ole nii uusi võtmeid. Kui on, siis on mitu tükki, aga seal oli üks võti ainult. Auto jätsid nad Jürisse parklasse. Kui nad Andrus Korbiga järgmine päev või ülejärgmine päev tahtsid hakata seda Xxxxsse viima, ei saanud nad autot käima. Õhtul selgus, et autolt on öösel plokk või aju maha võetud ning tunnistajale teadaolevalt tegi seda Vassili Zagurski, kuna tunnistaja helistas sellele numbrile, mis oli kontaktiks antud ja vastas Vassili Zagurski, kellelt ta küsis, kus on aju või plokk. Vassili Zagurski tahtis selle eest tunnistaja mäletamist mööda 2 000 eurot saada selle ploki eest juurde, kuid tunnistaja seda raha talle ei andnud. Pärast viisid nad auto Xxxx lõppu, kus on üks autobaas, kuhu viisid selle seisma, sest antud kohta Vassili Zagurski teadis. Õhtul said nad ka selle sama ploki kätte, mis autolt ära võeti, tunnistaja tuttavalt R Ailt. Autole tehti veel diagnostikat Xxxx esinduses, kus auto seisis 3-4 päeva. Pärast seda helistas Andrus Korp, et auto arvatavasti peab tagasi andma Truija Investeeringutele, firma lubas auto eest saadud raha tagasi maksta. Andrus Korbiga leppisid nad kokku, et viivad auto neutraalsele pinnale seniks, kuni auto raha on BAS Trucksile tagasi makstud ja siis annavad auto üle. Räägitud sai ka tunnistaja mäletamist mööda ScanBaltiga, kus ta käis autot esimest korda vaatamas, kus auto pidi väidetavalt seisma seni, kuni tehing oli tehtud, aga millegipärast peale seda kadus see auto mingi hetk sealt ära. BAS Trucksi esindajad käisid ka ise siin Truija esindajaga

kokkulepet sõlmimas, et kas auto ära osta või tagasi anda ja raha tagasi saada. Tunnistaja sai Andrus Korbi jutust aru, et hollandlased ise käskisid auto Truijale tagasi anda ja BAS Trucksile makstakse raha tagasi. Aga väidetavalt enne, kui makstud, auto on kätte saadud, Truijale üle antud, aga ta ütles, et see pole päris õige tehing, et enne peaks raha olema ja siis auto. Tunnistaja ütluste kohaselt oli auto tema valduses seni, kuni see Xxxx seisis. Pärast seda, kui see Xxxx-lt ära viidi, siis ta andis selle auto Andruse sõbrale, M Suule, kes sõitis autoga Xxxx platsile. Auto andis ta üle selle sama uue võtmega ning auto oli tol momendil korras. Tunnistaja ütluste kohaselt, kui tekkis konflikt, siis Vassili Zagurski hakkas temalt 7 000 eurot nõudma, mis Zagurski väidetavalt olevat Andrusele maksnud. Tunnistajale seda raha ei antud ning Zagurski peab raha küsima sellelt, kellele ta selle andis. Raha nõudis Zagurski seetõttu, et tunnistaja ütles, et ta ei saa enne veoautot, kui BAS Trucksile on raha tagasi makstud. Tunnistaja ütluste kohaselt, kui nad vahendavad liisingusse kuuluvat autot, siis asju ajavad tavaliselt liisinguvõtja ja pank omavahel. Pank temale otseselt ei ütelnud seda, et pank ei ole auto omanik. Kui liisinguvõtja edastab ise neile lõpetamise lepingu, siis saavad teada, kui lepingut ei edastata, siis nad ei saagi seda teada. Nemad sõlmivad liisinguvõtjaga lepingu, BAS Truck ja auto müüja sõlmivad omavahel lepingu, mida nemad vahendavad ja sellega peaks minema omand üle. Aus müüja maksab selle ära ja lõpetab liisingulepingu ära. Nemad kontrollivad lepingu tingimusi nii palju, kui nad võtavad auto omandiõiguse üle ja viivad auto sadamasse. Tehingu toimumisel võtavad nemad valduse üle ja annavad üle BAS Trucksile. BAS Truck saab oma autod tavaliselt kätte selliselt, kas nemad saadavad siit Eestist või viivad Xxxxsse sadamasse. Auto registrist maha võtmine ei ole kohustuslik, kui auto läheb Eesti numbritega Hollandisse ja hollandlased ise registreerivad, siis info tuleb Eesti registrisse. See toimub registrite omavahelise suhtluse tulemusel. Tunnistaja A. Si ütlusi, et V. Zagurski osales sõidukite müümisel, kinnitab tunnistaja A Sile äratundmiseks esitamise protokoll 19.01.2016.a koos fototabeliga, millest nähtub, et A S tundis ära Vassili Zagurski kui isiku, kes osales sadulveoki Xxxx ja külmikpoolhaagise Xxxx müümisel Hollandi äriühingule BAS Trucks B.V ning pärast käis tunnistajat ähvardamas (VI kd, tlk 13-15). Kohus lubas prokuröri taotlusel esitada tõendina süüdistatava Vassili Zagurski poolt 07.01.2014.a, 08.01.2014.a ning 09.09.2015.a kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 294 p 1 alusel. Kohtueelsel uurimisel on süüdistatav Vassili Zagurski andnud ütlusi selle kohta, et Truija Investeeringud OÜ nimele võeti liisingusse sadulauto Xxxx (reg.nr xxxx) ja külmikpoolhaagis xxxx (reg.nr xxxx). Algne plaan oli kasutada autot elementmajade vedamisel Norrasse ja tagasi tuua Eestisse kala. See plaan muutus pärast AK Trucks pakkumist, mille tegi äriühingu omanik ja juhatuse liige Andrus Korp. Korp tegi pakkumise, et tema võtab sõiduki rendile 1 aastaks, aasta tasuga 15 000 eurot, millest 3000 eurot sõiduki pealt kuulus Andrus Korbile vahendustasuna ja külmikpoolhaagis xxxx aasta tasu oli 18 000 eurot. Sõidukite ja külmikpoolhaagise renditasu summas 48 000 eurot pidi laekuma Truija Investeeringud OÜ arvele. See summa laekus OÜ Truija Investeeringud arvele BAS Trucks arvelduskontolt. Hollandi äriühingult BAS Trucks laekunud raha 48 000 eurot sai välja võetud selliselt, et tema võttis 9000 eurot sularahana välja ning edastas selle Andrus Korbile vahendustasuna, 22 000 eurot laenas ta välja Vilter Grupp OÜ-le ning ülejäänud summa võttis ta Truija Investeeringud OÜ jookvate kulude katteks. Truija Investeeringud OÜ oleks peale rendile andmist liisingutasu jätkanud. Kuna tegemist oli kolme esemega, siis A. Korp sai 9000 eurot vahendustasu, tasumine toimus sularahas ja Andurs Korbi kontoris xxxx. Rendilepingu vormistamine jäi tegemata, kuna A. Korp ei suutnud talle edastada isikuid ja kasutajaid, keda oleks ta pidanud viima sisse kasutajaks tehnilisse passi. Andmeid A. Korp ei esitanud, kuid Xxxx oli talle üle antud. Korp oli BAS Trucksi esindaja Eestis. Tema teadis, et need sõidukid pidid minema Hollandisse rendile, müümisest ei teadnud ta midagi. R G on olnud kontaktis Korbiga ja Roman oli teadlik ka, et auto läheb Hollandisse rendile. Süüdistatava ütluste kohaselt on tema saatnud sõidukitest pilte, kuid kellele, seda ta täpselt ei oska öelda, kuid ilmselt Korbile. Süüdistatava ütluste kohaselt töötab Skuba AS-is tema tuttav L L, kellega tuli jutuks, et tema sõber A, kes on Xxxx (reg.nr xxxx) omanik, soovib oma Xxxxt maha müüa Truija Investeeringud OÜ-le. Kuna tema oli Truija Investeeringud OÜ-s volitatud esindaja,

siis ta hakkas kohe neid asju ajama, et saaks Xxxx liisinguga osta. Xxxx liisingule said kõik dokumendid ka edastatud. Kahe päeva möödudes hakkas ta Xxxxle haagist otsima ning sõitis xxxx asuvasse firmasse Pipelife, kus ta Pipelife taga asuvalt platsilt avastas enda sadulauto Xxxx, mille ta oli A. Korbile rendile andnud. Autol puudusid registreerimismärgid, mistõttu ta sõitis Xxxxe ja tõi sealt varuvõtme ning sõitis tagasi platsile, kus avas sõiduki uksed, kuid auto käima ei läinud, sest autolt oli eemaldatud immoblok. Kuna A. Korpi ei olnud võimalik kätte saada, pidi ta minema puksiiriga autole järgi. Järgmine päev oli ta Jüris kohal umbes 10.30 ja avastas, et Xxxx oli platsilt juba ära viidud. Tal tekkis kahtlus, et sõiduk oli müüdud ja transporditud xxx sadamasse. Ta läks sadamasse ning pöördus turvakontrolli poole palvega, et vaadata salvestisi. Selleks, et salvestisi vaadata pidi ta pöörduma politseisse. Konstaabel tuli kohale ja nad vaatasid neid salvestisi. Salvestistest ei nähtunud auto olemasolu, mistõttu hakkas ta autot otsima ning sellega tegeles ta umbes kuu. Samal päeval katkestas ta ka liisingu jätkamise Xxxx (reg.nr xxxx) suhtes, kuna tundus, et see asi on kahtlane. Truija Investeeringud OÜ ei ole esitanud BAS Trucks-ile arveid sadulauto Xxxx ja külmikpoolhaagise xxxx eest. Tema pidas hollandlastega läbirääkimis. Hollandlased olid teadlikud Xxxx asukohast ning tema oli nõus tagastama hollandlastele nende poolt ülekantud raha selles osas, mis ta pidas õigeks ja kompromisslepingu allkirjastataks mõlemapoolselt. Kokkulepet ei toimunud, kuna Hollandi esindaja kompromisslepingut ei allkirjastanud ning Hollandi äriühing pöördus politseisse. Umbes juuli algusest kuni keskpaigani läks ta hollandlastele xxxx vastu ja hollandlased juhatasid ta Xxxx asukohta Xxxx. Ta proovis auto käivitada, kuid see ei õnnestunud, sest eemaldatud oli immoblok. Seejärel teavitas ta politseid, mis on fikseeritud ning politsei poolt on antud luba sõiduk teisaldada. Ta tellis puksiiri ning viis Xxxx Xxxxe territooriumile. Ta tellis uue immobloki, mille maksumus oli 3700 eurot. Kui auto oli valmis, sai ta tööd Hispaanias ja ta saatis auto autojuhiga Hispaaniasse, ise lendas lennukiga järgi. Sõiduk läks Hispaanias katki ja selle remont oleks olnud kulukas, mistõttu oli mõistlikum sõiduk maha müüa. Kohapeal leidis ta hispaanlasest ostja, kellega koos käidi Hispaania ARK-is ja Maksuja Tolliametis, kus selgus, et autol on blokeering peal ja seda ei saa müüa. Eestisse jõudes võttis ta ühendust Swedbank esindaja I Tuga ja rääkis olukorrast, tevitas ka auto olukorrast ja asukohast. I Tu esitas talle nõude korrektses vormis täita taotlus lepingu ennistamiseks, seda nad ka tegid. Pank nõudis ka, et ta võtaks ühendust politseiga ja teavitaks auto asukohast, seda ta ka tegi ja see toimus enne augusti lõppu. Pangapoolsed nõuded olid nende poolt täidetud, kuid pangapoolsed lubadused jäid täitmata. Xxxx seisab Xxxxs, Hispaanias. Arved, mis olid esitatud BAS Trucksile ei ole tema poolt esitatud ega ka Truija Investeeringud OÜ poolt. Esimest korda nägi ta arveid Scanbalt Truck OÜ-s, mis saadeti M Kele, et nad hoiaksid kinni külmikpoolhaagis Xxxx, väites et BAS Trucks on ostnud need sõidukid. M K teavitas teda probleemist ja korraldas temale ja A. Korbile kohtumise, et arusaamatus lahendada, kuid A. Korp ei tulnud kohale. Süüdistuses toodud asjaolu, et Xxxx ning Xxxx on Truija Investeeringud OÜ-l saadud Swedbank Liising AS-ilt pettuse teel ning nimetatud sõidukid kuuluvad pangale, on leidnud kohtus uuritud tõenditega kinnitust ning kohus on antud asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud käesoleva kohtuotsuse punktis 2.3.2. ning siinkohal täiendavalt kordama ei hakka. Asjaolust, et Xxxx ja Xxxx ei kuulu Truija Investeeringud OÜ-le, vaid Truija Investeeringud OÜ on sõidukite vastutav kasutaja, oli teadlik ka Andrus Korp, kes on oma ütlustes antud asjaolu kinnitanud. Samuti nähtub süüdistatav ütlustest, et ta oli teadlik, et Xxxx, ei kuulu Truija Investeeringud OÜ-le, vaid Artes Grupp OÜ-le. Xxxx seoses on kohtus ütlusi andnud tunnistaja A V, kelle ütluste kohaselt tunneb ta Vassili Zagurskit. 2014.a töötas ta Artest Grupp OÜ-s, mis tegeleb transportteenustega. Vassili Zagurskit teab ta seoses veoauto remondiga, kohtuti firmas Scuba xxxx tänaval. Vassili Zagurski huvitus auto ostust, täpsemalt musta värvi Xxxx, mis oli eriline nö tuunitud auto, mille hind võis olla umbes 30 000 eurot. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud neil Vassili Zagurskiga mingit kokkulepet selle Xxxx ostmise kohta, tunnistaja auto oli teeninduses ja ta ütles Vassili Zagurskile, et kui tal on huvi, siis võib teeninduses vaadata. Samuti ei ole tunnistaja andnud Vassili Zagurskile Xxxx tehnilist passi, kuna see oli koguaeg tema käes ning see ei oleks saanud Vassili Zagurski kätte

minna. Vassili Zagurski võis saada ainult koopia sellest, aga täpselt ta seda ei tea, vaid eeldab, kuna paljudes teenindustes on tehnilistest passidest koopiad, nt kui on vaja teha hooldust või mingisuguseid osasid tellida, siis on vajalik VIN-kood selleks, et tellida õige osa või detail ning seetõttu võis olla ka tehnilise passi koopia selles firmas, kus ta autot remontis. Pärast seda, kui teda oli kutsutud politseisse seoses sellega, et tema auto oli müüdud kuhugi välismaale, siis ta helistas Vassili Zagurskile, nad kohtusid ja Vassili Zagurski ütles, et see on arusaamatus ja ta ajab kõik küsimused korda, ta ostab nagunii auto ja ajab asjad korda. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale ettenäitamiseks juba kohtule üle antud tõendi nr 14.5.17. Tunnistaja ütluste kohaselt on kaks dokumendi koopiat talle tuttavad, tegemist on tema ettevõttele kuuluva auto tehnilise passiga, tegemist on sama autoga, mille hind on umbes 30 000 eurot. Xxxx kuulumist A Vi poolt juhitava Artes Grupp OÜ-le, kinnitab ka Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo vastus 04.07.2014 nr 28-7/14-00410/358 uurimisasutuse järelepärimisele 03.07.2014 nr 3.2-1/109329-6 koos kõigi lisadega, mis tõendab sadulveoki Xxxx ostumüügilepingute tingimusi, sõidukite omanikke ja kasutajaid (II kd, tlk 184-203; III kd, tlk 1-15) ning kinnitatud väljatrükk sadulveoki Xxxx liiklusregistri andmetest, mis tõendab nimetatud sõiduki omanikke ja kasutajaid, millelt nähtub, et sadulveoki omanikuks on OÜ Artest Grupp ning vastutavaks kasutajaks A V (III kd, tlk 6-7). Seega on eelnevalt tõendatud, et süüdistatav oli teadlik, et süüdistuses nimetatud sõidukit ei kuulunud Truija Investeeringud OÜ-le, vaid kolmandatele isikutele. Nimetatud asjaolude üle ei olnud ka vaidlust. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tema ülesandeks veoautode vahendamine BAS Trucksile. Nimetatud fakt on tuvastatud ka tunnistaja A S ütlustega, kui ka T Wi ja P H M v d B ütlustega. Hollandi tunnistaja T W kuulati üle videoühenduse kaudu. Tunnistaja andis ütlusi, et 2014.a töötas ta BAS Trucksis ja tegeles sisseostmisega. Süüdistatavatest tunneb Andrus Korpi, kuna tema oli isik, kellega tal oli kontakt ning tema vahendas tehingut. Teiste süüdistatavatega ei ole tal kontakti olnud. Andrus Korbiga suhtles ta 2013. ja 2014 a. pärast seda läks ta teisele ametikohale ja siis pole kontakti enam olnud. Umbes kahe aasta jooksul on ta Andrus Korbiga tehinguid teinud ehk 10 korda. Tunnistaja ütluste kohaselt ostsid nad Truija Investeeringutelt sõidukeid. Ettepanek sõidukite Xxxx, Xxxx ja treileri ostmiseks tuli Andrus Korbilt. Andrus Korbi ülesandeks oli olla kontaktis, vahendada suhtlust firmaga, kelle käest sõidukeid osteti. Tunnistaja ütluste kohaselt arvab ta, et sõidukite tehnilist seisukorda pidi kontrollima Andrus Korp, kuid seda ei tea, kas nemad pidid kontrollima, kas sõiduk kuulub sellele isikule, kes müüb või kolmandatele isikutele. Sõidukite vahendamise eest nad lõppkokkuvõtteks ei maksnud midagi antud juhul, kuid muidu on see kokkuleppeline küsimus. Truija Investeeringutele on nad saatnud ka ostukinnituse, mis on kellegi nende poolt allkirjastatud. Samuti on olemas ka teine ostukinnitus, kuid ta ei saa aru, kelle poolt see on allkirjastatud, kuid päises on kirjas Truija, firma nimi ja all on allkiri, kuid kelle oma, seda ta ei tea. Tunnistaja ütluste kohaselt arvab ta, et tema võis kontrollida esitatud dokumentide korrektsust ning lõpliku otsuse aktsepteerida tehingud tegi keegi tolleaegsetest juhtidest, kuid kindlasti ei olnud see van der Burght. Tunnistaja ütluste kohaselt oli sõidukite tehnilises passis kirjas kaks omanikku – nii Swedbank kui ka Truija Investeeringud, kuid nemad lähtusid heauskselt, et autod kuuluvad Truijale. Tunnistaja ütluste kohaselt, kui nad oleksid teadnud, et nende autode omanikuks on kolmas isik, siis nad oleksid otsekohe kontakti võtnud isikutega, kellele need autod kuuluvad. Kui oleksid teadnud, et autode eest on liisingumaksed tasumata, siis poleks nad neid kindlasti ostnud. Pärast arvete tasumist said nad teada, et nende autode eest on tasumata liisingumaksed. Antud teemast räägiti ka Andrus Korbiga, kuid sellest ei tulnud midagi välja ning lõpuks suhtles Andrus Korp sellel teemal rohkem tema kolleeg P v d B, kes selle pärast läks ka ise Eestisse. Tema oli Korbiga kontaktis telefoni ja meili teel. Tunnistaja ütluste kohaselt tegelesid A T ja D T müügiga ja tegid peamiselt telefonikõnesid. Autosid nad pärast maksmist ei saanud. Kokkuleppe kohaselt pidi Andrus Korp korraldama sõidukite toomise Hollandisse, aga pärast leppisid kokku, et lähevad neile ise järele xxxx sadamasse. Eesti numbrimärkidega sõidukite ümberregistreerimine pidi toimuma tema meelest Eestis ehk selles riigis, kus sõiduk algselt on.

Tunnistaja ütluste kohaselt võttis Vassili Zagurski ühendust nende advokaadi Anneli Aabiga ja möönis, et on nõus mingi osa tasutud summast tagasi maksma. Hollandi tunnistaja P H M v d B kuulati üle videoühenduse kaudu. Tunnistaja andis ütlusi, et teab ta Andrus Korpi, Vassili Zagurskit ja äriühingut Truija Investeeringud. Andrus Korbiga ei olnud tunnistaja enne antud tehingut suhelnud, aga kolleegidel BAS Trucksist on olnud Andrus Korbiga äriline suhe üle 10 aasta ning enne seda juhtumit ei ole temaga probleeme või arusaamatusi olnud. 2014.a oli kontakt nendega kui tema tolleaegne tööandja BAS Trucks ostsis sellelt firmalt poolhaagise ja veel ühe sõiduki. Enne probleemide tekkimist suheldi vahendusisiku Andrus Korbiga, kes vahendas suhtlemist ja kontrollis sõidukite ostmist, mida BAS Trucks ostis sisse. Tunnistaja arvates olid Andrus Korbi kohustused vahendajana hoida ära seda, et tehing ebaõnnestuks, et inimesed ei räägiks üksteisest mööda, kontrollida kogu infot, mida müügile eelnevalt vahendatakse. Samuti korraldada sõidukite tarne, kontrollida sõidukid tehniliselt ja teha tehnoülevaatus ja teha visuaalne vaatus ja et paberid oleks korras. Lisaks visuaalsele vaatlusele objektide ja autode ülevaatusel, peaks kontrollima ka, kas müüjal on õigus, volitus neid esemeid müüa. Samuti peaks ta kontrollima, kas on veel mingeid finantskohustusi, mis on täitmata seonduvalt nende objektidega. Kuna Andurs Korp oli vahendusisik, siis BAS Trucksist suhtlesid temaga mitmed isikud, kindlasti oli temaga kontaktis T W, kes sõiduki ostmise teemal temaga suhtles. Tehingu eest Andrus Korbile vahendustasu ei makstud, kuna müügiobjektid tarneni ei jõudnud. BAS Trucksis otsustas auto ostmise või mitte ostmise sisseostuga tegelev inimene. Igal sisseostajal oli vabadus otsustada, mida ta ostab ja mida mitte. Tunnistaja ütluste kohaselt oli enne ostmist teatud etapid, mida pidi läbima, enne kui said teha otsuse, et hakkavad juba müügiobjekti eest maksma. Ostukinnitus, mille tunnistaja 2014.a esitas politseile koos avaldusega, on allkirjastatud Truija Investeeringute poolt ja selle on Andrus Korp ette valmistanud. Nemad usaldasid, et info, mis selle dokumendi peal oli, on õige ja kontrollitud. Andrus Korp oli teadlik BAS Trucksi poolt esitatud ostukinnitusega. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tollel ajal tavapärane, et osteti sõidukeid, millel oli tehnilistes passides märgitud omanikuna liisingufirma. Liisingufirmaga oleks pidanud lepingud katkestama tavaliselt transportija või omanik, kes hakkab autot üle andma ehk müüja. Kuidas täpselt seda tuleb lõpetada, see on tõenäoliselt liisingulepingus kirjas. Tunnistaja ütluste kohaselt on vahendaja vastutus see, et kontrollida, kas liisingulepingud on lõpetatud või mitte. Sõidukite eest on BAS Trucks raha maksnud, kuid autosid ei ole saadud. BAS Trucks ja Truija Investeeringud on pidanud ka läbirääkimisi autode või raha tagastamise kohta. Läbirääkimisi on pidanud mitmed inimesed, kuid nimesid ta ei oska nimetada. Tunnistaja ütluste kohaselt on A T ja D T BAS Trucksi töötajad, kes valdavad vene keelt. Nemad aitasid suhtlemisel Vassili Zagurskiga, kuna Zagurski ei vallanud ühtegi keelt, mida tunnistaja oskab. Andrus Korbi poolt sõidukite vahendamine on tõendatud ka järgmiste kohtus uuritud kirjalike tõenditega. Vaatlusprotokolliga 15.02.2016.a koos selle juurde kuuluva CD-plaadiga, mis tõendab, et vaadeldi Andrus Korbi elukohast leitud ning ära võetud sülearvuti HP xxxx, seerianumber xxxx, tehtud koopiat. Vaatluse käigus tuvastati, et sülearvuti sisaldab 20 faili ja 200 elektronkirja, mis tõendavad fakti, et Andrus Korp tegeles sõidukite vahendamisega, omas ärisuhteid Hollandi ettevõttega BAS Trucks B.V ning vahendas nimetatud äriühingule Truija Investeeringud OÜ poolt müügiks pakutud sõidukeid sadulveoki Xxxx ja külmikpoolhaagise Xxxx (XI kd, tlk 130-148). Kinnitatud väljatrükiga kannatanu äriühingu BAS Trucks B.V esindaja T Wi 02.09.2014.a ekirjast uurimisasutusele koos kõigi lisade ja tõlgetega, millest nähtub, et ta hakkas suhtlema Andrus Korbiga, kes oli nende vahendaja. A. Korp oli kontaktis Truija Investeeringute inimestega ning 19. mail sai ta esimese arve Xxxx (VIN-kood xxxx) jaoks. A. Korp oli kontaktis R. Gi ja V. Zagurskiga. BAS Trucks saatis ostudeklaratsioonid A. Korbile ja A. Korp saatis neile allkirjastatud ostudeklaratsioonid, saatsid neile arved ja veokite registreerimispaberid nende nimega sellel. Sõidukite eest maksti lubadusega, et need tuuakse sadamasse. Truija Investeeringud OÜ-le maksti 48 000 eurot. Samuti edastas T. W, V. Zagurski, R. Gi ja R. Tomingase telefoninumbrid ning epostiaadressid, millelt suheldi: xxxx, xxxx, xxxx (IV kd, tlk 52-55). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi ja kannatanu esindaja T Wi e-kirjavahetusest 16.-19.05.2014.a koos tõlkega, millest

nähtub, et seisuga 16.05.2014.a asus sadulveok Xxxx Andrus Korbi valduses, kes pakkus seda müügiks 17 000 euro eest, millele lisandub transport 750 eurot (IV kd, tlk 58-59). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 19.05.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile ja e-kirja lisaks olevast 15.05.2014.a arvest nr 3756 koos tõlkega, mis tõendab, et 19.05.2014.a edastas Andrus Korp kannatanule sadulveoki Xxxx, ostu-müügiga seotud 15.05.2014.a arve nr 3756 summas 16 000 eurot, samuti seda, et sõiduki müüjaks on arvel näidatud Truija Investeeringud OÜ. Samuti nähtub e-kirja vahetusest, et A. Korp küsib, kas BAS Trucks saab teha ülekande täna, kuna klient on närviline (IV kd, tlk 60-62). Kinnitatud väljatrükiga kannatanu esindaja T Wi 19.05.2014.a ekirjast Andrus Korbile ja e-kirja lisaks olevast ostukinnitusest koos tõlkega, mis tõendab, et 19.05.2014.a edastas kannatanu Andres Korbile allkirjastamise palvega sadulveoki Xxxx ostukinnituse, mis kinnitab kannatanu poolset ostu-müügilepingu sõlmimise kavatsust (IV kd, tlk 63-66). Kinnitatud väljatrükiga kannatanu esindaja T Wi 19.05.2014.a e-kirjast Andrus Korbile koos tõlkega, mis tõendab, et 19.05.2014.a palus kannatanu Andrus Korbil saata temale sadulveoki Xxxx, registreerimisdokumendid (IV kd, tlk 67-68). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 20.05.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile ja e-kirja lisadeks olevatest ostukinnitusest ning registreerimistunnistuse fotost koos tõlkega, mis tõendab, et 20.05.2014.a edastas Andrus Korp kannatanule sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx, Truija Investeeringud OÜ, keda esindas Roman, poolt allkirjastatud ostukinnituse ja sõiduki registreerimistunnistuse foto, millelt nähtub, et Xxxx vastutav kasutaja on Truija Investeeringud OÜ ning veoki omanik on Swedbank Liising AS (IV kd, tlk 69-73). Kinnitatud väljatrükiga kannatanu esindaja T Wi 20.05.2014.a e-kirjast Andrus Korbile ja e-kirja lisaks olevast maksekorraldusest koos tõlkega, mis tõendab, et 20.05.2014.a tasus kannatanu sadulveoki Xxxx eest Truija Investeeringud OÜ-le 16 000 eurot ning edastas vastava maksekorralduse Andrus Korbile (IV kd, tlk 74-79). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 21.05.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile ja e-kirja lisadeks olevatest külmikpoolhaagise Xxxx fotodest koos tõlkega, mis tõendab, et 21.05.2014.a edastas Andrus Korp kannatanule külmikpoolhaagise Xxxx müügipakkumise hinnaga 21 000 eurot ja fotod (IV kd, tlk 80-83). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 22.05.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile ja e-kirja lisaks olevast külmikpoolhaagise Xxxx sisemuse fotost koos tõlkega, mis tõendab, et 22.05.2014.a edastas Andrus Korp kannatanule külmikpoolhaagise Xxxx sisemuse foto (IV kd, tlk 84-86). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 23.05.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile ja e-kirja lisaks olevast külmikpoolhaagise Xxxx registreerimistunnistuse fotost koos tõlkega, mis tõendab, et 23.05.2014.a edastas Andrus Korp kannatanule külmikpoolhaagise Xxxx registreerimistunnistuse foto, millelt nähtub, et külmikpoolhaagise vastutav kasutaja on Truija Investeeringud OÜ ning omanik Swedbank Liising OÜ (IV kd, tlk 87-89). Kinnitatud väljatrükiga kannatanu esindaja T Wi 23.05.2014.a e-kirjast Andrus Korbile ja e-kirja lisaks olevast ostukinnitusest koos tõlkega, mis tõendab, et 23.05.2014.a edastas kannatanu Andres Korbile allkirjastamise palvega külmikpoolhaagise Xxxx ostukinnituse, mis kinnitab kannatanu poolset ostu-müügilepingu sõlmimise kavatsust (IV kd, tlk 90-93). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 23.05.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile ja e-kirja lisaks olevast sadulveoki Xxxx registreerimistunnistuse fotost koos tõlkega, mis tõendab, et 23.05.2014.a edastas Andrus Korp kannatanule sadulveoki Xxxx registreerimistunnistuse foto, millelt nähtub, et sadulveoki vastutav kasutaja on A V ning omanik OÜ Artest Grupp (IV kd, tlk 94-80). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 23.05.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile koos tõlkega, mis tõendab, et 23.05.2014.a edastas Andrus Korp kannatanule sadulveoki Xxxx hinnapakkumise, milleks oli 15 500 eurot (IV kd, tlk 98-99). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 23.05.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile ja e-kirja lisaks olevast ostukinnitusest koos tõlkega, mis tõendab, et 23.05.2014.a edastas Andrus Korp kannatanule külmikpoolhaagise Xxxx Truija Investeeringud OÜ, keda esindas Roman, poolt allkirjastatud ostukinnituse (IV kd, tlk 100-103). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 26.05.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile koos tõlkega, mis tõendab Andrus Korbi ja kannatanu vahel läbirääkimiste pidamist sõidukite hinna ja kättetoimetamise viisi osas, mille kohaselt on Xxxx hinnaks 16 250 eurot ja xxxx hinnaks 17 250 eurot, A. Korp sõnade kohaselt tuleksid sõidukid laevaga ning tema korraldaks lastimise ja maksmise selle eest (IV kd, tlk 104-105). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 27.05.2014.a e59

kirjast kannatanu esindajale T Wile ja e-kirja lisaks olevast 27.05.2014.a arvest nr 39893 koos tõlkega, mis tõendab, et 27.05.2014 edastas Andrus Korp kannatanule külmikpoolhaagise Xxxx ostu-müügiga seotud 27.05.2014: arve nr 39893 summas 16 750 eurot, samuti seda, et sõiduki müüjaks on arvel näidatud Truija Investeeringud OÜ (IV kd, tlk 106-108). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 27.05.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile ja e-kirja lisaks olevast 27.05.2014.a arvest nr 378374 koos tõlkega, mis tõendab, et 27.05.2014.a edastas Andrus Korp kannatanule sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx, ostu-müügiga seotud 27.05.2014.a arve nr 378374 summas 15 250 eurot, samuti seda, et sõiduki müüjaks on arvel näidatud Truija Investeeringud OÜ (IV kd, tlk 109-111). Kinnitatud väljatrükiga kannatanu esindaja T Wi 30.05.2014.a e-kirjast Andrus Korbile ja e-kirja lisaks olevast broneeringust koos tõlkega, mis tõendab, et kannatanu broneeris laevakoha sadulveoki Xxxx, VIN-kood xxxx, toimetamiseks Eestist 30.05.2014.a kell 16.00, xxxx sadamast Hollandisse, xxxx (kohale jõudmine 03.06.2014.a), ning edastas vastava broneeringu Andrus Korbile (IV kd, tlk 112-115). Sõidukite vahendamine Hollandi äriühingule ning suhtlus T Wiga on tõendatud ka 25.11.2014.a vaatlusprotokolliga kannatanu BAS Trucks B.V esindaja T Wi poolt uurimisasutusele 02.09.2014.a saadetud e-kirja lisa kohta koos selle juurde kuuluva CD-plaadiga, millest nähtub T Wi ja A. Korbi omavaheline suhtlus e-kirja vahendusel. Vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatest lisadest nähtub, et avades manusefaili „FW Xxxx UUS Arve.msg“, on algne kiri saadetud 19.05.2014.a kell 4.48 PM aadressilt xxxx aadressile xxxx, mida kasutab Andrus Korp. Manuses on word dokument nimega „BAS Trucks Xxxx.doc“, mis on arve nr 3756. Manusefaili „Fw Xxxx FH-400.msg“ puhul nähtub, et tegemist on e-kirjaga, mis on Forward käsuga edastatud 20.05.2014.a 9.29 AM algselt aadressilt xxxx aadressile xxxx, kirja signatuuris andmetena: Best Regards ja A S. Kiri edastati Andrus Korbi aadressilt T Wi aadressile xxxx. Kirjale on lisatud kaks manust PDF-failides, millest ühe puhul on tegemist skaneeritud dokumendiga „Purchase confirmation“ kahepoolselt allkirjastatud variandiga ning teise puhul on tegemist sõiduki Xxxx r/m xxxx tehnilise passi koopiaga. Manusefaili „Fw: xxxx.msg“ nähtub, et 21.05.2014.a kell 15.31 saadeti Andrus Korp e-aadressilt T Wi e-aadressile kiri, milles kolm manust (pildifaili) Xxxx-st. 22.05.2014.a kell 15.31 edasta Andrus Korp T Wile samuti e-kirja, millele manusena lisatud pildifail xxxx haagise sisemusest. Manusefailist „Kenteken xxxx.msg“ nähtub, et 23.05.2014.a kell 14.04 on Andrus korp saatnud T Wile elektronkirja koos lisatud failiga, millest nähtub, et tegemist on fotoga haagise xxxx r/m xxxx tehnilisest passist, mis on pildistatud Apple xxxx kaameraga 14.05.2014.a kell 17.45.32 GPS koordinaatide vastavusega Koordi tn, Xxxxs. Manusefailist „Xxxx+Kögel.msg“ nähtub, et 26.05.2014.a kell 16.13 on Andrus Korp meiliaadressilt saadetud kiri T Wile, milles hinnapakkumised. Manusefailist „Fw xxxx.msg“ nähtub, et tegemist on e-kirjaga, mis on edastatud 27.07.2014 12.08 PM aadressilt xxxx Andrus Korp aadressile, mille viimane on 27.05.2014.a kell 14.11 edastanud T Wi aadressile. Kirjale on lisatud manusena arve nr 39893. Manusefailist „Fw Xxxx arve.msg“ nähtub, et tegemist on ekirjaga, mis on edastatud 27.05.2014.a kell 3.46 PM aadressilt xxxx Andrus Korp aadressile, mille viimane on 27.05.2014.a kell 16.00 edastanud T Wi aadressile. Kirjale on lisatud manusena arve nr 378374. Manusefailist „Re things.msg“ nähtub, et 02.06.2914.a kell 10.53 AM on T W edastanud kirja Andrus Korbile, millele viimane on vastanud 02.06.2014.a kell 11.13, mille järel on Andrus Korp 02.06.2014.a kell 11.23 edastanud kirja T Wile. Manusefailist „Truija Investeeringud.msg“ nähtub, et 04.06.2014.a kell 11.34 saatis Andrus Korp kirja T Wile ning manusefailist „russian language.msg“ nähtub, et Andrus Korp saatis T Wile kirja, milles O S ja D C nimed (lisa 27). Manusefailist „Scanbalt.msg“ nähtub, et tegemist on e-kirjaga, mis on 04.06.2014.a kell 17.40 saadetud Andrus Korbi poolt T Wile ja millest nähtub, et Andrus Korp palub T Wil helistada M ja öelda, et xxx on BAS Trucksi omand ja ei ole legaalne seda anda teistele (VII kd, tlk 34-75). Eelnevatest tõenditest nähtub, et enne Truija Investeeringud OÜ-ga ostu-müügitehingu tegemist, olid kõik asjaosalised teadlikud, et Andrus Korbi poolt vahendatud sõidukid kuulusid kolmandatele isikutele. Seda on kinnitanud nii Andrus Korp, tunnistajad A S, T W kui ka P H M v d B. Tunnistaja T. Wi ütluste kohaselt sõidukite tehnilist seisukorda pidi kontrollima A. Korp,

kuid seda ta ei tea, kas nemad pidid kontrollima, kas sõiduk kuulub sellele isikule, kes sõidukit müüb või kolmandatele isikutele. Samuti oli tema ütluste kohaselt kirjas tehnilistes passides kaks omanikku - Swedbank Liising AS ja Truija Investeeringud, kuid nemad uskusid heauskselt, et autod kuuluvad Truija Investeeringud OÜ-le. Tunnistaja P H M v d B arvates olid Andrus Korbi kohustused vahendajana hoida ära seda, et tehing ebaõnnestuks, et inimesed ei räägiks üksteisest mööda, kontrollida kogu infot, mida müügile eelnevalt vahendatakse. Samuti korraldada sõidukite tarne, kontrollida sõidukid tehniliselt, teha tehnoülevaatus, teha visuaalne vaatus ja korraldada, et paberid oleks korras. Lisaks visuaalsele vaatlusele objektide ja autode ülevaatusel, peaks kontrollima ka, kas müüjal on õigus, volitus neid esemeid müüa. Samuti peaks ta kontrollima, kas on veel mingeid finantskohustusi, mis on täitmata seonduvalt nende objektidega. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tollel ajal tavapärane, et osteti sõidukeid, millel oli tehnilistes passides märgitud omanikuna liisingufirma. Liisingfirmaga oleks pidanud lepingud katkestama tavaliselt transportija või omanik, kes hakkab autot üle andma ehk müüja, aga kuidas täpselt seda tuleb lõpetada, see on tõenäoliselt liisingulepingus kirjas. Tunnistaja ütluste kohaselt on vahendaja vastutus see, et kontrollida, kas liisingulepingud on lõpetatud või mitte. Nagu ka tunnistaja A. S ning süüdistatav A. Korp on kohtus selgitanud, et on tavapärane komme, et müüakse liisinguandjatele kuuluvaid sõidukeid ning saadud müügirahast ostetakse sõiduk liisingust välja, on seda ka tunnistaja v d B kinnitanud. Seega ei ole kohtus leidnud ühegi tõendiga tõendamist asjaolu, et BAS Trucks B.V-le oleks loodud ettekujutus sellest, et sõidukid kuuluvad Truija Investeeringud OÜ-le, et need ei oleks koormatud kolmandate isikte õigustega, vaid nimetatud asjaolud nähtusid A. Korbi poolt kannatanule edastatud sõidukite tehnilistest passidest. Vaatamata asjaolule, et sõidukite tehnilistes passides nähtus, et sõidukid kuulusid kolmandatele isikutele, mitte Truija Investeeringud OÜ-le, sõlmis sellest olenemata BAS Trucks B.V Truija Investeeringud OÜ-ga ostu-müügi lepingud. Truija Investeeringud OÜ ja BAS Trucks B.V vaheline ostu-müügi tehingu tegemine on tõendatud lisaks eelnevalt välja toodud süüdistatava ning tunnistajate ütlustega ka järgmiste kohtus uuritud tõenditega, mille osas ei ole vaidlust. Kinnitatud väljatrükiga äriühingu BAS Trucks B.V ostukinnitusest koos tõlkega, mis tõendab äriühingu BAS Trucks B.V ja Truija Investeeringute OÜ vahelise sadulveoki Xxxx ostu-müügilepingu sõlmimist, lepingu tingimusi ning tehingu sõlmimisel osalenud isikuid. Ostukinnitusest nähtub, et ostukinnituse kuupäev on 19.05.2014.a. Truija Investeeringud OÜ-d esindas Roman ning Xxxx müüdi BAS Trucksile 16 000 euro eest (II kd, tlk 60-61). Kinnitatud väljatrükiga äriühingu BAS Trucks B.V ostukinnitusest koos tõlkega, mis tõendab äriühingu BAS Trucks B.V ja Truija Investeeringute OÜ vahelise külmikpoolhaagise Xxxx ostu-müügilepingu sõlmimist, lepingu tingimusi ning tehingu sõlmimisel osalenud isikuid. Ostukinnitusest nähtub, et ostukinnituse kuupäev on 23.05.2014.a. Truija Investeeringud OÜ-d esindas Roman ning külmikpoolhaagis müüdi BAS Trucksile 17 000 euro eest (II kd, tlk 62-63). Kinnitatud väljatrükiga äriühingu BAS Trucks B.V ostukinnitusest koos tõlkega, mis tõendab äriühingu BAS Trucks B.V ja Truija Investeeringute OÜ vahelise sadulveoki Xxxx ostu-müügilepingu sõlmimist, lepingu tingimusi ning tehingu sõlmimisel osalenud isikuid. Truija Investeeringud OÜ-d esindas Roman ning sadulveok müüdi BAS Trucksile 15 500 euro eest (II kd, tlk 64-65). Kinnitatud väljatrükiga Truija Investeeringud OÜ poolt äriühingule BAS Trucks B.V esitatud arvest nr 378374 27.05.2014.a, mis tõendab Truija Investeeringud OÜ ja äriühingu BAS Trucks B.V vahelise sadulveoki Xxxx ostu- müügilepingu sõlmimist, lepingu sõlmimise aega, sadulveoki hinda 15 250 eurot (II kd, tlk 67). Kinnitatud väljatrükiga Truija Investeeringud OÜ poolt äriühingule BAS Trucks B.V esitatud arvest nr 3756 15.05.2014.a, mis tõendab Truija Investeeringud OÜ ja äriühingu BAS Trucks B.V vahelise sadulveoki Xxxx ostu-müügilepingu sõlmimist, lepingu sõlmimise aega, sadulveoki hinda 16 000 eurot (II kd, tlk 68). Kinnitatud väljatrükiga Truija Investeeringud OÜ poolt äriühingule BAS Trucks B.V esitatud arvest nr 39893 27.05.2014.a, mis tõendab OÜ Truija Investeeringud ja BAS Trucks B.V vahelise külmikpoolhaagise Xxxx ostu-müügilepingu sõlmimist, lepingu sõlmimise aega, külmikpoolhaagise hinda 16 750 eurot (II kd, tlk 69). Kinnitatud väljatrükkidega äriühingu BAS Trucks B.V 20.05.2014.a ja 28.05.2014.a maksekorraldustest koos tõlgetega, mis tõendavad äriühingu BAS Trucks B.V poolt maksete

summas 16 000 eurot ja 32 000 eurot sooritamist Truija Investeeringud OÜ-le, s.h ülekannetele antud selgitusi (II kd, tlk 70-76). Samuti nähtub BAS Trucks B.V poolt maksete sooritamine Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 07.07.2014.a vastusest nr 20-3/1823-1 uurimisasutuse 03.07.2014 järelepärimisele nr 3.2-11109329-5 koos lisadega, et Truija Investeeringud OÜ kontole on BAS Trucksilt laekunud 21.05.2014.a summa 16 000 eurot ja 29.05.2014.a summa 32 000 eurot, millised summad on pärast BAS Trucksi poolt ülekannete teostumist välja võetud sularahana või edasi kantud järgmiselt: 21.05.2014 kell 13:48:58 1 000 eurot sularaha sularahaautomaadist EYP00007 (Smuuli tee 43, Tallinn); 21.05.2014 kell 13:49:31 1 000 eurot sularahas sularahaautomaadist EYP00007 (Smuuli tee 43, Tallinn); 21.05.2014 kell 13:50:07 1 000 eurot sularaha sularahaautomaadist EYP00007 (Smuuli tee 43, Tallinn); 21.05.2014 kell 13:50:40 võttis 1 000 eurot sularaha sularahaautomaadist EYP00007 (Smuuli tee 43, Tallinn); 21.05.2014 kell 13:51:52 500 eurot sularaha sularahaautomaadist EYP00007 (Smuuli tee 43, Tallinn); 21.05.2014 on tehtud ülekanne Toomas Viktorovi arvelduskontole nr xxxx summas 3 000 eurot; 21.05.2014 on tehtud ülekanne M Ke arvelduskontole nr xxx 3 300 eurot; 21.05.2014 on tehtud ülekanne S A arvelduskontole nr xxxx 2 000 eurot; 22.05.2014 kell 00:27:37 1 000 eurot sularaha sularahaautomaadist EYP00030 (Maxima X Kasti 1, Märjamaa); 29.05.2014 on tehtud ülekanne Vilter Grupp OÜ arvelduskontole nr xxxx 22 000 eurot; 29.05.2014 on tehtud ülekanne S A arvelduskontole nr xxxx 4 000 eurot; 29.05.2014 kell 15:05:10 1 000 eurot sularaha sularahaautomaadist EYP00030 (Maxima X Kasti 1, Märjamaa); 29.05.2014 kell 15:05:44 1 000 eurot sularaha sularahaautomaadist EYP00030 (Maxima X Kasti 1, Märjamaa); 29.05.2014 kell 21:43:00 900 eurot sularaha sularahaautomaadist EYP00030 (Maxima X Kasti 1, Märjamaa); 30.05.2014 kell 10:22:15 500 eurot sularaha sularahaautomaadist HAN00456 (Orgita küla, Märjamaa); 30.05.2014 kell 13:06:15 750 eurot sularaha sularahaautomaadist HAN00202 (Pärnu mnt 67A, Tallinn); 30.05.2014 kell 13:06:47 750 eurot sularaha sularahaautomaadist HAN00202 (Pärnu mnt 67A, Tallinn). Seega on tõendatud, et BAS Trucks B.V on teinud varakäsutuse, kuid senini pole ta sõidukite valdust ega ka Truija Investeeringud OÜ-le kantud rahalisi vahendeid tagasi saanud. Kinnitatud väljatrükk BAS Trucks B.V nõudeavaldusest 20.06.2014.a nr 1/23, tõendab, et kannatanu BAS Trucks B.V lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anneli Aab ja Merilin Valdmaa esitasid kannatanu nimel Truija Investeeringud OÜ-le nõude sadulveoki Xxxx, külmikpoolhaagise Xxxx ning sadulveoki Xxxx tagastamiseks hiljemalt 30.06.2014.a kell 12.00 koos müügilepingutest taganemise ja ostuhindade tagastamise hoiatusega, mille kohaselt juhul, kui Truija Investeeringud ei täida sõidukite müügilepingutest tulenevaid kohustusi ning ei anna määratud ajal sõidukite valdust ning nende omandi üleandmist võimaldavaid dokumente kannatanule üle, taganeb kannatanu sõidukite müügilepingutest. Juhul, kui Truija Investeeringud OÜ nõuet ei täida, loeb kannatanu kõikide sõidukite müügilepingutest taganenuks hiljemalt 01.07.2014.a. Kui kannaanu on müügilepingutest taganenud, nõuab ta Truija Investeeringutelt kooskõlas VÕS § 188 lg 1 üleantud ostuhindade tagastamist kokku 48 000 eurot, milline summa tuleb kanda kannatanu a/a hiljemalt 04.04.2014.a (II kd, tlk 58-59). Kinnitatud väljatrükiga kannatanu esindaja T Wi 30.05.2014.a e-kirjast Andrus Korbile koos tõlkega, mis tõendab, et kannatanu ei ole sadulveokit Xxxx sadamas kätte saanud (IV kd, tlk 116-117). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi 02.06.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile koos tõlkega, mis tõendab, et Andrus Korp teatas kannatanule sadulveoki Xxxx Hollandisse ärasaatmise valmidusest homse laeva jaoks, samuti tõendab Andrus Korbi teadmist sellest, et kannatanu tasus külmikpoolhaagise Xxxx ja sadulveoki Xxxx eest (IV kd, tlk 118-119). Kinnitatud väljatrükk Andrus Korbi 02.06.2014.a ekirjast kannatanu esindajale T Wile koos tõlkega tõendab Andrus Korbi ja kannatanu vahel läbirääkimiste pidamist sadulveoki Xxxx kättetoimetamise viisi osas, mille kohaselt RW-Trans on valmis FH peale võtma, mis on odavam ja toob veoki Veghelisse (IV kd, tlk 120-121). Kinnitatud väljatrükk Andrus Korbi 04.06.2014 e-kirjast kannatanu esindajale T Wile koos tõlkega tõendab, et Andrus Korp küsis krediiditeatiseid sadulveoki Xxxx, külmikpoolhaagise Xxxx ning sadulveokiga Xxxx seonduvalt ning andis teada, et see oli suur mäng selles firmas ja mõned inimesed teevad väga rumalaid asju (IV kd, tlk 122-123). Kinnitatud väljatrükiga Andrus Korbi

04.06.2014 e-kirjast kannatanu esindajale T Wile koos tõlkega tõendatakse, et 04.06.2014 edastas Andrus Korp kannatanule vene keeles suhtlemisel abistavate isikute nimed – O Silaev ja Dmitri Charnotski (IV kd, tlk 124-125). Kinnitatud väljatrükik Andrus Korbi 04.06.2014.a e-kirjast kannatanu esindajale T Wile koos tõlkega tõendab, et 04.06.2014.a väitis Andrus Korp kannatanule, et külmikpoolhaagis Xxxx on kannatanu omand (IV kd, tlk 126-127). Eelnevate tõenditega on tuvastatud, et BAS Trucks B.V-le on Truija Investeeringud OÜ-ga toimunud ostu-müügi tehingutest tekkinud varaline kahju. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis lükkaks ümber A. Korbi väited, et tema oli vaidlusaluste sõidukite ostu-müügi tehingu vahendaja ning et temalt tuli kogu informatsioon, mille alusel BAS Trucks tegi kolmel korral rahamaksmise otsuse ning tema roll oli organiseerida kõik sadamasse ära ja veenda müüjat, et ta vormistaks oma liisingulepingu ümber, sest tal on nüüd raha olemas, millega see liisingust välja osta. Üksnes asjaolu, et A. Korp neid sõidukeid vahendas, ei kinnita seda, et A. Korbil oli algusest peale eesmärk petta BAS Trucks B.V-lt raha välja ja sõidukite valdust mitte üle anda. Kriminaalasjas puuduvad ka tõendid, mis kinnitaks, et A. Korp sai antud tehingute eest varalist kasu. Süüdistatava ütluste kohaselt sai ta A. Selt 500 eurot, mille viimane oli saanud Truija Investeeringud OÜ-lt vahendamise eest. On eluliselt usutav, et inimene, kelle igapäevaseks tööks on sõidukite ostu ja müügi vahendamine, saab selle eest tasu ning kohtu hinnangul ei saa seda summat pidada ka varaliseks kasuks, mis on saadud kelmuse tulemusena. Ka muudest asjas kogutud tõenditest ei ole tuvastatud, et A. Korp oleks varalist kasu saanud. Vaatlusprotokollist 19.01.2015.a nähtub, et vaadeldi Vassili Zagurski elukohast leitud ning ära võetud esemetest protsessorist Cruz (Beesting AS numbriga xxxx), sülearvutist Toshiba xxxx, seerianumber xxxx, mobiiltelefonist Nokia, IMEI-kood xxxx, tehtud koopiaid, mille kohaselt tuvastati, et mobiiltelefon Nokia, IMEI-kood xxx, sisaldab Andrus Korbi ja Roman Susi telefoninumbreid ning Apple xxxx, IMEI-kood xxxx, leiti Apple iMessage vestlused, millest nähtub, et A. Korp ja V. Zagurski on omavahel suhelnud ajavahemikul 23.05.2014.a kuni 03.06.2014.a ning vestlustest nähtub, et Zagurski soovib, et Korp laseks külmikud ära teha, kuna raha vaja; samuti nähtub, et Korp küsib, kas Zagurskil on Xxxx olemas ning Zagurski vastab, et on olemas, kuid ei liiguta ausõna peale midagi; A. Korp küsib Zagurskilt mitmeid kordi raha kohta, mille peale Zagurski lubab, kuid põhjendab viivitust haiglas olemisega; A. Korp teavitab Zagurskit, et Xxxx läheb käima, kuid sureb kohe välja ning jäi laevast maha; samuti räägitakse sadamasse viimisest ning 02.06.2014.a küsib Zagurski aadressilt R. Tomingas, millal allkirjastatakse tehnika üleandmise ja vastuvõtmise ja lepingu tingimused ning teavitab, et viib ise sadamasse; Korp teavitab, et tema esindab BAS Trucksi; 02.06.2014.a küsib Korp, kas rong on EKSO platsil ja lepingud valmis (XI kd, tlk 46-52). Eelnev V. Zagurskiga peetud e-suhtlus, ei tõenda asjaolu, et A. Korp küsiks sõidukite vahendamise eest tasu või et ta sooviks varalist kasu saada, vaid kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et antud vestluses soovib A. Korp teada, kas BAS Trucksile on raha tagasi kantud. Samuti nähtub vestlusest, et A. Korp uurib Xxxx kohta, kas rong on platsil ning lepingud sõlmitud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud vastupidist, et A. Korp ei oleks soovinud vahendatud sõidukeid kannatanule üleanda. Andrus Korbi poolt vahendatud sõidukid koos tehniliste passidega, v.a veok Xxxx koos tehnilise passiga, ei olnud A. Korbi kasutuses ega valduses, seega puudus Andrus Korbil endal reaalselt kontroll nende sõidukite üle. Süüdistatava ütluste kohaselt seisis Xxxx A Si platsi peal, üle anti ka autovõtmed. Süüdistatava mäletamist mööda hakati Xxxxt treilerile laadima, kui A talle rääkis, et mingi aju oli ära võetud. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal viimane SMS Romanile, kui autod pidid sadamas olema, kuid ei olnud. Kui probleem tekkis haagise ja kahe autoga, siis ühe tema valduses olnud Xxxx peitsid nad A Siga Vassili Zagurski eest ära, kuna Zagurski oli siis juba ennast tutvustanud talle kui Truija Investeeringute volitatud isikut ja kuna ta oli varastanud ära mingi asja. Auto paigutati ümber esialgu xxxx ühe tema tuttava platsile, pärast viidi auto Xxxxsse, mis asub Xxxxs. Seal platsil võttis M S, inimene, kes autot tema palvel vedas, ära mingi detaili, et see ei käivituks ja seda ei saaks ära viia. Kuna Zagurski nõudis autot näha ja Holland ütles, et ei tohi näidata, las ta olla peidus, siis tema enne raha ära ei maksa, kui ta on seda autot näinud. Seda

ta ütles hollandlastele korduvalt edasi, et las inimene vaatab auto ära, et ehk maksab raha tagasi. Hollandlased olid nõus, ja läksid koos Vassili Zagurskiga Xxxxsse autot vaatama, teda ennast kaasas ei olnud. Zagurski nägi autot ja et see on korras, kuigi sealt oli midagi maha võetud, järgmine hommik seda autot ei olnud ning rohkem süüdistatav sellest autost ei tea midagi ning tema korraldusel ei ole see auto sealt välja läinud. Ka tunnistaja A. S kinnitas oma kohtus antud ütlustes, et Xxxx võttis ta koos võtmetega ja tehnilise passiga enda kätte. Auto jätsid nad Jürisse parklasse, kui nad Andrus Korbiga järgmine päev või ülejärgmine päev tahtsid hakata seda Xxxxsse viima, ei saanud nad autot käima. Õhtul selgus, et autolt on öösel plokk või aju maha võetud ning tunnistajale teadaolevalt tegi seda Vassili Zagurski, kuna tunnistaja helistas sellele numbrile, mis oli kontaktiks antud ja vastas Vassili Zagurski, kellelt ta küsis, kus on aju või plokk. Vassili Zagurski tahtis selle eest tunnistaja mäletamist mööda 2 000 eurot saada selle ploki eest juurde, kuid tunnistaja seda raha talle ei andnud. Pärast viisid nad auto Xxxx lõppu, kus on üks autobaas, kuhu viisid selle seisma, sest antud kohta Vassili Zagurski teadis. Õhtul said nad ka selle sama ploki kätte, mis autolt ära võeti tunnistaja tuttavalt R Ailt. Andrus Korbiga leppisid nad kokku, et viivad auto neutraalsele pinnale seniks, kuni auto raha on BAS Trucksile tagasi makstud ja siis annavad auto üle. Räägitud sai ka tunnistaja mäletamist mööda ScanBaltiga, kus ta käis autot esimest korda vaatamas, kus auto pidi väidetavalt seisma seni, kuni tehing oli tehtud, aga millegipärast peale seda kadus see auto mingi hetk sealt ära. BAS Trucksi esindajad käisid ka ise siin Truija esindajaga kokkulepet sõlmimas, et kas auto ära osta või tagasi anda ja raha tagasi saada. Tunnistaja v d B kinnitas, et BAS Trucks ja Truija Investeeringud on pidanud ka läbirääkimisi autode või raha tagastamise kohta. Läbirääkimisi on pidanud mitmed inimesed, kuid nimesid ta ei oska nimetada. Tunnistaja ütluste kohaselt on A T ja D T BAS Trucksi töötajad, kes valdavad vene keelt. Nemad aitasid suhtlemisel Vassili Zagurskiga, kuna Zagurski ei vallanud ühtegi keelt, mida tunnistaja oskab. BAS Trucks B.V lepingulise esindaja vastus menetleja 03.04.2014 e-kirjaga esitatud taotlusele kriminaalmenetluses nr 14221000091, mis tõendab äriühingu BAS Trucks B.V lepingulise esindaja poolt menetlejale dokumentide edastamist vastusena 03.07.2014.a taotlusele, samuti BAS Trucks B.V asukohariiki, milleks on Holland ning asjaolu, et äriühingu BAS Trucks B.V poolt pidas Truija Investeeringud OÜ-ga läbirääkimisi T W (II kd, tlk 56-57). Äriühingu BAS Trucks B.V töötaja G V fotod Vassili Zagurskist ja parklas olevast sadulveokist Xxxx (IV kd, tlk 50-51). Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist 13.11.2016 koos lisadega nähtub Vassili Zagurski suhtlus asjaosalistega ajavahemikul 01.02.2014-30.06.2014. Truija Investeeringud OÜ nimele on registreeritud abonentnumbrer xxxx. T Wi antud selgitustes on abonentnumbri xxxx kasutaja Vassili Zagurski. Kõnedeeristusest on tuvastatud Truija Investeeringud OÜ nimele registreeritud abonendi xxxx kontaktid erinevate Hollandi numbritega. Ka Vassili Zagurski kasutuses olevas abonentnumbri xxxx eristusest tuvastati kaks SMS-i Hollandi abonentnumbrile xxxx vastavalt 12.06.2014.a kell 13.45.50 ja 13.46.48. T W kontaktnumbriga xxxx on tuvastatud kõned abonendiga xxxx (registreeritud VipKate OÜ nimele), abonendiga xxxx (registreeritud Truckstar Service OÜ nimele), abonendiga xxxx (registreeritud TruckParts Eesti OÜ nimele, kasutaja M P), abonendiga xxxx (registreeritud Trans-Bool OÜ nimele) (VI kd, tlk 66-71). Kinnitatud väljatrükk e-kirjavahetusest kannatanu Hollandi äriühingu BAS Trucks B.V ja uurimisasutuse vahel ajavahemikus 28.10.2014-28.11.2014 koos kõigi lisadega ja selle tõlge tõendab äriühingu BAS Trucks B.V esindaja kutsumist menetlustoimingule. Tõendist nähtub, et P v d B selgitab menetlejale, et T W oli kontaktis üksnes Korbi, kui vahendajaga, mitte Truija inimestega. Samuti soovib BAS Trucks esitada süüdistuse mh Andrus Korbi ja Vassili Zagurski vastu (IV kd, tlk 31-48). Kuna A. Korbil ei olnud tegelikku valdust ega kontrolli ei Xxxx ega ka Xxxx üle, siis ei saanud ta nimetatud sõidukeid kannatanule edastada ning kohtu hinnangul ei ole mitte ühegi kriminaalasjas kogutud tõendiga leidnud kinnitust, et sõidukite valduse olemasolu korral ei oleks ta seda soovinud teha. Xxxx, mis oli algselt A. Korbi ja ka tunnistaja A. Si valduses ning mida käisid ka BAS Trucks B.V esindajad Eestis vaatamas, kadus platsilt. Swedbank Liising AS episoodis on tuvastatud, et

sadulveok Xxxx on viidud Zagurski poolt Hispaania Kuningriiki ning seal võõrandati veok Hispaania kodanikule. Kriminaalasjas pole tõendatud mitte ühegi tõendiga, et A. Korp oleks sellisest V. Zagurski poolsest tegevusest teadlik olnud. Kelmuse subjektiivse koosseisu täitmiseks peab isik varalise kasu saamise osas tegutsema kavatsetult. A. Korp ise varalist kasu ostu-müügi tehingutega ei saanud. A. Korbi ütlused kinnitavad, et ta ainult vahendas sõidukite ostu-müüki ning tavapäraselt on sellise vahendustasu hind 500-600 eurot. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber A. Korbi sellised ütlused. Süüdistatava ütluste kohaselt ei tekkinud tal kahtlust Truija Investeeringute osas, sest selline firma eksisteerib, tal on olemas tegevus, samuti kui liising on andnud sellele firmale krediiti ja ei ole kahelnud, siis miks nad ei peaks talle paari meili pärast mitte kõlbama. Süüdistatava ütluste kohaselt tuli kogu informatsioon, mille alusel BAS Trucks tegi kolmel korral raha maksmise otsuse, tema käest ning tema roll oli organiseerida kõik sadamasse ära ja veenda müüjat, et ta vormistaks oma liisingulepingu ümber, sest tal on nüüd raha olemas, millega see liisingust välja osta. Kohtu hinnangul nähtub A. Korbi ütlustest, et tal polnud sõidukeid vahendades aimugi, et V. Zagurski ei kavatse BAS Trucksile sõidukite valdust üle anda ja et V. Zagurski saab BAS Trucks B.V-ga sõlmitud ostu-müügitehingust varalist kasu ja tekitab oma tegevusega varalise kahju BAS Trucksile. Seega puudus A. Korbil sõidukeid vahendades teadmine, et tehingute tingimusi ei kavatseta täita (ei anta sõidukite valdust üle) ja sellega tekitatakse varaline kahju kannatanule. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et A. Korbil oli sõidukitega seotud ostu-müügitehingutega tahe eksitada BAS Trucks B.V-d ja A. Korbil oli endal eesmärgiks saada varalist kasu, mis ei seondu tavapärase vahendamistasuga. A. Korp edastas kannatanule sõidukitega seotud dokumendid ning nendelt nähtus, et sõidukid kuuluvad kolmandatele isikutele, vastupidist ei ole A. Korp ka kannatanule väitnud ja ka kannatanu esindajad ei ole selliseid seisukohtasid sedastanud. Seega ei nähtu, et A. Korp oleks kokkuleppel V. Zagurskiga soovinud BAS Trucks B.V-d petta. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et A. Korp oli teadlik Vassili Zagurski plaanist müüa Hollandi äriühingule kolmandatele isikutele kuuluvad sõidukid ning nende sõidukite valdust kannatanule mitte üle anda ega ka kannatanu poolt kantud raha tagastada, tekitades kannatanule sellise tegevusega ulatusliku varalise kahju ning saades seeläbi ise varalist kasu. Vassili Zagurski on varem kriminaalkorras kelmuste eest karistatud, samuti on ta läbivalt ka käesolevas kriminaalasjas teistes episoodides osaline, mis näitab, et tema käitumises esineb modus operandi, mis ei ole aga ülekantav A. Korbi käitumisele. A. Korbi ütluste kohaselt on ta V. Zagurskiga suhelnud ainult telefoni teel ning seda seoses antud tehingute vahendamisega seoses, Zagurskit ei ole ta kunagi näinud. Kohtul puudub alus sellistes väidetes kahelda ning ka kriminaalasja materjalidega ei ole tõendatud vastupidist. Tõendatud on, et tehingute tegemise ajal on A. Korp jaV. Zagurski omavahel suhelnud, kuid sellest suhtlusest nähtus ka asjaolu, et see seondus sellega, et A. Korp küsib, kus on Xxxx, küsib Zagurskilt raha kohta, teavitab Zagurskit, et Xxxx ei lähe käima, küsib kas rong on EKSO platis ja lepingud valmis (XI kd, tlk 46-52). Sellisest vestlusest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et tegemist on A. Korbi ja V. Zagurski kooskõlastatud tegevusega, mille eesmärk on viia kannatanu eksimusse, mille tulemusel teeb kannatanu varakäsutuse. Olles V. Zagurskiga suhelnud ainult telefoni ja meili teel, on usutav, et A. Korp ei teadnud midagi V. Zagurski varasemast tegevusest ja on väheusutav, et V. Zagurski seda niisama A. Korbile ka rääkis. Süüdistatava ütlustest nähtub, et Xxxx sadulveokit üritati edastada kannatanule ning seda ka varjati Zagurski eest, sellest nähtub, et A. Korp soovis nimetatud sõidukit kannatanule edastada. Jälitustoimingu protokollist 03.05.2016.a koos selle juurde kuuluva DVD-plaadist nähtub, et Harju Maakohtu 09.09.2015.a määruse nr 377 alusel on läbi viidud 09.09.2015.a kuni 08.11.2015.a jälitustoimingud. Andrus Korbi ja A Si omavahelisest 30.09.2015.a vestlusest nähtub, et A. Korp uurib A. Silt, kas viimane saaks Ristoga ise suhelda, et ta uuriks Vaska käest, et kas ta on maksnud BAS Trucksile raha, sest BAS Trucks saadab Korbile koguaeg pakkumisi ja asju nagu kõik oleks korras (VIII kd, tlk 198 pöördel). Nende 19.10.2015.a vestlusest nähtub, et A. S ei ole A. Korbi kõnedele kolm nädalat vastanud. Samuti uurib A. Korp uuesti, kas A. S on

Ristole helistanud ja kas viimane on uurinud Vaskalt, kas ta on maksnud BAS Trucksile. A. S ei tea, kas Risto on uurinud või ei ole. A. Korp avaldas, et ta ise ei julge Vasjat torkida, kuna kardab oma tervise pärast (VIII kd, tlk 182-226). Kohtu hinnangul nähtub antud vestlusest, et ka aasta hiljem tunneb A. Korp muret, kas kannatanu on saanud V. Zagurskile kantud raha tagasi. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu kinnitab, et A. Korbil ei olnud sõidukeid vahendades eesmärgiks BAS Trucks B.V-d petta ja äriühingule varalist kahju tekitada, vaid ta tegi kõik endast oleneva, et tehingutega seotud kohustused saaksid täidetud. Nimetatud fakt kinnitab, et A. Korbil puudus tahtlus BAS Trucks B.V-le kahju tekitada. Kui A. Korbil oleks olnud sõidukeid vahendades V. Zagurskiga ühtne ja kooskõlastatud tegevus kelmuse sooritamiseks, puudunuks tal vajadus hiljem A. Si kaudu V. Zagurskit otsida, sest ta oleks algusest peale teadnud, et Truija Investeeringud OÜ ei kavatse ostu-müügi tehingu järgseid makseid tagastada ega ka BAS Trucks B.V-le müüdud sõidukite valdust üle anda. Riigikohus on märkinud, et vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (09.09.2015.a Riigikohtu lahend nr 3-1-1-64-05). Vahendi vastutus omakorda võib ära langeda seetõttu, et ta ei ole subjekt, tegutseb tahtluseta, on eksimuses, hädaseisundis jms (24.09.2001.a Riigikohtu lahend nr 3-1-1-83-01). Kriminaalasjas uuritud tõendid kinnitavad, et V. Zagurski kasutas kelmuse toimepanemisel A. Korpi ära nii, et viimane ei saanud sellest sõidukeid vahendades aru. V. Zagurski jaoks oli A. Korp kui kuriteo toimepanemise vahend, mitte grupi liige, kellega ühiselt ja kooskõlastatult kuritegu toime panna. Teovalitsemise kvaliteedi tähenduses määrab isik ise ära, kas, kus ja kuidas tegu toime panna. Käesoleval juhul ei ole A. Korp saanud ise otsustada ja määrata, kas V. Zagurski hakkab ostumüügi tehingu tingimusi täitma, s.o annab sõidukite valduse kannatanule üle või tagastab kannatanule viimase poolt kantud rahalised vahendid sõidukite eest. A. Korp ei ole kohtu hinnangul vahendades sõidukite ostu-müügitehinguid kordagi teinud ise otsust, millega on seadnud eesmärgiks tekitada BAS Trucks B.V-le kahju. Truija Investeeringud OÜ pöördumisest tulenevalt ostu-müügitehingute vahendamisel ei olnud A. Korbi eesmärgiks kannatanule kahju tekitamine ja endale või kolmandale isikule varalise kasu saamine. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et A. Korp määras ja otsustas ise, et ta soovib pettuse abil tekitada kannatanule kahju. A. Korbil puudus teadmine, et Vassili Zagurskil puudub tahe asuda ostumüügitehingu tingimusi täitma. Riigikohus on märkinud, et KarS § 21 lg 2 lause 1 kohaselt vastutavad isikud kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kõnealusest teooriast lähtuvalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, s.t ei piisa ainult toetavatest, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulistest tegevustest. Ilma teovalitsemiseta toimepanijad ei ole käsitatavad mitte kaastäideviijatena vaid osavõtjana, s.t kas kihutajana või kaasaaitajana. Erinevalt formaal-objektiivsest teooriast on ühine ja kooskõlastatud tegu kui tervik teovalitsemise teooria mõttes olemuselt jagamatu ja omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis, kui keegi neist kaastäideviijatest mingit üksikut tegu n.ö omakäeliselt toime ei pannud. Selle ühise teoga on hõlmatud ka kaastäideviijate koosseisupärase tegevuse kõik ebaolulised kõrvalekalded, mis pole käsitletavad ekstsessina. Seega lähtutakse teovalitsemise teoorias arusaamast, et KarS § 21 lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Arvestada tuleb aga siinkohal iga isiku täideviijakvaliteeti: altkäemaksu saab võtta vaid ametiisik, kõik kaastäideviijad peavad olema

süüvõimelised jne (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.04.1997.a otsus nr 3-1-1-49-97). Seega ei ole teovalitsemise teooria tähenduses nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll on aga nõutav "ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine" (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.03.2001.a otsuse nr 3-1-1-23-01 p 6). Järelikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja: nt valvab, et keegi süüteo toimepanemisele vahele ei tuleks, juhib tähelepanu kõrvale jne. Samuti on Riigikohus lahendis 3-1-1-23-10 märkinud, et Riigikohtu praktikas on alates kriminaalkolleegiumi täiskogu 18. jaanuari 2005.a otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-97-04 järjekindlalt sisustatud gruppi ehk kaastäideviimist lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Funktsionaalset teovalitsemist iseloomustab asjaolu, et tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, st ei piisa ainult toetavast, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulisest tegevusest. Ilma teovalitsemiseta ei ole toimepanija käsitatav mitte kaastäideviijana, vaid osavõtjana, st kas kihutajana või kaasaaitajana (vt viidatud otsuse p 21.1). Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (vt sama otsuse p 21.2). KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgenda süüdistatava kasuks. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et A. Korp oleks V. Zagurskiga omavahel sõnaselgelt kokku leppinud ostu-müügitehingute sõlmimises eesmärgiga saada tehingute järgi raha, sõidukite valdust mitte üle anda ning ka kannatanule makstud rahasid tagastamata jätta. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et A. Korbi ja V. Zagurski käitumine ja konkludentsed teod kinnitaksid ühise vaikiva kokkuleppe olemasolu ostu-müügitehingute sõlmimiseks eesmärgiga saada tehingute järgi raha, sõidukite valdust mitte üle anda ning ka kannatanule makstud rahasid tagastamata jätta. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et A. Korbil ja V. Zagurskil oli kelmuse toimepanemiseks olemas vaikiv kokkulepe ja nad sõltusid üksteise käitumisest, et neil oli olemas ka vaikimisi rollijaotus ja soov võimaluse korral jätkata koostegutsemist. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et A. Korb ja V. Zagurski valitsesid mõlemad tegu ja nende mõlema teopanus oli selline, mis näitaks ühist ja kooskõlastatud kelmuse toimepanemist. Kuna kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et A. Korp oli sõidukeid vahendades teadlik, et Truija Investeeringud OÜ-d esindanud V. Zagurski ega ka Truija Investeeringud OÜ tegelik seaduslik esindaja ei kavatse vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele sõidukite valdust mitte üle anda ning ka kannatanule makstud rahasid tagastamata jätta, ei saa A. Korbi tegevust kvalifitseerida ka kaasaaitamisena, sest ka kaasaaitamise puhul peab kaasaaitaja olema teadlik sellest, kas ja millisele võimalikule süüteole ta kaasa aitab. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist Andrus Korbi poolt grupis ja suures ulatuses kelmuse toimepanemine, mistõttu tuleb Andrus Korp süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 3 (alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg 2 p 2, 3) järgi õigeks mõista.

äriühing BAS Trucks B.V esitanud tsiviilhagid. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagidele lisatud tõendid, mis seonduvad varalise kahjuga. Storent OÜ tsiviilhagi 16 600 euro varalise kahju nõudes Roman Susi vastu jätta KrMS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata (sama summa on välja mõistetud Vassili Zagurskilt ja Risto Tomingaselt Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2929). 08.06.2017.a määrusega võttis kohus esitatud tsiviilhagid menetlusse.

tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Samuti sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul on kannatanutel tekkinud kuriteost tulenevalt otsene varaline kahju. Kuivõrd kannatanutele tekitatud varaline kahju on tekkinud süüdimõistetud Vassili Zagurski kihutamisel või ühise ja kooskõlastatud ning eesmärgipärase kuritegeliku käitumisega isikute grupis, siis vastavalt varalise kahju tekitamise asjaoludele kohalduvad ka VÕS § 137 lg 1 sätestatud solidaarse vastutuse põhimõtted, mille kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seejuures saab hüvitamist nõuda vaid süüdistatavalt, kes on käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud. Juhul, kui varaline kahju on tekitatud mitme isiku poolt ja mõni neist isikutest ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud, mõistetakse varaline kahju välja käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud süüdistatavalt, ning teistelt isikutelt, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatavad, mõistetakse varaline kahju nende suhtes tehtava kohtulahendiga, kohaldades VÕS § 137 lg 1 sätteid, viidates käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagidele ja kohustatud isikutele. Kuna käesolevas kriminaalasjas on kohtu alla antud Roman Susi, Toomas Viktorov, Kaspar Kivi ja Mario Mägi, siis mõistetakse tsiviilhagid välja eelnimetatud süüdistatavatelt. Vassili Zagurskilt on antud tsiviilhagid juba välja mõistetud Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2929 ning vastav viide tehakse köesoleva kohtuotsuse resolutiivosasse.

eurot ning perioodil 04.04.2014.a kuni 22.04.2014.a liisingulepingu nr xxxx tasutud arve summas 14 050 eurot ja 19.06.2014.a a sama liisingu lepingu alusel tasutud arve summas 799,17 eurot) (VI kd, tlk 135-171). Antud asjas vastutab Roman Susi kannatanu ees deliktiõiguse alusel, konkreetsemalt VÕS § 1045 lg 1 p 7, 8 ja lg 3 ning seda sisustava kaitsenormi KarS § 209 lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2014.a KarS § 209 lg 2 p 1, 3) alusel. Sellest tulenevalt on kannatanul VÕS § 1043 alusel õigus nõuda süüdistatavalt tekitatud kahju hüvitamist. Kriminaalasjas tuvastatud asjaolude pinnalt, on kohus veendumusel, et süüdistatav tegutses eesmärgiga kannatanule varalist kahju tekitada ning seda tahtlikult. Vastavalt mitmetele eelnevalt viidatud Riigikohtu lahenditele, tuleb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel tekkiva kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlaksmääramisel juhinduda VÕS § 127 lg-test 1, 2, 4 ja 5 ning kaitsenormi eesmärgist. Hüvitatava kahju kindlakstegemisel tuleb võrrelda kahjustatud isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tekkinud kahju suuruseks loetakse nimetatud kahe varalise olukorra vahe. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist. See tähendab, et praegusel juhul tuleb välja selgitada, milline oleks veokite täpne saatus, kui need oleks liisingulepingute ülesütlemisel liisinguandjale tagastatud ja nende müümise korral liisinguandja poolt nende eest saadud müügihind. Vastavalt liisingulepingute üldtingimuste p-le 10.1 kuulub liisinguese liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandja poolt võõrandamisele. P 10.5 kohaselt liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu lõpetamiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Seega oleksid liisinguesemed tagastamisel kuulunud võõrandamisele ning võõrandamisest saadud raha ees oleks kannatanu katnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Seega oli liisinguandja huvi suunatud veokite võõrandamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu tuvastada, milline olnuks kannatanu hüpoteetiline varaline olukord süüdistatava rikkumiseta, so milline oleks olnud varaline olukord siis kui kannatanu oleks veokid tagasi saanud ja maha müünud. Esmalt märgib kohus, et kannatanul ei oleks üldse varalist kahju tekkinud, kui ta ei oleks eksitusse sattunud, kuid kuna Roman Susi pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, siis süüdistatav oma sellise tegevusega pettis teadvalt kannatanut, mistõttu viimane tegi varakäsutuse. Selle tulemusena sai kannatanu varalist kahju ning süüdistatav varalist kasu. Riigikohus on oma 15.06.2015.a lahendis nr 3-1-1-42-15 p-s 99 selgitanud, et: „vältimaks kannatanu rikastumist kahju hüvitamise kaudu, tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest üldjuhul maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud... Seega kui liisitud ehitusmasinad oleks pärast liisingulepingute ülesütlemist liisinguandjatele tagastatud ja mõne ehitusmasina jääkväärtus olnuks selle liisinguandjale tagastamise hetkel suurem kui sama liisinguesemega seotud liisinguandja kulutuste hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 1) DT vastu, pidanuks liisinguandja nende summade vahe VÕS § 367 lg 3 mõtte kohaselt DT-le hüvitama. Seega tuleks sama summa (jääkväärtuse ja liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude vahe, kui see on positiivne) süüdistatavatelt välja mõistetavast kahjuhüvitisest VÕS § 127 lg 5 kohaselt maha arvata, sest tegemist on kuluga, mis kannatanud neile kahju tekitamise tagajärjel säästsid. Liisingueseme jääkväärtusena tuleb seejuures käsitada liisingueseme turuhinda selle (eeldatava) tagastamise hetkel liisinguandjale“. Eeltoodu tähendab, et kohtu kohustuseks tuvastada, milline olnuks ühe või teise masina puhul jääkväärtuse ja

liisinguandja kulude hüvitamise nõude vahe selle aja seisuga, mil liisinguese oleks selle olemasolu korral liisinguandjale tagastatud. Samuti peab kohus hindama, kas kohtule esitatud tõendite põhjal on tuvastatav liisinguesemete turuhind liisinguandjale eeldatava tagastamise hetkel. Eseme väärtuseks loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 järgi üldjuhul selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) (vt ka nt Riigikohtu 22.12.2009.a otsus tsiviilasjas nr 32-1-141-09, p 15). Kannatanu tsiviilhagi koosneb veokite jääkmaksumusest, debitoorsest võlgnevusest ja liikluskindlustusmaksete võlgnevusest. Antud kelmuseepisoodis on kohus uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, mh: 1) 02.04.2014.a liisinguleping nr xxxx (xxxx), mille liisingueseme maksumus on 35 300 eurot ning kooos käibemaksuga 42 360 eurot; 2) liisingulepingu nr xxxx juurde kuuluv maksegraafik, mille kohaselt liisingu lõplik summa koos intresside ja lepingutasuga on 46 581,50 eurot ning esimene osamakse tuleb tasuda 02.04.2014.a summas 14 370 eurot, viimase osamakse kuupäev on 30.04.2019.a; 3) kindlustuslepe nr xxxx, mille kohaselt on esimese kindlustusperioodi kindlustusmakse 117,02 eurot kuus; 4) müügileping nr xxxx, mille kohaselt Swedbank Liising AS ostis Xxxx Scanbalt Trucks OÜ-lt 42 360 euro eest (koos käibemaksuga), kohustudes tasuma müügihinna müüjale hiljemalt 16.04.2014.a; 5) Scanbalt Trucks müügipakkumine 2014/03/3763, mille kohaselt on Xxxx müügihind 35 300 eurot, millele lisandub käibemaks (pakkumine kehtis 20.03.2014.a kuni 20.04.2014.a); 6) OÜ Krone Scanbalt müügipakkumine nr 2014/03/3762, mille kohaselt on Xxxx müügihind 34 500 eurot, millele lisandub käibemaks (pakkumine kehtis 20.03.2014.a kuni 20.04.2014.a); 7) 02.04.2014.a liisinguleping nr xxxx (Xxxx), mille liisingueseme maksumus on 34 500 eurot ning kooos käibemaksuga 41 400 eurot; 8) liisingulepingu nr xxxx juurde kuuluv maksegraafik, mille kohaselt liisingu lõplik summa koos intresside ja lepingutasuga on 45 531,13 eurot ning esimene osamakse tuleb tasuda 02.04.2014.a summas 14 050 eurot, viimase osamakse kuupäev on 30.04.2019.a; 9) kindlustuslepe nr xxxx, mille kohaselt on esimese kindlustusperioodi kindlustusmakse 81,03 eurot kuus; 10) müügileping nr xxxx, mille kohaselt Swedbank Liising AS ostis Xxxx Scanbalt Trucks OÜ-lt 41 400 euro eest (koos käibemaksuga), kohustudes tasuma müügihinna müüjale hiljemalt 16.04.2014.a; 11) kontoväljavõtted, millest nähtub, et Truija Investeeringud OÜ on tasunud 03.04.2014.a liisingulepingu nr xxxx arve summas 14 370 eurot ning 19.06.2014.a sama liisingu lepingu alusel arve summas 177,10 eurot ning perioodil 04.04.2014.a kuni 22.04.2014.a liisingulepingu nr xxxx arve summas 14 050 eurot ja 19.06.2014.a a sama liisingu lepingu alusel arve summas 799,17 eurot; 12) Swedbank Liising AS edastatud 26.06.2014.a nõue Truija Investeeringud OÜ-le, mille kohaselt teavitatakse liisinguvõtjat, et liisingulepingud on ühepoolselt 25.06.2014.a lõpetatud ning esemed palutase tagastada või hüvitada lepingute jääkmaksumus koos võlgnevusega kogusummas 56 424,29 eurot (võlgnevus tuleb tasuda 14 päeva jooksul); 13) BAS Trucks 20.06.2014.a nõudeavaldus Truija Investeeringud OÜ-le, milline edastati ka Swedbank Liising AS-ile ning mille kohaselt selgus, et liisinguvõtja on sõlminud müügilepingu liisinguandja teadmata BAS Trucksiga liisingu esemete suhtes. Tulenevalt eelnevatest tõenditest, on kohus seisukohal, et liisinguesemete eeldatav tagastamishetk liisinguvõtja poolt oleks juuli 2014.a, kuivõrd liisingulepingud öeldi kannatanu poolt üles 25.06.2014.a ning 26.06.2014.a on selle kohta koostatud nõue, milles märgitakse, et kahju tuleb hüvitada 14 päeva jooksul teatise kättesaamisest. Arvestades, et liisinguandja huvi oli suunatud lepingute üles ütlemise korral veokite võõrandamisele, siis kannatanu oleks korraldanud veokite eeldatava tagastamise hetkel müügiprotsessi. Kohus märgib, et Scanbalt Trucks poolt tehtud müügipakkumised kuupäevaga 20.03.2014.a, mille kohaselt oli Xxxx müügihind 35 300 eurot, millele lisandus käibemaks (VI kd, tlk 179) ning Xxxx müügihind 34 500 eurot, millele lisandus käibemaks (VI kd, tlk 175), seega oli veokite müügihind kokku koos käibemaksuga 83 760 eurot. Kohtu hinnangul saab antud summasid lugeda sellel hetkel kehtinud keskmiseks turuhinnaks nimetatud veokitele. Kohus on ka seisukohal, et 3 kuud hiljem, milline oleks liisinguvõtja poolt eeldatav liisinguesemete tagastamise hetk, ei oleks nimetatud summad ehk keskmine turuväärtus sedavõrd langenud. Samuti ei saa kohtu hinnangul rääkida ka olukorrast, kus veokite võõrandamisest saadav tulu võiks kannatanu olukorda muuta paremaks, kui see oli enne kelmuse toimepanemist. Ka nimetatud summadele

tsiviilhagis lisandunud debitoorsed võlgnevused ja liikluskindlustusmaksete võlgnevused, ei ole niivõrd suured, et kannatanu olukord muutuks paremaks. Liisinguesemete tagastamisel oleks need kuulunud võõrandamisele ning võõrandamisest saadud raha eest oleks kannatanu katnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Kohus arvestas ka seda, et liisinguvõtja on tasunud 03.04.2014.a liisingulepingu nr xxxx arve summas 14 370 eurot ning 19.06.2014.a sama liisingu lepingu alusel arve summas 177,10 eurot ning perioodil 04.04.2014.a kuni 22.04.2014.a liisingulepingu nr xxxx arve summas 14 050 eurot ja 19.06.2014.a a sama liisingu lepingu alusel arve summas 799,17 eurot, seega on algsetest liisingulepinutest tulenev jääkväärtus vähenenud ning seda on ka kannatanu arvestanud tsiviilhagi esitamisel. Antud asjas tsiviilhagid läbivaatamata jätmiseks või rahuldamata jätmiseks alused puuduvad. Kohtu hinnangul on kannatanu nõude faktilised asjaolud konkreetselt määratletud. Kohtul puudub alus kahelda, et hagis loetletu oleks kajastatud pahatahtlikult, mille kaudu kannatanu sooviks alusetult rikastuda. Kohtulikul tõendite uurimisel on Roman Susi süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 209 lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2014.a KarS § 209 lg 2 p 1, 3) järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu Swedbank Liising AS-ile varaline kahju summas 57 495,55 eurot. VÕS § 1045 lg 1 p 7, mille kohaselt loetakse kahju tekitamist õigusvastaseks kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Käesoleval juhul saaks öelda, et kahju on tekitatud KarS § 209 sätestatud kelmuse keelu rikkumise tulemusena ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kaitsenormiks peetakse ka KarS § 209 sätestatud kuriteokoosseisu. Samuti ei ole välistatud ka kõnealuse käitumiste lugemine õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos süüdistava tegude ja kannatanul tekkinud varalise kahju vahel. Swedbank Liising AS-ile tekkis kahju süüdistatava poolt toimepandud kuriteo tagajärjel. Seega leiab kohus, et KarS § 209 lg 2 p 1, 2 (alates 01.01.2014.a KarS § 209 lg 2 p 1, 3) ettenähtud kuriteo toimepanemisega tekitatud varalise kahju suurus on tuvastatud ja vastab oma suuruselt tegelikkusele ega ole ülepaisutatud. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et Swedbank Liising AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 57 495,55 eurot on põhjendatud, kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning varaline kahju tuleb kannatanule hüvitada süüdistatavale kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Roman Susilt kannatanu kasuks.

liisingulepingu nr xxxx ülesütlemise teade, mille kohaselt liisinguandja ütleb seisuga 14.07.2015.a üles liisingulepingu nr xxxx ning liisingulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks on liisinguandja ja T. Viktorovi vahel sõlmitud käendusleping nr xxxx, mille kohaselt vastutavad liisinguvõtja ja käendaja liisingulepingust tulenevate kohustuste eest solidaarselt. Seisuga 14.07.2015.a oli liisinguvõtja lepingumaksete võlgnevus liisinguandja ees 16 799,61 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda liisinguandja arveldusarvele 5 päeva jooksul teate saamisest. Liisingulepingu kohaselt kohustub liisinguvõtja vara tagastama ning peale vara valduse saamist suunab liisinguandja vara müüki; 5) liisinguleping nr xxxx, mille kohaselt liisinguandja ja Nordbygg OÜ esindaja Toomas Viktorov on sõlminud lepingu, mille alusel liisitavaks varaks on Xxxx väärtusega 40 000 eurot ilma käibemaksuta. Liisingu eseme müüs Wihuri AS ning vara eritingimustest nähtub, et see on liisinguvõtja poolt aktsepteeritud müüja pakkumisele 07UVT0000; 6) maksegraafik lepingule nr xxxx, millest nähtub, et lõplik summa koos intresside ja lepingutasuga on 49 738,39 eurot ning esimene osamakse on summas 9 907,20 eurot; 7) vara vastuvõtu akt nr xxxx, mille kohaselt võttis liisinguvõtja vara vastu müüjalt Wihuri AS-ilt 11.03.2015.a; 8) 14.07.2015.a liisingulepingu nr xxxx ülesütlemise teade, mille kohaselt liisinguandja ütleb seisuga 14.07.2015.a üles liisingulepingu nr xxxx ning liisingulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks on liisinguandja ja T. Viktorovi vahel sõlmitud käendusleping nr xxxx, mille kohaselt vastutavad liisinguvõtja ja käendaja liisingulepingust tulenevate kohustuste eest solidaarselt. Seisuga 14.07.2015.a oli liisinguvõtja lepingumaksete võlgnevus liisinguandja ees 9 474,50 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda liisinguandja arveldusarvele 5 päeva jooksul teate saamisest. Liisingulepingu kohaselt kohustub liisinguvõtja vara tagastama ning peale vara valduse saamist suunab liisinguandja vara müüki. Antud kelmuseepisoodis on kohus uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, mh: 1) kinnitatud väljatrükk Nordea Finance Estonia AS volitatud esindaja R Ki 13.01.2016.a e-kirjast menetlejale koos Nordea Finance Estonia AS-i arvete kinnitatud koopiatega, mis tõendavad, millised arved esitas Nordea Finance Estonia AS Toomas Viktorovile tulenevalt liisingulepingust nr xxxx ja liisingulepingust nr xxxx ja millest nähtub, et liisingulepingust nr xxxx tulenevalt on esitatud 6 arvet kogusummas 9474,50, mis on liisinguvõtja poolt tasumata ning millise summa moodustavad intress, viivised, kindlustuse finantseerimine ning liisingulepingust nr xxxx tulenevalt on esitatud 7 arvet kogusummas 16 799,61 eurot, mis on liisinguvõtja poolt tasumata ning millise summa moodustavad intress, viivised, kindlustuse finantseerimine. Samuti nähtub esitatud arvetest, et liisingulepingust nr xxxx on tasutud esimene osamakse summas 10 530 eurot ning liisingulepingust nr xxxx on tasutud esimene osamakse 9 600 eurot (VII kd, tlk 167-174); 2) tunnistaja V T poolt 03.02.2016.a ülekuulamisel üle antud pakkumise ekskavaatori Xxxx kohta kinnitatud väljatrükk, mis tõendab ekskavaatori Xxxx, tehasetähis xxxx, tehnilisi näitajaid ja Wihuri AS-i poolt pakkumises nimetatud hinda 40 000 eurot, millele lisandub käibemaks (VII kd, tlk 184). Antud asjas vastutab Toomas Viktorov kannatanu ees deliktiõiguse alusel, konkreetsemalt VÕS § 1045 lg 1 p 7, 8 ja lg 3 ning seda sisustava kaitsenormi KarS § 209 lg 2 p 3, 4 alusel. Sellest tulenevalt on kannatanul VÕS § 1043 alusel õigus nõuda süüdistatavalt tekitatud kahju hüvitamist. Kriminaalasjas tuvastatud asjaolude pinnalt, on kohus veendumusel, et süüdistatav tegutses eesmärgiga kannatanule varalist kahju tekitada ning seda tahtlikult. Vastavalt mitmetele eelnevalt viidatud Riigikohtu lahenditele, tuleb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel tekkiva kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlaksmääramisel juhinduda VÕS § 127 lg-test 1, 2, 4 ja 5 ning kaitsenormi eesmärgist. Hüvitatava kahju kindlakstegemisel tuleb võrrelda kahjustatud isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tekkinud kahju suuruseks loetakse nimetatud kahe varalise olukorra vahe. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist. See tähendab, et praegusel juhul tuleb välja selgitada, milline oleks veokite täpne saatus, kui need oleks liisingulepingute ülesütlemisel liisinguandjale tagastatud ja nende müümise korral liisinguandja poolt nende eest saadud müügihind.

Vastavalt eelnevalt viidatud liisingulepingute ülesütlemise teadetele, suunab liisinguandja pärast vara valduse saamist liisinguesemed müüki. Liisingulepingute üldtingimuste p-le 6.7 kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisest saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe 5 päeva jooksul liisinguandja poolt nõude esitamisest. Kui vata võõrandamisest saadud hind on suurem kui kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa ning liisinguvõtjal on muust liisinguandja või Nordea kontserni kuuluva äriühingu ja liisinguvõtja vahelisest lepingust tulenev võlgnevus, on liisinguandjal õigus ülejäävat summat kasutada sellise võlgnevuse katteks. Seega oli liisinguandja huvi suunatud veokite võõrandamisele. Nagu ka käesoleva otsuse punktis 3.3 on märgitud, tuleb kohtul tuvastada, milline olnuks kannatanu hüpoteetiline varaline olukord süüdistatava rikkumiseta, so milline oleks olnud varaline olukord siis kui kannatanu oleks liisinguesemed tagasi saanud ja maha müünud. Esmalt märgib kohus, et kannatanul ei oleks üldse varalist kahju tekkinud, kui ta ei oleks eksitusse sattunud, kuid kuna Toomas Viktorov pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, siis süüdistatav oma sellise tegevusega pettis teadvalt kannatanut, mistõttu viimane tegi varakäsutuse. Selle tulemusena sai kannatanu varalist kahju ning süüdistatav varalist kasu. Toetudes Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-42-15 p-s 99 toodule, tuleb kohtul tuvastada ka milline olnuks ühe või teise masina puhul jääkväärtuse ja liisinguandja kulude hüvitamise nõude vahe selle aja seisuga, mil liisinguese oleks selle olemasolu korral liisinguandjale tagastatud. Tulenevalt eelnevatest tõenditest, on kohus seisukohal, et liisinguesemete eeldatav tagastamishetk liisinguvõtja poolt oleks juuli 2015.a teine pool, kuivõrd liisingulepingud öeldi kannatanu poolt üles 14.07.2015.a ning võlgnevus tuleb kanda liisinguandja arveldusarvele 5 päeva jooksul teate saamisest. Arvestades, et liisinguandja huvi oli suunatud lepingute üles ütlemise korral liisinguesemete võõrandamisele, siis kannatanu oleks korraldanud liisinguesemete eeldatava tagastamise hetkel müügiprotsessi. Kohus märgib, et Scanbalt Trucks poolt tehtud müügipakkumine, millele on toetutud ning mis on märgitud liisingulepingus nr xxxx summas 58 500 eurot ilma käibemaksuta ning Wihur AS poolt tehtud 05.03.2015.a Xxxx müügipakkumine summas 40 000 eurot, millele lisandub käibemaks (antud müügipakkumisele on viidatud ka liisingulepingus nr xxxx. Seega oli veokite müügihind kokku koos käibemaksuga 118 200 eurot. Kohtu hinnangul saab antud summasid lugeda sellel hetkel kehtinud keskmiseks turuhinnaks nimetatud liisinguesemetele. Kohus on ka seisukohal, et 4 kuud hiljem, milline oleks liisinguvõtja poolt eeldatav liisinguesemete tagastamise hetk, ei oleks nimetatud summad ehk keskmine turuväärtus sedavõrd langenud. Samuti ei saa kohtu hinnangul rääkida ka olukorrast, kus veokite võõrandamisest saadav tulu võiks kannatanu olukorda muuta paremaks, kui see oli enne kelmuse toimepanemist. Ka nimetatud summadele tsiviilhagis lisandunud lepingujärgsed võlgnevused kogusummas 26 274,11 eurot, ei ole niivõrd suured, et kannatanu olukord muutuks paremaks. Liisinguesemete tagastamisel oleks need kuulunud võõrandamisele ning võõrandamisest saadud raha eest oleks kannatanu katnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Kohus arvestas ka seda, et liisinguvõtja on tasunud liisingulepingute esimesed osamaksed, vastavalt liisingulepingust nr xxxx on tasutud esimene osamakse summas 10 530 eurot ning liisingulepingust nr xxxx on tasutud esimene osamakse 9 600 eurot, seega on algsetest liisingulepinutest tulenev jääkväärtus vähenenud ning seda on ka kannatanu arvestanud tsiviilhagi esitamisel. Antud asjas tsiviilhagid läbivaatamata jätmiseks või rahuldamata jätmiseks alused puuduvad. Kohtu hinnangul on kannatanu nõude faktilised asjaolud konkreetselt määratletud. Kohtul puudub alus kahelda, et hagis loetletu oleks kajastatud pahatahtlikult, mille kaudu kannatanu sooviks alusetult rikastuda.

Kohtulikul tõendite uurimisel on Toomas Viktorov süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu Luminor Liising AS-ile varaline kahju summas 100 558,64 eurot. VÕS § 1045 lg 1 p 7, mille kohaselt loetakse kahju tekitamist õigusvastaseks kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Käesoleval juhul saaks öelda, et kahju on tekitatud KarS § 209 sätestatud kelmuse keelu rikkumise tulemusena ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kaitsenormiks peetakse ka KarS § 209 sätestatud kuriteokoosseisu. Samuti ei ole välistatud ka kõnealuse käitumiste lugemine õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos süüdistava teo ja kannatanul tekkinud varalise kahju vahel. Luminor Liising AS-ile tekkis kahju süüdistatava poolt toimepandud kuriteo tagajärjel. Seega leiab kohus, et KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisega tekitatud varalise kahju suurus on tuvastatud ja vastab oma suuruselt tegelikkusele ega ole ülepaisutatud. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et Luminor Liising AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 100 558,64 eurot on põhjendatud, kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning varaline kahju tuleb kannatanule hüvitada süüdistatavale kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Toomas Viktorovilt kannatanu kasuks.

xxxx tagastamiseks ning et kirjavahetuses osales muuhulgas ka Kaspar Kivi (VIII kd, tlk 162165). Antud asjas vastutab Kaspar Kivi kannatanu ees deliktiõiguse alusel, konkreetsemalt VÕS § 1045 lg 1 p 7, 8 ja lg 3 ning seda sisustava kaitsenormi KarS § 209 lg 2 p 3, 4 alusel. Sellest tulenevalt on kannatanul VÕS § 1043 alusel õigus nõuda süüdistatavalt tekitatud kahju hüvitamist. Kriminaalasjas tuvastatud asjaolude pinnalt, on kohus veendumusel, et süüdistatav tegutses eesmärgiga kannatanule varalist kahju tekitada ning seda tahtlikult. Vastavalt mitmetele eelnevalt viidatud Riigikohtu lahenditele, tuleb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel tekkiva kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlaksmääramisel juhinduda VÕS § 127 lg-test 1, 2, 4 ja 5 ning kaitsenormi eesmärgist. Hüvitatava kahju kindlakstegemisel tuleb võrrelda kahjustatud isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tekkinud kahju suuruseks loetakse nimetatud kahe varalise olukorra vahe. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist. See tähendab, et praegusel juhul tuleb välja selgitada, milline oleks rendiesemete täpne saatus, kui need oleks rendilepingute ülesütlemisel rendileandjale tagastatud ja nende võimaliku müümise korral rendileandja poolt nende eest saadud müügihind. Nagu ka eelnevate tsiviilhagide puhul, tuleb kohtu tuvastada, milline olnuks kannatanu hüpoteetiline varaline olukord süüdistatava rikkumiseta, so milline oleks olnud varaline olukord siis kui kannatanu oleks rendiesemed tagasi saanud ja maha müünud. Esmalt märgib kohus, et kannatanul ei oleks üldse varalist kahju tekkinud, kui ta ei oleks eksitusse sattunud, kuid kuna Kaspar Kivi pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, siis süüdistatav oma sellise tegevusega pettis teadvalt kannatanut, mistõttu viimane tegi varakäsutuse. Selle tulemusena sai kannatanu varalist kahju ning süüdistatav varalist kasu. Toetudes Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-42-15 p-s 99 toodule, tuleb kohtul tuvastada ka milline olnuks ühe või teise masina puhul jääkväärtuse ja rendileandja kulude hüvitamise nõude vahe selle aja seisuga, mil rendiese oleks selle olemasolu korral rendileandjale tagastatud. Eelnevalt viidatud maksegraafikust ja järelmaksulepingust nr 239 nähtub, et juhul, kui ostja hilineb maksete tasumisega 30 kalendripäeva, tagastab ostja müüjale vara ja müüjal on õigus müüa vara kolmandale osapoolele ilma lepingus märgitud ostja nõusolekuta. Kuna Kaspar Kivi ei tasunud rendileandjale algusest peale maksegraafikus ettenähtud makseid Xxxx (reg.nr xxxx) eest, siis olek kohtu hinnangul eeldatatv vara tagastamise aeg hiljemalt juuni lõpp 2015.a, kuivõrd esimene osamakse summas 3 590 eurot (lisandub km) pidi toimuma 22.05.2015.a. Samast maksegraafik, järelmaksuleping nr 239 nähtub, et müüjal on õigus vara müüa kolmandale osapoolele, millest on võimalik järeldada, et rendileandja huvi oli suunatud külmikpoolhaagise võõrandamisele. Puutuvalt rendilepingusse nr xxxx, mille rendiesemeks oli külmikpoolhaagis reg.nr-ga xxxx, siis rendilepingust nähtub, et rendiperioodi algus on 22.04.2015.a ning kehtivus on 30 päeva. Juhul kui klient ei teavita kirjalikult soovist rendiobejtki tagastada, pikeneb leping automaatselt. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub 10 päevase etteteatamisega. Kaspar Kivi tasus arve nr 283 alusel haagise rendiperioodi 22.04.2015.a kuni 21.05.2015.a eest 1314 eurot, hilisemaid rendimakseid tasutud ei ole. Tulenevalt eelnevalt viidatud United Shipping OÜ edastatud elektronkirjale, milles 02.06.2014.a annab rendileandja rendilevõtjale korralduse viivitamatult haagised tagastada, on tuletatav, et vastavasisulise korralduse täitmisel, oleks kannatanu ka teise haagise saanud enda valdusesse juunis 2015.a. Tulenevalt tunnistaja R Si kohtus antud ütlustele, oli United Shipping OÜ põhiliseks tegevusalaks poolhaagiste rentimine. Seega vara tagasisaamise korral oleks olnud kannatanul võimalik ka antud haagiseid edaspidi rendile anda ning seeläbi teenida oma igapäevases äritegevuses tulu. Kuna vara kannatanu tagasi ei ole saanud, siis ei ole kannatanul võimalik haagiseid ka müüa või rendile anda.

Kohus märgib, et maksegraafiku, järelmaksulepingu nr 239 järgi on haagise Xxxx (reg.nr xxxx) müügihind 35 900 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 43 080 eurot. Kohtu hinnangul saab antud summat lugeda sellel hetkel kehtinud keskmiseks turuhinnaks nimetatud rendiesemele. Kuivõrd ka teine haagis on vastavalt kohtule esitatud ja uuritud tehnilistele passidele, sama mudeli ning väljalaske aastaga, siis on põhjendatud eeldada, et ka teisel haagisel on sama keskmine turuväärtus. Arvestades, et rendilepingud on sõlmitud 22.04.2015.a ning maksegraafik, järelmaksuleping nr 239 29.04.2015.a, siis on kohus seisukohal, et pelgalt 2 kuud hiljem, milline oleks rendileandja poolt eeldatav liisinguesemete tagastamise hetk, ei oleks nimetatud summad ehk keskmine turuväärtus sedavõrd langenud. Samuti ei saa kohtu hinnangul rääkida ka olukorrast, kus haagiste võõrandamisest või rendist saadav tulu võiks kannatanu olukorda muuta paremaks, kui see oli enne kelmuse toimepanemist. Ka nimetatud summadele tsiviilhagis lisandunud arvetest nr 282 ja 284 tulenevad võlgnevused kogusummas 4 944,80 eurot (külmikhaagise rendiarved, esimene osamakse ja SRÜ Venemaa kasko), ei ole niivõrd suured, et kannatanu olukord muutuks paremaks. Külmikhaagiste tagastamisel oleks need kuulunud võõrandamisele või rendile andmisele ning kannatanu oleks saanud nimetatud vara arvelt tulu. Kohus arvestas ka seda, et arve nr 284 alusel on Vassili Zagurski kannatanule tasunud 2 542 eurot. ning seda on ka kannatanu arvestanud tsiviilhagi esitamisel. Antud asjas tsiviilhagid läbivaatamata jätmiseks või rahuldamata jätmiseks alused puuduvad. Kohtu hinnangul on kannatanu nõude faktilised asjaolud konkreetselt määratletud. Kohtul puudub alus kahelda, et hagis loetletu oleks kajastatud pahatahtlikult, mille kaudu kannatanu sooviks alusetult rikastuda. Kohtulikul tõendite uurimisel on Kaspar Kivi süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi tõendamist leidnud. Süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu United Shipping OÜ-le varaline kahju summas 88 944,80 eurot. VÕS § 1045 lg 1 p 7, mille kohaselt loetakse kahju tekitamist õigusvastaseks kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Käesoleval juhul saaks öelda, et kahju on tekitatud KarS § 209 sätestatud kelmuse keelu rikkumise tulemusena ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kaitsenormiks peetakse ka KarS § 209 sätestatud kuriteokoosseisu. Samuti ei ole välistatud ka kõnealuse käitumiste lugemine õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos süüdistava teo ja kannatanul tekkinud varalise kahju vahel. United Shipping OÜ-le tekkis kahju süüdistatava poolt toimepandud kuriteo tagajärjel. Seega leiab kohus, et KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisega tekitatud varalise kahju suurus on tuvastatud ja vastab oma suuruselt tegelikkusele ega ole ülepaisutatud. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et United Shipping OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 88 944,80 eurot on põhjendatud, kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning varaline kahju tuleb kannatanule hüvitada süüdistatavale kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Kaspar Kivilt kannatanu kasuks.

kindlustusobjektiga kindlustusjuhtum nr 342951, millega tekitati kahju vähemalt 25 000 eurot (maha on arvatud omavastutus 5 000 eurot). Samuti palub kannatanu välja mõista kannatanu menetluskulud ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kannatanu esindaja esitas 20.11.2017.a toimunud kohtuistungil menetluskulude nimekirja koos arvetega (XIII kd, tlk 145-153). Esitatud menetluskulude nimekirjast ja arvetest nähtub, et õigusabikulud on 4 485,75 eurot ning õigusabi on osutatud 33,5 tundi, mis hõlmab mh suhtlust prokuröriga, tsiviilhagi materjalide analüüsi, nõupidamist kliendiga, toimiku analüüsi, tsiviilhagi koostamist, ettevalmistust ja esindust kohtuistungitel, kohtumääruse ja protokolli analüüsi, telefonikonverentsi prokuröriga. Esmalt võtab kohus seisukoha kannatanu poolt esitatud õigusabikuludele. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üheks alaliigiks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 16 lg 2 kohaselt on kannatanu kriminaalmenetluses menetlusosaline. Eelöeldust järeldub, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale kriminaalmenetluses osutatud õigusteenuse (sh muud menetlusosalise vajalikud kulud) eest makstes, mõistetakse süüdimõistetult välja kriminaalmenetluse seadustiku sätete alusel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu ja muud vajalikud kulud käsitatavad menetluskuluna üksnes osas, milles need on mõistliku suurusega. Kannatanu esindaja esitatud arvest nähtub, et menetluskulu on tekkinud seoses õigusteenuse osutamisega käesolevas kriminaalasjas. Riigikohus on oma 03.04.2013.a lahendi nr 3-2-1-19-13 p-s 11 välja toonud, et: „Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks. Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma.“ Kohus leiab, et kannatanu poolt tsiviilhagi esitamisega ja kohtus esindamisega seotud kulu summas 4 485,75 eurot on põhjendatud. Eelnevalt viidatud advokaadibüroo poolt esitatud arvetel on kajastatud mitme tunni ulatuses on kannatanule õigusabi osutatud ning mille eest. Esindajal on kulunud antud kriminaalasja raames 33,5 tundi, mida kohus peab antud asjas mõistlikuks. Kannatanu poolt kantud kulutused professionaalsele õigusabile olid tingitud kannatanu suhtes toimepandud süüteoga, milline on kohtus leidnud tõendamist ning kohtu hinnangul professionaalse õigusabi kasutamine juriidiliste eriteadmisteta kannatanu poolt on vajalik tema õiguste tõhusamaks kaitseks. Samuti on kohus seisukohal, et kannatanu poolt kantud kulutused õigusabiteenusele on mõistliku suurusega. Kannatanu on palunud välja mõista ka õigusabikuludelt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 7, 8, mille kohaselt loetakse kahju tekitamist õigusvastaseks kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega või heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS

§ 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 2 kohaslt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 271 tulenevalt kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi revideerima ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub OÜ Ideal poolt esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatava Mario Mägi poolt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

aastat; süüdistatav Toomas Viktorovile ja Kaspar Kivile KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni 5 aastat ning Mario Mägile KarS § 209 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 3 aastat. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-140-04; 3-1-1-99-06). Kohus juhib kohe alguses tähelepanu asjaolule, et kuna käesoleva kohtuotsusega mõistetakse kõik süüdistatavad peale Mario Mägi süüdi KarS § 209 lg 2 alusel, siis nende süüdistatavate puhul tuleb karistuseks mõista tähtajaline vangistus, mille miinimum sanktsioonimääraks on seaduse järgi 1 aasta. Kuna Mario Mägi puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas Märio Mägi suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol, Mario Mägile mõistetava karistuse põhjenduste all.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega tuleb karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o 07.01.2015.a, s.o 1 päev, kandmisele jääb 3 aastat, 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-140-04; 3-1-1-99-06). Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Arvestades kuriteo asjaolusid ning seda, et süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt temal kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, samuti seda, et süüdistatav on tööga hõivatud, peab kohus võimalikuks mõistetava karistuse jätta KarS § 73 sätteid kohaldades täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 4aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Muu hulgas arvestas kohus sellisele järeldusele jõudmisel asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist kuriteoga, mis on toimepandud üle nelja aasta tagasi ja menetlushuvi sellise süüteo osas on oluliselt vähenenud, vaatamata asjaolule, et kannatanutele on tekitatud oluline varaline kahju. Peale selle ei oleks kohtu hinnangul nö šokivangistuse kohaldamine enam nii mõjus, kuna karistus ei saabuks vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem.

Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Arvestades kuriteo asjaolusid ning seda, et süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt temal kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, samuti seda, et süüdistatav on tööga hõivatud, tal on kaks alaealist last, peab kohus võimalikuks mõistetava karistuse jätta KarS § 73 sätteid kohaldades täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 4-aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Muu hulgas arvestas kohus sellisele järeldusele jõudmisel asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist kuriteoga, mis on toimepandud üle kolme aasta tagasi ja menetlushuvi sellise süüteo osas on oluliselt vähenenud, vaatamata asjaolule, et kannatanule on tekitatud oluline varaline kahju. Peale selle ei oleks kohtu hinnangul nö šokivangistuse kohaldamine enam nii mõjus, kuna karistus ei saabuks vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem.

kannatanule on tekitatud oluline varaline kahju. Peale selle ei oleks kohtu hinnangul nö šokivangistuse kohaldamine enam nii mõjus, kuna karistus ei saabuks vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem.

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-140-04; 3-1-1-99-06). Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Arvestades kuriteo asjaolusid ning seda, et süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt temal kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, samuti seda, et süüdistatav on tööga hõivatud, tal on üks alaealine laps, peab kohus võimalikuks mõistetava karistuse jätta KarS § 73 sätteid kohaldades täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Muu hulgas arvestas kohus sellisele järeldusele jõudmisel asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist kuriteoga, mis on toimepandud üle kolme aasta tagasi ja menetlushuvi sellise süüteo osas on oluliselt vähenenud, vaatamata asjaolule, et kannatanule on tekitatud oluline varaline kahju. Peale selle ei oleks kohtu hinnangul nö šokivangistuse kohaldamine enam nii mõjus, kuna karistus ei saabuks vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem.

eurot, millest sõidukulu 1 335,60 eurot (XIII kd, tlk 32-34); 979,20 eurot, millest sõidukulu 763,20 eurot; 144 eurot (XV kd, tlk 11-13) ning 1 594,80 eurot (XV kd, tlk 123-125). Seega kokku 7 003,20 eurot. Mario Mägi kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see järgnev – 518,16 eurot, millest sõidukulu 38,16 eurot (I kd, tlk 126-128); 1 965,60, millest sõidukulud 381,60 eurot (XIV, tlk 96-99); 144 (XV kd, tlk 4-6) ning 598,80 eurot (XV kd, tlk 118-122). Seega kokku 3 226,56 eurot. Samuti on kohus seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine Toomas Viktorovi, Kaspar Kivi, Roman Susi ja Mario Mägi kaitsjate poolt taotletud mahus on põhjendatud. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb eelkõige silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seadusekuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb aga eeltoodud seisukohta eitada. Kohus on veendumusel, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatavate kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05).

on seotud sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega jätab kohus riigi kanda 610,56 eurot.

Aulike Salo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.