Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi Kohus
Tartu Maakohus (Valga kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. juuli 2018, Valga
Kriminaalasja number
1-18-5943 (kohtueelse menetluse nr 18261000468)
Kohtukoosseis
kohtunik Roman Levin
Kohtuistungi sekretär
Reelika Käis
Kriminaalasi
T.I süüdistus KarS § 331
Prokurör
Valdo Gerassimov
Süüdistatav
T.I . Isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökohta ei ole, juhutööd; varem kohtulikult karistatud: viimati 07.03.2018 Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 pde 2 ja 3, § 120 lg 1 ja § 3312 järgi kokku 1a 5k 27p vangistusega, millest 3k kuulus kohesele ärakandmisele ja vangistus 1a 2k ja 27p mõisteti tingimisi 2a katseajaga; kahtlustatavana kinnipeetud: alates 23.07.2018
järgi kiirmenetluses
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 2561 -2565 ja §dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
järgi ja karistada
alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks
täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 24. juulist 2018. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse T.I selles, et tema, olles varasemalt 07.10.2017, 02.12.2017, 14.01.2018, 16.01.2018 ning ajavahemikul 22.12.2017 kuni 16.01.2018 rikkunud talle Tartu Maakohtu poolt 29.09.2017 kohaldatud lähenemiskeeldu, viibis 04.06.2018 XXXl ja karjus XXX nime ning seejärel lõhkus maja ees asuva XXX kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat variant (.nr XXX). Antud kuriteoga, so karjudes XXX nime ja aadressi XXX ilmumisega, rikkus T.I 07.03.2018 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt kohaldatud lähenemiskeeldu, millega on T.I-le lähenemiskeeldu 2 aastaks XXX, tema alaealisele lapsele XXX, T.I-l on keelatud läheneda neile lähemale kui 50 meetrit, suhelda nendega elektrooniliste sidevahendite abil või muul viisil, samuti on keelatud tal viibida XXX ja tema laste eluruumile XXX lähemal kui 50 meetrit. Kohtulahendiga
kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumisega, pani T.I toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava T.I , tema kaitsja Otto Preemi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel
sõlmitud kokkuleppe kohaselt on T.I-le mõistetavaks karistuseks KarS §-s 331 ettenähtud kuriteo eest 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.03.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistetakse 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loetakse T.I karistuse kandmise aja alguseks 23.07.2018, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohtu seisukoht T.I on end talle inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta nõustub kiirmenetluse kohaldamisega, on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 2 (3)
Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb T.I KarS § 331 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.
Tulenevalt KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada. Tulenevalt KrMS § 312 lg 1 p 7 tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada tõkendi kohaldamise motiivid. Kohus märgib, et T.I puhul esineb tema eelnevaid karistusi arvestades reaalne oht, et ta võib vahistamata jätmisel asuda panema toime uusi kuritegusid, eriti arvestades asjaolu, et ta rikub süstemaatiliselt ja tahtlikult kohtu määratud lähenemiskeeldu. Kohtu hinnangul esineb ka oht, et T.I võib asuda talle määratud vangistuse kandmisest kõrvale hoidma. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning arvestades KrMS § 130 lg 41 sätestatuga tuleb T.I vahistada kohtusaalis ning tema karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 23.07.2018, s.o tema kahtlustavana kinnipidamisest. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot, mida vähendada KrMS § 256 5 lg 2 alusel poole võrra, s.o 375 euroni, ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 60 eurot (kokku 435 eurot), mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Kokkuleppe kohaselt ning KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud kogu ulatuses tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.