Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1 -16-557 tunnistati V.L süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9, § 201 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1, 3 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 12.11.2014 otsusega mõistetud karistus ning kohus luges V.L-ile liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati V.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust käesoleva otsusega mõistetud karistuse võrra ning kohus mõistis V.L-ile liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti V.L-i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning V.L-il kuulub kohtuotsuse kohaselt lõplikult ärakandmisele 4 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Kohus luges V.L-i karistuse kandmise alguseks 09.09.2015. Kohtuotsus jõustus 25.08.2016. Viru Vangla esitas 04.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta V.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, V.L-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav V.L , et kui kohus otsustab ta vabastada, siis ta esitab kõik paberid töökoha kohta kriminaalhooldusametnikule, kuid mitte siia. Vabanemisjärgselt asuks ta elama ajutisse ühiselamusse aadressil xxxx. V.L selgitab, et ta on küsinud elukoha osas järgi ning talle lubati sinna kohta. Kui ta saab tööle, siis võtaks ta endale üürikorteri ning annaks teada sellest kriminaalhooldusametnikule. Ta tahab hagisid maksta, kuid vanglas sellist võimalust ei ole. V.L selgitab kohtule sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse treening“ katkestamist. Sotsiaalprogrammist öeldi talle, et ta ei tõestanud ennast. Kui ta esimest korda sotsiaalprogrammi läks, siis tal tekkis võimalus saada ka eriala (õppida keevitajaks). Ta asus õppima ja sai keevitajana tööd, kuid mõlemas ta käia ei saanud, mistõttu kirjutatigi, et ta loobus sotsiaalprogrammist. Kui teda tööle ei võetaks, siis võtaks ta end arvele Eesti Töötukassas ning tal oleks võimalus selle kaudu tööle saada. Tal on olemas elektriku paberid. V.L tunnistab, et teda on 11 korda karistatud. Viimase karistuse kohta selgitab, et tal tekkis naisega lahkumineku tõttu tagasilangus ning ta hakkas jooma. V.L peab kuritegudes süüdlaseks alkoholi. Ta on valmis täitma kõiki kohtu poolt määratud tingimusi. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetas V.L-i vabastamist vangistusest ennetähtaegselt. Kinnipeetav on põhilise osa vangistusest ära kandnud. Vangistus on kulgenud probleemideta ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on läbinud vangistuse jooksul erinevaid sotsiaalprogramme ning omandanud keevitaja eriala. Kaitsjale jääb arusaamatuks kinnipeetava iseloomustuses märgitud asjaolu, et isik ei avaldanud huvi programmis „Agressiivsuse Treening“ osalemisest. Elukoha osas selgitab kaitsja, et V.L-il on võimalus asuda elama xxxx ruumidesse. Töökohaga on

lood nii nagu nad on – tõendid puuduvad, kuid isik ise kinnitab, et tal on võimalus tööle asuda. Samas on isik vangistuses omandanud keevitaja eriala ning tahtmise korral ta ei tohiks tööta jääda. V.L-il on olemas lähedased, kes teda vajaduse korral toetaksid. Tal on olemas soov ja tahtmine vabaneda alkoholist, mis on olnud tema kuritegude toimepanemise põhjuseks. Kaitsja leiab, et kontrollnõuete täitmine ei kujune isikule keerukaks ning isik suudab ülejäänud karistuse osa kanda ära vabaduses. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.L ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus leiab, et V.L on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks on V.L täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. V.L on võtnud osa sotsiaalprogrammist „Agressiivsuse asendamise treening“, läbinud erinevaid vestluseid, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning omandanud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses keevitaja eriala. Õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal ning individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuse läbimine viitab, et isikul on motivatsiooni ennast muuta. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et V.L-il on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht. Xxxx on valmis pakkuma V.L-ile majutusteenust aadressil xxxx. Kohtu hinnangul ei ole aga ainuüksi elukoha olemasolu tagatiseks, et isik enam kuritegusid toime ei pane. Kinnipeetava iseloomustusest ei nähtu, et V.L omaks vabanemisjärgset garanteeritud töökohta. Kindla töökoha puudumine suurendaks aga uute kuritegude toimepanemise riski, sest isik on varasemalt pannud kuritegusid (röövimised, vargused) toime majandusliku kasu saamiseks. Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et vangla materjalides on viidatud, et V.L-i sissetulekuks oli varasemalt nii töötasu kui ka kuritegelikul teel saadud tulu. Järelikult ei vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski ka kindla töökoha olemasolu, sest töökoha olemasolu ei hoidnud isikut ka varem kuritegusid toime panemast. Isiku toimetulekut vabaduses mõjutab kindlasti ka asjaolu, et V.L-il on K-Raha andmetel 21.06.2018 seisuga nõudeid summas 14 987,07 eurot. Samas hindab kohus positiivselt, et V.L on motiveeritud võlgnevusi tasuma. Kinnipeetava elustiil on olnud hoolimatu ning tagajärgedega mittearvestav. Ka ei saa kohus jätta tähelepanuta asjaolu, et V.L-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Muuhulgas nähtub karistusregistrist, et V.L-i on korduvalt ka väärteokorras karistatud, mis viitab isiku ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kohus on juba varasemalt andnud V.L-ile võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses. V.L näitas aga oma käitumisega, et ta ei ole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale mõistetud karistust vabaduses, sest isik jättis korduvalt registreerimisele ilmumata, rikkus kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas ning rikkus kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks. Eeltoodust tulenevalt pöörati temale mõistetud tingimuslik karistus täitmisele. Kui V.L ei ole kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid suutnud täita ühel juhul, annab see kohtule piisavalt alust kahelda selles ka käesoleval juhul.

V.L-i puhul on kindlasti probleemiks alkoholi tarvitamine. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning et isik on valmis täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Samas on V.L ka juba varasemalt püüdnud lõpetada alkoholi tarvitamist, kuid keskkonda muutmata on tal see osutunud väga raskeks. Kui võtta arvesse V.L-i varasemat elukäiku ning asjaolu, et vangla meditsiiniosakonna andmetel on V.L-il diagnoositud alkoholisõltuvus, siis ei saa kohus ka käesoleval juhul välistada riski, et isik vabaduses alkoholi tarvitamist jätkab. Lisaks selgub kinnipeetava iseloomustusest, et V.L võib alkoholijoobes olla mõjutatav. Kuna V.L on pannud röövimisi toime grupis, siis on kinnipeetava tutvusringkonnas kindlasti ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kõnealuste isikutega vabaduses edasi suhtlemine suurendaks aga isiku riskikäitumist vabaduses. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul väärib tunnustust, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et V.L oleks ennast käesoleval juhul piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Käesoleval juhul puudub kohtul aga kinnipeetava korduvkaristatust ja eelnevalt elukäiku arvesse võttes alus arvata, et ainuüksi lubadustest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla ja prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada V.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu V.L-i vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2018 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Jätta V.L-i määruskaebus läbi vaatamata. 31.08.2018 kohtumäärus 1-16-557 jõustus 27. oktoobril 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Referent

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.