Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Ringkonnakohus 3. oktoober 2018 1-16-557 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk C.Z-i (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 31. augusti 2018. a määrus C.Z, määruskaebus
Jätta C.Z-i määruskaebus läbi vaatamata.
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Kinnipeetaval ei ole töökohta. Kuivõrd C.Z on varasemalt toime pannud röövimisi ja vargusi, suurendab töö puudumine uute kuritegude riski. Risk ei oleks minimaalne ka juhul, kui C.Z saaks tööle asuda. Vabaduses käis ta tööl, kuid pani ikka toime kuriteod. C.Z-i on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kohus on varem andnud talle võimaluse kanda karistust vabaduses. C.Z rikkus kontrollnõudeid ja tema tingimuslik vangistus pöörati täitmisele. Sellest tulenevalt on alus kahelda, kas süüdimõistetu suudaks kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid praegugi täita. Veel on C.Z-i puhul probleemiks alkoholi tarvitamine. Vaatamata sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisele, ei saa välistada riski, et kinnipeetav hakkab vabaduses alkoholi tarvitama. C.Z on ka varem püüdnud alkoholist loobuda, kuid tulutult. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholijoobes võib C.Z olla mõjutatav. Tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Nendega suhtlemine tõstab uute kuritegude toimepanemise riski veelgi.
tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Viru Maakohus on vaidlustatud määruses C.Z-i ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhistanud piisavalt. Seejuures on kohus arvestanud nii ennetähtaegset vabastamist toetavate kui ka sellele vastu rääkivate teguritega ja leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivset. Maakohtu taoline seisukoht on põhjendatud, kuivõrd C.Z on ühe varguse ja asja omavolilise kasutamise toime pannud katseajal ja kolm kriminaalhooldust on tema puhul ebaõnnestunud. Uue kuriteo toimepanemise üheks oluliseks riskifaktoriks on oht, et süüdimõistetu asub uuesti alkoholi tarvitama. Vanglas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine ei anna põhjust arvata, et kinnipeetav on sõltuvuse seljatanud. Alkoholi tarvitamist on ta edutult püüdnud lõpetada ka eelnevatel aegadel. Töötamine ja elukoha olemasolu ei ole varem C.Z-i õiguskuulekalt käituma mõjutanud. Eelmärgitud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole jätnud C.Z-i vabastamise seisukohalt olulisi asjaolud arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Maarika Kuusk
Mati Kartau
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.