1-17-11886/36 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

3.1.3 Leiu vastuvõtmise aktist nähtuvalt võttis Ida prefektuuri Narva teeninduse peaspetsialist M.V vastu rahakoti, ID-kaardi E.R. nimele AA 1335367, 2 pangakaarti ja erinevad kliendikaardid, mis leiti 9. novembril 2017 kell 11:00 Kangelaste 2 maja prügikastist (Fenikss Casino). 1. detsembri 2017.a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja CD- plaadiga (tl 48-59), salvestuse kohaselt sõidab kell 15:42 hoone juurde auto, sellest tuleb välja Q.R, kellel on seljast must jope ja jalas tumedad valge triibuga dressipüksid. Q.R läheb kasiino trepi juurde, teel peatub prügikonteineri juures ja viskab sinna midagi. Siis ta läheb trepist üles platsile, peatub prügipaagi juures, mis asub kasiinoukse juures. Mingil hetkel neiu vaatab mujale ja Q.R viskab midagi prügipaaki. Kell 15:43 sisenes Q.R kasiinosse. Kell 15:45 istus Q.R mänguautomaatide juurde ja hakkas mängima. Kell 16:28 Q.R väljub kasiinost ja läks kasiino juurest vasakule poole Kangelaste tn maja nr 4 suunas. 3.1.4 Seda, et süüdistatav viibis süüdistuses toodud kuupäeval Narva Keeltelütseumi läheduses tõendab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 16. novembrist 2017. 3.2 Varguse toimepanemine 8. novembril 2017 kella 17:00 paiku aadressil Daumani 11, Narva asuva lasteaia Cipollino siseruumist. 3.2.1 Süüdistatav Q.R ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Kohus Q.R-i ütlusi usaldusväärseteks ei pidanud. Samuti on need kohati eluliselt ebausutavad. Q.R on kohtuistungil andnud vastuolulisi ütlusi aga ka erinevates menetlusstaadiumides diametraalselt vastuolus olevaid ütlusi. Süüdistatav ei ole usutavalt ja arusaadavalt selgitanud enda vastuoluliste ütluste andmise põhjuseid. 3.2.2 Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud tunnistaja S.A. ütlustega. Tunnistaja ütlused haakuvad ka tunnistaja A.C. ütlustega. Viimane tundis süüdistatavas ära ka isiku, kellega ta 8. novembril 2017 lasteaias Cipollino vestles. Seda, et süüdistatav täitis enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendavad ka tunnistaja J. K ütlused, kes samuti nägi süüdistatavat lasteaias 8. novembril 2017. 3.3 Varguse toimepanemine 8. novembril 2017 kella 17.05 paiku Daumani 11, Narvas asuva lasteaia Cipollino siseruumist – kannatanu L.K.. 3.3.1 Süüdistatav Q.R ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Kohus luges Q.R-i ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need ei ole kooskõlas kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud kannatanu L. K ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt tema suhtes pandi toime kuritegu 8. novembril 2017, kui varastati tema rahakott lasteaiast. Kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja A. C ütlused ja ka tunnistaja J. K ütlused. Kõrvutades kannatanu L. K. ütluseid tunnistaja J. K ütlustega nähtub, et neis esineb vastuolu selles osas, kas ka varguse päeval küsis kannatanu selle kohta, kas tunnistaja nägi kedagi. Nimetatud asjaolu ei muuda kummagi ütlusi ebausaldusväärseks, kuna kohtuliku uurimise käigus ei selgunud see, miks peaks kummalgi isikulisel tõendiallikal olema vajadus anda nimetatud asjaolu kohta ebaõigeid ütluseid ning see vastuolu on selgitatav inimliku eksimusega. 3.4 Q.R pani vargused toime otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Q.R pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

igati jälgitav ning seetõttu jääb maakohtu otsus Q.R-i süüdimõistmises ja karistamises muutmata. 8.1 Süüdistatava Q.R-i arvates on maakohus ta otseste tõendite puudumisel alusetult süüdi mõistnud ning sellega rikkunud KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet. 8.2 Ringkonnakohtu hinnangul käsitles maakohus tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust Q.R-i süü tõendatuses talle süüks arvatud vargustes. Ringkonnakohtul puuduvad vähimadki menetlusõiguslikud etteheited maakohtule tõendite hindamisel, materiaalõiguse kohaldamisel ning menetlusõiguses kehtestatud normide järgmisel. Eelmärgitut ning KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatut silmas pidades, kohtukolleegium maakohtu seisukohti käesolevas lahendis üle ei korda. 8.3 KrMS § 7 lg 3 kohaldamisega seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu praktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks, sealhulgas ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses, kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17–20; 27. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-49-16, p 21 ja 9. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 11.) 8.4 Ringkonnakohtu kohtukolleegium leiab, et süüdistatava süüd eitav positsioon on maakohtu poolt veenvalt tõendikogumiga ümber lükatud ning ühtegi põhjendatud ning kõrvaldamata kahtlust Q.R-i süüdiolekus talle esitatud süüdistustes, kriminaalasja ei ole jäänud. 8.5 Apellatsioonikohus peab siiski kordama maakohtu poolt kassatsioonikohtu lahendite kaudu välja toodud tõendite hindamise põhimõtet, mille kohaselt puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Käesolev kriminaalasi sisaldabki endas kogumi kaudseid tõendeid, millest tulenevalt saab ka apellatsioonikohtu hinnangul selgelt järeldada, et Q.R-ile on süüdistus esitatud põhjendatult ning talle etteheidetavad kuriteod leidsid maakohtu veenvalt tuvastamist. Q.R-i apellatsioonis sisalduv üldsõnaline süüd eitav positsioon ei lükka maakohtu sisukohaseid ning tõendite analüüsil põhinevaid järeldusi ümber. 8.6 Antud kriminaalasjas esitatud süüdistusi silmas pidades on maakohus asjakohaselt osundanud ka kassatsioonikohtu lahenditele, milles välja toodud põhimõtte kohaselt kuriteo toimepanemise viisi (modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina (nt RKKKo 3-1-1-87-09, 3-1-1-32-05). Q.R-i süüdistuses välja toodud kolm kuritegu on toime pandud sarnasel viisil ((teha nn. süütul ja igati elulisel põhjusel asja laste haridusasutusse (kool, lasteaed) ning kiirelt, kasutades asutuses viibivate isikute tähelepanematust, hõivata järelevalveta jäetud piisava väärtusega vallasasju)). Lisaks peab kohtukolleegium vajalikuks välja tuua, et ka eelmises kriminaalasjas, milles Q.R mõisteti Viru Maakohtu 06.10.2017 kohtuotsusega süüdi, olid osad vargused toime

11.4 Ringkonnakohtu kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kannatanu E.R. ei esitanud avaldust saamata jäänud töötasu hüvitamiseks kohtuistungil, enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Seega on kõik väljaspool kohtuistungit esitatud taotlused hinnatavad hilinenult esitatutena. 17.04.2018 istungiprotokollist nähtub, et kannatanu E.R. soovis (kell 16:59:59) pärast repliike, enne süüdistatava viimast sõna kohtuistungilt lahkuda ning kohus lubas kannatanutel lahkuda (2 kd, lk 98). Kohtuistung lõppes pärast süüdistatava viimast sõna kell 18:00:04. Järgnevalt nähtub toimikust, et kannatanu esitas Viru Maakohtu blanketil täidetud avalduse saamata jäänud töötasu hüvitamiseks ning see kannab kannatanu poolt kirjutatud kuupäeva 17.04.2018, kuid kohtutemplit 18.04.2018 (2 kd, lk 106), juurde on lisatud palgatõend (lk 107). 18.04.2018 esitas E.R. kohtule avalduse, kus ta selgitab saamata jäänud töötasu hüvitamise taotluse esitamise asjaolusid (2 kd, lk 110, tõlge lk 111). E.R. selgitas, et kuna kohtuistung 17.04.2018 kestis kauem, ei õnnestunud tal taotlust kohtukantseleisse edastada enne kell 17.00. Kuna kohtuistungilt sai ta lahkuda alles pärast kella 17:00, oli kohtukantselei juba suletud. Kordnik tal kohtusaali tagasi minna ei lubanud ning ise ta avaldust samuti vastu ei võtnud. Neil asjaoludel oligi ta sunnitud esitama taotluse kohtukantseleisse alles 18.04.2018. Kannatanu leiab, et taotluse esitas ta hilinenult temast sõltumatutel asjaoludel, mistõttu palub ta selle rahuldada. 11.5 Ringkonnakohus märkis juba eelnevalt, et vaidlust ei ole selles, et kannatanu E.R. esitas saamata jäänud töötasu hüvitamise taotluse hilinenult, kuid kohtu hinnangul on tegemist mõjuva põhjusega. Eelnevas punktis ära toodud asjaolud on kooskõlas kohtuistungi protokolliga (kannatanu kohtuistungilt lahkumise kellaaeg), seega ei saanudki kannatanu oma avaldust esitada kohtukantseleisse enne tööpäeva lõppu. Kohtuprotokollist ei nähtu, et kohus oleks õigusteadmisteta kannatanule selgitanud võimalust esitada oma taotlus koos dokumentidega kohtuistungil. Asja materjalid näitavad, et kannatanu sai kohtublanketi taotluse esitamiseks kohtukantseleist ning püüdis seda ka kantseleisse täidetult koos lisadokumentidega õigeaegselt esitada. Kuna temast sõltumatutel asjaoludel see ei olnud võimalik, on kannatanu esitanud oma taotluse hilinenult mõjuval põhjusel. 11.6 Koos kaebusega esitas kannatanu E.R. ringkonnakohtule palgatõendi, mille kohaselt on tema keskmine palk aprillis 2018 70,41 eurot. Veel esitas kannatanu kaks tõendit tööandjalt, mille kohaselt 04.04.2018 ja 17.04.2018 E.R. le töötasu ei makstud (2 kd, lk132-134). 11.7 Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt rahuldab ringkonnakohtu kohtukoosseis kannatanu E.R. kaebuse, tühistab osaliselt maakohtu otsuse, s.o kannatanu E.R. avalduse saamata jäänud töötasu hüvitamiseks läbivaatamata jätmises. Eesti Vabariigil tuleb E.R. le KrMS § 178 lg 4 kohaselt hüvitada tema poolt 04.04.2018 ja 17.04.2018 saamata jäänud töötasu summas 140,82 eurot (2x70,41 eurot). Kannatanule makstav hüvitis on KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetluskulu ning tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Nimetatud sätetest tulenevalt peab süüdistatav Q.R kannatanule makstava hüvitise kui menetluskulu riigile hüvitama.