Liiklussüüteod

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27.08.2018, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-16-685

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Tõlk

Jelena Laas

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Q.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Q.N , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 25.04.2016 ja lõpp 18.01.2020

Kohtuasja läbivaatamise aeg

13.08.2018, videokohtuistung

Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta Q.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Q.N-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 14.03.2016 otsusega tunnistati Q.N süüdi KarS § 424, § 329, § 203 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1, § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.04.2016.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Q.N-i vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Leiab, et 90% iseloomustuses kirjas olevast ei ole õige. Ta on küll need teod toime pannud, kuid sõlmis kokkuleppe kaitsja juuresolekul ja lootis kaitsja peale. Ta ei ole vanglas ravi saanud alkoholisõltuvuse vastu, kuid on kolmel korral külastanud psühholoogi, kes diagnoosis tal alkoholisõltuvuse. Peres on head suhted, tal on lapselaps, keda naine aitab ja väike pereäri, mis tegeleb lastele pidude korraldamisega. Tema tegeleb selles firmas erinevate asjadega, see töö meeldib talle. Osa aega kriminaalhooldusest toimus ilma rikkumiseta. Tal on kannatanuga kokkulepe, et hakkab kahju hüvitama peale vabanemist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust. Seega ei ole varasemad karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, varem pani toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes olles, lisandus ulatuslik materiaalse kahju tekitamine avarii tagajärjel. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetaval on ka 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et peale eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise läbivaatamist 201 7. aastal, on kinnipeetav lisaks varasematele täitmiskavas ettenähtud tegevustele läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening järeltegevuse, vägivaldset käitumist käsitleva sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja vestluse psühholoogiga perevägivalla teemal. Kinnipeetaval on olemas elukoht koos abikaasa ja alaealise pojaga korteris, kus elas ka enne vangistust ning kus on varem oma abikaasa ja laste suhtes kasutanud vägivalda. Enne vangistust ametlikult ei töötanud, oli xxxx ulatuses töövõimetu ning sissetuleku moodustasid pension ja ettevõtlusest saadav tulu. Vanglas olles töötab koristajana, kuid on esinenud ka tööst keeldumist, viimane distsiplinaarkaristus on määratud tööst keeldumise tõttu. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek, mis aitab tal võlgnevusi tasuda. Varem oli raskusi perekonnaliikmetega läbisaamisel, kuid väidetavalt on nüüdseks suhted paranenud, abikaasa on talle andestanud ning suheldakse telefoni teel ja kokkusaamistel käies.