lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-5339/12

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-5339/12
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Kuulutamise aeg
25.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
891
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-5339/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.07.20181-18-5339/20Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.09.20201-18-5339/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja21.06.20211-18-5339/41Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.08.20211-18-5339/60Tartu Maakohus Tartu kohtumaja15.12.20221-18-5339/68Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.01.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-18-5339

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2018. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-18-5339

Kohtunik

Julia Katškovskaja Andreas Luige süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

Kriminaalasi Vaidlustatud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja

Harju Maakohtu

4.juuli 2018. a otsus kokkuleppemenetluses Süüdistatav Andreas Luik (ik 37902062743; viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Andreas Luige apellatsioon Harju Maakohtu 4. juuli 2018. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 4. juuli 2018. a otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti Andreas Luik süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja alguseks 8. mai 2018. KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel mõisteti A. Luigelt menetluskuludena riigituludesse välja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1250 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN0577 teostamise kulu summas 336 eurot, DNA ekspertiisi nr 18E-GE0492 teostamise kulu summas 456 eurot. Nimetatud menetluskulusid, kokku summas 2042 eurot, võimaldati A. Luigel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 07.09.20261-26-6227/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20261-26-6102/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-2217/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4633/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20261-26-5314/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20261-26-5800/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-18-5339

APELLATSIOON

2.19. juunil 2018 esitas A. Luik apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude osas ja uue ringkonnakohtu otsusega menetluskulude vähendamist summas 1417 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, kuna apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 kohaselt apellatsiooniõigust.
4.Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas A. Luige kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega tuleb A. Luige apellatsiooni puhul kontrollida, kas selles vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.
5.Süüdistatav soovib apellatsioonis vaidlustada maakohtu otsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas, taotledes nende vähendamist poole võrra. Oma taotlust ei ole A. Luik põhjendanud mitte mingisuguste rikkumistega, sh kokkuleppemenetlust reguleerivate normide rikkumisega. Ringkonnakohus märgib, et kõik A. Luigelt välja mõistetud menetluskulud tulenevad 27. juunil 2018 sõlmitud kokkuleppest. Nimetatud kokkuleppe p-s 8 on välja toodud, et sundraha suuruseks 1250 eurot, ekspertiisi nr 18E-AN0577 teostamise kulu 336 eurot, ekspertiisi nr 18E-GE0492 teostamise kulu 456 eurot ning nimetatud summad kuuluvad kokkuleppega nõustumisel A. Luige poolt hüvitamisele. Samas punktis on märgitud, et menetluskulusid on süüdistataval võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt on A. Luik, tema kaitsja A. Simson ja riigiprokurör V. Verte selle allkirjastanud, nõustudes esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega, nende KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisega A. Luige poolt ositi ühe aasta jooksul ning ühtlasi jõudsid nad kokkuleppele prokuröri poolt

1-18-5339 kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Maakohtu 4. juuli 2018 istungiprotokolli kohaselt vastas A. Luik kohtule, et talle on kokkulepe arusaadav, ta nõustub sellega, väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, jääb selle juurde. Eeltoodust nähtub, et kokkuleppe sõlmimisel ja selle kinnitamisel maakohtus oli A. Luik nõus temalt väljamõistetud menetluskulude tasumisega ja menetluskulude suuruse osas küsimust ei tõusetunud. Seega leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Kohtuotsusega mõisteti A. Luigelt välja menetluskulud selliselt, nagu see oli kokkuleppes kokku lepitud.

6.Ringkonnakohtu hinnangul on A. Luige puhul järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning apellatsiooni pole alust läbi vaadata, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub apellatsiooniõigus. Sellist arusaama kinnitab kehtiv kohtupraktika. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel (vt RKKKm 3-1-1-47-16, p 5). Samuti on kõrgeim kohus selgitanud, et kuna kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3). Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. A. Luige apellatsioonis sellist viidet pole. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
7.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20261-26-5702/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.08.20261-26-4641/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja