Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

1-16-11470

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas:

1-16-11470 (üheksa) kuud vangistust.

1-16-11470 Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pank EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400003849 ning selgitus „Sergei Kostin, 1-16-11470 rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahuldada TsÜS § 130 lg 2 alusel:  AS K (rg-kood XXX; end OÜ K, rg-kood XXX) tsiviilhagi (XXX 02.07.2014 ja 17.06.2014 episood) ja mõista Sergei Kostinilt ASi K kasuks 1 523 (üks tuhat viissada kakskümmend kolm) eurot ja 71 senti, mis tuleb kanda AS K arveldusarvele;  ASi I tsiviilhagi 1 281 euro nõudes (XXX 14.02.2015 episood) ja mõista Sergei Kostinilt ASi I kasuks 1 281 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend üks) eurot, mis tuleb kanda ASi I arvele XXX;  ASi I tsiviilhagi 1 034,96 euro nõudes (XXX 17.12.2014 episood) ja mõista Sergei Kostinilt ASi I kasuks 1 034 (üks tuhat kolmkümmend neli) eurot ja 96 (üheksakümmend kuus) senti, mis tuleb kanda ASi I arvele XXX;  ASi I tsiviilhagi 459,06 euro nõudes (XXX 11.07.2015 episood) ja mõista Sergei Kostinilt ASi I kasuks 459 (nelisada viiskümmend üheksa) eurot ja 6 (kuus) senti, mis tuleb kanda ASi I arvele XXX;  ASi I tsiviilhagi 1 208,56 euro nõudes (XXX 04.05.2015 episood) ja mõista Sergei Kostinilt ASi I kasuks 1 208 (üks tuhat kakssada kaheksa) eurot ja 56 (viiskümmend kuus) senti, mis tuleb kanda ASi I arvele XXX;  OÜ K tsiviilhagi 581,41 euro nõudes (XXX 13.02.2016 ja 14.04.2016 episoodid) ja mõista Sergei Kostinilt OÜ K kasuks 581 (viissada kaheksakümmend üks) eurot ja 41 (nelikümmend üks) senti, mis tuleb kanda OÜ K arvele XXX;  OÜ K tsiviilhagi 918,67 nõudes (XXX 08.07.2015 episood) ja mõista Sergei Kostinilt OÜ K kasuks 918 (üheksasada kaheksateist) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti, mis tuleb kanda OÜ K arvele XXX;  T E ASi tsiviilhagi 800,38 euro nõudes (XXX 13.02.2016 ja 14.02.2016 episoodid) ja mõista Sergei Kostinilt T E ASi kasuks 800 (kaheksasada) eurot ja 38 (kolmkümmend kaheksa) senti, mis tuleb kanda T E ASi arvele XXX;  E E ASi tsiviilhagi 368,80 euro nõudes (XXX 14.02.2016 episood) ja mõista Sergei Kostinilt E E ASi kasuks 368 (kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb kanda E E ASi arvele XXX;  AS L F tsiviilhagi 407,09 euro nõudes (XXX 15.02.2016 episood) ja mõista Sergei Kostinilt AS L F kasuks 407 (nelisada seitse) eurot ja 09 (üheksa) senti, mis tuleb kanda ASi L F arvele XXX;  OÜ K tsiviilhagi 381,24 euro nõudes (XXX 18.09.2014 episood) ja mõista Sergei Kostinilt OÜ K kasuks 381 (kolmsada kaheksakümmend üks) eurot ja 24 (kakskümmend neli) senti mis tuleb kanda OÜ K arvele XXX;  I ASi tsiviilhagi 600,87 euro nõudes (XXX 26.08.2014 episood) ja mõista Sergei Kostinilt I ASi kasuks 600 (kuussada) eurot ja 87 (kaheksakümmend seitse) senti, mis tuleb kanda I ASi arvele XXX viitenumbriga XXX;  OÜ K tsiviilhagi 694,34 euro nõudes (XXX 21.11.2014 episood) ja mõista Sergei Kostinilt OÜ K kasuks 694 (kuussada üheksakümmend neli) eurot ja 34 (kolmkümmend neli) senti, mis tuleb kanda OÜ K arvele XXX;  C E ASi (end S L AS) tsiviilhagi 396 euro nõudes rahuldada (XXX 08.04.2015 episood) ja mõista Sergei Kostinilt C E ASi kasuks 396 (kolmsada üheksakümmend kuus eurot), mis tuleb kanda C E ASi kontole XXX;  B F OÜ (end R OÜ) tsiviilhagi 355 euro nõudes rahuldada (XXX 08.04.2015 episood) ja

1-16-11470

 

          

mõista Sergei Kostinilt B F OÜ kasuks 355 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb kanda B F OÜ kontole XXX; B ASi tsiviilhagi 1 292,55 euro nõudes (XXX 29.04.2016 episood) ja mõista Sergei Kostinilt B ASi kasuks 1 292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks eurot) ja 55 (viiskümmend viis) senti, mis tuleb kanda B ASi arvele XXX; OÜ K tsiviilhagi 2 142,77 euro nõudes (XXX 05.04.2016, 08.04.2016 ja 18.04.2016 episoodid) ja mõista Sergei Kostinilt OÜ K kasuks 2 142 (kaks tuhat ükssada nelikümmend kaks) eurot ja 77 (seitsekümmend seitse) senti, mis tuleb kanda OÜ K arvele XXX; ASi I tsiviilhagi 184,54 euro nõudes (XXX 04.05.2016 episood) ja mõista Sergei Kostinilt ASi I kasuks 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot ja 54 (viiskümmend neli) senti, mis tuleb kanda ASi I arvele XXX viitenumbriga XXX; B ASi tsiviilhagi 474,25 euro nõudes (XXX 28.04.2016 episood) ja mõista Sergei Kostinilt B ASi kasuks 474 (nelisada seitsekümmend neli) ja 25 (kakskümmend viis) senti, mis tuleb kanda B AS arvele XXX; 1 OÜ tsiviilhagi 925,31 euro nõudes (05.05.2016 episood) ja mõista Sergei Kostinilt 1 OÜ kasuks 925 (üheksasada kakskümmend viis) eurot ja 31 (kolmkümmend üks) senti, mis tuleb kanda 1 OÜ arvele XXX; ASi I tsiviilhagi 502,88 euro nõudes (XXX 01.11.2015 episood) ja mõista Sergei Kostinilt ASi I kasuks 502 (viissada kaks) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) senti, mis tuleb kanda ASi I arvele XXX viitenumbriga XXX; T E ASi tsiviilhagi 877 euro nõudes (XXX 29.10.2015 episood) ja mõista Sergei Kostinilt T E ASi kasuks 877 (kaheksasada seitsekümmend seitse) eurot, mis tuleb kanda T E ASi arvele XXX; OÜ K tsiviilhagi 653,78 euro nõudes (XXX 28.10.2015 episood) ja mõista Sergei Kostinilt OÜ K kasuks 653 (kuussada viiskümmend kolm) eurot ja 78 (seitsekümmend kaheksa) senti, mis tuleb kanda OÜ K arvele XXX; ASi I tsiviilhagi 502,88 euro nõudes (XXX 01.11.2015 episood) ja mõista Sergei Kostinilt ASi I kasuks 502 (viissada kaks) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) senti, mis tuleb kanda ASi I arvele XXX viitenumbriga XXX; OÜ K tsiviilhagi 769,53 euro nõudes (XXX 23.11.2015 episood) ja mõista Sergei Kostinilt OÜ K kasuks 769 (seitsesada kuuskümmend üheksa) eurot ja 53 (viiskümmend kolm) senti, mis tuleb kanda OÜ K arvele XXX; OÜ K tsiviilhagi 972,80 euro nõudes (XXX 20.05.2015 ja 21.05.2015 episoodid) ja mõista Sergei Kostinilt OÜ K kasuks 972 (üheksasada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb kanda OÜ K arvele XXX; H OÜ tsiviilhagi 560,99 euro nõudes (XXX 23.03.2016 episood) ja mõista Sergei Kostinilt H OÜ kasuks 560 (viissada kuuskümmend) eurot ja 99 (üheksakümmend üheksa) senti, mis tuleb kanda H OÜ arvele XXX; B ASi tsiviilhagi 1 048,32 euro nõudes (XXX 20.04.2016 episood) ja mõista Sergei Kostinilt B ASi kasuks 1 048 (üks tuhat nelikümmend kaheksa) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti, mis tuleb kanda B ASi arvele XXX viitenumbriga XXX.

KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata:  M F E OÜ tsiviilhagi 500 euro nõudes seoses XXX 15.04.2013 episoodiga;  OÜ K tsiviilhagi 763,04 euro nõudes seoses XXX 07.05.2014 episoodiga;  OÜ K tsiviilhagi 1 376,45 euro nõudes seoses XXX veebruaris 2015 episoodidega;  E E ASi tsiviilhagi 1 380, 69 euro nõudes seoses XXX 09.03.2015 ja 07.04.2015 episoodidega;  T E AS tsiviilhagi 645,48 sendi nõudes seoses XXX episood;

1-16-11470        

OÜ P G tsiviilhagi 302,16 euro nõudes seoses XXX episoodiga; F E OÜ tsiviilhagi 180 euro nõudes seoses XXX episoodiga; S L AS tsiviilhagi 256 euro nõudes seoses XXX episoodiga; OÜ P G tsiviilhagi 332 euro nõudes seoses XXX episoodiga; F AS E f tsiviilhagi 366 euro nõudes seoses XXX episoodiga; 4 OÜ tsiviilhagi 403,50 euro nõudes seoses XXX episoodiga; XXX tsiviilhagi 1544,90 euro nõudes seoses XXX episoodiga; A AS tsiviilhagi nõudes.

Asitõendid:  andmekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde;  käekirjaekspertiisi määramiseks võetud võrdlusmaterjalid – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde;  paberkandjal asitõendid, mis on üle antud Viru Maakohtule – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde;  Mobiiltelefon Nokia 2730 Classic, mis on antud vastutavale hoiule selle omanikule XXX– tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o XXX;  Arvuti DELL, mobiiltelefon Samsung Galaxy koos SIM-kaardiga, mobiiltelefon Samsung SGH-X500, mobiiltelefon Samsung GT-E1170i SIM-kaardiga, mobiiltelefon Siemens A60 koos SIM-kaardiga, mobiiltelefon Samsung GT-S5610, mobiiltelefon NOKIA 3310, tokk laadijaid, SIM-kaardid, ninjakilpkonnadega ruuduline vihik, Ursula-Maria reklaambuklett, Club5 kataloog, Klick märtsikuu kataloog, Walkmaxx sussid, roheline meeste kott Grace (tühi), võtmed ja tabletid, mis on antud hoiule ja asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 4;  laenuleping nr XXX koos lisadega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde;  Pierre Cardin rahakotis olev XXX juhiluba nr XXX, mis on üle antud Viru Maakohtule – tagastada Maanteeametile;  XXX elamisluba nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX elamisluba nr XXX ja välismaalase pass nr XXX, mis on üle antud Viru Maakohtule – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametile;  ümbrik pealiskirjaga „XXX“ koos sisuga (va XXX elamisluba), ümbrik pealiskirjega „XXX“ koos sisuga (va XXX ID-kaart), ümbrik pealiskirjega kirjega „XXX“ koos sisuga (va XXX ID-kaart), ümbrik pealiskirjega „XXX“ koos sisuga (va XXX elamisluba), ümbrik pealiskirjega „XXX“ koos sisuga (va XXX ID-kaart), kartongitükk elektronposti ja paroolidega, ruuduline vihikulehe tükk, sünteetilisest materjalist kaaned koos sisuga, ruuduline vihik apelsiniga kaanel, märkmik elevandiga kaanel, Pierre Cardin rahakott koos sisuga (va XXX juhiluba), mis on üle antud Viru Maakohtule – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 4;  Narva Keskraamatukogu kliendikaart nr XXX XXX nimele, mis on üle antud Viru Maakohtule – tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule või seaduslikule valdajale;  välismaalase pass nr XXX, välismaalase pass nr XXX, Eesti kodaniku pass nr XXX, mis on üle antud Viru Maakohtule – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametile;  visiitkaardihoidjas olevad XXX elamisluba XXX, XXX elamisluba nr XXX, XXX elamisluba nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX elamisluba nr XXX, XXX elamisluba nr XXX, XXX elamisluba XXX, XXX

1-16-11470 ID-kaart nr XXX, mis on üle antud Viru Maakohtule – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametile;  visiitkaardihoidja koos sisuga (va selles olevad elamisload ja ID-kaardid) – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 4;  roosa Recorder Olympus diktofon WS-300, mis on üle antud Viru Maakohtule – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule või seaduslikule valdajale;  muusikakeskus Panasonic, mudel SA-PM250, seerianumber XXX, puldiga; tahvelarvuti LENOVO YOGA TABLET 2 PRO, seerianumber XXX, akulaadijaga; televiisor FINLUX, mudel XXX ja sularaha summas 10 (kümme) eurot 65 senti, mis on arestitud Viru Maakohtu 25.05.2017 määruse nr 1-17-5055 alusel – tsiviilnõuete täitmise tagamiseks jätta aresti alla. Menetluskulud: Mõista Sergei Kostinilt Eesti Vabariigi kasuks välja:  sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot;  ekspertiisikulud summas 1 399 eurot ja osaliselt kaitsjatasu summas 4 224,50 eurot, s.o menetluskulud summas 6 373 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend kolm) eurot ja 50 (viiskümmend) senti. Seoses süüdistuse vähenemisega jätta kaitsjatasu osas ehk summas 4 224,50 eurot ning menetluskulud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Sergei Kostin temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 6 373 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend kolm) eurot ja 50 (viiskümmend) senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700031906 ning selgitus „Sergei Kostin, 1-16-11470, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p-de 1, 2 ja § 319 alusel prokurör, süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, s.h apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav õigeksmõistva otsuse peale ja prokuratuur süüdimõistva otsuse peale. Prokurör, süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 13. augustist 2018. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest

1-16-11470 teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 13. augustist 2018. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus Sergei Kostin on antud kohtu alla selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil, sai ajavahemikul alates 28.02.2014. a kuni 15.03.2014. a X linnas aadressil XXX asuva maja juures XXX käest tema poolt 28.02.2014. aastal varastatud B B pangakaardi XXX nimele koos pangakonto XXX juurde kuuluvate paroolidega, ning seejärel, viibides XXX elukohas X linnas aadressil XXX ja kasutades tema internetiühendusega arvutit, pangakaardi andmete ja paroolide sisestamise teel tegi internetiteeninduse kaudu XXX pangaarvelt ilma kannatanu teadmata ja nõusolekuta ülekande XXX pangaarveleXXX 15.03.2014. aastal kahel korral 2500 eurot; 16.03.2014. aastal 5000 eurot; 17.03.2014. aastal 500 eurot. Raha laekumine XXX kontole jäi S. Kostin`ist , mitte olenevatel põhjustel saabumata, sest kannatanu pangakaart oli blokeeritud. Oma tegevustega pani Sergei Kostin varem kelmuse toime pannud isikuna, toime varalise kasu saamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise teel, s.o. KarS § 213 lg 1 (alates 01.01.2015.a – KarS § 213 lg 2 p 1) ettenähtud kuriteo. Lisaks sellele Sergei Kostin tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis XXX, 15.02.2013 X linnas eesmärgil saada varalist kasu, kasutades XXX pangakonto andmeid, millele oli saanud juurdepääsu kasutades ära XXX tervisliku seisundit, sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sellega, et XXX andmete ebaseadusliku sisestamise teel sisenes ilma XXX teadmata ja nõusolekuta XXX nimel erinevate kiirlaenu andvate ettevõtete internetikeskkonda ning ebaseaduslikult XXX isikuandmeid sisestades taotles XXX nimel laenude saamist ning sõlmis järgmised laenulepingud:  F AS E f summas 300 eurot,  P G OÜ-s summas 300 eurot,  M F E OÜ-s summas 500 eurot. millega tekitas märgitud firmadele eelnimetud summas varalist kahju ning lõi laenuandvatele ettevõtetele ebaõige ettekujutuse laenuvõtja isikust maksevõimelisusest ning maksevalmidusest, omamata tegelikkuses kavatsust mainitud laene tagasi maksta. Viis koos XXX XXX eksimusse tegelikest asjaoludest, selgitamata, et isikutuvastamine postkontoris on laenude võtmiseks, mille tulemusena XXX eksitusse viiduna ning arusaamata oma tegevuse eesmärgist ja selle tagajärgedest, allkirjastas isikusamasuse tuvastamise ankeedid postkontoris XXX ning andis tema kontole laekunud raha XXX ja S. Kostin`ile, kes jagasid raha omavahel ning kasutasid seda isiklikeks vajadusteks. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis XXX, 21.05.2012.a päevasel ajal, X linnas eesmärgil saada varalist kasu, kasutades XXX K asuva pangakonto andmeid, internetipanga kasutajatunnust ning internetipanga paroole, millele oli saanud juurdepääsu kasutades ära XXX tervisliku seisundit ning alkoholijoovet sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sellega, et XXX K internetipanga kasutajatunnuse ning paroolide ebaseadusliku sisestamise teel sisenes ilma XXX teadmata ja nõusolekuta internetipanga kaudu XXX nimel erinevate kiirlaenu andvate ettevõtete internetikeskkonda ning ebaseaduslikult XXX isikuandmeid sisestades taotles XXX nimel laenude saamist ning sõlmis järgmised laenulepingud:  P G OÜ-ga summas 300 eurot,  S G OÜ-ga summas 200 eurot,

1-16-11470  F E OÜ-ga summas 100 eurot,  M F E OÜ-ga summas 400 eurot, millega tekitas märgitud firmadele eelnimetud summas varalist kahju, kahju ning lõi laenuandvatele ettevõtetele ebaõige ettekujutuse laenuvõtja isikust maksevõimelisusest ning maksevalmidusest, omamata tegelikkuses kavatsust mainitud laene tagasi maksta. Viis koos XXX XXX eksimusse tegelikest asjaoludest, selgitamata, et isikusamasuse tuvastamine on vajalik laenude saamiseks, mille tulemusena XXX eksitusse viiduna ning arusaamata oma tegevuse eesmärgist ja tagajärgedest, allkirjastas isikusamasuse tuvastamise ankeedid postkontoris XXX, kuhu viis ta Sergei Kostin ning andis tema kontole laekunud raha XXX ja S. Kostin`ile, kes jagasid raha omavahel ning kasutasid seda isiklikeks vajadusteks. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil, veenis XXX, kasutades ära tema tervislikku seisundit ning temale varalist kasu lubades, IdaVirumaal asuvates kauplustes V ja O esindustes ostma järgnevaid kaupu ettevõtte K OÜ poolt pakutava järelmaksuga, sõlmides XXX nimelt järgmised lepingud:  19.12.2012 lepingu nr XXX, mille alusel omastas: triikraud, maksumusega 32 eurot, kodukino LG BH6520T maksumusega 418 eurot, gaasipliit maksumusega 230 eurot, ,mikrolaineahi Daewoo KOC-8U4T maksumusega 130 eurot, teleri alus Barkan E30B maksumusega 22 eurot, fotoaparaat Samsung ES90 maksumusega 85 eurot, kokku 885 eurot, luues K OÜ ́l vale ettekujutuse tellija isikust ning tema maksejõulisusest, omamata tegelikkuses kavatsust mainitud kaupade eest maksta,  27.10.2012 lepingu nr XXX, mille alusel omastas: gaasiboiler EL-ü GWH285 maksumusega 218 eurot, elektriveekeedukann Maxwell MW1020 maksumusega 23 eurot, kokku 241 eurot suuruses summas, luues K OÜ ́l vale ettekujutuse tellija isikust ning tema maksejõulisusest, omamata tegelikkuses kavatsust mainitud kaupade eest maksta.  10.11.2012 lepingu nr XXX alusel omastas tahvelarvuti Samsung GT P3100TSASEB maksumusega 319 eurot, luues K OÜ ́l vale ettekujutuse tellija maksejõulisusest ning maksevalmidusest omamata tegelikkuses kavatsust mainitud kaupade eest maksta. Sergei Kostin oma tegevusega tekitas K OÜ varalist kahju kogusummas 1360 eurot. Samuti tema 17.03.2012.a päevasel ajal XXX linnas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis XXX, varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades tema valduses olevat XXX, S AS-is asuva pangakonto andmeid, internetipanga kasutajatunnust ning internetipanga paroole, mille oli XXX oma valdusesse saanud, luues XXX ebaõige ettekujutuse, et tema pangaandmed on vajalikud arvele Sergei Kostin`ile tulumaksu tagastamise kandmiseks, sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sellega, et XXX S internetipanga kasutajatunnuse ning paroolide ebaseadusliku sisestamise teel sisenes ilma XXX teadmata ja nõusolekuta internetipanga kaudu XXX nimel erinevate kiirlaenu andvate ettevõtete internetikeskkonda ning ebaseaduslikult XXX isikuandmeid sisestades taotles XXX nimel laenude saamist ning sõlmis järgmised laenulepingud:  F AS Eesti-ga summas 200 eurot,  M AS-iga summas 100 eurot,  M F E OÜ-ga summas 400 eurot,  S G OÜ-ga summas 200 eurot,  F E OÜ-ga summas 70 eurot, millega tekitas märgitud firmadele eelnimetud summas varalist kahju, ning lõi laenuandvatele ettevõtetele ebaõige ettekujutuse laenuvõtja isikust, maksevõimelisusest ning maksevalmidusest omamata tegelikkuses kavatsust mainitud laene tagasi maksta. Sergei Kostin viis XXX eksitusse, et tema pangakontole tulumaksu laekumiseks on vajalik anda allkirjad postkontoris ning et tema arvele laekunud raha on tulumaksu tagastus Sergei Kostin`ile. Eelneva tulemusena XXX tegutsedes eksitusse viiduna tegelikest asjaoludest, kirjutas alla laenude väljamaksmiseks vajalikele

1-16-11470 isikusamasuse tuvastamise ankeetidele postkontoris ning võttis oma arvelt välja sinna laekunud raha ning andis üle Sergei Kostin`ile, arvates, et allkirjade andmine postkontoris on vajalik tulumaksu tagastamiseks Sergei Kostin`ile ning tema pangakontole laekunud raha on tagastatud tulumaks, mitte aga kontole kantud laenusummad. Raha jagasid XXX ja Sergei Kostin omavahel ning kasutasid isiklikeks vajadusteks. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil XXX linnas kasutades XXX isiklikke andmeid ning tema ID-kaarti, XXX andmete ebaseadusliku sisestamise teel sisenes ilma XXX teadmata ja nõusolekuta XXX nimel erinevate kiirlaenu andvate ettevõtete internetikeskkonda ning ebaseaduslikult XXX isikuandmeid sisestades taotles XXX nimel laenude saamist ning sõlmis järgmised laenulepingud:  15.04.2013 P G OÜ-s summas 300 eurot,  15.04.2013 F E OÜ-s summas 130 eurot,  15.04.2013 C (M E OÜ-st) summas 500 eurot,  15.04.2013 S G OÜ-st summas 300 eurot,  16.04.2013 S L AS-ist summas 200 eurot,  15.04.2013 F AS M summas 370 eurot, Käis XXX ID-kaarti kasutades laenude saamiseks vajalikul isikutuvastamisel XXX asuvas postkontoris, luues postkontori töötajale oma isikust ebaõige ettekujutuse ning laenu andvatele ettevõtetele ebaõige ettekujutuse laenuvõtja isikust, tema maksejõulisusest, omamata kavatsust laene tagasi maksta. XXX pangakontole laekunud raha võttis S. Kostin kasutades ajutist pangakaarti XXX kontolt välja ning kasutas raha oma isiklikeks vajadusteks. Oma tegevusega tekitas S. Kostin laenu andvatele ettevõtetele kahju eelnimetatud summas. Samuti Sergei Kostin varalise kasu saamise eesmärgil 16.04.2013.a Narva linnas interneti teel kasutades XXX isikuandmeid tellis XXX nimel ilma tema teadmata ja nõusolekuta A AS-ist kaupu summas 215,70 eurot, luues A AS-le nii ebaõige ettekujutuse kauba tellinud isikust, kui ka tema maksejõulisusest ning maksevalmidusest omamata kavatsust tellitud kaupade eest tasuda. A AS edastas kauba kahe saadetisena posti teel XX asuvasse postkontorisse, kus selle XXX ID-kaarti kasutades sai 24.04.2013 kätte Sergei Kostin, luues postitöötajale ebaõige ettekujutuse, et on XXX, kasutades ära sarnasust XXX. Saadud kauba S. Kostin omastas. Oma tegevusega tekitas S. Kostin AS A kahju summas 215,70 eurot. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil kasutades XXX isiklikke andmeid ja kasutades ära XXX tervisliku seisundit ning alkoholijoovet vormistas 19.02.2014.a a T kaupluses aadressil XXX, XXX nimele tema nõusolekuta tahvelarvuti Xperia Tablet Z maksumusega 644,90 eurot järelmaksulepingu ning omastas saadud tahvelarvuti, tekitades T-le varalist kahju mainitud summas, luues T E AS-ile ebaõige ettekujutuse lepingu sõlminud isiku maksevõimest ning maksevalmidusest omamata tegelikkuses kavatsust saadud kauba eest maksta. Tahvelarvuti S. Kostin müüs selle 250 euro eest vähetuttavale meesterahvale. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil, 18.02.2014.a. XXX linnas kasutades XXX pangakonto andmeid, internetipanga kasutajatunnust ning internetipanga paroole ning isikuandmeid, millele oli saanud juurdepääsu kasutades ära XXX tervisliku seisundit ning alkoholijoovet sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sellega, et XXX isikuandmete ebaseadusliku sisestamise teel sisenes ilma XXX teadmata ja nõusolekuta XXX nimel erinevate kiirlaenu andvate ettevõtete internetikeskkonda ning ebaseaduslikult XXX isikuandmeid sisestades taotles XXX nimel laenude saamist ning sõlmis järgmised laenulepingud:  P G OÜ-ga summas 300 eurot,  F AS E f summas 300 eurot,  4F OÜ/ V summas 300 eurot,

1-16-11470 millega tekitas märgitud firmadele eelnimetud summas varalist kahju ning lõi laenuandvatele ettevõtetele ebaõige ettekujutuse laenuvõtja isikust, maksevõimelisusest ning maksevalmidusest, omamata tegelikkuses kavatsust mainitud laene tagasi maksta. Viis koos XXX eksimusse tegelikest asjaoludest, selgitamata, et isikusamasuse tuvastamine on laenude saamiseks, mille tulemusena XXX eksitusse viiduna ning arusaamata oma tegevuse eesmärgist ja selle tagajärgedest, allkirjastas isikusamasuse tuvastamise ankeedid postkontoris XXX, kuhu viis ta Sergei Kostin, kes hiljem võttis XXX arvele laekunud raha välja ning omastas. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil, XXX linnas, 02.07.2014 kasutades tema poolt leitud ja XXX poolt kaotatud juhiluba, ilma XXX teadmata ja nõusolekuta kasutades XXX isikuandmeid tellis XXX nimel ilma tema teadmata ja nõusolekuta A AS-ist tahvelarvuti Lenovo S6000-L, maksumusega 217,40 eurot, luues nii ebaõige ettekujutuse kauba tellinud isikust, kui ka tema maksejõulisusest ning maksevalmidusest omamata kavatsust tellitud kaupade eest tasuda. A AS edastas kauba E P kulleri vahendusel tellimusel näidatud aadressile XXX, kus selle XXX dokumenti kasutades võttis vastu Sergei Kostin, luues postitöötajale ebaõige ettekujutuse, et on XXX. Saadud kauba S. Kostin omastas. Oma tegevusega tekitas S. Kostin AS A kahju summas 217,40 eurot. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil, XX linnas kasutades tema poolt leitud ja XXX poolt kaotatud juhiluba, ilma XXX teadmata ja nõusolekuta kasutades XXX isikuandmeid tellis XXX nimel ilma tema teadmata ja nõusolekuta OÜ H interneti leheküljelt 17.06.2014.a pesumasina Samsung, maksumusega 648.99 eurot ning 03.07.2014.a 47-tollise teleri Cinema 3d Smart IPS LED teler LG 47LA620S maksumusega 599 eurot, tualettvee 30 ml Versace Pour Homme EDT meestele, maksumusega 27,95 eurot, tualettvee 90 ml Hugo Boss in Motion EDT meestele, maksumusega 47,95 eurot, ja Hugo Boss Femme EDT naistele, maksumusega 52,95 eurot ning sõlmis laenulepingu K OÜ-ga tellimuste finantseerimiseks. Luues nii ebaõige ettekujutuse kauba tellinud isikust, kui ka tema maksejõulisusest omamata kavatsust tellitud kaupade eest tasuda. H OÜ edastas kauba E P kulleri vahendusel tellimusel näidatud aadressile XXX, kus selle XXX dokumenti kasutades võttis vastu Sergei Kostin, luues postitöötajale ebaõige ettekujutuse, et on XXX. Saadud kauba S. Kostin omastas tekitades OÜ-le K kahju summas 742,84 eurot. Seega pani Sergei Kostin toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1,3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p.1,4) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sergei Kostinit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX ID-kaarti ja elamisloakaarti, sisenedes AS S internetipanga kaudu ennast XXX identifitseerides 09.04.2012.a T E AS veebilehel XXX asuvasse iseteeninduskeskkonda, sõlmis XXX teadmise ja nõusolekuta XXX nimel T liitumislepingu ja mobiiltelefoni – Samsung S5830 Galaxy Ace maksumusega 270 eurot järelmaksulepingu viies oma tegevusega T E AS esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. 10.04.2012 tellitud kauba saabumisel Narvas aadressil XXX esitas Sergei Kostin kullerile XXX elamisloakaardi, kinnitas viimase nimelt allkirjaga postisaadetise vastuvõtmise ning ühtlasi T liitumislepingu ja mobiiltelefoni Samsung S5830 Galaxy Ace järelmaksulepingu ning sai tellitud kauba kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel osamaksed tasumata, sülearvuti müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Seega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega T E AS-ile varalist kahju summas 390,61 eurot.

1-16-11470 Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX ID-kaarti, esitles ennast 19.04.2014.a Narvas aadressil XXX asuvas O & V AS kaupluses K XXX ning sõlmis kaupluses XXX teadmise ja nõusolekuta osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX koos lisadega tolmuimeja Electrolux ZCS 2100 ja pliidi BEKO CSE 57300 GS ostmiseks kogusummas 479.80 eurot (maksumus lepingujärgse intressiga 558.77 eurot), allkirjastades nimetatud lepingu ja selle lisad XXX nimelt, viies oma tegevusega O & V AS klienditeenindaja ja ka järelmaksu rahastava C AS (käesoleval ajal I AS) esindajad eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. Sergei Kostin sai ostetud kauba 19.04.2014.a kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingu alusel osamaksed tasumata, tolmuimeja ja pliidi müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Seega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega C AS-le (käesoleval ajal I AS) varalist kahju summas 558,77 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX ID-kaarti, pöördus 07.05.2014 H OÜ klienditeenindusse ja esitledes end XXX, esitas ilma viimase teadmise ja nõusolekuta ilma esimese sissemaksuta 549 eurot maksva sülearvuti Acer TMP255 (maksumus koos saatekulu ja lepingujärgse intressiga kokku 763,04 eurot) järelmaksuga kauba ostmise tellimuse, viies oma tegevusega H OÜ klienditeenindaja ja ka järelmaksu rahastava K OÜ esindajad eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. 10.05.2014 tellitud kauba saabumisel XXX aadressil XXX esitas Sergei Kostin kullerile XXX ID-kaardi, kinnitas viimase nimelt allkirjaga postisaadetise vastuvõtmise ning ühtlasi laenulepingu nr. XXX ning sai tellitud kauba kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel osamaksed tasumata, sülearvuti müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Seega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega K OÜ-le varalist kahju koos intressidega summas 763,04 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil helistas 26.08.2014 AS A tellimiskeskusesse ning esitledes ennast XXX viis telefonivestluse käigus AS A töötaja eksitusse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, nimelt luues AS A töötajal ettekujutuse, et tema on XXX ning temal on kavatsus tasuda tellitava kauba eest, Sergei Kostin tegi tellimuse nr XXX telefoni teel XXX nimelt ilma viimase teadmata ja loata, XXX isikuandmeid kasutades, et osta järelmaksuga arvuti Lenovo 10,1 IP AND, maksumusega 229,90 eurot, millele lisandus kohaletoimetamise tasu 05.90 eurot omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. Sergei Kostin ́i tegevuse tulemusena eksimusse viidud A AS töötaja saatis arvuti Lenovo 10,1 IP AND XXX nimele XXX aadressile XXX, kus Sergei Kostin selle 02.09.2014.a XXX nimele välja antud juhiluba kasutades vastu võttis tekitades sellega AS-le A varalist kahju summas 235,80 eurot; Samuti tema tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, helistas 26.08.2014 H OÜ tellimiskeskusesse ning esitledes ennast XXX viis H OÜ töötaja ja ka ostu finantseeriva I AS-i esindaja eksitusse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, nimelt luues ettekujutuse, et tema on XXX ning temal on kavatsus tasuda tellitava kauba eest, tegi telefoni teel tellimuse nr. XXX XXX nimelt ilma viimase teadmata ja loata, XXX isikuandmeid kasutades, et osta järelmaksuga H OÜ-lt I AS-i (endine C AS) poolt rahastatava parfüümi Versace Man Eau Fraiche EDT maksumusega 37,95 eurot, sülearvuti Packard Bell Ente 15,6“ HD LED maksumusega 349 eurot, millele lisandus saatekulu 5,99 eurot omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. Sergei Kostin ́i tegevuse tulemusena eksimusse viidud H OÜ saatis parfüümi Versace Man Eau Fraiche EDT maksumusega 37,95 eurot, sülearvuti Packard Bell Ente 15,6“ HD LED XXX nimele XX aadressile XXX, kus Sergei Kostin võttis tellitud kauba vastu omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda 29.08.2014.a XXX nimele välja antud juhiluba kasutades allkirjastades postisaadetise

1-16-11470 saabumise teate ning osamaksetega tasumise müügilepingu nr. XXX koos lisadega tekitades sellega I AS-ile (endine C AS) varalist kahju summas 600,87 eurot; Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, helistas 18.09.2014.a H OÜ tellimiskeskusesse ning esitledes ennast XXX viis H OÜ töötaja ja ka ostu finantseeriva K OÜ esindaja eksitusse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, nimelt luues ettekujutuse, et tema on XXX ning temal on kavatsus tasuda tellitava kauba eest, tegi telefoni teel tellimuse nr. XXX XXX nimelt ilma viimase teadmata ja loata, XXX isikuandmeid kasutades, et osta järelmaksuga H OÜ-lt tahvelarvuti Prestigio Multipad Visconte 2 maksumusega koos saatekuluga 304,99 eurot omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. Sergei Kostin ́i tegevuse tulemusena eksimusse viidud H OÜ töötaja saatis tahvelarvuti Prestigio Multipad Visconte 2 XXX nimele XX aadressile XXX, kus Sergei Kostin võttis tellitud kauba vastu 23.09.2014.a XXX nimele välja antud juhiluba kasutades allkirjastades postisaadetise saabumise teate ning laenulepingu XXX tekitades sellega K OÜ-le varalist kahju summas 381,24 eurot; Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX ID-kaarti, pöördus 21.11.2014 H OÜ klienditeenindusse ja esitledes end XXX, esitas ilma viimase teadmise ja nõusolekuta ilma esimese sissemaksuta 499.00 eurot maksva sülearvuti Dell järelmaksuga kauba ostmise tellimuse, viies oma tegevusega H OÜ klienditeenindaja ja ka järelmaksu rahastava K OÜ esindajad eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. 26.11.2014 tellitud kauba saabumisel XX aadressil XXX esitas Sergei Kostin kullerile XXX IDkaardi, kinnitas viimase nimelt allkirjaga postisaadetise vastuvõtmise ning ühtlasi laenulepingu nr. XXX ning sai tellitud kauba kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel osamaksed tasumata, sülearvuti müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tegevusega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega K OÜ-le varalist kahju summas 694.34 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX ID-kaarti, helistas 17.12.2014 H OÜ klienditeeninduse telefonil ja esitledes enda XXX, esitas ilma viimase teadmise ja nõusolekuta ilma esimese sissemaksuta 699.00 eurot maksva teleri Philips 48PFS6719 48" 3D FullHD LED Ambilight, järelmaksuga kauba ostmise tellimuse, viies oma tegevusega H OÜ klienditeenindaja ja ka järelmaksu rahastava I AS-i (endine C AS) esindajad eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. 23.12.2014 tellitud kauba saabumisel XX aadressil XXX asuvas XXX postkontoris esitas Sergei Kostin postkontori klienditeenindajale XXX ID-kaardi, allkirjastas postisaadetise saabumise teate ning ühtlasi osamaksetega tasumise müügilepingu XXX ning sai tellitud kauba kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel osamaksed tasumata, teleri müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Seega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega I AS-ile (endine C AS) varalist kahju summas 1034.96 eurot. Samuti helistas 14.02.2015 helistas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata naisterahvas Sergei Kostin ́i korraldusel ja juhendamisel H OÜ tellimiskeskusesse ning varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult esitledes ennast XXX viis telefonivestluse käigus H OÜ töötaja eksitusse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, nimelt luues H OÜ töötajal ettekujutuse, et tema on XXX ning temal on kavatsus tasuda tellitava kauba eest, tegi telefoni teel tellimuse nr. XXX XXX nimelt ilma viimase teadmata ja loata, XXX isikuandmeid kasutades, et osta järelmaksuga tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 4 WiFi T530, maksumusega 249 eurot, multikeetja Brand 502 maksumusega 49,95 eurot, söögitoakomplekt Lance Wenge maksumusega 64,95 eurot, õhupüss maksumusega 24,99 eurot, sihik maksumusega 25,99 eurot, õhupüssi kuulid 4,5 mm

1-16-11470 maksumusega 11,97 eurot, parfüüm Hugo Boss Hugo Element EDT 90 ml, maksumusega 35,95 eurot, termopesu Norfin Winter Line, maksumusega 22,90 eurot, tassid ja alustassid Daniela maksumusega 14,95 eurot, lauaarvuti Ordi Beat R7+ maksumusega 699,00 eurot, millele lisandus saatekulu 19,99 eurot omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. 27.02.2015.a sõlmiti XXX ja H OÜ koostööpartneri AS I osamaksetega tasumise müügilepingu raamleping XXX koos lisadega, mille kohaselt kohustus ostja tasuma tellitud kaupade eest AS-le I. Sergei Kostin ́i ja kriminaalmenetluse käigus tuvastamata naisterahva tegevuse tulemusena eksimusse viidud H OÜ saatis tellitud kaubad, välja arvatud tahvelarvuti ja termopesu, kokku kaupa 926,75 euro väärtuses, millele lisandus saatmistasu 19,99 eurot XXX nimele XX aadressile XXX, kus Sergei Kostin esitledes ennast XXX pojana XXX elamisluba kasutades allkirjastas 06.03.2015.a raamlepingu XXX koos lisadega ja võttis vastu tellitud kauba tekitades sellega AS-le I varalist kahju koos intressiga summas 1281 eurot; Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, helistas täpselt tuvastamata kuupäeval 2015.a veebruaris H OÜ klienditeenindajale, ning esitledes ennast XXX viis telefonivestluse käigus H OÜ töötaja eksitusse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, nimelt luues H OÜ töötajal ettekujutuse, et tema on XXX ning temal on kavatsus tasuda tellitava kauba eest, tellis XXX nimelt XXX loata ja teadmata H OÜ-lt järelmaksuga tualettvee Hugo Boss Bottled EDT 100 ml maksumusega 44.95 eurot ja talvekostüümi Norfin Discovery maksumusega 189.94 eurot aadressile XXX, omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. 23.02.2015.a toodi kulleriga Sergei Kostin ́i poolt H OÜ-lt tellitud kaup XXX asuva maja juurde, kus Sergei Kostin ́i korraldusel kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik esitles ennast XXX ID-kaarti kasutades XXX ning allkirjastas XXX teadmata ja loata XXX nimelt seda ostu finantseerinud K OÜ-ga laenulepingu 0112502234 ja selle lisad, mille kohaselt ostis XXX H OÜ-lt järelmaksuga tualettvee Hugo Boss Bottled EDT 100 ml maksumusega 44.95 eurot ja talvekostüümi Norfin Discovery maksumusega 189.94 eurot, millele lisandus saatekulu 5,99 eurot ja järelmaksu intress 71,24 eurot. 23.02.2015.a anti H OÜ-lt tellitud kaup XXX esinenud isikule üle, kes omakorda edastas selle Sergei Kostin ́ile. Oma tegevusega tekitas Sergei Kostin K OÜ-le varalist kahju 261,18 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, helistas täpselt tuvastamata kuupäeval 2015.a veebruaris H OÜ klienditeenindajale, ning esitledes ennast XXX viis telefonivestluse käigus H OÜ töötaja eksitusse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, nimelt luues H OÜ töötajal ettekujutuse, et tema on XXX ning temal on kavatsus tasuda tellitava kauba eest, tellis XXX nimelt XXX loata ja teadmata H OÜ-lt järelmaksuga sülearvuti Ordi eco 144GS+14“ HD maksumusega 299 eurot koos kingitusena kaasa antava valge tekiga aadressile XXX, omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. 26.02.2015.a toodi kulleriga Sergei Kostin ́i poolt H OÜ-lt tellitud kaup XXX asuva maja juurde, kus Sergei Kostin ́i korraldusel kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik esitles ennast XXX ID-kaarti kasutades XXX ning allkirjastas XXX teadmata ja loata XXX nimelt seda ostu finantseerinud K OÜ-ga laenulepingu XXX ja selle lisad, mille kohaselt ostis XXX H OÜ-lt järelmaksuga sülearvuti Ordi eco 144GS+14“ HD maksumusega 299 eurot, millele lisandus saatekulu 5,99 eurot ja järelmaksu intress 82,59 eurot. 26.02.2015.a anti H OÜ-lt tellitud kaup XXX esinenud isikule üle, kes omakorda edastas selle Sergei Kostin ́ile. Oma tegevusega tekitas Sergei Kostin K OÜ-le varalist kahju 387,58. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, helistas täpselt tuvastamata kuupäeval 2015.a veebruaris S M OÜ klienditeenindajale, ning esitledes ennast XXX viis telefonivestluse käigus S M OÜ töötaja eksitusse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, nimelt luues S M OÜ töötajal ettekujutuse, et tema on XXX ning temal on kavatsus tasuda tellitava kauba eest, tellis XXX nimelt XXX loata ja teadmata S M OÜ-lt

1-16-11470 järelmaksuga kaupa maksumusega 573.56 eurot aadressile XXX, omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. 27.02.2015.a toodi kulleriga Sergei Kostin ́i poolt S M OÜ-lt tellitud kaup XXX asuva maja juurde, kus Sergei Kostin ́i korraldusel kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik esitles ennast XXX ID-kaarti kasutades XXX ning allkirjastas XXX teadmata ja loata XXX nimelt seda ostu finantseerinud K OÜ-ga laenulepingu 0171502262 ja selle lisad, mille kohaselt ostis XX OÜ-lt S M järelmaksuga kaupa maksumusega 573.56 eurot, millele lisandus järelmaksu intress 154,13 eurot. 27.02.2015.a anti S M OÜ-lt tellitud kaup XXX esinenud isikule üle, kes omakorda edastas selle Sergei Kostin ́ile. Oma tegevusega tekitas Sergei Kostin K OÜ-le varalist kahju 727,69 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, viibides 09.03.2015.a XXX asuvas E E AS- esinduses, lõi teda teenindaval E E AS töötajal tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse esitades enda isiku tuvastamiseks XXX ID-kaarti ja esitledes ennast XXX ning luues ettekujutuse, et temal on kavatsus tasuda ostetava kauba eest, allkirjastas XXX teadmata ja loata XXX nimelt E E AS-ga liitumislepingu XXX ning selle lisa XXX osamaksetega vara müügilepingu, millega ostis XXX nimelt järelmaksuga arvuti Lenovo Yoga Tablet 2 Android Silver maksumusega 299 eurot ja sai selle arvuti samas enda kätte omamata kavatsust ostetava kauba eest tasuda. Samuti tema, viibides 07.04.2015.a XXX aadressil XXX asuvas E E AS- esinduses, varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult, lõi teda teenindaval E E AS töötajal tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse esitades enda isiku tuvastamiseks XXX ID-kaarti ja esitledes ennast XXX ning luues ettekujutuse, et temal on kavatsus tasuda ostetava kauba eest, allkirjastas XXX teadmata ja loata XXX nimelt E E AS-ga liitumislepingu XXX ning selle lisa XXX osamaksetega vara müügilepingu, millega ostis XXX nimelt järelmaksuga arvuti Lenovo Yoga Tablet 2 Android Silver maksumusega 299 eurot ja sai selle arvuti samas enda kätte omamata kavatsust ostetava kauba eest tasuda. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos XXX, 08.04.2015, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX IDkaarti ja AS S B internetipanga andmeid, sisestas XXX teadmata XXX portaali aadressil XXX XXX isikuandmed ning vormistas ilma XXX loata ja teadmata laenulepingu nr XXX XXX nimele summas 200 eurot R OÜ-s. 08.04.2015 käis XXX Sergei Kostin ́i korraldusel Narvas aadressil XXX asuvas AS E P postkontoris, kus esitles ennast R OÜ-lt laenu saamiseks XXX. Laenulepingu nr XXX alusel kanti 08.04.2015.a R OÜ arveldusarvelt XXX AS-S asuvale arveldusarvele nr. XXX 200 eurot ning Sergei Kostin võttis selle 08.04.2015.a XXX nimele väljastatud pangakaarti ja selle parooli kasutades AS Pank kontoris Narvas aadressil XXX välja. Oma tegevusega tekitasid Sergei Kostin ja XXX R OÜ-le varalist kahju summas 355 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos XXX, 08.04.2015, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX IDkaarti ja AS S B internetipanga andmeid, sisestas XXX teadmata S L AS portaali aadressil XXX XXX isikuandmed ning vormistas ilma XXX loata ja teadmata laenulepingu nr XXX XXX nimele summas 250 eurot S L AS-s. 08.04.2015 käis XXX Sergei Kostin ́i korraldusel XXX aadressil XXX asuvas AS E P postkontoris, kus esitles ennast S L AS-lt laenu saamiseks XXX. Laenulepingu nr XXX alusel kanti 08.04.2015.a S L AS arveldusarvelt XXX AS-S asuvale arveldusarvele nr. XXX 250 eurot ning Sergei Kostin võttis selle selle 08.04.2015.a XXX nimele väljastatud pangakaarti ja selle parooli kasutades AS S P kontoris ja pangaautomaadis XXX aadressil XXX välja. Oma tegevusega tekitasid Sergei Kostin ja XXX S L AS-le varalist kahju summas 396 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX ID-kaarti, esitas 04.05.2015 H OÜ veebilehel XXX klienditeenindusele

1-16-11470 XXX andmed viimase teadmise ja nõusolekuta ilma esimese sissemaksuta a 479.00 eurot (kogusummas 963.99 eurot) maksva kahe nutitelefoni Samsung Galaxy S5 5,1“ SM-G900F järelmaksuga ostmise tellimuse, viies oma tegevusega H OÜ klienditeenindaja ja ka järelmaksu rahastava C AS (käesoleval ajal I AS) esindajad eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. 08.05.2015 tellitud kauba saabumisel XXX aadressil XXX esitas Sergei Kostin kullerile XXX ID-kaardi, kinnitas viimase nimelt allkirjaga postisaadetise vastuvõtmise ning ühtlasi laenulepingu nr. XXX ning sai tellitud kauba kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel osamaksed tasumata, sülearvuti müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tegevusega tekitas Sergei Kostin I AS-le varalist kahju summas 1208,56 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX ID-kaarti, helistas 08.07.2015 S M OÜ klienditeeninduse telefonil ja esitledes enda XXX, selgitades seejuures, et on XXX vend, esitas ilma viimase teadmise ja nõusolekuta esimese sissemaksega summas 40 eurot erinevate kaupade (riiete aurutaja Shark Portable Steam Pocket maksumusega 64.95 eurot, köögiseadme Nutribulleti maksumusega 99.99 eurot, hakklihamasina Redmond Meat Grinder maksumusega 115 eurot, madratsikatte Dormeo Aloe Vera maksumusega 69.98 eurot, mahlapressi Slow Jucer maksumusega 167.99 eurot, Biotos Clean Home Xl maksumusega 25.99, WalkMaxx meeste sandaalid suurusele 42 maksumusega 24.99 eurot, WalkMaxx naiste sandaalid maksumusega 24.99 eurot, WalkMaxx meeste jalatsid maksumusega 29.99 eurot, Dormeo voodipesu maksumusega 59.98 eurot, Rovus pisitolmuimeja maksumusega 24.99 eurot, Cub5 Silver liikmekaart maksumusega 22.90 eurot, elektriseadmete pikendatud garantii kogusummas 79.60 eurot, kokku kaupu summas 816.34 eurot) ostmise tellimuse, viies oma tegevusega S M OÜ klienditeenindaja ja ka järelmaksu rahastava K OÜ esindajad eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. 18.07.2015 tellitud kauba saabumisel XXX esitas Sergei Kostin kullerile XXX ID-kaardi, allkirjastas ostisaadetise saabumise teate ning ühtlasi laenulepingu nr. 0221507081 ning sai tellitud kaubad kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel osamaksed tasumata, saadud kaubad müüs tuvastamata isikutele ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Seega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega K OÜ -le varalist kahju summas 918.67 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX ID-kaarti, helistas 11.07.2015 H OÜ klienditeeninduse telefonil ja esitledes enda XXX, esitas ilma viimase teadmise ja nõusolekuta ilma esimese sissemaksuta 399.00 eurot maksva sülearvuti Asus 15,6“ HD Win 8.1., X553MA-XX402H järelmaksuga kauba ostmise tellimuse, viies oma tegevusega H OÜ klienditeenindaja ja ka järelmaksu rahastava I AS esindajad eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. 23.07.2015 tellitud kauba saabumisel XXX esitas Sergei Kostin kullerile XXX ID-kaardi, allkirjastas ostisaadetise saabumise teate ning ühtlasi osamaksetega tasumise müügilepingu XXX ning sai tellitud kauba kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel osamaksed tasumata, sülearvuti müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Seega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega I AS-le varalist kahju summas 459.06 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti, esitles 13.02.2016.a ennast XXX aadressil XXX asuvas XXX kaubanduskeskuses T AS esinduses klienditeenindajale XXX ning sõlmis kaupluses XXX teadmise ja nõusolekuta XXX nimel T AS-ga T järelmaksulepingu nr. XXX 397.20 eurot maksva arvuti Sony Xperia Tablet Z3 Compact ostuks koos seadmekindlustuse lepinguga summas 2,99 eurot viies oma tegevusega T E AS töötaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma

1-16-11470 maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. Sergei Kostin sai koheselt peale lepingu sõlmimist arvuti Sony Xperia Tablet Z3 Compact enda kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel osamaksed tasumata, saadud sülearvuti müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Seega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega T E AS-le varalist kahju summas 397.20 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti, pöördus 13.02.2016.a XX aadressil XXX asuvas XXX kaubanduskeskuses K & K OÜ kauplusesse F H ja esitledes ennast klienditeenindajale XXX, esitas kaupluses ilma XXX teadmise ja nõusolekuta tellimuse kokku 264 eurot maksva noa ja binokli ostmise tellimuse, viies oma tegevusega K & K OÜ klienditeenindaja ja ka järelmaksu 264 euro ulatuses rahastava OÜ K esindajad eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. Sergei Kostin allkirjastas XXX nimel 13.02.2016.a kaupluses noa ja binokli ostmiseks laenulepingu nr. XXX koos lisadega ning sai koheselt peale lepingu sõlmimist noa ja binokli enda kätte, kuid jättis nende soetamiseks sõlmitud laenulepingu alusel osamaksed summas 281,90 eurot OÜ-le K tasumata, saadud noa ja binokli müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Seega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega OÜ-le K varalist kahju summas 281,90 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti, esitles 14.02.2016.a ennast XXX aadressil XXX asuvas XXX kaubanduskeskuses T AS esinduses klienditeenindajale XXX ning sõlmis kaupluses XXX teadmise ja nõusolekuta XXX nimel T AS-ga T järelmaksulepingu nr. XXX 397.20 eurot maksva arvuti Sony Xperia Tablet Z3 Compact ostuks koos seadmekindlustuse lepinguga summas 2,99 eurot viies oma tegevusega T E AS töötaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. Sergei Kostin sai koheselt peale lepingu sõlmimist arvuti Sony Xperia Tablet Z3 Compact enda kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel osamaksed tasumata, saadud sülearvuti müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Seega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega T E AS-le varalist kahju summas 397.20 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti, esitles 14.02.2016.a ennast XXX aadressil XXX asuvas XXX kaubanduskeskuses E E AS esinduses klienditeenindajale XXX ning sõlmis kaupluses XXX teadmise ja nõusolekuta XXX nimel E E AS-ga liitumislepingu nr. XXX ning selle lisa XXX osamaksetega vara müügilepingu 298.80 eurot maksva mobiiltelefoni Samsung Galaxy A3 2016 Gold ostuks viies oma tegevusega E E AS töötaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. Sergei Kostin sai koheselt peale lepingu sõlmimist mobiiltelefoni Samsung Galaxy A3 2016 Gold enda kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud lepingu alusel osamaksed tasumata, saadud mobiiltelefoni müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Seega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega E E AS-le varalist kahju summas 368.80 eurot (mobiiltelefoni maksumus 298.80 eurot ning käitlustasu summas 70 eurot). Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti, pöördus 14.02.2016.a Narvas aadressil XXX asuvas XXX kaubanduskeskuses K & K OÜ kauplusesse F H ja esitledes ennast klienditeenindajale XXX, esitas kaupluses ilma XXX teadmise ja nõusolekuta tellimuse kokku 280,80 eurot maksva stardipüstoli, stardirevolvri ja padrunite ostmise tellimuse, viies oma tegevusega K & K OÜ klienditeenindaja ja ka järelmaksu 280,80 euro ulatuses rahastava OÜ K esindajad eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud

1-16-11470 kauba eest tasuda. Sergei Kostin allkirjastas XXX nimel 14.02.2016.a kaupluses stardipüstoli, stardirevolvri ja padrunite ostmiseks laenulepingu nr. 0018602144 koos lisadega ning sai koheselt peale lepingu sõlmimist stardipüstoli, stardirevolvri ja padrunid enda kätte, kuid jättis nende soetamiseks sõlmitud laenulepingu alusel osamaksed summas 299,51 eurot OÜ-le K tasumata, saadud stardipüstoli, stardirevolvri ja padrunid müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Seega põhjustas Sergei Kostin oma tegevusega OÜ-le K varalist kahju summas 299,51 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti, pöördus 15.02.2016.a XXX aadressil XXX asuvas XXX kaubanduskeskuses A AS kauplusesse E ja esitledes ennast klienditeenindajale XXX, esitas kaupluses ilma XXX teadmise ja nõusolekuta tellimuse esimese sissemaksega 39,90 eurot kokku 399 eurot maksva sülearvuti Lenovo IP 100-151BY ostmise tellimuse, viies oma tegevusega A AS klienditeenindaja ja ka järelmaksu 359.10 euro ulatuses rahastava AS L F esindajad eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda. Sergei Kostin allkirjastas XXX nimel 15.02.2016.a kaupluses nimetatud arvuti järelmaksuga müügilepingu nr. 888167 ning sai koheselt peale lepingu sõlmimist ja sissemaksu 39.90 euro tasumist arvuti Sony Xperia Tablet Z3 Compact enda kätte, kuid jättis selle soetamiseks sõlmitud järelmaksulepingu alusel osamaksed summas 359.10 eurot AS-le L F tasumata, saadud sülearvuti müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tegevusega põhjustas Sergei Kostin AS-le L F varalist kahju koos intressidega summas 407,90 eurot. Oma tegevusega pani Sergei Kostin toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, isikute grupis, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sergei Kostinit selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, saanud eeluurimisel täpselt tuvastamata asjaoludel ent pettuse teel enda valdusse XXX isikliku dokumendi/dokumendid ning S AS-i internetikeskkonnas XXX kontole juurdepääsuks vajalikud kasutajanime ja parooli/paroolid, ebaseadusliku andmetöötlusprotsessi sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil sisestas 17. märtsil 2012 kell 12.18 XXX linnas XXX teadmata ja nõusolekuta T E AS klientide iseteeninduse süsteemis S AS-i internetikeskkonnas XXX kontole juurdepääsuks vajalikud kasutajanime ja parooli/paroolid, mille kaudu identifitseeris end XXX, ning esitas seejärel T iseteeninduse süsteemis XXX nimel taotluse T mobiilivõrku liitumiseks ja 297,00 eurot maksva mobiiltelefoni Sony Ericsson Xperia Ray järelmaksuga ostmiseks 0,00 eurose sissemaksega, näidates seejuures kauba kohale toimetamise aadressiks enda elukoha aadressi XXX. 19. märtsil 2012 rahuldas T E AS mõlemad taotlused ning S. Kostin kinnitas lepingu sõlmimist T iseteeninduses. Kaup koos dokumentidega toimetati samal päeval kohale kulleriga ning S. Kostin võttis kauba vastu. Pärast tellitud telefoni ja numbriga XXX SIM kaardi saamist kasutas S. Kostin ajavahemikul 19. märts 2012 kuni 31. märts 2012 T võrgus mobiilsideteenuseid kogusummas 132,90 eurot, jättes tabitud teenuste eest ning lepingus märgitud osamaksed tasumata. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Sergei Kostin T E AS-ile varalist kahju summas 429,90 eurot. T E AS loovutas nõude 27.05.2014 OÜ A F. Sel moel pani Sergei Kostin oma tahtliku teoga toime varalise kasu saamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise, s.o KarS § 213 lg 1 (alates 01.01.2015.a – KarS § 213 lg 2 p 1) ettenähtud kuriteo.

1-16-11470 Sergei Kostinit süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 2015. aastast kuni 2016. aasta 18. maini sai enda valdusesse eeluurimisel tuvastamata jäänud asjaoludel teiste isikute ametlikke dokumente, sh passe, ID-kaarte, elamisloakaarte ja juhilubasid, mis olid ametlike dokumendite omanike (edaspidi kannatanute) tahte vastaselt nende valdusest välja läinud. Paigutas need kannatanute teadmata ja tahte vastaselt ümber enda elukohta, mis ei olnud kannatanutele teada, ja hoidis neid enda valduses kuni 18.05.2016, mistõttu oli ametlike dokumentide kasutamine nende omanike poolt võimatu. Sergei Kostin hoidis enda valduses järgnevate isikute järgnevaid ametlikke dokumente:  XXX välismaalase pass nr XXX ja elamisloakaart nrXXX;  XXX välismaalase pass nr XXX ja elamisloakaart nr XXX;  XXX elamisloakaart nr XXX;  XXX pass nr XXX;  XXX isikutunnistus nr XXX;  XXX elamisloakaart nr XXX;  XXX isikutunnistus nr XXX;  XXX elamisloakaart nr XXX;  XXX isikutunnistus nr XXX;  XXX välismaalase pass nr XXX ja elamisloakaart nr XXX;  XXX elamisloakaart nr XXX;  XXX juhiluba nr XXX;  XXX isikutunnistust nr XXX;  XXX isikutunnistus nr XXX;  XXX isikutunnistus nr XXX;  XXX isikutunnistus nr XXX;  XXX isikutunnistus nr XXX. Eelnimetatud dokumendid võeti ära 18.05.2016 Sergei Kostin`i viimasest elukohast aadressil XXX. Sel moel pani Sergei Kostin oma tahtliku teoga toime ametliku dokumendi kinnipidamise ja peitmise , s.o KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sergei Kostinit süüdistatakse ka selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX isikutunnistust, palus eeluurimisega tuvastamata isikul pöörduda telefoni teel OÜ H klienditeenindusse ja teha tellimus XXX nimel viimase isikuandmeid kasutades. Esinedes XXX, tellis nimetatud isik S. Kostin’i korraldusel ja juhendamisel XXX tahte vastaselt, tema teadmata ja nõusolekuta tema nimel 29. märtsil 2016 H Redmondi šašlõkiahju maksumusega 69,00 eurot, ECG teekannu maksumusega 15,95 eurot, Seiko kella maksumusega 49,95 eurot, Brauni kannmikseri maksumusega 59,95 eurot, Philipsi triikraua maksumusega 21,95 eurot, kaks komplekti Lotte voodipesu kogumaksumusega 55,90 eurot, kaks komplekti voodipesu Ruudud kogumaksumusega 45,90 eurot, laualambi maksumusega 24,95 eurot, Nike’i botased maksumusega 49,95 eurot, Britney Spearsi lõhnaõli maksumusega 20,95 eurot ja Wahli juukselõikusmasina, mis ei oma rahalist väärtust, ning arvestades kauba kohale toimetamise tasu 5,99 eurot, vormistas järelmaksuga kauba ostmise tellimuse nr XXX kogusummas 420,44 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis järelmaksulepingu AS-iga I. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis eeluurimisega tuvastamata isik S. Kostini korraldusel ja juhendamisel nii OÜ H klienditeenindaja kui ka järelmaksu rahastava AS-i I esindaja eksimusse nii tellimuse esitaja isikuandmete kui ka maksevõime ja maksevalmiduse osas. Kauba kättesaamise viisiks valis tellimuse vormistanud isik S. Kostin’i korraldusel Omniva kulleri, kuid kaup tagastati Omniva kaudu OÜ-le H, ning järelmaksuleping nimetatud kauba soetamiseks tühistati ja kahju jäi saabumata ning kuritegu lõpule viimata.

1-16-11470 Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX isikutunnistust, esitades 29. aprillil 2016 interneti teel (IP aadressilt XXX) XXX OÜ veebilehel XXX klienditeenindusele XXX isikuandmeid, tellis XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades Philipsi kannmikseri maksumusega 41,00 eurot, tahvelarvuti iPad Mini 4 maksumusega 720,00 eurot, Samsungi monitori maksumusega 447,00 eurot, tualettvee Paco Rabane maksumusega 46,90 eurot, vormistades järelmaksuga kauba ostmise tellimuse kogusummas 1254,90 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed ja töökoha ning sissetulekute andmed (XXX, XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis 10. mail 2016 järelmaksulepingu nr XXX B AS-iga, mille alusel anti XXX krediiti 1292,55 eurot, lepingu sõlmimise tasu 37,65 eurot peeti kinni laenusumma ülekandmisel. Järelejäänud krediit 1254.90 eurot kanti koostööpartner XXX OÜ arveldusarvele. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii XXX OÜ klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava B AS-i esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. Tellitud kaup toimetati 12. mail 2016 DPD kulleriga aadressile XXX, ja selle võttis vastu ning allkirjastas järelmaksulepingu S. Kostin`i korraldusel ja juhendamisel eeluurimisega tuvastamata isik, kes esitas D kullerile XXX isikutunnistuse, luues ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust ning eesmärgiga saada kätte kannatanu nimel tellitud kaup. Andis seejärel saadud kauba üle S. Kostin’ile, kes jättis järelmaksulepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Koos lepingu sõlmimise tasuga tekitas S. Kostin oma tahtliku tegevusega B AS-ile varalist kahju summas 1292,55 eurot ning B AS on esitanud selles summas tsiviilhagi. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX isikutunnistust, esitades 13. mail 2016 interneti teel (IP aadressilt XXX) 1A.EE OÜ veebilehel www.1a.ee klienditeenindusele N. O isikuandmeid, tellis N. XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades mängukonsooli Sony maksumusega 411,00 eurot, kaks pudelit tualettvett Lacoste, kumbki maksumusega 56,52 eurot, Dicota filtri maksumusega 22,40 eurot ja Dicota filtri maksumusega 32,80 eurot, Lenovo sülearvuti IdeaPad maksumusega 379,00 eurot, vormistades järelmaksuga kauba ostmise tellimuse kogusummas 958,24 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX, XXX). Taotledes ostu finantseerimiseks laenulepingu nr XXX sõlmimist, ning omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii XXX klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava OÜ K (kehtiv ärinimi AS K) esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas, kuid leping jäi sõlmimata ja ta ei saanud tellitud kaupa temast sõltumatutel põhjustel, kuna laenuteenust osutav K OÜ nõudis XXX pangakonto väljavõtte esitamist. Seetõttu jäi K OÜ-le kahju tekitamata ning S. Kostin`ist olenemata põhjustel kuritegu lõpule viimata. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti, pöördus 05.04.2016 ja 04.05.2016 telefoni teel OÜ H klienditeenindusse ning esinedes XXX, viimase teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades, tellis tahvelarvuti Apple Ipad mini 2 maksumusega 319,00 eurot, mobiiltelefoni Honor 6 ja selle ümbrise kogumaksumusega 259,00 eurot ning arvestades postikulu 5,99 eurot, vormistas järelmaksuga kauba ostmise tellimuse nr XXX kogusummas 583,99 eurot, (05.04.2016 tellimus) ning tellis teleskoopredeli Fieldmann maksumusega 59,95 eurot, Red&White laualina maksumusega 22,90 eurot, kaks komplekti kardinaid kogumaksumusega 39,80 eurot, kaks komplekti voodipesu Rõbka Nemo ja Dory kogumaksumusega 49,90 eurot ning arvestades postikulu 11,99 eurot, vormistas järelmaksuga kauba ostmise tellimuse nr XXX kogusummas 184,54 eurot (04.05.2016 tellimus). Näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX). 05.04.2016 ostu finantseerimiseks sõlmis laenulepingu nr XXX OÜga K (kehtiv ärinimi AS K), laenusummaga 583,99 eurot. Omamata kavatsust tellitud kauba eest

1-16-11470 tasuda, viis S. Kostin nii OÜ H klienditeenindaja kui ka järelmaksu rahastava OÜ K (kehtiv ärinimi AS K) esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. 05.04.2016 tellitud kaup tarniti 12. aprillil 2016 Omniva kulleriga aadressile XXX ja S. Kostin võttis selle vastu, esitades Omniva kullerile XXX elamisloakaardi, luues ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust ning eesmärgiga saada kätte kannatanu nimel tellitud kaup. 04.05.2016 ostu finantseerimiseks sõlmis järelmaksulepingu AS-iga I, vormistas osamaksetega tasumise müügilepingu XXX. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii OÜ H klienditeenindaja kui ka järelmaksu rahastava AS-i I esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. 04.05.2016 tellitud kaup tarniti 13. mail 2016 Omniva kulleriga aadressile XXX, XXX ja S. Kostin võttis selle vastu, esitades Omniva kullerile XXX elamisloakaardi, luues ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust ning eesmärgiga saada kätte kannatanu nimel tellitud kaup. S. Kostin jättis laenulepingutes märgitud osamaksed tasumata ning saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin OÜ-le K (kehtiv ärinimi AS K) varalist kahju summas 583,99 eurot ja AS-ile I varalist kahju summas 184,54 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti, esitades 8. aprillil 2016 interneti teel (IP aadressilt XXX) XXX OÜ veebilehel XXX klienditeenindusele XXX isikuandmeid, tellis XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades telefoni Huawei P8 Lite Dual maksumusega 186,00 eurot, telefoni Samsung Galaxy S7 maksumusega 689,00 eurot, vormistades järelmaksuga kauba ostmise tellimuse kogusummas 875,00 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis 12. aprillil 2016 laenulepingu nr XXX OÜ-ga K (kehtiv ärinimi AS K), laenusummaga 875,00 eurot. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii XXX OÜ klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava OÜ K (kehtiv ärinimi AS K) esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. Tellitud kaup tarniti 15. aprillil 2016 DPD kulleriga aadressile XXX ja S. Kostin võttis selle vastu, esitades DPD kullerile XXX elamisloakaardi, luues ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust ning eesmärgiga saada kätte kannatanu nimel tellitud kaup. S. Kostin jättis laenulepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin OÜ-le K (kehtiv ärinimi AS K) otsest varalist kahju summas 875,00 eurot, hagiavalduses on OÜ K esitanud lisaks kahjunõude saamata jäänud intressitulu osas summas 157,47 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti, esitades 18. aprillil 2016 interneti teel (IP aadressilt XXX) XXX OÜ veebilehel XXX klienditeenindusele XXX isikuandmeid, tellis XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades tahvelarvuti Lenovo IdeaTab Yoga maksumusega 431,00 eurot ja tahvelarvuti ümbrise Lenovo Yoga Tablet maksumusega 11,30 eurot, vormistades järelmaksuga kauba ostmise tellimuse kogusummas 442,30 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis 18. aprillil 2016 laenulepingu nr XXX OÜ-ga K (kehtiv ärinimi AS K), laenusummaga 442,30 eurot. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii XXX OÜ klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava OÜ K (kehtiv ärinimi AS K) esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. Tellitud kaup tarniti 26. aprillil 2016 D kulleriga aadressile XXX ja S. Kostin võttis selle vastu, esitades D kullerile XXX elamisloakaardi, luues ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust ning eesmärgiga saada kätte kannatanu nimel tellitud kaup. S. Kostin jättis laenulepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin OÜ-le K (kehtiv ärinimi AS K) varalist kahju summas 442,30 eurot,

1-16-11470 hagiavalduses on OÜ K esitanud lisaks kahjunõude saamata jäänud intressitulu osas summas 84,01 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti, esitades 28. aprillil 2016 interneti teel (IP aadressilt XXX) XXX veebilehel XXX klienditeenindusele XXX isikuandmeid, tellis XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades tolmuimeja Dirt Devil maksumusega 93,83 eurot, kõrvaklapid Pioner maksumusega 65,00 eurot, Media-Tech navigaatori maksumusega 19,61 eurot, Philipsi tolmuimeja maksumusega 99,00 eurot ja kolm Dahua videokaamerat maksumusega 61,00 eurot tükk, vormistades järelmaksuga kauba ostmise tellimuse kogusummas 460,44 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis 10.05.2016 järelmaksuleping nr 1612160/96tl B AS-iga, mille alusel anti XXX krediiti 474,25 eurot, lepingu sõlmimise tasu 13,81 eurot peeti kinni laenusumma ülekandmisel. Järelejäänud krediit 460,44 eurot kanti koostööpartner XXX OÜ arveldusarvele. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii XXX OÜ klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava B AS-i esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. Tellitud kaup tarniti 4. mail 2016 D kulleriga aadressile XXX ja S. Kostin võttis selle vastu ning allkirjastas järelmaksulepingu, esitades D kullerile XXX elamisloakaardi, luues ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust ning eesmärgiga saada kätte kannatanu nimel tellitud kaup. S. Kostin jättis järelmaksulepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Arvestades lepingu sõlmimise tasu, tekitas S. Kostin oma tahtliku tegevusega B AS-ile varalist kahju summas 474,25 eurot ning B AS on esitanud selles summas tsiviilhagi. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti ja välismaalase passi, esitades 5. mail 2016 interneti teel (IP aadressilt XXX) XXX OÜ veebilehel XXX klienditeenindusele XXX isikuandmeid, tellis XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades küünlajala Boltze Victoria maksumusega 41,00 eurot, Sony televiisori maksumusega 645,00 eurot, Garretti metallidetektori maksumusega 239,31 eurot, vormistades järelmaksuga kauba ostmise tellimuse kogusummas 925,31 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed ja töökoha ning sissetulekute andmed (XXX, XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks taotles 06.05.2016 järelmaksulepingu sõlmimist B AS-iga krediidisummaga 953,07 eurot. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii XXX OÜ klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava B AS-i esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. Tellitud kaup tarniti 12.05.2016 D kulleriga aadressile XXX ja S. Kostin võttis selle vastu, esitades D kullerile XXX dokumendi, luues ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust ning eesmärgiga saada kätte kannatanu nimel tellitud kaup. S. Kostin jättis kauba eest tasumata ning saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Järelmaksuleping B AS-iga jäi sõlmimata, kuid kuna S. Kostin`ile väljastati tellitud kaup, siis oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin XXX OÜ-le varalist kahju 925,31 euro ulatuses ning XXX OÜ on esitanud selles summas tsiviilhagi. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX elamisloakaarti ja välismaalase passi, esitades 16. mail 2016 interneti teel (IP aadressilt XXX) XXX OÜ veebilehel XXX klienditeenindusele XXX isikuandmeid, tellis XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades mängukonsooli Sony maksumusega 475,00 eurot, Samsungi mikrolaineahju maksumusega 137,00 eurot, Thrustmasteri mängurooli maksumusega 107,00 eurot, vormistades järelmaksuga kauba ostmise tellimuse kogusummas 719,00 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed

1-16-11470 ja töökoha ning sissetulekute andmed (XXX, XXX, XXX). Taotledes ostu finantseerimiseks 16.05.2016 B AS-iga järelmaksulepingu sõlmimist krediidisummaga 740,57 eurot, ning omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii XXX OÜ klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava B AS-i esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas, kuid leping jäi sõlmimata ja kaup kätte toimetamata ning kahju tekkimata, S., Kostin`ist sõltumata asjaoludel, kuna S. Kostin võeti 18. mail 2016 vahi alla. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX isikutunnistust, kasutades XXX kuuluvat lauaarvutit DELL, esitades 16. mail 2016 interneti teel (IP aadressilt XXX) XXX OÜ veebilehel XXX klienditeenindusele XXX isikuandmeid, tellis XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades Sony televiisori maksumusega 586,00 eurot, tualettvee Versace maksumusega 70,06 eurot, Yarvik ProTouch Stylus nõelpliiatsi maksumusega 5,40 eurot, juhtmevaba ruuteri D-link DWR-921 maksumusega 145,58 eurot, vormistades järelmaksuga kauba ostmise tellimuse kogusummas 807,04 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed ja töökoha ning sissetulekute andmed (XXX, XXX, XXX). Taotledes ostu finantseerimiseks 17.05.2016 B ASiga järelmaksulepingu sõlmimist krediidisummaga 898,01 eurot, ning omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii XXX OÜ klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava B AS-i esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas, kuid kuna kaupluse laos kaup osaliselt puudus, kaupa välja ei saadetud, järelmaksulepingut ei allkirjastatud ning taotlus tühistati ja kahju jäi saabumata ning kuritegu lõpule viimata. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades ebaseaduslikult tema valduses olevat XXX isikutunnistust, tegutsedes grupis koos XXX (XXX suhtes menetlus eraldatud) ja viimase tegevusi juhtides, andis XXX XXX nimele väljastatud juhiloa, organiseeris transpordi XXX ning läks seejärel 08.08.2015 umbes kell 10.30 koos XXX kauplusse V, mis asub aadressil XXX. Kaupluses esitas XXX müüjale S. Kostin’i juhendamisel XXX nimele väljastatud juhiloa, ja palus müüjal vormistada XXX nimel, tema teadmata ja nõusolekuta Toshiba sülearvuti maksumusega 379.00 eurot järelmaksuga ostulepingu. Luues oma tegevusega ebaõige ettekujutuse ostja isikust, eesmärgiga omandanda õigust XXX nimel lepingu sõlmimiseks ning kauba kätte saamiseks. Lepingu vormistamiseks vajalikke andmeid esitasid kaupluse klienditeenindajale S. Kostin ja XXX ühiselt, näidates seejuures teadvalt valed XXX kontaktandmed ja töökoha andmed (XXX, XXX). Järelmaksu teenust pakkuva K OÜ XXX nimele koostatud laenulepingu nr 0022508085 allkirjastamisel pööras kaupluse müüja tähelepanu sellele, et lahtrisse „laenusaaja“ kirjutas XXX ekslikult nime „XXX“, ning esitas selle kohta täpsustavaid küsimusi, misjärel lahkusid S. Kostin ja XXX kauplusest ning kuritegu jäi XXX ning S. Kostin`ist sõltumata põhjustel lõpule viimata. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud eeluurimisega tuvastamata jäänud isiku käest XXX nimele väljastatud elamisloakaardi, pöördus 28. oktoobril 2015 telefoni teel OÜ H klienditeenindusse, ning esinedes XXX vormistas viimase teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades tellimuse nr XXX mobiiltelefoni Samsung Galaxy J5 maksumusega 229,00 eurot, tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 9.7 maksumusega 249,00 eurot ja odekolonni Lacoste Eau de Lacoste maksumusega 39,95 eurot ostuks ning vormistas koos kauba kohaletoimetamise tasuga 5,99 eurot XXX nimel tellimuse kogusummas 523,94 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed ja töökoha andmed (XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis laenulepingu nr 0156510282 OÜ-ga K (kehtiv ärinimi AS K), mille kohaselt väljastati laen summas 523,94 eurot. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii OÜ H klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava OÜ K (kehtiv ärinimi AS K) esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. S. Kostin sai tellitud kauba kätte 9. novembril 2015 XXX dokumendi alusel postkontoris aadressil

1-16-11470 XXX, luues oma tegevusega ebaõige ettekujutuse oma isikust, eesmärgiga saada kätte tellitud kaup. S. Kostin jättis laenulepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin OÜ-le K (kehtiv ärinimi AS K) otsest varalist kahju summas 523,94 eurot, OÜ K on hagiavalduses lisaks esitanud kahjunõude saamata jäänud intressitulu osas summas 129,84 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud eeluurimisega tuvastamata jäänud isiku käest XXX nimele väljastatud elamisloakaardi, pöördus 29. oktoobril 2015 T E AS (endise nimega E T AS) esindusse aadressil XXX, esitles end E T müüjale XXX XXX, esitas XXX XXX nimele väljastatud elamisloakaardi, luues oma tegevusega ebaõige ettekujutuse ostja isikust, eesmärgiga omandanda õigust XXX nimel lepingu sõlmimiseks ning kauba kätte saamiseks. S. Kostin vormistas XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades järelmaksu müügilepingu nr 1006038 mobiiltelefoni LG Leon H340 maksumusega 109,00 eurot, mobiiltelefoni Sony Xperia Z5 maksumusega 729,00 eurot ja telefoni ümbrise Sony maksumusega 39,00 eurot ostuks, näidates seejuures kauba ostmisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX), ning sai lepingu sõlmimise järel E T müüjalt nimetatud kauba. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin E T müüja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. S. Kostin jättis lepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Arvestades lepingu sõlmimise tasu 15,90 eurot, tekitas S. Kostin oma tahtliku tegevusega T E AS-ile varalist kahju summas 892,90 eurot. T E AS on esitanud tsiviilhagi summas 877,00 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud eeluurimisega tuvastamata jäänud isiku käest XXX nimele väljastatud elamisloakaardi, pöördus 1. novembril 2015 XXX asuvasse kauplusesse E E OÜ, esitles end E E OÜ müüjale XXX XXX, esitas XXX XXX nimele väljastatud elamisloakaardi, luues oma tegevusega ebaõige ettekujutuse ostja isikust, eesmärgiga omandanda õigust XXX nimel lepingu sõlmimiseks ning kauba kätte saamiseks. S. Kostin vormistas XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades osamaksetega tasumise müügilepingu kahe mobiiltelefoni Apple IPhone ning laadija iPad kogumaksumusega 398,00 eurot, ostuks, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX, XXX), ning sai lepingu sõlmimise järel müüjalt nimetatud kauba. Ostu finantseerimiseks sõlmis osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX AS-iga I, summas 483,02 eurot. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii kaupluse E E OÜ klienditeenindaja kui ka järelmaksu rahastava AS-i I esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. S. Kostin jättis lepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin I AS-ile varalist kahju summas 483,02 eurot. AS I on esitatud hagiavalduses esitanud ka lisaks kahjunõude seoses intresside ja viivistega. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud eeluurimisega tuvastamata jäänud isiku käest XXX nimele väljastatud elamisloakaardi, pöördus 1. novembril 2015 XXX asuva kaubanduskeskuse XXX kauplusesse G, esitles end kaupluse G töötajale XXX ning esitas XXX nimele väljastatud isikut tõendava dokumendi, luues oma tegevusega ebaõige ettekujutuse ostja isikust, eesmärgiga omandanda õigust XXX nimel lepingu sõlmimiseks ning kauba kätte saamiseks. S. Kostin vormistas XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades järelmaksuga ostulepingu käekella Emporio Armani maksumusega 570,00 eurot ostuks, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed ja töökoha ning sissetulekute andmed (XXX, XXX). S. Kostin tegi esimese sissemakse 50,00 euro ulatuses ja sai kauba kätte. Järelejäänud maksumuse finantseerimiseks sõlmis järelmaksulepingu nr XXX OÜga K J, lepingu sõlmimise tasu oli 18.50 eurot. Omamata kavatsust kauba järelejäänud maksumuse

1-16-11470 eest tasuda, viis S. Kostin nii kaupluse G töötaja kui ka järelmaksu rahastava OÜ K J esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. S. Kostin jättis järelmaksulepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin OÜ-le K J varalist kahju 538.50 euro ulatuses. B AS omandas alates 01.03.2016 ettevõtte OÜ-le K J tervikvarana koos kõikide õiguste ja kohustustega ning B AS on nõude 17.05.2017 loovutanud L E AS-ile. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud eeluurimisega tuvastamata jäänud asjaoludel XXX nimele väljastatud juhiloa, pöördus 23. novembril 2015 telefoni teel OÜ H klienditeenindusse, ning esinedes XXX vormistas viimase teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades H OÜ internetipoes tellimuse nr XXX külmiku Bosch maksumusega 399,00 eurot ja diivanilaua Maurice maksumusega 188,00 eurot ostuks ning vormistas koos kauba kohaletoimetamise tasuga 29,99 eurot XXX nimel tellimuse kogusummas 616,99 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed ja töökoha andmed (XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis 23. novembril 2015 laenulepingu nr XXX OÜ-ga K (kehtiv ärinimi AS K), mille alusel väljastati laenu summas 616,99 eurot. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii OÜ H klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava OÜ K (kehtiv ärinimi AS K) esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. Tellitud kaup toimetati 2. detsembril 2015 Omniva kulleriga aadressile XXX ja S. Kostin võttis selle vastu, esitades O kullerile XXX juhiloa, luues ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust ning eesmärgiga saada kätte kannatanu nimel tellitud kaup. S. Kostin jättis laenulepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin OÜ-le K otsest varalist kahju summas 616,99 eurot, hagiavalduses on OÜ K esitanud lisaks kahjunõude saamata jäänud intressitulu osas summas 152,54 eurot. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud eeluurimisega tuvastamata jäänud asjaoludel XXX nimele väljastatud isikutunnistuse, pöördus 20. mail 2015 telefoni teel OÜ T, ning esinedes XXX vormistas viimase teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades tellimuse kahe paari Nike’i tossude maksumusega 168,90 eurot paar ja saabaste maksumusega 120,90 eurot järelmaksuga ostmiseks ning vormistas koos kauba kättetoimetamise tasuga 7,50 eurot tellimuse kogusummas 466,20 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis 02. juunil 2015 laenulepingu XXX OÜ-ga K (kehtiv ärinimi AS K), laenusummaga 466,20 eurot. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii OÜ T klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava OÜ K (kehtiv ärinimi AS K) esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. Tellitud kauba sai S. Kostin 4. juunil 2015 postkontoris aadressil XXX kätte, esitades E P töötajale XXX isikutunnistuse, luues oma tegevusega ebaõige ettekujutuse oma isikust, eesmärgiga saada kätte tellitud kaup. Oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin OÜ-le K (kehtiv ärinimi AS K) otsest varalist kahju summas 466,20 eurot, hagiavalduses on OÜ K esitanud ka kahjunõude saamata jäänud intressitulu osas. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud eeluurimisega tuvastamata jäänud asjaoludel XXX nimele väljastatud isikutunnistuse, mis viimaselt varastati, pöördus 21. mail 2015 telefoni teel OÜ T, ning esinedes XXX vormistas viimase teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades tellimuse spordikoti Adidas maksumusega 120,90 eurot ja spordipükste maksumusega 73,90 eurot järelmaksuga ostmiseks ning vormistas koos kauba kättetoimetamise tasuga 7,50 eurot tellimuse kogusummas 202,30 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis 02. juunil 2015 laenulepingu nr XXX OÜ-ga K (kehtiv ärinimi AS K),

1-16-11470 laenusummaga 202,30 eurot. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii OÜ T klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava OÜ K (kehtiv ärinimi AS K) esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. Tellitud kauba sai S. Kostin 4. juunil 2015 postkontoris aadressil XXX kätte, esitades E P töötajale XXX isikutunnistuse, luues oma tegevusega ebaõige ettekujutuse oma isikust, eesmärgiga saada kätte tellitud kaup. S. Kostin jättis laenulepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin OÜ-le K (kehtiv ärinimi AS K) otsest varalist kahju summas 202,30 eurot hagiavalduses on OÜ K esitanud ka kahjunõude saamata jäänud intressitulu osas. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud enda valdusesse XXX korterist varastatud XXX nimele väljastatud passi, pöördus 9. novembril 2015 telefoni teel OÜ H klienditeenindusse, ning esinedes XXX vormistas viimase teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades OÜ H internetipoes tellimuse nr XXX külmiku Beko maksumusega 359,00 eurot, tolmuimeja Sphera Bosch maksumusega 119,00 eurot ja odekolonni Lacoste Essential EDT maksumusega 58,95 eurot järelmaksuga ostmiseks, vormistades tellimuse kogusummas 536,95 eurot, ning näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX). Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, taotles ostu finantseerimiseks järelmaksu OÜ-lt K (kehtiv ärinimi AS K), viies ni H klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava OÜ K (kehtiv ärinimi AS K) esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. OÜ K (kehtiv ärinimi AS K) töötajal, kes osutas järelmaksuga maksmise teenust, õnnestus vahetult enne järelmaksulepingu sõlmimist saada ühendust XXX ja teha kindlaks, et viimane ei ole OÜ-st H midagi tellinud ning tellimust püüti vormistada varastatud dokumentidega, mistõttu kuritegu jäi S. Kostin`ist sõltumata põhjustel lõpule viimata. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud enda valdusesse XXX korterist varastatud XXX nimele väljastatud passi, pöördus 11. novembril 2015 telefoni teel OÜ T, ning esinedes XXX, vormistas viimase teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades tellimuse saabaste maksumusega 120,90 eurot, tossude maksumusega 142,90 eurot, kapuutsiga kampsuni maksumusega 81,90 eurot, trikotaažist pükste maksumusega 59,90 eurot, särkide maksumusega 21,90 eurot ja sokkide maksumusega 35,90 eurot järelmaksuga ostuks, vormistades tellimuse kogusummas 499,30 eurot, ning näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed ja töökoha andmed (XXX, XXX). Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, taotles ostu finantseerimiseks järelmaksu OÜ-lt K (kehtiv ärinimi AS K), viies nii OÜ T klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava OÜ K (kehtiv ärinimi AS K) esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. OÜ T sai informatsiooni selle kohta, et tellijaks ei ole tegelikult XXX ja tühistas tellimuse, mistõttu kuritegu jäi S. Kostin`ist sõltumata põhjustel lõpule viimata. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud enda valdusesse XXX korterist varastatud XXX nimele väljastatud passi, pöördus 23. märtsil 2016 telefoni teel OÜ H klienditeenindusse, ning esinedes XXX vormistas viimase teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades tellimuse nr 400034010 televiisorist Panasonic TX-50CS52OE ja muusikakeskusest Panasonic SC-PM250EC-S koosneva komplekti ostmiseks maksumusega 549,00 eurot, vormistades koos kauba kättetoimetamise tasuga tellimuse kogusummas 560,99 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed ja töökoha ning sissetuleku andmed (XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis 28. märtsil 2016 müügi- ja järelmaksulepingu nr XXX S F AS-iga, finantseeritav summa 560,99 eurot. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii OÜ H klienditeenindaja kui ka järelmaksu rahastava S F AS-i esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. Tellitud kaup toodi 28.märtsil 2016 O kulleriga aadressile XXX ja S. Kostin võttis selle vastu,

1-16-11470 esitades O töötajale XXX passi, luues ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust ning eesmärgiga saada kätte kannatanu nimel tellitud kaup. S. Kostin jättis laenulepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. S F AS loovutas oma nõude tagasi OÜ-le H. Oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin OÜ-le H varalist kahju summas 560,99 eurot, mille osas on H OÜ esitanud tsiviilhagi. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud enda valdusesse XXX korterist varastatud XXX nimele väljastatud passi, pöördus 29. märtsil 2016 telefoni teel OÜ H klienditeenindusse, ning esinedes XXX vormistas viimase teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades tellimuse nr XXX tahvelarvuti Lenovo Idea Tab Yoga maksumusega 279,00 eurot, deodorandi Versace Eros maksumusega 30,95 eurot, veefiltri Laica J51AC maksumusega 19,95 eurot ja Nike tossude maksumusega 49,95 eurot ostmiseks, vormistades koos kauba kättetoimetamise tasuga tellimuse kogusummas 385,84 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, taotles ostu finantseerimiseks järelmaksu AS-ilt I, viies nii H klienditeenindaja kui ka I AS esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. I AS keeldus ostu finantseerimisest ja tellimus tühistati, mistõttu kuritegu jäi S. Kostin`ist sõltumata põhjustel lõpule viimata Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud enda valdusesse XXX korterist varastatud XXX nimele väljastatud passi, esitas 20. aprillil 2016 interneti teel (IP aadress XXX) XXX OÜ veebilehel XXX klienditeenindusele XXX teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades tellimuse binokli Pulsar Yukon Point maksumusega 207,00 eurot, tahvelarvuti Apple iPad Mini 4 maksumusega 720,00 eurot, odekolonni Giorgio Armani Eau de Nuit maksumusega 53,32 eurot, triikraua Bosch TDA502412E maksumusega 51,80 eurot ja teekannu Kettle Lipton Ariete 2871 maksumusega 27,20 eurot ostmiseks, vormistades tellimuse kogusummas 1059,32 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed ja töökoha andmed (XXX, XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis 20. aprillil 2016 järelmaksulepingu nr XXX B AS-iga, mille alusel väljastati krediiti 1079,77 eurot, millest on tasaarveldatud lepingu sõlmimise tasu summas 31,45 eurot. Laenusumma 1048,32 eurot väljastati 11.05.2016 XXX OÜ arveldusarvele, tellimuse maksumusest 11,00 eurot tasus tellija kauba kohaletoimetamisel kullerile. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii XXX OÜ klienditeeninduse kui ka järelmaksu rahastava B AS-i esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja maksevalmiduse osas. Tellitud kaup toodi 3. mail 2016 D kulleriga aadressile XXX ja S. Kostin võttis selle vastu ning allkirjastas järelmaksulepingu, esitades kullerile XXX passi, luues ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust ning eesmärgiga saada kätte kannatanu nimel tellitud kaup. S. Kostin jättis järelmaksulepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Arvestades 11,00 euro tasumist kauba kättesaamisel, tekitas S. Kostin oma tahtliku tegevusega B AS-ile varalist kahju summas 1048,32 eurot, mille osas on B AS esitanud tsiviilhagi. Samuti tema, tegutsedes pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil, saanud eeluurimisega tuvastamata jäänud asjaoludel XXX nimele väljastatud elamisloakaardi, mille viimane oli ära kaotanud, pöördus 10.novembril 2014 telefoni teel OÜ H klienditeenindusse, ning esinedes XXX vormistas viimase teadmata ja nõusolekuta tema nimel tema isikuandmeid kasutades tellimuse tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 4 maksumusega 299.00 eurot ja mobiiltelefoni Samsung Galaxy S4 Mini maksumusega 209,00 eurot ostuks, vormistades kauba kättetoimetamise tasuga 5.99 eurot tellimuse kogusummas 513.99 eurot, näidates seejuures kauba tellimisel teadvalt valed XXX kontaktandmed (XXX, XXX, XXX). Ostu finantseerimiseks sõlmis järelmaksulepingu AS-iga I. Omamata kavatsust tellitud kauba eest tasuda, viis S. Kostin nii OÜ H klienditeenindaja kui ka järelmaksu rahastava AS-i I esindaja eksimusse nii oma isikuandmete kui ka oma maksevõime ja

1-16-11470 maksevalmiduse osas. Tellitud kaup toimetati aadressile XXX ning S. Kostin sai selle kätte, esitades kullerile XXX elamisloakaardi, luues ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust ning eesmärgiga saada kätte kannatanu nimel tellitud kaup. S. Kostin jättis laenulepingus märgitud osamaksed tasumata. Saadud kauba müüs tuvastamata isikule ja müügist saadud raha kasutas oma äranägemisel. Oma tahtliku tegevusega tekitas S. Kostin AS-ile I varalist kahju summas 513.99 eurot. AS I on kahjunõude loovutanud L E AS-ile. Sel moel pani Sergei Kostin oma tahtliku teoga toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, grupis s.o KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-16-11470 Samuti märgib kohus üldise märkusena, et kelmus tagajärjedeliktina moodustub kannatanu petmisest, selle mõju tehtud kannatanu varakäsutusest ehk faktilise või õigusliku sisuga teost, mis viis vahetult kannatanu varalise seisu kahjustumiseni.

XXX andmete kasutamisega seotud kiirlaenude võtmise episoodid

1-16-11470 arveldusarvele nr XXX. Laenutaotluses avaldas taotleja tema poolt kasutatava e-posti aadressina XXX ning kontaktnumbrina XXX. Laenutaotleja identifitseeriti enne laenusumma väljastamist 24.03.2012 ASi E P N postkontoris isikuttõendava dokumendi IDkaardi nr XXX alusel. M F E OÜ on uurimisasutusele avaldanud (krim asi nr 12240101424, kd 9 tl 41-57), et XXX isikuandmeid kasutati 400 euro suuruse kiirlaenu saamiseks 24.03.2012. 24.03.2012 kell 10.48 esitatud laenutaotluses avaldas laenu taotleja elukoha aadressina XXX, töökohana G G OÜ, XXX (XXX) ning kontaktandmetena telefoninumbri XXX ja e-posti aadressi XXX.

1-16-11470 XXX täiendaval ülekuulamisel (krim asi nr 12240101424, kd 9 tl 8-11) avaldas XXX, et on võimeline Sergei-nimelise isiku ära tundma, kirjeldades Sergei-nimelist isikut kui pool-ovaalse kõhna näoga, väga meeldejäävate silmadega, lühikeste, tumedate, ent mitte mustade juustega noormeest. XXX kordas, et käis Sergeiga korduvalt A kaubanduskeskuses asuvas postkontoris, kus allkirjastas mingeid pabereid. Ta ei mäleta, et talle oleks selgitatud mida ning milleks ta allkirjastab. Samuti ei pööranud ta tähelepanu, kas talle esitatud dokumentidel oli kajastatud sõna „laen“.

1-16-11470 Samuti pole kohtumenetluse käigus ilmnenud menetlusõiguslikke aluseid S. Kostini kohtueelse menetluse ütluste avaldamiseks. Märgitust tuleneb, et kohtumenetluses S. Kostini ristküsitluse käigus vajalikku, asjassepuutuvat ja isiku süüküsimust lahendada võivat tõendit S. Kostini ütlustest ei tekkinud ja nõutava menetlusõigusliku aluse puudumisel pole võimalik kohtul S. Kostini süüküsimuse üle otsustamisel tugineda ka S. Kostini kohtueelse menetluse käigus antud ütlustele. Seega on S. Kostini kohtumenetluses antud ütlusted kasutatavad küll tõendina, ent ütluste sisust tulenevalt nad teavet talle inkrimineeritavate süüteoepisoodide kohta ei anna.

1-16-11470 Nimelt on kiirlaenuettevõtete vastusest uurimisasutusele sedastatav, et laenu saamiseks tuli esitada laenutaotlus, seejärel tuvastada laenusaaja isik kas IDkaardi, pangalingi või E P ASi kontoris ning alles seejärel kanti laenusumma laenu saaja arveldusarvele üle. Märgitust tuleneb, et pettusliku teo lõpule viimine koosneb enam kui ühest käitumisaktist. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et laenude väljastamiseks vajaliku isikusamasuse tuvastamise postkontoris ja sularaha väljavõtmise teostas XXX ise – seda on XXX kinnitanud ning märgitut toetavad ka XXX ütlused. Mis puudutab seda, et XXX tuvastas postkontorites laenude saamiseks oma isikusamasuse ja võttis pangakontorist sularahana välja laenuraha, siis on põhjust märkida, et S. Kostini XXX antud selgituste kohaselt olid kõnealused toimingud vajalikud tulumaksu tagastamiseks S. Kostini tööandjatelt. Kohus möönab, et keskmiselt mõistlikule ja piisavat elukogemust omava isiku jaoks oleks pidanud S. Kostini väide tööandjalt tulumaksu tagamise väide tõstatama küsitavusi selle väite elulise usutavuse kohta. Kohus on aga seisukohal, et tõusetunud kontekstis ühe või teise väite eluliselt usutavuse üle arutamisel ei saa lähtuda mitte keskmisest mõistliku inimesele omistatavast arusaamisvõimest, vaid selle hindamisel tuleb lähtuda konkreetse isiku eripärast ja arusaamisvõimekusest. XXX venna, s.o XXX ütluste (krim asi nr 12240101424, kd 9 tl 16-20) kohaselt on XXX sotsialiseerumisvõime tema tervisliku seisundi ehk kahe ajuoperatsiooni järgselt halvenenud. SA N H vastuse kohaselt diagnoositi XXX (krim asi nr 12240101424, kd 9 tl 93-94). Need asjaolud annavad aluse seisukohaks, et XXX arusaamisvõime on vähenenud, mistõttu oli S. Kostinil võimalik temas tekitada eksimus asjaoludest, mille puhul eksimuse tekitamine keskmisest mõistliku inimese puhul oleks välistatud. Seejuures ei väära kohtu hinnangul eeltoodud järeldust ka fakt sellest,etXXX. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

1-16-11470 toimepanemist, siis järeldub, et S. Kostinil oli ja on olemas nõutav teadlikkus ja vahetu isiklik kogemus tema tegevuse keelatuse kohta ning väited vastava teadlikkuse puudumisest taanduvad paljasõnaliseks. Seega mõistis S. Kostin oma tegevust teise isiku andmeid kasutades kiirlaenude võtmisel ja sellega kaasneda võivaid tagajärgi küllaldase teadlikkuse ja selgusega, kinnistades kohtu seisukohta, et kelmusi toime pannes tegutses ta tahtluse intensiivseimas vormis.

1-16-11470 M F E OÜ vastusest uurimisasutusele nähtub, et laenutaotlus 400 euro suuruse lühiajalise laenu saamiseks esitati XXX (ik XXX) nimelt interneti vahendusel 21.05.2012 kell 13.10. Laenutaotluses kajastati XXX elukoha aadressina XXX, töökohaks XXX, santehnik. 21.05.2012 dateeringut kandvast maksekorraldusest nähtuvalt kanti 400 euro suurune rahasumma 21.05.2012 üle XXX arvelduskontole E K (krim asi nr 12240101424, kd 10 tl 70-77). Seejuures tuvastati XXX isikusamasus isiku tuvastamise ankeedi kohaselt 21.05.2012 ASi E P potskontoris XXX. F E OÜ vastusest uurimisasutusele nähtub, et laenutaotlus 100 euro suuruse lühiajalise laenu saamiseks esitati XXX (ik XXX) nimelt interneti vahendusel 21.05.2012 kell 13.48. 100 euro suurune laen kanti samal päeval üle XXX arvelduskontole E K. Laenutaotleja identifitseeriti enne laenusumma väljastamist 21.05.2012 ASi E P XXX postkontoris tema isikut tõendava dokumendi, s.o IDkaardi nr XXX alusel (krim asi nr 12240101424, kd 10 tl 79-80).

1-16-11470

1-16-11470 postkontoris toimunud isikusamasuse tuvastamise protseduuri eesmärgis ja tagajärgedes, mille tagajärjena allkirjastas XXX postkontoris kiirlaenuettevõtete isikusamasuse tuvastamise ankeedid, mis tagas laenuettevõtete poolt laenuraha väljamaksed XXX pangakontole. Analüüsides XXX ütlusi eesmärgiga hinnata nende pinnalt süüdistuses kirjeldatud eksimuse jaatamise võimalikkust, on kohus seisukohal, et XXX puhul pole objektiivselt võimalik eksimuse tekkimist nentida. Kohus kordab, et eksimus ja selle tekkimise võimalikkus on individuaalne, olles lahutamatult seotud selle konkreetse isikuga. Vaadeldaval juhul on XXX andnud ütlusi selle kohta, et juba S. Kostini ja XXX tutvumise alguses tegi S. Kostin talle ettepaneku raha teenimiseks. Kuigi ainuüksi ettepanek raha teenimiseks olukorras, kus S. Kostin oli teadlik, et raha n-ö teenimine seisneb laenuraha saamises, millega kaasneb kohustus selle intressiga tagasi maksmise ehk teisisõnu – kõrge intressiga lühiajalise laenu võtmisel raha ehk positiivse tulu teenimise võimalikkus käesolevas kaasuses käsitletud asjaoludel puudub - võib olla vaadeldav XXX eksimuse tekitamisega, pole ettepanekut raha teenimise võimaluses käsitada antud juhul eksimuse tekitamisena. Seda põhjusel, et süüdistuses kõnealust asjaolu eksimusena käsitletud ei ole ning kohtul puudub menetluslik pädevus süüdistusest väljumiseks. Kohtu veendumuse kohaselt pole XXX ütlused piisavad sellekski, et jaatada tema eksimust postkontoris isikusamasuse tuvastamise protseduuri eesmärgis ja tagajärgedes. Nii on XXX märkinud, et XXX korteris toimunust sai ta halvasti aru, kuid seal vormistati midagi. Seejärel sõideti XXX postkontorisse, kus ta alkoholijoobe seisundis telleri juuresoleku kõikidele talle antud dokumentide alla kirjutas, sh nägi ta, et ühel paberil oli märgitud summa 100 eurot. Selle järgselt sõideti K, kus ta, s.o XXX raha välja võttis. XXX ütluste kohaselt selgitas talle pangateller, et tegemist on laenurahaga. Raha jagati kolme vahel. Kohus märgib, et mingisugustest asjaoludest halvasti aru saamine isiku arusaamisvõimetusega ei võrdsustu. Arvestades ka seda, et postkontoris isikusamasuse tuvastamisel nägi XXX dokumentidel kajastatud 100 euro kirjet ning raha väljavõtmisel pangakontoris selgitas panga teller talle otsesõnu, et tema poolt sularahana välja võetav raha on laenuraha, siis on kohus seisukohal, et XXX käitumisaktide ahel ühes talle teadaolnud asjaoludega oli piisav mõistmaks üldjoontes tehtavate toimingute sisu ja eesmärki. Seega ei pea kohus põhjendatuks süüdistuse etteheidet, milles selles on ette heidetav XXX ebaõige ettekujutuse loomine. Teistsugust järeldust ei tingi ka SA N H vastus (vt kr asi nr 12240101424, kd 10 tl 84-85). SA N H vastus kinnitab seda, et XXX on alates 1993 aastast kuni tõendi väljastamise, XXX.XXX. Seega on tegemist piisavalt tõendamata asjaoluga, millele kohtul ei ole võimalik tugineda. Asjakohane pole seegi, et laekunud laenuraha jagasid XXX ja XXX ära omavahel. XXX avaldas ülekuulamisel, et laenuraha jagati kolme vahel, tema sai 300 eurot, millest S. Kostin omakorda 100 eurot taksosõidule kulunud raha ettekäändel ära võttis. Seega toimus rahaliste vahendite jagamine süüdistuses kirjeldatust erinevalt.

1-16-11470 ja see jagati kolme vahel, s.o S. Kostinile, XXX ja XXX. St, et eelnevaga realiseerusid kõik KarS § 209 koosseisutunnused.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmuse episoodid (V AS ja O E AS kauplustest)

1-16-11470

1-16-11470

1-16-11470 XXX ütluste kohaselt (krim asi nr 12240101424, kd 14 tl 65-68) on ta kohtuotsusega määratud oma poja XXX eestkostjaks. Poja ütlustest sai ta teada, et 15.02.2013 taotles S. Kostin XXX postkontoris tema poja juuresolekul laene mh M F E OÜlt summas 500 eurot ning P G OÜlt summas 300 eurot. XXX pangakonto väljavõtte kohaselt võeti laekunud rahasummad XXX pangakaardi abil tema pangakontolt välja. Sarnaselt varasemate episoodidega, pole kohtul võimalik tugineda XXX seonduvate episoodide osas S. Kostini ütlustele. Nagu varasemate episoodide osas märgitud, taotles S. Kostin enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohtuistungil ristküsitlemise käigus kaitsja ega prokurör S. Kostinile konkreetseid XXX seotud üksikasju ei küsinud, mistõttu polnud S. Kostinil neile küsimustele võimalik ka vastata. Seega kohtumenetluses S. Kostini ütluste pinnalt vajalikku ja asjakohast tõendit ei tekkinud ning seejuures puudub kohtul menetluslik alus ka tema kohtueelse menetluse ütlustele tuginemiseks. Sellest tulenevalt pole kohtul võimalik tugineda S. Kostini sisulistele ütlustele tema süüküsimuse üle otsustamisel.

1-16-11470 Eirata pole võimalik aga asjaolu, et pettusliku teo lõpule viimiseks, mis oleks põhjuslikus seoses kiirlaenuettevõtete poolse hilisema varakäsutusega ning S. Kostini ja XXX varalise kasu saamisega (teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 nõudis koosseisutunnusena varalise kasu saamist), tuli S. Kostinil ja XXX tagada laenu saaja isikusamasuse tuvastamine postkontorites ja rahaliste vahendite väljavõtmine. Nimelt on kiirlaenuettevõtete vastustest uurimisasutusele sedastatav, et laenu saamiseks tuli esitada laenutaotlus, seejärel tuvastada oma isik kas IDkaardi, pangalingi või E P ASi kontoris ning alles kanti laenusumma laenu saaja arveldusarvele üle. Märgitust tuleneb, et pettusliku teo lõpule viimine koosneb enam kui ühest käitumisaktist. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et laenude väljastamiseks vajaliku isikusamasuse tuvastamise postkontoris ja sularaha väljavõtmise teostas XXX ise – seda kinnitavad XXX ütlused, millele viitavad ka XXX ütlused.

tl 87-88) on XXX

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Seega on kohus seisukohal, et XXX puhul on objektiivselt sedastatavad asjaolud, mis viitavad tema puudulikule arusaamisvõimele tehingute tegemisel, sh isikusamasuse tuvastamise eesmärkides ja tagajärgedes. See annab omakorda aluse seisukohaks, et XXX tegutses postkontorites isikusamasuse tuvastamisel ja pangakontoris sularaha väljavõtmisel ehk ennast kahjustavate toimingute tegemisel eksimuses ehk ta tegutses neid toiminguid teostades nende tegelikku sisu ja õiguslikke järelmeid mõistmata.

1-16-11470 nähtuvalt mõisteti S. Kostin süüdi mh KarS § 213 lg 1 järgi - käesoleva kaasuse tehioludega sarnastel asjaoludel (krim asi nr 16740000120, tl 120-124, vt süüdistusakti, mille alusel S. Kostin aga samuti XXX süüdi mõisteti). Kuna viidatud kohtuotsus tehti enne analüüsitavate kelmuste toimepanemist, siis järeldub, et S. Kostinil oli ja on olemas nõutav teadlikkus ja vahetu isiklik kogemus tema tegevuse keelatuse kohta ning väited vastava teadlikkuse puudumisest taanduvad paljasõnaliseks. Seega mõistis S. Kostin oma tegevust teise isiku andmeid kasutades kiirlaenude võtmisel ja sellega kaasneda võivaid tagajärgi küllaldase teadlikkuse ja selgusega, kinnistades kohtu seisukohta, et kelmusi toime pannes tegutses ta tahtluse intensiivseimas vormis.

XXX andmete kasutamisega seotud kiirlaenude võtmise episoodid

1-16-11470 Muid lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepinguid ja selle võimalikke lisasid endid, toimiku materjalid ei kajasta (krim asi nr 12240101424, kd 16 tl 131-132). P G OÜ vastusest uurimisasutusele (krim asi nr 12240101424, kd 16 tl 76-93) nähtub, et laenutaotlus XXX nimelt edastati laenuandjale interneti teel 15.04.2013 kell 13.15. Laenutaotluse kohaselt oli laenu taotlejaks XXX isikukoodiga XXX, elukoha aadressiga XXX. Laenu summa 300 eurot kanti üle taotleja pangakontole nr-ga XXX (vt maksekorraldust nr XXX) ning vastus laenutaotlusele saadeti sõnumiga telefoninumbrile XXX. E-posti aadressina avaldas laenu taotleja aadressi XXX. Lisaks märgiti laenutaotluses laenusaaja töökohana L G OÜ, igakuise sissetulekuga 1 100 eurot. Laenu taotleja isikusamasus tuvastati ASi E P postkontoris XXX. F ASi E f laenu võtmise kohta kajastub toimikus I J ASi „Nõue kohustuse täitmiseks“, mis on adresseeritud XXX (krim asi nr 12240101424, kd 16 tl 127). Muid tõendeid, sh laenulepingu sõlmimise asjaolusid kajastavaid aspekte kriminaaltoimiku materjalid ei kajasta. F E OÜ vastusest uurimisasutusele nähtub (krim asi nr 12240101424, kd 16 tl 75, krim asi nr 15740000166, kd 49 tl 118-131), et laenutaotlus XXX nimel laekus laenuandjale S teel 15.04.2013 kell 12.37. Laenutaotlus edastati numbrilt XXX. Laenuraha kanti üle laenu taotleja arveldusarvele nr-ga XXX. Laenutaotleja identifitseeriti laenusumma väljastamise eelselt isikuttõendava dokumendi nr XXX alusel 15.04.2013 ASi E P postkontoris XXX. S L ASi vastusest uurimisasutusele nähtub (krim asi nr 12240101424, kd 16 tl 75) asjassepuutuvana, et laenutaotlus 200 euro suuruse laenuraha saamiseks XXX nimel edastati laenu andajale interneti teel 16.04.2013 kell 07.38. Laenuraha summas 200 eurot kanti laenuandja poolt üle 16.04.2013 (vt maksekorraldust nr 64115). 16.04.2013 sõlmitud kliendilepingu kohaselt avaldas laenusaaja oma andmetena nime XXX, isikukoodi XXX, elukoha aadressina XXX. Kontaktidena avaldati e-posti aadress XXX ja kontaktnumbrina XXX.

1-16-11470 küsimustele võimalik ka vastata. Seega kohtumenetluses S. Kostini ütluste pinnalt vajalikku ja asjakohast tõendit ei tekkinud ning seejuures puudub kohtul menetluslik alus ka tema kohtueelse menetluse ütlustele tuginemiseks. Sellest tulenevalt pole kohtul võimalik tugineda S. Kostini sisulistele ütlustele tema süüküsimuse üle otsustamisel.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus A ASis

Vassili Iljini andmete kasutamisega seotud kiirlaenude võtmise episoodid

1-16-11470 nähtub ka see, et laekunud rahasummad on sularahana, raha arvele laekumise päeval korduvate tehingutena arvelduskontolt ka välja võetud.

1-16-11470 S. Kostin avaldas kohtuistungil, et mõnikord pöörduti tema poole laenude võtmise sooviga, millele vastuseks tema selgitas, et võimalik on võtta S laenu. Tema sellise tegevusega seadust ei rikkunud. Selliselt toimiti ka XXX seoses, mida võib kinnitada XXX, kes võttis koos temaga. Ta ise rääkis telefoniga ja rääkis, palju ta peab tagasi maksma. Tema sai selle eest 200 eurot, XXX läks 85 eurot ning endale jättis XXX 680-700 eurot.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus T E ASis

1-16-11470

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus A ASis

1-16-11470 ka kaupa üle andnud T A OÜ kullerit XXX. Seega on pea ainsaks S. Kostinit süüstavaks tõendiks A ASi tellimusel avaldatud/kajastatud S. Kostini elukoha aadress XXX. Hinnates järgnevalt, kas A ASi tellimusse kantud S. Kostini elukoha aadress on küllaldane seos inkrimineerimaks talle analüüsitava kuriteo toimepanemist, on kohus seisukohal, et küsimus tõstatatule vaatlusaluse episoodi puhul on jaatav. Nagu nähtub, kasutati A ASist tellimuse tegemisel S. Kostini elukoha aadressi andmeid. Analüüsides elulise usutavus kriteeriumist johtuvalt võimalikkust, et keegi suvaline ja tuvastamata isik võis kauba tellimiseks kasutada S. Kostini elukoha andmeid, on kohus seisukohal, et kaalukad, loogilised ja mõistuspärased argumendid selle seisukoha jaatamiseks puuduvad. Seejuures võtab kohus arvesse, et kauba tellimuse aadressi avaldamise eesmärgiks on mh kauba tellijale tellitud kauba üleandmise/kättesaamise tagamine. Seega selleks, et kaup jõuaks adressaadini, on nõutav saaja aadressandmete kajastamine tellimusel/lepingu sõlmimisel. Toodut silmas pidades ei pea kohus kuigivõrd võimalikuks/eluliselt usutavaks, et keegi kolmas, tuvastamata isik võis kasutada kauba tellimuste tegemisel S. Kostini elukoha aadressi. Selline järeldus viib seisukohani, et kaupa tellinud isikuks oli just S. Kostin. Kohus märgib ka, et antud episoodi raames pole tuvastatud ka muid isikuid, kes võisid S. Kostini elukoha aadressi teada ja/või seda kasutada (vrd XXX andmete kasutamisega seotud episoodid). Kaudse tõendina võtab kohus arvesse sedagi, et menetluse käigus kuulati tunnistajana üle S. Kostini ema XXX, kes avaldas, et ütluste andmisest (XXX kuulati üle 21.04.2017) kaks kuni kolm aastat tagasi hakkas nende aadressile tulema kirju ja ajakirju erinevate isikute nimedele. Neid nimesid ta ei mäleta, kuid ta sai teada oma poja - S. Kostini - süüdimõistmisest kelmuste toimepanemisel, mistõttu mõistis, et kirjad ja ajakirjad võivad olla seotud S. Kostini tegevusega. Kuna XXX poolt määratletud ajavahemik, mil nende elukoha aadressile võõraste isikute nimele kirju ja ajakirju saabus on kattuv ka A ASist kauba tellimise ja kätte saamise ajaga, leiab kohus, et kaudselt tõendavad ka XXX ütlused S. Kostini poolt A ASist XXX nimele kauba tellimist ja selle kauba kättesaamist. Veendumust selles, et vaatlusaluse kuriteo pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul seegi, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest (koostoimes kohtuotsuse hilisemalt analüüsitavate episoodidega) joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi). Kuna kohtu poolt järgnevalt analüüsitavate osade süüteoepisoodide puhul on S. Kostinit otseselt süüstavate tõendite kogum selline, mis ei tõstata vähimaidki kahtlusi selles, et süüteo võis toime panna S. Kostinist erinev isik ning nende tegude tehiolud ja käitumisaktid kattuvad antud episoodi tehioludega, on kohus seisukohal, et antud kuriteoepisoodi saab lugeda S. Kostini poolt toime panduks tema seotusest tellimusse kantud tema elukoha aadressiga, S. Kostini ema ütlustega ning erinevate kuriteoepisoodide toimepanemise silmnähtavast kattuvusest. Seega on kohus seisukohal, et analüüsitava kelmuse pani toime S. Kostin, kes tekitas A ASile ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikust, tellija maksevõimest ja – valmiduses, kes tegi eksimuses viibides ja eksimusega põhjuslikus seoses oleva varakäsutuse. Kuna varakäsutusega A ASi vara, lepingus kokkulepitud vastusoorituse puudumise tõttu, vähenes, S. Kostini vara selle võrra aga suurenes, siis realiseeris S. Kostin kõik teo toime panemise ajal nõutavad KarS § 209 koosseisutunnused ehk pani toime kelmuse.

1-16-11470 tegemiseks annavad eelnevalt analüüsitud ja käsitletud S. Kostini käitumisaktid, mis osutavad selgele, eesmärgipärasele ja kalkuleeritud tegevusele. Kohtus märkis S. Kostin korduvalt, et tal puuduvad juriidilised eriteadmised, mistõttu ta ei saanud ette näha, et tema teol/tegudel võivad olla kuriteo tunnused. Vastuseks tõstatule osutab kohus Viru Maakohtu 16.09.2010 kohtuotsusele asjas 1-09-5326 (krim asi nr 16740000120, tl 125-127), millest nähtuvalt mõisteti S. Kostin süüdi mh KarS § 213 lg 1 järgi (krim asi nr 16740000120, tl 120-124, vt süüdistusakti, mille alusel S. Kostin aga samuti XXX süüdi mõisteti). Samuti mõisteti S. Kostin süüdi Viru Maakohtu 08.02.2103 otsusega KarS § 213 lg 1 järgi, taaskord analoogsetel asjaoludel (krim asi nr 16740000120, tl 128-130; 131-133). Kuna viidatud kohtuotsused tehti enne analüüsitava kelmuse toimepanemist, siis järeldub, et S. Kostinil oli ja on olemas nõutav teadlikkus ja vahetu isiklik kogemus tema tegevuse keelatuse kohta ning väited vastava teadlikkuse puudumisest taanduvad paljasõnaliseks. Seega mõistis S. Kostin üldjoontes oma tegevust teise isiku andmeid kasutades kaupade tellimisel ja järelmaksulepingu sõlmimisel ja sellega kaasneda võivaid tagajärgi küllaldase teadlikkuse ja selgusega, kinnistades kohtu seisukohta, et kelmusi toime pannes tegutses ta tahtluse intensiivseimas vormis.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus H OÜs

1-16-11470 esitanud uurimisasutusele 27.06.2013 dateeringut kandva Maanteeametile adresseeritud seletuskirja nähtub, et XXX pöördus Maateeameti poole 27.06.2013 teavitusega juhiloa kaotuse kohta Narvas 2013 juunis ning talle väljastati uus juhiluba kehtivusega alates 28.06.2013 (vt kr asi nr 15740000166, kd 49 tl-d 15 ja 14).

1-16-11470 Veendumust selles, et vaatlusaluse kuriteo pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul seegi, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest (koostoimes kohtuotsuse hilisemalt analüüsitavate episoodidega) joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi). Kuna kohtu poolt järgnevalt analüüsitavate osade süüteoepisoodide puhul on S. Kostinit otseselt süüstavate tõendite kogum selline, mis ei tõstata vähimaidki kahtlusi selles, et süüteo võis toime panna S. Kostinist erinev isik ning nende tegude tehiolud ja käitumisaktid kattuvad antud episoodi tehioludega, on kohus seisukohal, et antud kuriteoepisoodi saab lugeda S. Kostini poolt toime panduks tema seotusest tellimusse kantud tema elukoha aadressiga, S. Kostini ema ütlustega ning erinevate kuriteoepisoodide toimepanemise silmnähtavast kattuvusest. Seega on kohus seisukohal, et analüüsitava kelmuse pani toime S. Kostin, kes tekitas K OÜle ja H OÜle ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikust, tellija maksevõimest ja – valmiduses. Eksimuses olles täitsid OÜ H tellimuse – tellitud kaup saadi tellija poolt kätte – ja OÜ H tehingu finantseerimise, ent vastusooritust laenulepingu täitmise näol ei toimunud, siis sellega tekkis kahju ehk negatiivne vara muutus tehingut finantseerinud OÜl H. Samal ajal suurenes tehingut finantseerinud ettevõtte negatiivse vara kaotuse võrra kauba saaja ehk S. Kostini vara väärtus. St, et eelviidatuga realiseeris S. Kostin kõik teo toime panemise ajal nõutavad KarS § 209 koosseisutunnused ehk pani toime kelmuse.

1-16-11470

1-16-11470 isiku tundis ta ära näojoonte järgi. Fototabelil nr 3 asunud isikuks osutus Sergei Kostin (krim asi nr 12240101424, kd 18 tl-d 69-72).

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus T E ASis

1-16-11470

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus O ASist

1-16-11470 ei osanud, kuid talle tuli meelde, et võis need alkoholi (õlut) tarvitades ära kaotada või võis ta kaardid kellelegi anda (kr asi nr 15233000322, kd II tl 98-105; 182-187).

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus H OÜs

1-16-11470 ütlustes 12.11.2014 pidanud võimalikuks sedagi, et tema vend XXX või tellimuse teha kellegi juhatusel ka ise, kuigi ta seda eitab (krim asi nr 15233000322, kd II tl 98-104).

1-16-11470 muutus tehingut finantseerinud OÜl H ning A ASile, kes võimaldas kaupade eest tasuda järelmaksuga. Samal ajal suurenes tehingut finantseerinud ettevõtte negatiivse vara kaotuse võrra kauba saaja vara väärtus – nagu osutatud, anti kaup üle XXX nimele väljastatud juhiloa alusel. St, et eelviidatuga realiseerusid kõik teo toimepanemise ajal kehtinud KarS §-s 209 sätestatud kelmuse objektiivsed koosseisutunnused.

1-16-11470 episoodide tehioludega, on kohus seisukohal, et antud kuriteoepisoodid saab lugeda S. Kostini poolt toime panduks. Seega on kohus seisukohal, et analüüsitavad kelmused pani toime S. Kostin, kes tekitas K OÜle, H OÜle ja A ASile ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikust, tellija maksevõimest ja – valmiduses. Eksimuses olles täitsid OÜ H ja A ASi tellimused - tellitud kaup saadi tellija poolt kätte – ja OÜ H tehingu finantseerimise, ent vastusooritust laenulepingu täitmise näol ei toimunud, siis sellega tekkis kahju ehk negatiivne vara muutus tehingut finantseerinud OÜl H ja A ASil. Samal ajal suurenes tehingut finantseerinud ettevõtete negatiivse vara kaotuse võrra kauba saaja ehk S. Kostini vara väärtus. St, et eelviidatuga realiseeris S. Kostin kõik teo toime panemise ajal nõutavad KarS § 209 koosseisutunnused ehk pani toime kelmuse.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus H OÜs

1-16-11470

1-16-11470

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus H OÜs

1-16-11470 koostanud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, millest nähtuvalt on tellimusel kasutatud abonentnumbrid, s.o nr-d XXX ja XXX olnud korduvas sideühenduses abonentnumbriga XXX, mis kuulub S. Kostini emale, s.o XXX. Kõnealused protokollist nähtub seegi, et abonentnumber XXX funktsioneeris mh mobiiltelefonis imei-koodiga XXX (krim asi nr 15233000322, kd 3 tl 38-39, sh CDplaat, tl 40). Viidatud imei-koodiga mobiiltelefoni kasutati ka XXX seotud 04.05.2015 episoodis H OÜst kauba tellimisel, millede osas kohus S. Kostini süü tõendatuks loeb. Täiendavalt osutab kohus asjaolule, et ka tellimustel kasutatud elukoha aadress –XXX- pole S. Kostinile võõras ega tundmatu. Nimelt tuleb viidata, et tegemist on olnud S. Kostini tuttava, s.o XXX elukoha aadressiga, kus S. Kostin on viibinud (vt XXX seotud kiirlaenu episoodid) ning sama aadressi on S. Kostin kasutanud ka XXX seotud 29.04.2016 kelmuse episoodis. Lisaks nähtub kõnealune aadressikirje ka S. Kostini nn tellimustevihikus (krim asi nr 16470000120 tl 154 – tõlge). St, et tõendikogum osutab sellele, et tellimuse XXX nimele vormistas just S. Kostin, kes tekitas ettevõtetel ebaõige ettekujutse nii tellija isikust kui ka viimase maksevõimest ja –valmidusest. Kuna teo toimepanemise ajal kehtis KarS § 209 redaktsioonis, mis nõudis varalise kasu saamist, siis kõnealuse koosseisutunnuse täidetuse üle otsustades märgib kohus, et tõendikogumist nähtuvalt anti saadetis tellijale 23.12.2014 postkontoris kätte. Saadetise/vara kätte saamine on põhjuslikus seoses kauba kätte saaja vara suurenemise ehk õiguslikus mõttes sai S. Kostin selliselt varalist kasu. Lisaks pole vaatlusalusegi episoodi puhul võimalik eirata asjaolu, et kriminaalasja kuriteoepisoodidest joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega või on muul viisil sedastatav seotus S. Kostiniga tellimuse või selle kättesaamisega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt XXX ütlused). Lisaks pole võimalik jätta tähelepanuta XXX menetluse käigus avaldatut, et võttis S. Kostini palvel vastu naisterahva nimele edastatud saadetise, andis selle üle S. Kostinile ning sai selle tegevuse eest isiklikku kasu 50 eurot. Märgitust tuleneb üheselt, et S. Kostini „äriplaan“ toimis viisil, kus kasutas tema valduses olnud võõraste isikute nimele väljastatud dokumente järelmaksuga/osamaksetega tellimuste tegemiseks, selliselt tekitas ta kauba müüjal/ostu finantseerijas ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikus ja viimase maksevõimes ja –valmiduses. Seejärel võttis ta kas ise või teisi isikuid kasutades tellitud kaubad vastu ning vähemalt osade episoodide puhul on alust ka järelduseks, et töö- ja sissetulekuta S. Kostin võõrandas kauba tavamaksumusest ca 40% soodustusega kolmandatele isikutele, millega muundas kuriteoga saadud esemed/kaubad rahalisteks vahenditeks.

1-16-11470 analüüsitud ja käsitletud S. Kostini käitumisaktid, mis osutavad selgele, eesmärgipärasele ja kalkuleeritud tegevusele.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus H OÜs

1-16-11470 loodi ettevõtetele ebaõige ettekujutus kauba tellija isikust ja sellega põhjuslikus seoses olevalt ka XXX maksevõimest ja –valmidusest. Kuna eksimuses olles täitsid OÜ H tellimuse - tellitud kaubad saadi tellija poolt kätte – ja I ASi tehingu finantseerimise, ent vastusooritust laenulepingute täitmise näol ei toimunud, siis sellega tekkis kahju ehk negatiivne vara muutus tehingut finantseerinud I ASil. Samal ajal suurenes tehingut finantseerinud ettevõttete negatiivse vara kaotuse võrra kauba saaja vara väärtus. St, et eelviidatuga realiseerusid kõik teo toimepanemise ajal kehtinud KarS §-s 209 sätestatud kelmuse objektiivsed koosseisutunnused.

1-16-11470 kauba tellija isikus ja viimase maksevõimes ja –valmiduses. Seejärel võttis ta ka ise või teisi isikuid kasutades tellitud kaubad vastu ning vähemalt osade episoodide puhul on alust ka järelduseks, et töö- ja sissetulekuta S. Kostin võõrandas kauba tavamaksumusest ca 40% soodustusega kolmandatele isikutele, millega muundas kuriteoga saadud esemed/kaubad rahalisteks vahenditeks. Seega on kohus seisukohal, et analüüsitava kelmuse pani toime vahendlikult S. Kostin, kes tekitas H OÜle ja I ASile ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikust, tellija maksevõimest ja – valmiduses. Eksimuses olles täitsid ettevõtted oma lepingujärgsed kohustused, ent vastusooritust laenulepingu täitmise näol ei toimunud, siis sellega tekkis kahju ehk negatiivne vara muutus tehingut finantseerinud I ASil. Samal ajal suurenes tehingut finantseerinud ettevõtte negatiivse vara kaotuse võrra kauba saaja ehk S. Kostini vara väärtus. St, et eelviidatuga realiseeris S. Kostin kõik KarS § 209 koosseisutunnused ehk pani toime kelmuse.

1-16-11470 järelmaksuga telefoni, mille tunnistajale maha müüs, selle eest tunnistajalt rahalisi vahendeid sai ning isik järelmaksulepingu alusel makseid kahe aasta vältel tasub. Kuna kohtu poolt analüüsitud kuriteoepisoodidest nähtuvalt on S. Kostin sõlminud küll lepingud erinevate äriühingutega kaupade saamiseks, ent ta on teinud seda mitte enda, vaid võõraste isikute nimele, siis järeldub tunnistaja XXX ütlustest, et S. Kostini „äriplaan“ toimis viisil, kus ta vormistas tellimused/laenulepingud kolmandate isikute nimele, sai tellitud esemed kas ise või teiste isikute vahendusel kätte ja võõrandas need tasu eest, s.o kauba tavahinnast ca 40% madalama maksumusega kolmandatele isikutele. St, et S. Kostinil oli kelmusi toime pannes selge kavatsus teenida isiklikku kasu, mis õigusliku mõttes on vaadeldav varalise kasu eesmärgil toimimisena.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmused H OÜs ja S M OÜs

1-16-11470

XXX andmete kasutamisega seotud kelmused E E ASis

1-16-11470 oma rahakotis, ent kasutab seda harva. Hiljem otsis ta kodus kõik kohad läbi, kuid IDkaarti ei leidnudki. 20.06.2015 helistas talle poja naine XXX, kes teavitas teda, et väidetavalt on tal E ees võlgnevus 885 eurot. Ta oli üllatunud selle peale, sest pole midagi soetanud. Pärast E esinduses käimist sai ta teada, et tema nimele on vormistatud kaks lepingut kahe telefoni soetamiseks. Tema seda teinud ei ole, seda on teinud inimesed, kes tema kaotatud dokumente kasutasid.

1-16-11470

XXX andmete kasutamisega seotud kelmused kiirlaenuettevõtetes R OÜ ning S L AS

1-16-11470

1-16-11470

1-16-11470 23.12 Süüdistuse kohaselt võttis S. Kostin mõlemal juhul laenuraha välja A kasutades. Kohtu hinnangul on süüdistus selles osas ebakorrektne. Nii on S P ASi otsesõnu oma vastuses uurimisasutusele märkinud, et sularaha väljamaksed toimusid ASi S P N kontoris ja sularahaautomaadis (A) XXX. Märgitu nähtub ka XXX pangakonto analüüsist – nimelt võeti raha summas 200 eurot välja pangakontorist ning 245 eurot võeti välja A kaudu kell 16.17. Nagu juba eelnevalt märgitud, võttis A sularaha välja S. Kostin. Pangakontorist võttis raha välja aga XXX, kelle viibimine pangakontoris 08.04.2015 kell 16.07 on fikseeritud 09.12.2015 asitõendiprotokolli (vt krim asi nr 15233000322, kd 1 tl 81-88). Kuna juba eelnevalt asus kohus seisukohal, et XXX iseseisev tegutsemine pangakoris on välistatud ning juba XXX postkontoris viibimisel on S. Kostin viibinud XXX läheduses, siis järeldab kohus neist asjaoludest, et pangakontorist rahaliste vahendite väljavõtmisel järgis XXX S. Kostini juhiseid. Kuna teo toimepanemise ajal nõutav KarS § 209 kooseis ei nõudnud varalise kasu saamist, vaid koosseisu täitmiseks piisas varalise kasu saamise eesmärgist, siis süüdistuses kajastatud ebakorrektsus laenuraha väljavõtmisel ei muuda vähimalgi määral XXX ja S. Kostini tegevusele antavat õiguslikku hinnangut.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus H OÜs

1-16-11470

1-16-11470 01.01.2015 ei nõua kelmuse koosseis süüdlasel varalise kasu saamist. Koosseis on täidetud varalise kasu saamise eesmärgil tegutsemisega. Analüüsides viimati nimetatud koosseisutunnuse esinemist, osutab kohus, et toimiku materjalidest nähtuvalt on S. Kostinil puudunud töökoht/legaalne sissetulek. Eluliselt usutavaks ei saa pidada seda, et üks või teine isik, sh S. Kostin oleks võimeline oma elu korraldama rahaliste vahendite täieliku puudumiseta. Analüüsides selle valguses kohtu varasemalt käsitletud kelmuse episoode, on neist vähemalt osaliselt sedastatav, et S. Kostin pani need toime rahaliste vahendite saamise eesmärgil, saades kuritegude toimepanemisest rahalisi vahendeid kas otseselt (vt nn kiirlaenud) või tellis erinevatelt ettevõtetelt kaupu, mida kas tarvitas ise või võõrandas neid tasu eest. Kuna nn T E ASiga seonduvalt on S. Kostin saanud XXX T E ASilt saadud telefoni võõrandamise eest rahalisi vahendeid, on see küllaldane järeldamaks, et ka antud episoodi raames tegutses S. Kostin isikliku kasu saamise ehk analüüsitava koosseisu tähenduses varalise kasu saamise eesmärgil. Sel eesmärgil toimimine võimaldaks töö- ja legaalsete sissetulekuallikateta S. Kostinil saada oma elukorralduse tagamiseks rahalisi vahendeid ja nagu varasemates episoodidest nähtub, sellist sissetuleku saamise meetodit S. Kostin ka realiseeris. Kohus märgib sedagi, et vastupidisele seisukohale asumisel ehk varalise kasu saamise eesmärgi puudumisel muutuks sisutühjaks vajadus tellida kaupu – sellisteks käitumisaktideks puuduksid lihtsalt mõistuspärased ja elulised usutavad põhjendused ning lisaks ei saa erita, et menetluse käigus tuvastatu kohaselt kasutas S. Kostin ka teiste isikute abi, kes S. Kostini poolt tellitud kauba kätte said, selle talle üle andsid (krim asi nr 16740000120, kd 2(7) tl 221-226, XXX ütlused). Veendumust selles, et vaatlusalused kuriteod pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt asjaolu, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi).

XXX andmete kasutamisega seotud kelmused S M OÜst, H OÜst

1-16-11470 167,99 eurot; Biotos Clean XL Home Set maksumusega 25,99 eurot; Walkmaxx meeste sandaalid suurusele 42 maksumusega 24,99 eurot; Walkmaxx naiste sandaalid suurusele 38 maksumusega 24,99 eurot, Dormeo voodipesu maksumusega 59,98 eurot; Rovus maksumusega 24,99 eurot; Club5 liikmekaart maksumusega 22,90 eurot ning elektriseadmete pikendatud garantii kogusummas 79,60 eurot, s.o kaup kogumaksumuses 816,34 eurot (krim asi nr 15233000322, kd 4 tl 97-108). Arve aluseks olevate kaubaartiklite tellimist ja nende maksumust tõendab ka 29.04.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles oli vaadeldavaks CD plaat Studio Modrena 2 audiofailiga ning millest nähtuvad kauba tellimise üksikasjad – s.o tellija isik, kellele nimele kauba tellimus lõplikult vormistatakse, millise aadressi tellija avaldab, millist kontaktnumbrit kasutab ning millist kaupa, millise maksumuse eest tellitakse. Asitõendi protokollist tuleneb seegi, et C AS keeldus sõlmimast XXX nimele viimase varasema võlgnevuse tõttu, ent teine ettevõte on nõus tehingut finantseerima tingimusel, kui limiidi piirang on 800 eurot. Esialgsest tellimusest mõningate esemete tellimuse tühistamisega on tellitava kauba koguväärtus 816,34 eurot ning esimeseks sissemaksuks tuleb ostjal/tellijal tasuda 40 eurot (krim asi nr 15233000322, kd 4 tl 67-91). Toimikust nähtub seegi, et ASi E P vahendusel on XXX nimele aadressile XXX on juulis, s.o täpsemalt 18.07.2015 saabunud kaks saadetist, mis on kätte antud T A OÜ kulleri XXX vahendusel. Saadetis on kätte antud XXX isikuttõendava dokumendi XXX alusel. Saadetiste vastuvõtmisel on tasutud kullerile 40 euro suurune rahasumma (krim asi nr 15233000322, kd 4 tl 92-94).

1-16-11470

1-16-11470 neist vähemalt osaliselt sedastatav, et S. Kostin pani need toime rahaliste vahendite saamise eesmärgil, saades kuritegude toimepanemisest rahalisi vahendeid kas otseselt (vt nn kiirlaenud) või tellis erinevatelt ettevõtetelt kaupu, mida kas tarvitas ise või võõrandas neid tasu eest. Kuna nn T E ASiga seonduvalt on S. Kostin saanud XXX T E ASilt saadud telefoni võõrandamise eest rahalisi vahendeid, on see küllaldane järeldamaks, et ka antud episoodi raames tegutses S. Kostin isikliku kasu saamise ehk analüüsitava koosseisu tähenduses varalise kasu saamise eesmärgil. Sel eesmärgil toimimine võimaldaks töö- ja legaalsete sissetulekuallikateta S. Kostinil saada oma elukorralduse tagamiseks rahalisi vahendeid ja nagu varasemates episoodidest nähtub, sellist sissetuleku saamise meetodit S. Kostin ka realiseeris. Kohus märgib sedagi, et vastupidisele seisukohale asumisel ehk varalise kasu saamise eesmärgi puudumisel muutuks sisutühjaks vajadus tellida kaupu – sellisteks käitumisaktideks puuduksid lihtsalt mõistuspärased ja elulised usutavad põhjendused ning lisaks ei saa erita, et menetluse käigus tuvastatu kohaselt kasutas S. Kostin ka teiste isikute abi, kes S. Kostini poolt tellitud kauba kätte said, selle talle üle andsid (krim asi nr 16740000120, kd 2(7) tl 221-226, XXX ütlused). Veendumust selles, et analüüsitavad teod pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt asjaolu, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi). Seega on kohus seisukohal, et pettuslikud teod, mis olid põhjuslikus seoses hilisema varakäsutuse, laenuandjate kahjuga, pani toime S. Kostin, kes realiseeris oma tegudega KarS § 209 koosseisu.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmused T E ASis, E E ASis, K & K OÜs ning A

1-16-11470 14.02.2016. Mõlema lepingu alusel soetati tahvelarvuti Sony Xperia Tablet Z3, maksumusega 397,20 eurot, s.o kokku 794,40 eurot. Samuti soetati juurde seadme kindlustus, s.o kokku summas 5,98 eurot. Tellimused finantseeris T E AS. Nii 13.02.2016 leping (nr XXX) kui ka 14.02.2016 leping (nr XXX) sõlmiti kaupluses (T E AS XXX kauplus, XXX) kohapeal ja kaup, s.o tahvelarvutid Sony Xperia Tablet Z3, anti isikule kätte samuti kaupluses kohapeal. Tellimusel kasutati ostja andmetena XXX isikuandmeid, kontaktaadressina XXX korterit ning telefoninumbrina XXX. Lisaks nähtub mõlemast lepingust täiendava kontaktnumbrina XXX. Ostja isikusamasus tuvastati mõlemal juhul elamisloa XXX alusel.

1-16-11470 et kauplusesse sisenev kilent on tüsedama kehaehitusega, kannab peas heledat mütsi ning seljas pruunikat jopet, sinakaid teksapükse ja jalas heledaid spordijalanõusid. Vasakus käes hoiab ta kindaid. Samuti on asitõendi protokolli kantud kliendi ja müüja vaheline vestlus. Kõrvutades kliendi isikut viimati osutatud asitõendi protokolli lisaks oleva fotoga ja Euronicsi videosalvestuse lisaks oleval fototabelil oleva isikuga, tuleb kohtu hinnangul nentida kõnealuste isikute suurt sarnasust. Sarnane isik nähtub ka 14.04.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollilt, kus on vaadeldud XXX linnas, aadressil XXX asuva E kaupluse turvakaamera salvestist. Protokollis nähtub, et salvestis on tehtud 14.02.2016 kella 16.52st ja kestab kuni kella 17.04ni. Mh nähtub protokollist, et kauplusesse siseneb keskmist kasvu, tüsedama kehaehitusega klient, kellel on peas hele müts ja kes on riietunud pruunikasse jopesse, sinistesse teksapükstesse ning heledatesse spordijalanõudesse.Mütsi peast võttes on klient tumedate lühikeste juustega. Kuna salvestisel on kajastatud ka vestluse sisu, siis nähtub sellest, et soetatavaks kaubaks on 299 eurone mobiiltelefon, mida klient soovib osta järelmaksuga. Lisaks on protokollis kajastatud, kuidas klient esitab müüjale dokumendid, mis sarnaneb elamisloaga. Sealsamas allkirjastatakse ka leping ning mõne hetke möödudes ulatab kaupluse töötaja kliendile väikse heleda karbi (krim asi nr 15233000322, kd 6 tl 111-118). Videosalvestused on ka XXX kauplustest mh kuupäevadest 13.02.2016 ja 14.02.2016 ning videosalvestustelt nähtav on uurimisasutuse poolt kantud 15.04.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (krim asi nr 15233000322, kd 6 tl 119-127). Selleski vaatlusprotokollis on kirjeldatud ühte klienti kui tüseda kehaehitusega ning keskmist kasvu olevat meesterahvast, kes viibib kaupluses koos teise isikuga ning kellega uuritakse esemeid ning räägitakse müüjaga. Mh nähtub protokollist, et esimene klient tuleb kell 16.09 müüja juurde ja võtab õlakotist elamisloaga sarnaneva eseme ja annab selle müüjale. Hetk hiljem paneb klient nr 1 selle kotti tagasi. Samuti nähtub, kuidas ühiselt vaadatakse binoklit, müüja pakib selle karpi, teeb midagi arvutis. Mõni hetk hiljem võtab müüja vitriinist noa ja näitab kliendile nuga. Klient nr 1 noogutab peaga, andes nõusoleku selle ostmiseks. Töötaja teeb seejärel midagi arvutis ja pakib noa. Mõni aeg hiljem paigutab töötaja kauba kilekotti ja annab kilekoti üle kliendile nr 1. Samalaadne tegevus on kajastatud ka 14.02.2016 ajavahemiku 12.33 kuni 12.51 kohta. Jällegi saabub kauplusesse juba varasema kirjeldusega klient nr 1, kes on kellegagi koos. Ühiselt müüjaga vesteldakse ning hetke pärast võtab müüja vitriinist püstoli ja näitab seda klientidele. Kell 12.35 ulatab klient nr 1 müüjale elamisloaga sarnaneva esememe. Seejärel võtab müüja karbi, teeb midagi arvutis ning klient 2 võtab püstoli ja uurib seda. Kui kliendid kaupa uurivad, seni vormistab müüja dokumente. Pärast dokumentide vormistamist paneb klient nr 1 elamisloaga sarnaneva esemege pükste tagataskusse ning kirjutab midagi müüja poolt antud paberile. Töötaja pakib kaubad, paneb need kilekotti ja annab üle klientidele. Nähtub seegi, et klient nr 1 allkirjastas paberile, millel oli koopia elamisloakaardist.

1-16-11470 sõlmiti tema nimele 13.02.2016 ja 14.02.2016. esimesel korral soetati nuga ja binokkel; teisel korral aga stardipüstol, stardirevolver ning padrunid.

1-16-11470 kahju ehk negatiivne vara muutus tehingut finantseerinud ettevõtetele. Olgu ka korratud, et lepingu esemeks olnud kaubad sai S. Kostin kauplusest kohapeal kätte. Kuna kohtu veendumusel on objektiivselt avaldunud asjaolude pinnalt sedastatav, et S. Kostin pani pettusliku teod äriühingute suhtes toime eesmärgipäraselt, sh tegutses ta varalise kasu saamise eesmärgil ja sai varalist kasu, on kohus seisukohal, et eelviidatuga realiseeris S. Kostin teo toime panemise ajal nõutavad KarS § 209 koosseisutunnused ehk pani toime kelmuse. Subjektiivse koosseisu täitis S. Kostin tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmuse katse H OÜs

1-16-11470 E P vastuses kajastatud saadetise numbriga, s.o XXX, siis järeldub, et Smart kõnekaart seerianumbriga XXX funktsioneeris telefoniabonendiga XXX ning tegemist on abonentnumbriga, millelt tehti tellimus H OÜle. Sidettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt (vt kr asi nr 16740000120, kd 3(7) tl 107-109) funktsioneeris abonentnumber XXX ajavahemikul 29.03.2016 kuni 14.04.2016 telefonides imeikoodidega XXX, XXX ja XXX, ent S. Kostiniga puutumuses aspekte ei tuvastatud nagu pole kasutatavate imei-koodidega telefone XXX poolt S. Kostinile kuulvate esemetena menetlejale üle antud. Mis puudutab S. Kostini kohtumenetluses antud ütlusi, siis detailseid ütlusi ta antud episoodi kohta ei anna, mistõttu sisulist tõendusteavet tema ütlustes antud episoodiga seoses pole võimalik ka leida.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus XXX OÜs (29.04.2016)

1-16-11470 sõlmiti IP-aadressilt XXX tellimus XXX nimele blenderi Philips, tahvelarvuti Apple iPad mini ja monitori Samsung soetamiseks. Kaup soetati järelmaksuga ning tehingud finantseeris B AS. Tellimusel kasutati XXX andmetena elukoha aadressina XXX korterit ning kontaktandmetena avaldati telefoni numbrina XXX ja e-posti aadressina XXX. Tellimus täideti ehk kaup võeti vastu ning leping allkirjastati läbi D kullerettevõtte. XXX tellimus toimetati kätte D kulleri XXX vahendusel, tellimus võeti vastu 12.05.2016 ning saadetis anti üle kolme pakina.

1-16-11470 asitõendi vaatlusprotokoll). Kõnealuses ümbrikus on mh käsikirjalised venekeelsed kirjutised/tellimuse andmed XXX OÜst tehtud tellimuse kohta, mis on kattuvuses tellitud ja kätte toimetatud kaubaga. Lisaks sellele on ümbriku esiküljel venekeelne märge tellimuse saabumise kohta 12.05.2016 ning ümbriku tagaküljel kirje mh telefoninumbriga XXX. Needki kirjed kattuvad analüüsitava kelmuse episoodi tellimuse tegemisega seotud andmetega. Nii nähtub tellimuse andmetelt ja järelmaksulepingut, et viidatud telefoninumbrit kasutati tellimuse kontaktnumbrina ning 12.05.2016 on kuupäev, millal tellimus kätte toimetati ning järelmaksuleping allkirjastati. Nagu juba osutatud, toimetati kaup kätte D kulleri XXX vahendusel, tellimus võeti vastu 12.05.2016 ning tellimus pakendati kolme pakki (vt kr asi nr 16740000120, kd 2(7) tl 149). XXX on tunnistajana ka üle kuulatud ja ta andis ütlusi selle kohta, et mäletab paki kohale toimetamise asjaolusid, mistõttu saab öelda, et paki, mis oli adresseeritud XXX nimele, andis ta üle XXX dokumendi alusel ning saajaks oli paksem, umbes 160 cm pikkune naine lühikeste brünettide juustega. Paki andis ta üle XXX maja ees. Ta saab öelda, et pakid olid raksed ja kui ta midagi segamini ei aja, oli pakke kaks. Kohale sõites seisis naine ukse juures, kus asus korter XXX, mis oli kirjas tellija aadressil. Tunnistaja pakkus ka abi pakkide korterisse toimetamisel, sellest naine aga keeldus. Järgnevalt on põhjust osutada, et menetluse käigus on tunnistajana üle kuulatud ka XXX (vt kr asi nr 16740000120, kd 2(7) tl 221-226), kes andis ütlusi selle kohta, et tutvus XXX kaudu lühemat kasvu ja tugeva kehaehitusega XXX-nimelise isikuga, kes ajutiselt XXX juures elas, et end politsei eest varjata. Mingi hetk helistas talle kumbki XXX paludes tal XXX sõita. Tema võttis takso, sõitis XXX ning kokkulepitud kohta jõudmisel olid talle vastu tulnud mõlemad XXX. XXX, kelle perekonnanime ta ei tea, tegi talle ettepaneku tellitud saadetis naisterahvana vastu võtta. XXX selgitas, et tema naisterahvas või tütarlaps oli tellinud saadetise, ent oli linnast ära sõitnud, saadetis oli aga kohal. Ta nõustus ettepanekuga ja sai saadetise kätte 5-korruselise maja juures. Saadetise kätte saamiseks andis XXX oma tuttava dokumendi. Talle ei jäänud meelde, kelle nimele dokument oli väljastatud. Saadetise sai ta kätte kullerilt, ta allkirjastas saadetise kätte saamise ning andis kinnised karbid üle Sergeile ja XXX. Saadetise kättesaamise abi osutamise eest sai ta Sergeilt, mitte XXX, 50 eurot. Tunnistaja isik kajastub ka XXX poolt välja antud väidetavalt S. Kostinile kuulvate esemete, s.o tellimusi kajastuvas vihikus. Hinnates eelnevat, on kohus seisukohal, et vaatlusaluse episoodi osas on riiklik süüdistaja õigesti ning tõendikogumiga kooskõlas olevalt leidnud, et analüüsitava kuriteoepisoodi pani toime S. Kostin. Sellise järelduse põhjendatust kinnitavad eelkajastatud asjaolud nende kogumis. Nii nähtub, et tellimusandmetega kattuvate kirjetega ümbrik ühes B ASI järelmaksulepinguga asus XXX korteris ning XXX andis mh need esemed, koos XXX nimele väljastatud isikut tõendava dokumendi, XXX kuuluva mobiiltelefoni ja pangarekvisiitidega paberiga uurimisasutusele välja S. Kostinile kuuluvate esemetena. Tellimuse IP-aadress ühes F OÜ vastusega ei välistata, et tellimus tehti XXX korterist. Kuigi menetluse käigus tuvastatud teo tehiolud ei võimalda tõsikindlat seostada tunnistaja XXX isikut 29.04.2016 tehtud tellimuse ja tellimuse kättesaamise asjaoludega, nähtub tema ütlustest, et just Sergei, kes politsei eest varjamise ettekäändel end XXX korteris ajutiselt elas, oli isikuks, kes tegi talle ettepaneku saadetise vastuvõtmiseks. Saadetise andis ta koheselt üle Sergeile ja XXX ning sai Sergei käest tasu 50 eurot. Märgitust tuleneb, et tunnistaja XXX osutab just XXX korteris elanud XXX, kelle palvel ta võõrast dokumenti kasutades tellimuse vastu võttis ning selle eest Sergeilt ka tasu sai. Seega sõltumata sellest, et tunnistaja XXX ei ole võimalik otseselt seostada 29.04.2014 tellimuse ja selle täitmisega seotud asjaoludega, on tema ütlused küllaldased nentimaks S. Kostini puhul võõra isiku nimele väljastatud dokumenti kasutades tellimuste vastuvõtmist. Enamgi veel – S. Kostini vahetut puutumust vaatlusaluse süüteoepisoodiga kinnitab ka ekspertiisiakt nr XXX (vt kr asi nr 16740000120, kd 3(7) tl 210-216). Ekspertiisiakti kohaselt andis uurimisasutus ekspertiisiasutuse käsutusse ümbriku esikülje kirjega XXX ja ümbrikus olnud käsikirjalised paberilehed. Samuti andis uurimisasutus ekspertiisiasutuse käsutusse XXX kontode andmekaardid. Ekspertarvamuse kohaselt on mh kirjed ümbrikel ja neis sisalduvatel paberilehtedel

1-16-11470 ning H andmekaardil (konto nr-ga XXX) kolmel alumisel real kirjutatud ühe ja sama isiku poolt, väga tõenäoliselt S. Kostini poolt. Arvamuse skaala kohaselt tähendab vormis „väga tõenäoline“ antud ekspertarvamus seda, et tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isi, on väga väike. Tuleb nentida, et S. Kostin pole ka vastustanud, et eksperdi poolt tuvastatu oleks ebaõige või tõele mittevastav. Vastupidi – S. Kostin kinnitas kohtuistungil, et ümbrikul, ümbriku sees olevatel paberitel ning H andmekaardil olevad kirjed ongi tema kirjutatud. Küll selgitas S. Kostin, et andmed kirjutas ta ümber XXX palvel raha teenimise eesmärgil. S. Kostin täpsustab, et kirjutas tellimused omakäeliselt ümber ja kui tuli sms, helistas ta XXX ning teavitas sellest. Hinnates S. Kostini antud selgituse usutavust ja kokkulangevust ülejäänud tõenditega, tuleb märkida, et S. Kostini ütluste pinnalt järeldub, et kogu tegevus väidetavate ümberkirjutuste tegemisel leidis aset XXX korteris. Seejuures avaldas S. Kostin kohtuistungil, et XXX tegi talle eelkirjeldatud ettepaneku XXX korteri köögis kolmekesi istudes. Hinnates XXX ütlusi, siis nendib kohus, et XXX pole oma korteris XXX viibimisest vähimatki märkinud, selgitades otsesõnu, et tema poolt oma korterist uurimisasutusele antud esemed on just S. Kostinile kuuluvad, mitte aga kellegi kolmanda poolt sinna jäetud. Seejuures on XXX otsesõnu avaldanud sedagi, et käis S. Kostini palvel ka ise võõrastelt isikutelt naisterahvaste nimedele väljastatud isikut tõendavaid dokumente kätte saamas. Kuna tunnistaja XXX kinnitas, et postisaadetise vastuvõtmisel esitas ta just Sergei-nimeliselt isikult saadud võõra dokumendi, siis viitavad need asjaolud nende koostoimes, et S. Kostini väited, et milles ta kirjeldab dokumentide saamise asjaolusid XXX ja viimase ettepanekul andmete ümber kirjutamist, on tõendikogumiga sobimatud ning seega valdavas osas ka ebausaldusväärsed. S. Kostini ütluste sobimatust tõendikogumisse kinnitab seegi, et mitmed XXX poolt uurimisasutusele üle antud esemed on otseselt seotud kas S. Kostini või tema ema XXX– sh töötuna arvele võtmise 17.03.2016 otsus S. Kostini kohta, reklaamkataloog XXX nimele, MTA vaatluse akt S. Kostini nimele, võtmekimp, rahakotist ühes XXX juhilubadega ka S. Kostini nimele väljastatud elamisloakaart, tabletid XXX. S. Kostini perearsti kinnituse kohaselt saab S. Kostin 29.09.2014 XXX (vt kr asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 180) ja XXX poolt uurimisasutusele üle antud ning väikeses kotis asetsenud võtmekimp on XXX sõnade kohaselt nende ehk XXX korteri võtmed (vt kr asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 181-188 N. K ütlused ning sellele järgnev äratundmiseks esitamise protokoll, milles XXX tunneb ära talle esitatud võtmekimpudest võtmekimbu nr 2 kui XXX korteri võtmed. Kõnealused võtmed leiti XXX korterist asunud kotist, mille XXX andis menetlejale üle S. Kostinile kuuluvate esemetena). Võttes arvesse ka nende esemete paiknemist – olles vaheldumisi väidetavate XXX poolt antud esemete ja dokumentidega - on kohus seisukohal, et S. Kostini ütlused on ebaõiged, milles need osutavad XXX kui isikule, kes XXX korteris viibis, talle ettepaneku kirjete ümberkirjutamiseks tegi ning keda S saabumisest justkui teavitas. Kuigi kohtu hinnangul ei evi ülemäära kaalu XXX ema XXX ütlused (XXX suri 30.06.2016 – vt kr asi nr 16740000120, kd 3(7) tl 191), osutavad needki, et XXX S. Kostini ja XXX nimelisi isikuid temale teadaolevalt ei tundnud ja talle tutvumiseks esitatud XXX korteris asunud esemed, millede osas S. Kostin märkis, et need kuuluvad just XXX, ei ole XXX kuuluvad; XXX kallihinnalised esemed – televiisor, muusikakeskus, arvuti ja tahvelarvuti lihtsalt puudusid ning talle ei kuulunud ka kott, portmonee ja visiitkaardihoidja. Arvutit kasutas XXX minimaalselt, tema sellekohased teadmised olid väheldased ning ka kõige lihtsamate internetitoimingute tegemiseks palus XXX tal pöörduda tütre XXX poole (vt kr asi nr 16740000120, kd 3(7) tl 192-199). Neist tunnistaja ütlustest johtuvalt on alust veelgi kahelda S. Kostini ütluste tõepärasuses. Eelneva kokkuvõtteks loeb kohus XXX väite, et tema poolt tema korterist uurimisasutusele üle antud esemed kuuluvad just S. Kostinile, tõendikogumiga kooskõlas olevaks, mistõttu käsitab kohus XXX poolt tema elukohast uurimisasutusele üle antud esemeid S. Kostinile kuuluvateks.

1-16-11470 S. Kostinile kuulunud esemena. Kõnealuses telefonis imei-koodiga XXX kasutati ajavahemikul 14.04.2016 kuni 28.04.2016 telefoniabonenti XXX, mis kontakteerus 60 korral abonentnumbriga XXX, mille kasutajaks on XXX(vt kr asi nr 16740000120, kd 3(7) tl 107-109). Märgitust järeldub, et juba ajal, kui S. Kostin asus elama XXX elukohta, kus ta väidetavalt teostas XXX abistamise ja lisaraha saamise põhjendusel dokumentide ümberkirjutamist ning XXX teavitamist saabunud tellimussõnumitest ja lisaks kuulusid ka kõik uurimisasutusele üle antud telefonid just XXX, siis olukorras, kus XXX on aktiivset sideühendust peetud juba kaua aega enne XXX korterisse elama asumist, kinnitab täiendavalt kohtu veendumust, et S. Kostini kohtuistungil esitatud väited on ebaõiged, tõendikogumisse sobimatud ning kogutud tõenditega otseses vastuolus. Seega on tema ütlustele tuginemine XXX korteris olevate esemete kuuluvuse ja ümberkirjutuste tegemise väidete osas välistatud ning kohus jätab S. Kostini vastavasisulised ütlused tõendikogumist ütluste ebausaldusväärsuse põhjendusel välja.

1-16-11470

XXX andmete kasutamisega seotud kelmuse katse XXX OÜs (13.05.2016)

XXX andmete kasutamisega seotud kelmused H OÜs

1-16-11470 nr-ga XXX esitati 05.04.2016 kell 14.22. Tellimused vormistati järelmaksuga ning esimest ehk 04.05.2016 tellimust finantseeris I ASi ja teist ehk 05.04.2016 tellimust K OÜ. 05.04.2016 tellimuse esemeks olid tahvelarvuti Apple iPad mini ja nutitelefon Honor 6 koos ümbrisega. Tehingu kogumaksumus koos saatekuluga oli 583,99 eurot. Saadetis anti üle 12.04.2016 kullerettevõtte töötaja vahendusel, kes tuvastas saaja isiku isikut tõendava dokumendi alusel. 04.05.2016 tellimuse esemeks olid teleskoopredel, laudlina, sinist ja bordoo värvi külgkardinad, ning kalapoeg Nemo ja Dori voodipesukomplekt. Tehingu kogumaksumus koos saatekuluga oli 184,54 eurot. Saadetis anti üle 13.05.2016 kullerettevõtte töötaja vahendusel, kes tuvastas saaja isiku isikut tõendava dokumendi alusel. Tellimusse kanti tellija andmetena XXX nimi, elukoha aadress XXX ja kontaktnumber XXX.

1-16-11470 ning seejuures avaldab helista telefonikõnes, et töötab ettevõttes K P OÜ puusepana, saab igakuise sissetulekuna 800-900 eurot ning on ettevõttes töötanud rohkem kui 6 aastat. Vaatlusprotokollist nähtub seegi, et mõlemal korral kasutati tellimuse tegemiseks sama telefoninumbrit – XXX. Viidatud kõnede osas viidi läbi hääleekspertiis, milles menetleja palus eksperdil vastata küsimusele, kas salvestusel olevaks tellijaks on üks ja sama isik ning kas salvestistel kõneleja isik on sama isikuga, kes räägib häälenäidisel. Ekspertiisakti nr XXX kohaselt (vt kr asi nr 16740000120, kd 3(7) tl 225-230) leidis ekspert, et uurimisele esitatud salvestistel on väga tõenäoliselt tellijaks üks ja sama isik ning väga tõenäoliselt on ta sama isik häälenäidisel oleva isiku ehk S. Kostiniga. Osutatud vormis antud ekspertarvamus tähendab vastavalt hindamise astmestikule, et tõenäosus, et kõnelejad on erinevad isikud, on eriti väike. Täiendavalt osutab kohus sidettevõtjalt saadud andmete protokollile vaatlusprotokolli (vt kr asi nr 16740000120, kd 2(7) tl 107-109), mille kohaselt funktsioneeris telefoniabonent XXX telefonides imei-koodidega XXX ja XXX. 26.04.2016 ajavahemikult kella 18.12st kuni 19.33ni kontakteerus abonentnumber XXX numbriga XXX, mis on XXX poolt kasutatav. Kokku toimus nende vahel 6 sideühendust. Sarnaselt varasemate käsitletud episoodidega, pole sellegi episoodi raames S. Kostin kohtuistungil sisulisi ütlusi andnud, selgitanud on ta vaid seda, et pole nimele postipakke kätte saanud.

1-16-11470 kõrvuti ebaõige isiku ja isikuandmete avaldamisega, avaldati ebaõiget teavet ka XXX töötamise, töökoha ja sissetuleku suuruse kohta. Selliselt süvendati müüja ja laenuandja eksimust veelgi. Kuna ekspertiisiaktiga tuvastati, et kõned H OÜsse tegi S. Kostin ja sama telefoninumbrit kasutades võeti ühendust ka S. Kostini ema XXX, siis on kohus seisukohal, et pettuslikud teod, mis olid põhjuslikus seoses hilisema varakäsutuse, laenuandja kahju ning S. Kostini tellitud kaupade võrra vara suurenemisega, pani toime S. Kostin, kes realiseeris oma tegudega teo toimepanemise ajal kehtinud KarS§ 209 koosseisu. Veendumust selles, et vaatlusaluse kuriteo pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt asjaolu, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi). Seega on kohus seisukohal, et analüüsitava kelmuse pani toime S. Kostin, kes tekitas K OÜle ja H OÜle ning I ASile ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikust, tellija maksevõimest ja -valmiduses. Eksimuses olles täitsid ettevõtted oma lepingujärgsed kohustused, ent vastusooritust laenulepingu täitmise näol ei toimunud, siis sellega tekkis kahju ehk negatiivne vara muutus tehingut finantseerinud OÜl H ja I ASil. Samal ajal suurenes tehingut finantseerinud ettevõtte negatiivse vara kaotuse võrra kauba saaja ehk S. Kostini vara väärtus. St, et eelviidatuga realiseeris S. Kostin kõik teo toime panemise ajal nõutavad KarS § 209 koosseisutunnused ehk pani toime kelmuse. Kohtu hinnangul, arvestades S. Kostini objektiivselt avaldunud käitumisakte, pani S. Kostin kelmused seoses XXX andmete kasutamisega H OÜst toime kavatsetult ehk tahtluse intensiivseimas vormis.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmused XXX OÜs

1-16-11470 koguväärtuses 474,25 eurot. Järelmaksu kohustus XXX tagastama vastavalt laenulepingu lisas 1 sätestatud tingimustele. Ostja/laenu saaja isikusamasus tuvastati elamisloa alusel (vt kr asi nr 16740000120, kd 3(7) tl 1-13).

1-16-11470 asi nr 16740000120, kd 2(7) tl 176), siis järeldab kohus, et tunnistaja XXX ütlused XXX episoodi käigus tuvastatud muude tõenditega ei sobitu, mistõttu tuleb tema ütlused XXX puutuvas osas ebausaldusväärsuse argumendil kõrvale jätta. Süüdistuse põhjendatust hinnates osutab kohus XXX ütlustele, milles ta avaldas, et S. Kostini elamise ajal tema korteris hakkas sinna ilmuma erinevaid esemeid, sh telefone ja lisaks käis ta S. Kostini palvel toomas naisterahvaste nimedele väljastatud isikut tõendavaid dokumente, mille S. Kostinile üle andis XXX andis uurimisasutusele üle ka mitmeid S. Kostinile kuuluvaid esemeid, sh S. Kostini nn tellimuste-vihiku/-paberid. Kuna juba XXX seotud episoodis (kohtuotsuse p 28) esitas kohus põhjendused, mis on aluseks järeldusele, et XXX poolt välja antud esemed on just S. Kostinile kuuluvad aga mitte S. Kostini poolt väidetud XXX, siis ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks nende seisukohtade kordamist ja nii tuleb nentida, et XXX poolt uurimisasutusele üle antud kirjed tellimustega seovad S. Kostinit ka vaatlusaluse juhul analüüsitavate kelmuste episoodidega. Nii tuleb nentida, et ka vaatlusaluste kelmuste episoodide raames tellitud esemed kajastuvad valdavalt nn S. Kostini tellimuste-vihikus. Nii kajastuvad vaatlusprotokolli p.5.27 all Pioner kõrvaklapid maksumusega 65 eurot, auruhari Dirt Devil maksumusega 93,89 eurot, tolmuimeja Phillips maksumusega 99 eurot, jälgimiskaamera maksumusega 61 eurot tükk (mis kattuvad 28.04.2016 tellimusega) telefon Samsung maksumusega 689 eurot (mis kattub 08.04.2016 tellimusega) ja p 19 all tahvelarvuti Lenevo maksumusega 431 eurot ning ümbris maksumusega 11,30 eurot (mis kattub 18.04.2016 tellimusega). Kui ka võtta arvesse, et tellimustel ning laenu- ja järelmaksulepingutel kajastati täpselt neidsamu andmeid, mida kasutati XXX nimele tellimuste tegemiseks H OÜst, millede osas luges kohus süüdistuse täielikult põhjendatuks, siis on kohus seisukohal, et antud süüteoepisoodide toimepanemist tõendavad kohtu poolt käsitletud asjaolud koostoimes H OÜst tellimuse toimepanemise asjaoludega, on sellised, mis annavad aluse jaatada süüteo toimepanemist S. Kostini poolt ka veebilehelt XXX tellimuste tegemises 08.04.2016, 18.04.2016 ja 28.04.2016. Kuna ka tellimustel kasutatav telefoninumber oli kattuv H OÜst tellimuste tegemise ja juba varasema nn H OÜ episoodide raames osutas kohus ka asjaolule, et telefoninumbrilt, mida kajastati tellimustes/lepingutes, helistati korduvalt ka XXX. siis on kohus seisukohal, et pettuslikud teod, mis olid põhjuslikus seoses hilisema varakäsutuse, laenuandjate kahju ning S. Kostini tellitud kaupade võrra vara suurenemisega, pani toime S. Kostin, kes realiseeris oma tegudega teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 koosseisu. Veendumust selles, et vaatlusaluse kuriteo pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt asjaolu, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi).

1-16-11470 neist vähemalt osaliselt sedastatav, et S. Kostin pani need toime rahaliste vahendite saamise eesmärgil, saades kuritegude toimepanemisest rahalisi vahendeid kas otseselt (vt nn kiirlaenud) või tellis erinevatelt ettevõtetelt kaupu, mida kas tarvitas ise või võõrandas neid tasu eest. Kuna nn T E ASiga seonduvalt on S. Kostin saanud XXX T E ASilt saadud telefoni võõrandamise eest rahalisi vahendeid, on see küllaldane järeldamaks, et ka antud episoodi raames tegutses S. Kostin isikliku kasu saamise ehk analüüsitava koosseisu tähenduses varalise kasu saamise eesmärgil. Sel eesmärgil toimimine võimaldaks töö- ja legaalsete sissetulekuallikateta S. Kostinil saada oma elukorralduse tagamiseks rahalisi vahendeid ja nagu varasemates episoodidest nähtub, sellist sissetuleku saamise meetodit S. Kostin ka realiseeris. Kohus märgib sedagi, et vastupidisele seisukohale asumisel ehk varalise kasu saamise eesmärgi puudumisel muutuks sisutühjaks vajadus tellida kaupu – sellisteks käitumisaktideks puuduksid lihtsalt mõistuspärased ja elulised usutavad põhjendused ning lisaks ei saa erita, et menetluse käigus tuvastatu kohaselt kasutas S. Kostin ka teiste isikute abi, kes S. Kostini poolt tellitud kauba kätte said, selle talle üle andsid (krim asi nr 16740000120, kd 2(7) tl 221-226, XXX ütlused). Seega on kohus seisukohal, et analüüsitavad kelmused pani toime S. Kostin, kes tekitas K OÜle, B ASile ja XXX OÜ-le ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikust, tellija maksevõimest ja -valmiduses. Eksimuses olles täitsid ettevõtted oma lepingujärgsed kohustused, ent vastusooritust laenulepingu täitmise näol ei toimunud. Sellega tekkis kahju ehk negatiivne vara muutus tehingut finantseerinud OÜl H ja B ASil. Samal ajal suurenes tehingut finantseerinud ettevõtte negatiivse vara kaotuse võrra kauba saaja ehk S. Kostini vara väärtus. St, et eelviidatuga realiseeris S. Kostin kõik teo toime panemise ajal nõutavad KarS § 209 koosseisutunnused ehk pani toime kelmuse. Kohtu hinnangul, arvestades S. Kostini objektiivselt avaldunud käitumisakte, pani S. Kostin kelmused seoses XXX andmete kasutamisega veebilehelt XXX toime kavatsetult ehk tahtluse intensiivseimas vormis.

1-16-11470 vahendusel, siis on alus järelduseks, et XXX tellimusi ww.1a.ee keskkonnas ei teinud. Seega tuleb süüdistusega nõustuvalt märkida, et XXX ning laenu-/järelmaksulepingute sõlmise taotluste esitamine B ASist XXX nimele tehti viimase teadmise ja nõusolekuta, mis tähendab, et selliselt loodi ettevõtetele ebaõige ettekujutus kauba tellija isikust ja sellega põhjuslikus seoses olevalt ka XXX maksevõimest ja –valmidusest.

1-16-11470 05.05.2016 tegi ning selle ka kätte sai. Lisaks sellele on S. Kostini nn tellimuste vihikusse tehtud järgminegi kanne: „XXX, XXX, tellimus XXX“, millel järgneb tellitavate kaupade loetelu. Kõnealune loetelu on identne 16.05.2016 tellimuse esemete ja maksumustega. Lisaks kajastub tellimuste vihikus märge: „tellimus tehtud 16.05.2016“. Kuna ka vihikusse kantud tellimuse määratlus on kokku langev XXX OÜ vastuses kajastatud tellimuse ajaga, siis järeldub eelkirjeldatud asjaoludest nende kogumis, et just S. Kostin oli isikuks, kes tellimused, mis on ebaõigete isikuandmete ja tahteavalduste tõttu vaadeldavad pettuslikena, toime pani, pettuslik tegu on ühel juhul põhjuslikus seoses hilisema varakäsutusega XXX OÜ poolt, millega kaasnes esemete tasumata jätmise tõttu kahju ja mille võrra S. Kostini vara väärtus aga suurenes. Seega realiseeris S. Kostin oma käitumisaktidega teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 koosseisu. Teise episoodi, s.o 16.05.2016 osas realiseerusid KarS § 209 koosseisutunnused osaliselt, piirdudes pettusliku teoga. Nagu toodud, tehti antud episoodi raames tellimus 16.05.2016. S. Kostini tellimusvihiku kannetes on mh toodud, et kauba saamine ww.1a.ee tellimuse tegemise korral toimub 3-5 päeva jooksul. Kuna S. Kostin peeti kahtlustatavana kinni 18.05.2016, siis polnud tal objektiivset võimalust kelmuse lõpule viimiseks. Seega on süüdistuses korrektselt märgitud, et 16.05.2016 kelmuse episood jäi lõpuni viimata S. Kostinist sõltumatutel. St, et tema tegu tuleb objektiivse koosseisu tasandil käsitleda katse-staadiumisse jäänud süüteona. Veendumust selles, et vaatlusalused kuriteod pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt asjaolu, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi).

1-16-11470 Seega on kohus seisukohal, et analüüsitavad kelmuse/kelmuse katse pani toime S. Kostin, kes tekitas ettevõtetele ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikust, tellija maksevõimest ja -valmiduses. Eksimuses olles täitsid ettevõtted lõplu viidud kelmuse puhul oma lepingujärgsed kohustused, ent vastusooritust laenulepingu täitmise näol ei toimunud. Sellega tekkis kahju ehk negatiivne vara muutus vara omanikul ehk XXX OÜ. Samal ajal suurenes tehingut finantseerinud ettevõtte negatiivse vara kaotuse võrra kauba saaja ehk S. Kostini vara väärtus. St, et eelviidatuga realiseeris S. Kostin kõik teo toime panemise ajal nõutavad KarS § 209 koosseisutunnused ehk pani toime kelmuse. Kohtu hinnangul, arvestades S. Kostini objektiivselt avaldunud käitumisakte, pani S. Kostin kelmused seoses XXX andmete kasutamisega veebilehelt XXX toime kavatsetult ehk tahtluse intensiivseimas vormis.

XXX (XXX) andmete kasutamisega seotud kelmuse katse XXX OÜs

1-16-11470

XXX andmete kasutamisega seotud kelmuse katse XXX ASis

1-16-11470

1-16-11470 dokumentide – vastavalt juhiloa ning IDkaardi kadumisele. Kaupluses XXX sõlmitud lepingu lisaks olevast dokumendi koopiast nähtub aga, et laenulepingu sõlmimisel esitati XXX ASi kaupluse müüjale just XXX juhiluba (vt krim asi nr 16740000120, kd 4(7) tl 101). Eelneval pinnalt, sh võttes arvesse, et ei XXX ega ka XXX pole 08.08.2015 liisinglepingut sõlminud ja sellest tulenevalt ei ole lepingusse kantud andmed seotud ka XXX isikuandmetega, st on tegelikkusele mittevastavad, siis on süüdistuses korrektselt ja tõendikogumiga kooskõlas olevalt märgitud, et kaupluse müüjale sooviti luua ebaõige ettekujutus ostja/laenusaaja isikust, tema kontakt- ja töökoha andmetest.

1-16-11470 Umbes 10 minuti jooksul jõudis tema tagasi sõiduki juurde, kuid sellel ajal Sergeid ja tema tuttavat veel polnud, kuid naasid peatselt ostudeta. Peale seda sõitsid nad ära.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus TE ASis

1-16-11470 leping, millele on kantud tema nimi ja isikukood, kuid aadressina on märgitud XXX ja kontaktnumbrina XXX. Nii aadress kui kontaktnumber on talle tundmatud. Leping sõlmiti kahe telefoni ja telefoniümbrise ostuks (telefon Sony Experia X5 maksumusega 729 eurot, selle ümbris maksumusega 39 eurot ning LG Leon maksumusega 109 eurot). Kokku soetati kaupa 892,90 euro väärtuses, millele lisandub intressikulu, s.o kokku 1 005,26 eurot.

1-16-11470 klienditeenindaja XXX ebaõige ettekujutuse kauba ostja isikust, kui esitas XXX XXX nimele väljastatud elamisloakaardi, mille alusel sõlmiti kaupade soetamiseks järelmaksuga müügilepingu. Nimelt nähtub viidatud tõenditest, et S. Kostin viibis süüdistuses märgitud ajal E esinduses ja sõlmis seal lepingu. Tema tegevus on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis. Lisaks kinnitab S. Kostini viibimist süüdistuses märgitud ajal XXX E esinduses XXX, kes S. Kostiniga esinduses viibis. Lisaks ei saa eirata fakti, et ka lepingusse kantud kontaktnumbrilt on S. Kostini emale, s.o XXX helistanud, kes on omakorda kinnitanud, et S. Kostin helistas talle pidevalt erinevatelt telefoninumbritelt. Samuti on õigesti ja kohaselt leitud, et lepingu sõlmisel esitas S. Kostin lisaks kauba ostjale ehk lepingu täitmiseks kohustatud isikule ka ebaõigeid andmeid ostja elukoha ja kontakttelefoni numbri kohta. Eksimuses olles väljastas kauba müüja S. Kostinile, kes lepingu esemeks olnud kaubad ka kätte sai. Seda kinnitab nii asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv kui ka lepingult nähtuv. Kuna S. Kostin jättis kauba eest valdavas osas tasumata (vt 15,90 eurot, mille ta tasus lepingu sõlmimisel), tekkis tasumata osas T E ASil kahju ning S. Kostinil sellele pöördvõrdeline kasu. Seega realiseeris S. Kostin tervikuna kelmuse objektiivse koosseisu tunnused. Hinnates objektiivselt avaldunud käitumisaktide pinnalt subjektiivse koosseisu täidetust, on kohus seisukohal, et S. Kostin realiseeris objektiivse koosseisu tunnused tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetusega.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus H OÜs

1-16-11470 millest tuleneb, et kõnealuselt telefoniabonendilt on korduvalt kontakteerutud S. Kostini emaks oleva XXX ning lisaks tuvastati, et viidatud telefoniabonenti kasutati telefonis imei-koodiga XXX, kus kasutati ka telefoniabonenti XXX, millelt on samuti korduvalt kontakteerutud S. Kostini ema ehk XXX. Niisamuti kasutati kõnealuses telefonis abonentnumbrit XXX, mis samuti kontakteerus korduvalt S. Kostini ema, s.o XXX. Sarnaselt varasemate käsitletud episoodidega, pole sellegi episoodi raames S. Kostin kohtuistungil sisulisi ütlusi andnud, selgitanud on ta vaid seda, et pole XXX nimele postipakke kätte saanud. Hinnates ja analüüsides eelkajastatut, on kohus seisukohal, et vaatlusaluse alapunkti raames analüüsitava kelmuse pani toime just S. Kostin. Kohus märkis juba varasemalt, et kauba müüja ning tehingu finantseerija olid tehingute tegemisel eksituses nii ostja/laenusaaja isikus, kui ka tema maksevõimes- ja valmiduses. Nii loodi müüjale ja laenuandajale ebaõige ettekujutus tellija isikust ehk XXX. Kuna XXX tehingut ei teinud ega teadnud sellest, ei saanud ta väljendada ka oma seisukohta maksevõime ja –valmiduse kohta. Seega tekkis müüjal ja laenuandjal ebaõige ettekujutus. T E ASiga seotud episoodi osas on kahtlusteta tõendatud kelmuse toimepanemine S. Kostini poolt. Antud episoodiga seoses tuleb märkida, et sõlmitud lepingus kasutati T E ASi episoodiga samu isikuandmeid ja elukoha aadressi – XXX. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et lühikese ajavahemiku jooksul (vrd T E ASi kelmus pandi toime 29.10.2015 ja vaatlusalune kelmus 28.10.2015 ehk üks päev varem) erinevate ettevõtete suhtes toimepandud kelmustel on erinevate isikute poolt juhuslikult ja teineteisest sõltumatult kasutatud samu isiku- ja kontaktandmeid. Seega järeldub, et analüüsitavad kelmused on toime pandud ühe isiku poolt ja selleks isikuks, tuginedes taaskord T E ASi episoodile, on S. Kostin. Selle seisukoha põhjendatust kinnistab omakorda eelnevalt viidatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millest nähtub, et nii lepingusse kantud telefoninumbrilt on korduvalt kontakteerutud S. Kostini ema XXX ning korduvat kontakteerumist viimasega kinnitavad ka kasutatud mobiiltelefonis vahetud telefoniabonendid. Seega on kohus seisukohal, et pettuslikud teod, mis olid põhjuslikus seoses hilisema varakäsutuse, laenuandja kahjuga, pani toime S. Kostin, kes realiseeris oma tegudega teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 koosseisu. Mis puudutab väidet selle kohta, et menetluse käigus on tõendamata postipaki kättesaamine S. Kostini poolt, siis on tegemist korrektse ja asjakohase väitega, mille osas on süüdistus tõendamata. Samas märgib kohus, et õiguslikult ei evi toodu vähimatki kaalu S. Kostini teole antava hinnangule. Nimelt osutas kohus juba kohtuotsuse motiveeritud osa põhjendustes, et alates 01.01.2015 ei nõua kelmuse koosseis süüdlasel varalise kasu saamist. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb varalise kasu saamise eesmärgil. Analüüsides viimati nimetatud koosseisutunnuse esinemist, osutab kohus, et toimiku materjalidest nähtuvalt on S. Kostinil puudunud legaalne sissetulek. Eluliselt usutavaks ei saa pidada seda, et üks või teine isik, sh S. Kostin oleks võimeline oma elu korraldama rahaliste vahendite täieliku puudumiseta. Analüüsides selle valguses kohtu varasemalt käsitletud kelmuse episoode, on neist vähemalt osaliselt sedastatav, et S. Kostin pani need toime rahaliste vahendite saamise eesmärgil, saades kuritegude toimepanemisest rahalisi vahendeid kas otseselt (vt nn kiirlaenud) või tellis erinevatelt ettevõtetelt kaupu, mida kas tarvitas ise või võõrandas neid tasu eest. Kuna ka nn T E ASiga seonduvalt on S. Kostin saanud XXX T E ASilt saadud telefoni võõrandamise eest rahalisi vahendeid, saab neist asjaoludest koostoimes järeldada, et ka antud episoodi raames tegutses S. Kostin isikliku kasu saamise ehk analüüsitava koosseisu tähenduses varalise kasu saamise eesmärgil. Kohus märgib sedagi, et sellise eesmärgi puudumisel muutuks sisutühjaks ka vajadus tellida kaupu ning lisaks ei saa erita, et menetluse käigus tuvastatu kohaselt kasutas S. Kostin ka teiste isikute abi, kes S. Kostini poolt tellitud kauba kätte said, selle talle üle andsid (vt krim asi nr 16740000120, kd 2(7) tl 221-226, XXX ütlused). Veendumust selles, et vaatlusaluse kuriteo pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt asjaolu, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt

1-16-11470 on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi). Seega on kohus seisukohal, et analüüsitava kelmuse pani toime S. Kostin, kes tekitas K OÜle ja H OÜle ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikust, tellija maksevõimest ja – valmiduses. Eksimuses olles täitsid ettevõtted oma lepingujärgsed kohustused, ent vastusooritust laenulepingu täitmise näol ei toimunud, siis sellega tekkis kahju ehk negatiivne vara muutus tehingut finantseerinud OÜl K. Kuna kohtu veendumusel on objektiivselt avaldunud asjaolude pinnalt sedastatav, et S. Kostin pani pettusliku teo äriühingute suhtes toime eesmärgipäraselt, sh tegutses ta varalise kasu saamise eesmärgil, on kohus seisukohal, et eelviidatuga realiseeris S. Kostin kõik teo toime panemise ajal nõutavad KarS § 209 koosseisutunnused ehk pani toime kelmuse ning subjektiivse koosseisu realiseeris S. Kostin intensiivseimas vormis ehk kavatsetult.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus E E OÜs

1-16-11470 ehk XXX. Niisamuti kasutati kõnealuses telefonis abonentnumbrit XXX, mis samuti kontakteerus korduvalt S. Kostini ema, s.o XXX. Sarnaselt varasemate käsitletud episoodidega, pole sellegi episoodi raames S. Kostin kohtuistungil sisulisi ütlusi andnud, selgitanud on ta vaid seda, et pole XXX nimele postipakke kätte saanud. Hinnates ja analüüsides eelkajastatut, on kohus seisukohal, et vaatlusaluse alapunkti raames analüüsitava kelmuse pani toime just S. Kostin. Kohus märkis juba varasemalt, et kauba müüja ning tehingu finantseerija olid tehingute tegemisel eksituses nii ostja/laenusaaja isikus, kui ka tema maksevõimes- ja valmiduses. Nii loodi müüjale ja laenuandajale ebaõige ettekujutus tellija isikust ehk XXX. Kuna XXX tehingut ei teinud ega teadnud sellest, ei saanud ta väljendada ka oma seisukohta maksevõime ja –valmiduse kohta. Seega tekkis müüjal ja laenuandjal ebaõige ettekujutus. T E ASiga ja H OÜga seotud episoodi osas on kahtlusteta tõendatud kelmuse toimepanemine S. Kostini poolt. Antud episoodiga seoses tuleb märkida, et kõikides lepingutes kasutati T E ASi episoodiga samu isikuandmeid ja elukoha aadressi – XXX. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et lühikese ajavahemiku jooksul (vrd T E ASi kelmus pandi toime 29.10.2015, H OÜ kelmus 28.10.2015 ja vaatlusalune kelmus 01.11.2015 ehk tegemist on lühikese perioodiga) erinevate ettevõtete suhtes toimepandud kelmustel on erinevate isikute poolt juhuslikult ja teineteisest sõltumatult kasutatud samu isiku- ja kontaktandmeid. Seega järeldub, et analüüsitavad kelmused on toime pandud ühe isiku poolt ja selleks isikuks, tuginedes taaskord T E ASi ja H OÜ episoodidele, on S. Kostin. Selle seisukoha põhjendatust kinnistab omakorda eelnevalt viidatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millest nähtub, et nii lepingusse kantud telefoninumbrilt on korduvalt kontakteerutud S. Kostini ema XXX ning korduvat kontakteerumist viimasega kinnitavad ka kasutatud mobiiltelefonis vahetud telefoniabonendid. Seega on kohus seisukohal, et pettuslikud teod, mis olid põhjuslikus seoses hilisema varakäsutuse, laenuandja kahjuga, pani toime S. Kostin, kes realiseeris oma tegudega teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 koosseisu. Kuna S. Kostin sai kauba kaupluses lepingu sõlmisel koheselt kätte (vt kaupluse müüja XXX ütlusi krim asi nr 16740000120, kd 5(7) tl 65-69), siis puudub alus rääkida varalise kasu saamise eesmärgist, vaid kauba kätte saamisega saigi S. Kostin varalist kasu. Veendumust selles, et vaatlusaluse kuriteo pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt asjaolu, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi). Seega on kohus seisukohal, et analüüsitava kelmuse pani toime S. Kostin, kes tekitas E E OÜle ja I ASile ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikust, tellija maksevõimes ja – valmiduses. Eksimuses olles täitsid ettevõtted oma lepingujärgsed kohustused, ent vastusooritust laenulepingu täitmise näol ei toimunud, siis sellega tekkis kahju ehk negatiivne vara muutus tehingut finantseerinud Inbank ASile ning positiivne vara muutus S. Kostinil. Kuna kohtu veendumusel on objektiivselt avaldunud asjaolude pinnalt sedastatav, et S. Kostin pani pettusliku teo äriühingute suhtes toime eesmärgipäraselt, sh tegutses ta varalise kasu saamise eesmärgil ja realiseeris selle eesmärgi, on kohus seisukohal, et eelviidatuga realiseeris S. Kostin kõik teo toime panemise ajal nõutavad KarS § 209 koosseisutunnused ehk pani toime kelmuse ning subjektiivse koosseisu realiseeris S. Kostin tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus kaupluses G

1-16-11470

1-16-11470

1-16-11470 kannatanul kahju ning süüdistatav tegutseb varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna vaatlusalusel juhul järeldub tõendikogumi pinnalt, et soetatud kella sai S. Kostin kauplusest vahetult kätte, siis tema puhul pole sedastatava mitte üksnes varalise kasu saamise eesmärgil tegutsemine, vaid otsese varalise kasu saamine. See, et pettusliku teo tõttu kasu saanud isik asub vara hilisemalt muundama, näiteks kõnealust vara müües, pole see karistusõiguslikult täiendavalt sanktsioneeritud, see ei ole hõlmatud ka kelmuse koosseisutunnustega, mistõttu selle tuvastamata jäämine S. Kostini teole antavat õiguslikku hinnangut ei mõjuta ega tingi seega ka teiselaadse õigusliku hinnangu andmist.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus H OÜs

1-16-11470 nähtub, et kõrvuti enda korteri aadressile (XXX), võis S. Kostin tellida kaupa või kasutada kaupade tellimiseks ka naaberkorterite aadress-andmeid (vt krim asi nr 16740000120, kd 5(7) tl 99-103). Põhjendatud on osutada ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, mille kohaselt kasutati laenulepingusse märgitud telefoninumbrit (XXX) ajavahemikul 23.05.2015 kuni 13.05.2016 T E ASi võrgus, funktsioneerides mobiiltelefoniga imei-koodiga XXX, kontakteerudes korduvalt (toimus 36 sideühendust) XXX. Samuti oli 3 sideühendust XXX kasutuses oleva nr-ga XXX. Samas telefonis kasutati ka telefoniabonenti XXX, mida kasutati XXX tehtud tellimuste tegemisel (vt süüdistusakti seoses XXX seonduvate 09 ja 11. novembri episoodidega) ning milliselt abonentnumbrilt on toimunud korduvad sideühendused XXX (vt õiendit tl 144). Sarnaselt varasemate käsitletud episoodidega, pole sellegi episoodi raames S. Kostin kohtuistungil sisulisi ütlusi andnud, selgitanud on ta vaid seda, et pole kuritegusid toime pannud. Hinnates ja analüüsides eelkajastatut, on kohus seisukohal, et vaatlusaluse alapunkti raames analüüsitava kelmuse pani toime just S. Kostin. Kohus märkis juba varasemalt, et kauba müüja ning tehingu finantseerija olid tehingute tegemisel eksituses nii ostja/laenusaaja isikus, kui ka tema maksevõimes- ja valmiduses. Nii loodi müüjale ja laenuandajale ebaõige ettekujutus tellija isikust ehk XXX. Kuna XXX tehingut ei teinud ega teadnud sellest, ei saanud ta väljendada ka oma seisukohta maksevõime ja –valmiduse kohta. Seega tekkis müüjal ja laenuandjal ebaõige ettekujutus. Kohus on ka seisukohal, et pettusliku teo, mille tõttu teostasid äriühingud varakäsutuse, pani toime just S. Kostin. Aluse sellise seisukohaks annab S. Kostini seotus aadressiga (täpsemalt kortermajaga XXX), tellimusel kasutatud telefoninumber, mida kasutati korduvaks helistamiseks S. Kostini ema, s.o XXX, kuid ka see, et sama telefoni kasutades on teostud ka teiselt abonentnumbrilt kõnesid XXX. Veendumust selles, et vaatlusaluse kuriteo pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt asjaolu, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi). Kohtu veendumuse kohaselt annavad eelkirjeldatud asjaolud nende kogumis aluse järelduseks, et kelmuse pani toime just S. Kostin. Seega on kohus seisukohal, et pettuslikud teod, mis olid põhjuslikus seoses hilisema varakäsutuse, laenuandja kahjuga, pani toime S. Kostin, kes realiseeris oma tegudega teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 koosseisu. Mis puudutab väidet selle kohta, et menetluse käigus on tõendamata postipaki kättesaamine S. Kostini poolt, siis on tegemist korrektse ja asjakohase väitega, mille osas on süüdistus tõendamata. Lisaks märgib kohus, et tõendamata on süüdistuses toodu sellegi kohta, et 02.12.2015 võttis tellimuse vastu just S. Kostin, kes esitas Omniva kullerile XXX nimele väljastatud juhiloa, luues sellega kullerile ebaõige ettekujutuse kauba vastu võtnud isikust, eesmärgiga kätte saada postipakk. Samuti puuduvad toimikus tõendid, et S. Kostin oleks XXX nimele tellitud kauba edasi müünud ja esemete müügist saadud rahalised vahendid enda äranägemisel kulutanud. Tuleb aga märkida, et õiguslikult ei evi toodu vähimatki kaalu S. Kostini teole antava hinnangule. Nimelt osutas kohus juba kohtuotsuse motiveeritud osa põhjendustes, et alates 01.01.2015 ei nõua kelmuse koosseis süüdlasel varalise kasu saamist. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb varalise kasu saamise eesmärgil. Analüüsides viimati nimetatud koosseisutunnuse esinemist, osutab kohus, et toimiku materjalidest nähtuvalt on S. Kostinil puudunud legaalne sissetulek. Eluliselt usutavaks ei saa pidada seda, et üks või teine isik, sh S. Kostin oleks võimeline oma elu korraldama rahaliste vahendite täieliku puudumiseta. Analüüsides selle valguses kohtu varasemalt käsitletud kelmuse episoode, on neist vähemalt osaliselt sedastatav, et S. Kostin pani need toime rahaliste vahendite

1-16-11470 saamise eesmärgil, saades kuritegude toimepanemisest rahalisi vahendeid kas otseselt (vt nn kiirlaenud) või tellis erinevatelt ettevõtetelt kaupu, mida kas tarvitas ise või võõrandas neid tasu eest. Kuna ka nn T E ASiga seonduvalt on S. Kostin saanud XXX T E ASilt saadud telefoni võõrandamise eest rahalisi vahendeid, saab neist asjaoludest koostoimes järeldada, et ka antud episoodi raames tegutses S. Kostin isikliku kasu saamise ehk analüüsitava koosseisu tähenduses varalise kasu saamise eesmärgil. Kohus märgib sedagi, et sellise eesmärgi puudumisel muutuks sisutühjaks ka vajadus tellida kaupu ning lisaks ei saa erita, et menetluse käigus tuvastatu kohaselt kasutas S. Kostin ka teiste isikute abi, kes S. Kostini poolt tellitud kauba kätte said, selle talle üle andsid (vt krim asi nr 16740000120, kd 2(7) tl 221-226, XXX ütlused). Veendumust selles, et vaatlusaluse kuriteo pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt asjaolu, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi). Seega on kohus seisukohal, et analüüsitava kelmuse pani toime S. Kostin, kes tekitas K OÜle ja H OÜle ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikust, tellija maksevõimest ja -valmidusest. Eksimuses olles täitsid ettevõtted oma lepingujärgsed kohustused, ent vastusooritust laenulepingu täitmise näol ei toimunud, siis sellega tekkis kahju ehk negatiivne vara muutus tehingut finantseerinud OÜl K. Kuna kohtu veendumusel on objektiivselt avaldunud asjaolude pinnalt sedastatav, et S. Kostin pani pettusliku teo äriühingute suhtes toime eesmärgipäraselt, sh tegutses ta varalise kasu saamise eesmärgil, on kohus seisukohal, et eelviidatuga realiseeris S. Kostin kõik teo toime panemise ajal nõutavad KarS § 209 koosseisutunnused ehk pani toime kelmuse ning subjektiivse koosseisu realiseeris S. Kostin intensiivseimas vormis ehk kavatsetult.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmused T OÜs

1-16-11470

1-16-11470 Seega on kohus seisukohal, et pettuslikud teod, mis olid põhjuslikus seoses hilisema varakäsutuse, laenuandja kahjuga, pani toime S. Kostin, kes realiseeris oma tegudega teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 koosseisu. Mis puudutab väidet selle kohta, et menetluse käigus on tõendamata postipaki kättesaamine S. Kostini poolt, siis on tegemist korrektse ja asjakohase väitega, mille osas on süüdistus tõendamata. Lisaks märgib kohus, et tõendamata on süüdistuses toodu sellegi kohta, et tellitud kauba sai 04.06.2015 kätte just S. Kostin, kes esitas E P ASi töötajale XXX nimele väljastatud isikutunnistuse, millega lõi ebaõige ettekujutuse oma isikust. Tuleb aga märkida, et õiguslikult ei evi toodu vähimatki kaalu S. Kostini tegudele antava hinnangule. Nimelt osutas kohus juba kohtuotsuse motiveeritud osa üldistes märkustes, et alates 01.01.2015 ei nõua kelmuse koosseis süüdlasel varalise kasu saamist. Koosseis on täidetud varalise kasu saamise eesmärgil tegutsemisega. Analüüsides viimati nimetatud koosseisutunnuse esinemist, osutab kohus, et toimiku materjalidest nähtuvalt on S. Kostinil puudunud töökoht/legaalne sissetulek. Eluliselt usutavaks ei saa pidada seda, et üks või teine isik, sh S. Kostin oleks võimeline oma elu korraldama rahaliste vahendite täieliku puudumiseta. Analüüsides selle valguses kohtu varasemalt käsitletud kelmuse episoode, on neist vähemalt osaliselt sedastatav, et S. Kostin pani need toime rahaliste vahendite saamise eesmärgil, saades kuritegude toimepanemisest rahalisi vahendeid kas otseselt (vt nn kiirlaenud) või tellis erinevatelt ettevõtetelt kaupu, mida kas tarvitas ise või võõrandas neid tasu eest. Kuna nn T E ASiga seonduvalt on S. Kostin saanud XXX T E ASilt saadud telefoni võõrandamise eest rahalisi vahendeid, on see küllaldane järeldamaks, et ka antud episoodi raames tegutses S. Kostin isikliku kasu saamise ehk analüüsitava koosseisu tähenduses varalise kasu saamise eesmärgil. Sel eesmärgil toimimine võimaldaks töö- ja legaalsete sissetulekuallikateta S. Kostinil saada oma elukorralduse tagamiseks rahalisi vahendeid ja nagu varasemates episoodidest nähtub, sellist sissetuleku saamise meetodit S. Kostin ka realiseeris. Kohus märgib sedagi, et vastupidisele seisukohale asumisel ehk varalise kasu saamise eesmärgi puudumisel muutuks sisutühjaks vajadus tellida kaupu – sellisteks käitumisaktideks puuduksid lihtsalt mõistuspärased ja elulised usutavad põhjendused ning lisaks ei saa erita, et menetluse käigus tuvastatu kohaselt kasutas S. Kostin ka teiste isikute abi, kes S. Kostini poolt tellitud kauba kätte said, selle talle üle andsid (vt krim asi nr 16740000120, kd 2(7) tl 221-226, XXX ütlused).

XXX andmete kasutamisega seotud kelmused ja kelmuse katsed H OÜs

1-16-11470

1-16-11470 toimepanemist, kinnitades, et tunneb küll S. Kostinit, võis viimasele küll helistada, kuid dokumente ta varastanud pole nagu pole neid üle andnud ka S. Kostinile.

1-16-11470 abonentnumbrit XXX. 21.03.2016 kella 10.39st kuni 16.52ni kontakteerus abonentnumber XXX kolmel korral XXX kasutuses oleva numbriga (krim asi nr 16740000120, kd 6(7) tl 28-31). Edasiselt nähtub uurimisasutuse 28.09.2016 koostatud õiendist (krim asi nr 16740000120, kd 6(7) tl 32-35), et telefoniabonenti XXX kasutati mobiiltelefonis, kus kasutati ka abonentnumbriga XXX sim-kaarti. Järgnevalt teostati kõnealuse sim-kaardi ning mobiiltelefoni imei-koodiga XXX vaatlus, millest nähtub, et abonentnumbri XXX alla on salvestatud nimi XXX. Samuti teostati sim-kaardi nr ICCID XXX ja mobiiltelefoni imei-koodiga XXX vaatlus, millel on mh sõnum numbrilt XXX sisuga „ Minu uus number XXX“. Õiendis on märge sellegi kohta, et politsei andmebaasides olevate andetele vastavalt kannab hüüdnime XXX Narva linna elanik Sergei Kostin. Analüüsides eelnevalt, on kohus seisukohal, et olukorras, kus ajaliselt kattuval ajal kasutatakse ühes imei-koodiga mobiiltelefonis erinevaid abonentnumbreid, mille osas ühel juhul on selge ja kahtlusteta seos S. Kostiniga, annab see kaaluka aluse järelduseks, et ka teine samal, kattuval ajal, samas mobiiltelefonis kasutatud abonentnumber seondub just S. Kostiniga. Kõnealust veendumust süvendab täiendavalt aspekt, et on eluliselt usutav, et erinevatel aegadel ühe ja sama isiku nimele vormistatud kauba tellimused samu isikuandmeid kasutades teostatakse ühe ja sama isiku poolt. Kui siia juurde lisada ka fakt, et esimesel tellimusel kasutatud telefoninumbrilt kontakteeruti S. Kostini ema, s.o N. K ning XXX avaldas kohtueelsel menetlusel, et tema poeg S. Kostin on temaga ühendust võtnud erinevatelt telefoninumbritelt, siis esineb eelnevat kogumis hinnates alus kahtlusteta järelduseks, et antud kohtuotsuse alapunkti raames analüüsitavad kelmuse katsed ja kelmuse pani toime just S. Kostin. Kohus peab vajalikus välja tuua sellelegi, et kohtuotsuse varasemates alapunktides käsitles kohus XXX seotud kelmuse episoode, asudes seisukohale, et S. Kostinile tehtud karistusõiguslik etteheide seoses XXX isikuandmete kasutamisega on põhjendatud, kooskõlas menetluse käigus kogutud tõendikogumiga ja S. Kostini süü on tõendamist leidnud. XXX andmetega seotud kelmuste episoodides kasutas S. Kostin telefoniabonenti XXX ning kasutas seda mobiiltelefonis imeikoodiga XXX (krim asi nr 16740000120, kd 5(7) tl 63-64). Kuna antud alapunkti raames analüüsitavate episoodide raames kasutati tellimuste tegemisel sama imei-koodiga mobiiltelefoni, kinnitab seegi, et just S. Kostin oli isikuks, kes XXX nimele tellimused H OÜst teostas. Juhuslikuks pole võimalik pidada sedagi, et XXX poolt uurimisasutusele üle antud S. Kostini esemete hulgas oli paberümbrik peakirjaga „XXX“, millel on mh tihedalt üleviirutatud kiri „XXX“ (vt (krim asi nr 16740000120, kd 1(7), 24.05.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, tl 60 ning fototabeli foto nr 30, tl 93). See kinnitab omakorda, et S. Kostin oli teadlik XXX isikust, kohtu varasemalt analüüsitu tõendab kahtlustega S. Kostini seotust talle etteheidetavate tegudega, kinnistades täiendavalt veendumust, et just S. Kostin oli isikuks, kes XXX nimele tellimused H OÜst tegi. Veendumust selles, et analüüsitavad teod pani toime just S. Kostin, kinnitab kohtu hinnangul täiendavalt asjaolu, et vaatlusaluse kriminaalasja kuriteoepisoodidest joonistub välja erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangevus – kauba tellijaks kantud isiku isikut tõendavad dokumendid on väljunud erinevatel põhjendustel nende isikute valdusest, selle järgselt on teostatud lühikeste ajavahemike jooksul tellimused kaupade järelmaksuga soetamiseks; tellimuses kajastatud andmed on kas otseselt või kaudselt seotud S. Kostini isiku kontaktandmetega ning mõningate episoodide osas on tunnistajad otsesõnu välja toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai (vt nt XXX ütlusi). Kohtu veendumuse kohaselt annavad eelkirjeldatud asjaolud nende kogumis aluse järelduseks, et kelmuse/kelmuse katsed pani toime just S. Kostin.

1-16-11470 sissetuleku suuruse kohta, luues selliselt ebaõige ettekujutuse nii tellija isiku kui ka tema maksevõime ja –valmiduse kohta. Eksimuses olles tegid äriühingud varakäsutuse – kauba müüja edastas saadetise tellijale, kes selle vastu võttis ning tehingut finantseerinud ettevõtte täitis finantseerimiskohtuse. Seega olid ettevõtete varakäsutused ning kahju põhjuslikus seoses S. Kostini pettusliku teoga, mis tähendab seda, et S. Kostin realiseeris teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 koosseisu. Seega on kohus seisukohal, et pettuslikud teod, mis olid põhjuslikus seoses hilisema varakäsutuse, laenuandja kahjuga, pani toime S. Kostin, kes realiseeris oma tegudega teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 209 koosseisu.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmuse katse T OÜs

1-16-11470

1-16-11470 finantseerima pidanud OÜle K ebaõige ettekujutus kauba tellija isikust ja sellega põhjuslikus seoses olevalt ka tema maksevõimest ja –valmidusest. Kuna leping jäi sõlmimata põhjusel, et äriühing sai teadlikuks asjaolust, et tellimus teostati vale-identiteeti kasutades, siis jäi tellimus täitmata ning kahju saabumata.

1-16-11470 Analüüsides viimati nimetatud koosseisutunnuse esinemist, osutab kohus, et toimiku materjalidest nähtuvalt on S. Kostinil puudunud töökoht/legaalne sissetulek. Eluliselt usutavaks ei saa pidada seda, et üks või teine isik, sh S. Kostin oleks võimeline oma elu korraldama rahaliste vahendite täieliku puudumiseta. Analüüsides selle valguses kohtu varasemalt käsitletud kelmuse episoode, on neist vähemalt osaliselt sedastatav, et S. Kostin pani need toime rahaliste vahendite saamise eesmärgil, saades kuritegude toimepanemisest rahalisi vahendeid kas otseselt (vt nn kiirlaenud) või tellis erinevatelt ettevõtetelt kaupu, mida kas tarvitas ise või võõrandas neid tasu eest. Kuna nn T E ASiga seonduvalt on S. Kostin saanud XXX T E ASilt saadud telefoni võõrandamise eest rahalisi vahendeid, on see küllaldane järeldamaks, et ka antud episoodi raames tegutses S. Kostin isikliku kasu saamise ehk analüüsitava koosseisu tähenduses varalise kasu saamise eesmärgil. Eirata ei saa ka tunnistaja XXX ütlusi (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 197-201), mille kohaselt tegi S. Kostin (XXX) talle ettepaneku tellida saidilt XXX kaupu 40% soodustusega. Vastuseks tunnistaja küsimusele, et ega XXX varastamisega ei tegele, avaldas XXX talle, et viimasel on omad võimalused ja sõlmib lepingu enda või paarilise nimele. Tunnistaja sai XXX kaupa tegelikkuses ühel korral; tunnistaja sõnumid jäid üldjuhul vastuseta ning juba mõne aja pärast helistas XXX juba uuelt numbrit. Selliselt toimis nendevaheline läbikäimine/kontakt korduvalt. Samuti on tunnistaja ühel korral viibinud olukorras, kus andis S. Kostinile rahalisi vahendeid telefoni esimeseks sissemakseks. Ta nägi, kuidas Sergei koos teise isikuga viibis kaupluses, võtsid müüjalt telefoni ning allkirjastasid mingid dokumendid. Sergei sõnul oli viimasega koos olnud isiku vaja raha, laenu talle ei väljastatud, mistõttu soetas ta järelmaksuga telefoni, mille tunnistajale maha müüs, selle eest tunnistajalt rahalisi vahendeid sai ning isik järelmaksulepingu alusel makseid kahe aasta vältel tasub. Kuna kohtu poolt analüüsitud kuriteoepisoodidest nähtuvalt on S. Kostin sõlminud küll lepingud erinevate äriühingutega kaupade saamiseks, ent ta on teinud seda mitte enda, vaid võõraste isikute nimele, siis järeldub tunnistaja XXX ütlustest, et S. Kostini „äriplaan“ toimis viisil, kus ta vormistas tellimused/laenulepingud kolmandate isikute nimele, sai tellitud esemed kätte ja võõrandas need tasu eest, s.o kauba tavahinnast ca 40% madalama maksumusega kolmandatele isikutele. St, et S. Kostinil oli kelmusi toime pannes selge kavatsus teenida isiklikku kasu, mis õigusliku mõttes on vaadeldav varalise kasu eesmärgil toimimisena. Sel eesmärgil toimimine võimaldas ja võimaldaks töö- ja legaalsete sissetulekuallikateta S. Kostinil saada oma elukorralduse tagamiseks rahalisi vahendeid ja nagu varasemates episoodidest nähtub, sellist sissetuleku saamise meetodit S. Kostin ka realiseeris. Kohus märgib sedagi, et vastupidisele seisukohale asumisel ehk varalise kasu saamise eesmärgi puudumisel muutuks sisutühjaks vajadus tellida kaupu – sellisteks käitumisaktideks puuduksid lihtsalt mõistuspärased ja elulised usutavad põhjendused ning lisaks ei saa erita, et menetluse käigus tuvastatu kohaselt kasutas S. Kostin ka teiste isikute abi, kes S. Kostini poolt tellitud kauba kätte said, selle talle üle andsid (vt krim asi nr 16740000120, kd 2(7) tl 221-226, XXX ütlused). Seega on kohus seisukohal, et analüüsitava kelmuse katse pani toime S. Kostin, kes tekitas T OÜle ja K OÜle ebaõige ettekujutuse kauba tellija isikust, tellija maksevõimest ja -valmidusest. Kuna kohtu veendumusel on objektiivselt avaldunud asjaolude pinnalt sedastatav, et S. Kostin pani pettusliku teo äriühingute suhtes toime eesmärgipäraselt, sh tegutses ta varalise kasu saamise eesmärgil, on kohus seisukohal, et eelviidatuga realiseeris S. Kostin teo toime panemise ajal nõutavad KarS § 209 koosseisutunnused. Kuna süütegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata, on tema tegevus hinnatav katse staadiumisse jäänud teona. Subjektiivse koosseisu täitis S. Kostin tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult.

XXX andmete kasutamisega seotud kelmus XXX OÜs

1-16-11470 tahvelarvuti iPad mini 4; tualettvee Giorgio Armani Nuit, triikraua Bosch ja teekannu Kettle Lipton Ariete soetamiseks. Tellimusel kajastati tellija/ostja andmetena XXX isikut, e-posti aadressiga XXX, kontaktnumber XXX, elukoha aadress XXX, dokumendi nr XXX, töökoht XXX. B ASiga 20.04.2016 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX nähtuvalt finantseeris kaupade soetamist XXX veebilehelt B AS. Lepingu pooled on järelmaksulepingu omakäeliselt allkirjastanud (vt krim asi nr 16740000120, kd 6(7) tl 59-63). Toimikust nähtub seegi, et tellitud kaubad on 03.05.2016 kell 13.45 kätte antud D kulleri XXX vahendusel, kes on kauba toimetanud aadressile XXX.

1-16-11470

1-16-11470

1-16-11470 Tellimus täideti ehk kaup anti kätte 14.11.2014 T A OÜ kulleri XXX vahendusel, kes tuvastas kauba saaja isikusamasuse isikut tõendava dokumendi nr XXX alusel (krim asi nr 16740000120, kd 6(7) tl 214-217). Tellimust nr 2136233 finantseeris I AS (krim asi nr 16740000120, kd 6(7) tl 218225).

1-16-11470 toonud, et just S. Kostin oli isikuks, kes kauba tellimused tegi ning tellimused kätte sai – nii nagu vaatlusaluse tellimuse puhul on selleks XXX ütlused.

XXX andmete kasutamisega seotud arvutikelmus

1-16-11470 17.03.2012 maha võetud 1,92 eurot selgitusega „paroolikaardi väljastamine“ (krim asi nr 12240101424, kd 9, tl 7).

1-16-11470 kohta ning väited vastava teadlikkuse puudumisest taanduvad paljasõnaliseks. Seega mõistis S. Kostin üldjoontes oma tegevust teise isiku andmetega arvutisüsteemi sisenedes ja seal pangaülekandeid teha üritades ja tehes ning sellega kaasneda võivaid tagajärgi küllaldase teadlikkuse ja selgusega, kinnistades kohtu seisukohta, et kelmusi toime pannes tegutses ta tahtluse intensiivseimas vormis.

Ametliku dokumendi kinnipidamine ja peitmine ehk süüdistus KarS § 346 järgi

46.1 S. Kostinit süüdistatakse selleski, et ta sai ajavahemikul 2015 kuni 18.05.2016 enda valdusesse erinevate isikute nimele, s.o XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX(XXX), XXX, XXX, XXX ja XXX nimele väljastatud isiklikud ametlikud dokumendid, milliseid pidas kinni ja peitis ehk pani toime KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 46.2 KarS § 346 sätestab vastutuse ametliku dokumendi, pitsati või stambi hävitamise, rikkumise, varguse, kinnipidamise või peitmise eest. 46.3 KarS § 350 tähenduses on tähtsaks isiklikuks dokumendiks isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba, välisriigi reisidokument, rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument ja mootorsõidukijuhi juhiluba.

1-16-11470 Nii on XXX kohtueelsel menetlusel avaldanud (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 43-50), et jalutas alkoholijoobes 4-5. mail 2016 XXX tänava XXX. Tal oli kaasas sülearvuti õlakott, mille pingil istudes enda kõrvale asetas. Kuna ta jätkas alkoholi joomist, unustas ta koti pingile. Mõne aja pärast lahkus ta pargist, ent sinna naastes oli kott kadunud. Kotis olid kõik tema dokumendid, sh elamisloakaart. XXX andis ütlusi selle kohta (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 72-78), et täitis 18.03.2016 oma töökohustusi XXX asuvas pagaritöökojas. Hommikul, umbes kella 04.00 paiku läks ta juhataja kabineti juures asuva tsehhi väljapääsu juurde. Jõudnud juhataja kabinetti, asutus sellest välja musta riietunud meesterahvas, kes jooksis väljapääsu suunas. Kõnealuses kabinetis hoidis ta oma kotti. Jõudnud kabinetti, avastas ta sellest laiali pillutult esemed ning laua ees toolil aseteseva käekoti. Kotti vaadates avastas ta oma asjade kadumise, sh oli kadunud tema nimele väljastatud IDkaart. XXX avaldas (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 20-26), et kaotas 2016 mai alguses ära tema nimele väljastatud IDkaardi. Mis asjaoludel ta IDkaardi kaotas, ta öelda ei oska, kuna oli alkoholijoobe seisundis. Teab öelda vaid seda, et kadumise päeva hommikul oli kaart tal randmekotis, ent järgmise päeva hommikul ta seda leida ei suutnud. Ise ta kellelegi tema nimele väljastatud IDkaarti üle ei andnud. XXX ütluste kohaselt (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 130-135, 136-140) rünnati teda 2016 mai lõpus umbes kella 20 paiku. Üheaegselt tema lükkamisega tõmbas keegi ära tema õlakoti. Kotis asus mh tema nimele väljastatud elamisloakaart. XXX andis ütlusi (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 51-53), et kaotas 2016 mai keskel, laupäevasel päeval ära oma IDkaardi. Täpseid asjaolusid ta mäleta, kuid on seisukohal, et see võis juhtuda päevasel ajal karjääri ääres päevitades. Dokumendi kaotusega seoses pöördus ta KMA poole, kust tellis uue kaardi. XXX ütluste kohaselt (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 27-32) kaotas ta ära 2015 suvisel ajal ära oma isikut tõendava dokumendi. Kadumise asjaolusid ta selgitada ei oska, kuna ei mäleta. XXX andis 15.06.2016 ütlusi, et umbes 8 kuud kuni aasta tagasi avastas ta, et ei leia üles tema nimele väljastatud elamisloakaarti. Kuna vargusi pole olnud, järeldas ta, et oli selle ära kaotanud. Kadumise asjaolud ta ei tea, kuid on kindel, et pole oma dokumenti kellelegi andnud ja keegi pole talt seda ka palunud (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 54-60). XXX ütluste kohaselt (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 92-98, 99-103) ületas ta 16.05.2016 umbes kella 18 paiku autoga Vene-Eesti piiri, so sõitis Venemaalt Eestisse. Pärast tolli läbimist hakkas ta taskust rahakotti võtma, kuid ei leidnud seda. Seejärel läks ta tagasi piirile, kuid rahakotti polnud sealgi. Seejuures selgitas ta piirivalvuritele, et rahakotis on mh tema nimele väljastatud juhiluba. Kuna juhiluba välja ei ilmunud, siis umbes nädala pärast taotles ta uut dokumenti. XXX ütluste kohaselt helistas talle 28.02.2016 hommikul naaber, et tema sõiduauto uks on lahti murtud ning sõidukist varastati mh kott, milles asetsesid dokumendid – tema nimele väljastatud kaks passi. Ta täpsustab ka, et passide vargust ei avastanud ta koheselt. Nimelt kavatses ta minna mõni päev pärast vargust Venemaale, ent ta avastas, et tema mõlemad passid on kadunud. Seejärel meenus talle, et mõlemad passid olid varastatud kotis. Varguse avastamise järgselt annulleeris ta KMAs tema nimele väljastatud Eesti passi (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 13-19). XXX andis ütlusi, et 2016 märtsi alguses, päevasel ajal tarbis ta kaupluse XXX juures XXX linnas koos talle tuttavate ja mittetuttavate meesterahvastega alkoholi. Pärast joomist orienteerus ta ümbritsevas halvasti ning joobeseisundis olles kaotas ta ära oma jope, mille taskus oli tema nimele väljastatud isikut tõendav dokument (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 104-109). XXX ütluste kohaselt (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 79-85) eelmisel aastal, so 2015 avastas ta talle arusaamatutel põhjustel oma toast tema nimele väljastatud elamisloakaardi kadumise. Kaarti hoidis ta nähtaval kohal, laua peal. Mingil hetkel turgatas talle, et kaarti enam seal ei ole. Kuna tema toas käivad erinevad inimesed, pole ta teadlik, kes tema kaardi võis varastada. Dokumendi varguse osas kutsus ta välja politsei 2015 novembris. XXX istus 2016 umbes mai kuu lõpus oma sõbrannaga pingil XXX asuva maja teise sissekäigu juures. Pingil istusid nad suitsetamiseks. Sel hetkel oli tema kampsuni taskus visiitkaartide hoidja,

1-16-11470 milles oli mh tema nimele väljastatud elamisloakaart. Järgmisel hommikul ATMi juurde minnes ei leidnud ta üles kaarti. Lapsed ütlesid, et nemad seda võtnud polnud ning peale maja läbiotsimist nad samuti kaarti ei leidnud. Kuna õhtul oli ilus ilm, läksid nad lastega taas sama pingi juurde. Lapsed mängisid ning nooremal lapsel lendas pall pingi taha põõsastesse. Laps ronis sellele järgi ning leidis põõsast talle kuuluva visiitkaartide hoidja. Selles olid olemas kõik dokumendid, va elamisloakaart (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 1-7, 8-12). XXX ütluste kohaselt (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 117-120) tuli ta 17.05.2016 tööle ning pani oma koti laste magamisruumis asuvasse kappi. Seejärel lahkusid nad lastega, naastes tagasi kella 12 paiku. Enne lahkumist olid kõik usked ja aknad kinni ja lukustatud. Lasteaeda tagasi jõudes võttis ta kapist oma koti ja läks poodi, kus avastas rahakoti puudumise. Esmalt arvas, et unustas rahakoti koju. Helistades abikaasa, sai ta vastuseks, et rahakotti kodus eiole. Seejärel helistas ta kolleeg XXX ja uuris, kas viimase rahakott on omal koha. Kontrollides avastas ka XXX oma rahakoti kadumise. Sellest järeldas ta, et rahakotid on varastatud. Rahakotis oli mh tema nimele väljastatud IDkaart, mille koheselt kinni lasi panna. Vargusega seoses pöördusid nad politseisse, ent sama päeva õhtul leidis lasteaia valvur tema ja XXX rahakotid üles. Rahakotis olid alles kõik, v.a IDkaart ja sularaha. XXX ühetaolisi ütlusi andis ka XXX (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 61-66), kinnitades lasteaia ruumes varguse toimepanemist ning avaldades, et rahakotis olid mh tema ja tema abikaasa, so XXX nimele väljastatud IDkaardid. Sarnaselt XXX leiti üles ka XXX rahakott, millels puudusid tema ja tema abikaasa nimele väljastatud IDkaardid. Peale IDkaartide vargust blokeeris ta kaardid koheselt. XXX ütlusi kinnitab ka XXX, märkides, et tema nimele väljastatud IDkaart varastati tema lasteaias töötatava abikaasa rahakotist (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 67-71). S. Ü avaldas, et 28.04.2016 pöördus ta avaldusega politeisse selle kohta, et 28.06.2016 varastati tema autost ajavahemikul 13.45st kuni 13.54ni talle kuuluvaid esemeid, sh IDkaart. Sel samal päeval pöördus ta telefonitsi ka KMA poole IDkaardi sulgemiseks. Viidatud sündmust toimus (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 121-125, 126-129). XXX 15.06.2016 selgituste kohaselt (krim asi nr 16740000120, kd 1(7) tl 121-125, 126-129) soovis ta umbes 5 päeva tagasi Ivangorodi minna. Tema elamisloakaart on alati passi vahel, ühiselamu toas kindlas kohas. Elamisloakaarti otsides ta seda kusagilt ei leidnud. Mis asjaoludel kaart kaduma läks, ta ei tea, ent umbes kuu aega tagasi, so 2016 mai kuu keskel varastati talt ära erinevaid esemeid. Ta peab võimalikuks, et ka elamisloakaart varastati ära just siis. Eelnevat analüüsides on põhjust nõustuda süüdistuses tooduga, et ametlikud dokumendid väljusid isikute, kellede nimele olid ametlikud dokumendid väljastatud, valdusest nende tahte vastaselt ja nõusolekuta. Ajamääratuse osas on niisamuti korrektselt ja tõendikogumiga kooskõlas olevalt toodud, et kuna ametlikud dokumendid väljusid isikute valdusest nende tahte vastaselt 2015 aastast kuni 2016 aasta 18.05.2016 ning 18.05.2016 anti need XXX poolt S. Kostinile kuuluvate esemetena välja 18.05.2016, siis pidid need XXX korterisse jõudma/sattuma enne nende väljaandmist uurimisasutusele XXX poolt.

1-16-11470 väljastatud, kättesaamatuks. Õiguslikult on selline olukord käsitatav ametlike dokumentide peitmisena. Mis puudutab dokumendi kinnipidamist, siis on põhjust märkida, et dokumendi kinnipidamise seadusandaja defineerinud ei ole. Keeleliselt võrdsustub sõna „kinnipidamine“ millegi kusagil kinnihoidmisena (EKI – eesti keele seletev sõnaraamat). Võttes arvesse, et KarS § 350 kohased tähtsad isiklikud dokumendid paiknesid S. Pimenovi elukoha aadressil, neid ei tagastatud ei isikutele, kelle nimele need väljastatud olid ega toodud ka politseisse – millist käitumist saaks tähtsa isikliku dokumendi leidmisel ootuspäraseks käitumisviisiks, siis järeldub, et dokumente peeti kinni. St, et õiguslikut pandi toime KarS § 346 koosseisule vastav tegu.

1-16-11470 mille XXX andis menetlejale üle S. Kostinile kuuluvate esemetena). Võttes arvesse ka nende esemete paiknemist – olles vaheldumisi väidetavate XXX poolt antud esemete ja dokumentidega on kohus seisukohal, et S. Kostini ütlused on ebaõiged, milles need osutavad XXX kui isikule, kes XXX korteris viibis, talle ettepaneku kirjete ümberkirjutamiseks tegi ning keda S saabumisest justkui teavitas. Kuigi kohtu hinnangul ei evi ülemäära kaalu XXX ema XXX ütlused (XXX suri 30.06.2016 – vt kr asi nr 16740000120, kd 3(7) tl 191), osutavad needki, et XXX S. Kostini ja XXX nimelisi isikuid temale teadaolevalt ei tundnud. Lisaks märkis XXX, et talle näidatud esemed pole XXX kuuluvad; XXX kallihinnalised esemed – televiisor, muusikakeskus, arvuti ja tahvelarvuti lihtsalt puudusid ning talle ei kuulunud ka kott, portmonee ja visiitkaardihoidja. Arvutit kasutas XXX minimaalselt, tema sellekohased teadmised olid väheldased ning ka kõige lihtsamate internetitoimingute tegemiseks palus XXX tal pöörduda tütre XXX poole (vt kr asi nr 16740000120, kd 3(7) tl 192199). Neist tunnistaja ütlustest johtuvalt on alust veelgi kahelda S. Kostini ütluste tõepärasuses. Lisaks on S. Kostini esitatud kaitseversioonis ka ilmselge loogikaviga. Nimelt tuleneb tõendikogumist, et S. Kostin kasutas XXX elukohta oma (ajutise) elukohana lühikese ajavahemiku jooksul enne tema kinnipidamist. Analüüsides aga võõraste inimeste nimel tehtud tellimuste andmeid – mida S. Kostin XXX palvel ja rahaliste vahendite teenimise eesmärgil ümber kirjutas nende lähemat või kaudsemat seotust S. Kostiniga, sh isikuliste tõendiallikate viiteid, et S. Kostin sai kätte võõraste inimeste nimele vormistatud tellimused ning seejuures on tellimustel kajastatud kontaktnumbritelt tehtud kõnesid S. Kositni ema, s.o XXX ning seejuures on tellimused vähemalt osaliselt tehtud olulisemalt pikema ajavahemiku jooksul kui S. Kostin XXX korteris elas, siis ei pea kohus kirjeldatud konteksti arvesse võttes eluliselt usutavaks, et XXX oli isik, kes esitas tellimustes S. Kostiniga vähem või rohkem seotud kontaktandmed ja oskas ammu enne S. Kostiniga kokkusaamist XXX korteris kontakteeruda S. Kostini ema, s.o XXX. Eelneva kokkuvõtteks loeb kohus XXX väite, et tema poolt tema korterist uurimisasutusele üle antud esemed kuuluvad just S. Kostinile, tõendikogumiga kooskõlas olevaks, mistõttu käsitab kohus XXX poolt tema elukohast uurimisasutusele üle antud esemeid S. Kostinile kuuluvateks. S. Kostini väited, et XXX korterist viimase poolt üle antud esemete näol on tegemist XXX kuuluvate esemetega, loeb kohus ebausaldusväärseks, millega kaasneb S. Kostini sellekohaste ütluste tõendikogumist välja jätmine. Eelkirjeldatust tuleneb omakorda järeldus, et XXX poolt uurimisasutusele üle antud esemed on hinnatavad S. Kostini valduses olnud esemetana ja kuna nende esemete hulgas olid ka tähtsaid isiklikud dokumendid, siis saab nende peitmist ja kinnipidamist omistada just S. Kostinile.

1-16-11470 Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-6-17 p 9). Kõnealusetest argumentidest juhindudes on riiklik süüdistaja jõudnud järeldusele ja taotlenud süüdistatava suhtes karistusmäärade kohaldamist, mida on võimalik S. Kostini puhul vaadelda sanktsioonimäära keskmisse määra jäävaks karistusmääraks peale 2013 aastat toimepandud süütegude osas ning enne 2013 aastat toimepandud süütegude osas taotleb riiklik süüdistaja S. Kostini süüdimõistmist miinimumilähedases sanktsioonimääras. Kohus on aga seisukohal, et vaadeldaval juhul puuduvad alused kõrvale kalduda kohtupraktikas väljakujunenud lähtepunktiks võetavast sanktsiooni keskmisest määrast. Seadusandja on KarS § 213 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 213 lg 2 p 1) sätestatud kuriteo toimepanemise eest kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni järgi karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning alates 01.01.2015 ühe- kuni viieaastase vangistuse. Seadusandja on KarS § 209 lg 2 p 1,3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p 1,4) sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud ühe- kuni viieaastase vangistuse. Seadusandja on KarS § 346 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse. Seadusandja on KarS § 349 sätestatud kuriteo toimepanemise eest kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni järgi karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning alates 01.01.2015 rahalise karistuse. Kuna osutatud õigusnormidest KarS § 213 lg 1 sätestab õigusliku järelmina eriliigilised karistusliigid, kujundab kohus esmajoones seisukoha kohaldamisele kuuluva karistusliigi osas. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil S. Kostini karistamist vangistusega. Tutvudes S. Kostini eelneva karistatusega, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud karistusliiki tuleb pidada seaduslikuks ja põhjendatuks. Nii tuleb viidata, et S. Kostini suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on S. Kostin korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt korduvalt karistatud vangistusega ning kelle suhtes on rakendatud ka erinevaid karistuse mõistmise individualiseerituse meetmeid, sh karistusest tingimisi vabastamist KarS § 74 alusel. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus S. Kostinit on korduvalt karistatud käesoleva süüdistustega samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud teiste isikute vara kahjustava õigusvastase käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Seega esinevad S. Kostini isikuandmetest tulenevad alused kohaldada tema suhtes karistusliiki, mis seondub tema vabadusõiguse piiramisega ehk vangistusega. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis nagu kohus juba eelnevalt viitas, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, on seadusandja karistusmäärana ette KarS § 213 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 213 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni järgi karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning alates 01.01.2015 ühe- kuni viieaastase vangistuse. Hinnates S. Kostini teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodide arv, nende toimepanemise intensiivsus, tegude toimepanemise tehiolud, sh pikaajalise perioodi vältel toimepandud episoodide arvukust, samuti see, et S. Kostin põhjustas oma teoga kannatanule reaalse

1-16-11470 kahju, annavad aluse rääkida süüst, mis on võrdeline keskmisega. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmine. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole, ning seega puuduvad nimetatud alused mis peaksid väljenduma ka mõistetavas karistuse määras. Ka karistust raskendavad asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud ja selle võimalikule esinemisele ei viidanud ka kohtumenetluse pooled. Võttes arvesse sedagi, et viimase S. Kostini suhtes tehtud kohtuotsusega mõisteti talle ühe isiku andmeid kasutades kaheksa episoodi toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust ning igakordselt peab isikule mõistetav karistus muutumata üldjuhul raskemaks, siis seda silmas pidades on kohus seisukohal, et S. Kostinit tuleb karistada 17.03.2012 arvutikelmuse episoodi eest 3 kuu pikkuse vangistusega ning arvutikelmuste episoodide eest, mis on toime pandud pärast S. Kostini viimast kohtuotsust, so 29.05.2013, 9 kuu pikkuse vangistusega. S. Kostini karistuse määra valikul KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 (alates 01.01.2015 KarS § 209 lg 2 p1 ja 4; episoodid enne 29.05.2013) järgi, lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, s.o inkrimineeritud kuritegude arvust, tekitatud varaliste kahjude suurusest ning leiab, et kannatanutele tekitatud varaline kahju on märkimisväärne. Seejuures on põhjendatud märkida, et kohus loeb tõendatuks S. Kostini poolt 10 kelmuse episoodi toimepanemise, mis pandi toime kolme kannatanu vastu. Kohus leiab, et taolised aspektid osutavad keskmisele või sellele lähedasele süüle, mistõttu loeb kohus proportsionaalseks karistuse määraks kelmuste puhul, mis on toime pandud enne S. Kostini viimast kohtuotsust ehk 29.05.2013, 2-aasta pikkust vangistust. Mõistes karistuse KarS § 64 lg 1 alusel tegude eest, mille S. Kostin pani toime enne 29.05.2013 kohtuotsust, leiab kohus, et puuduvad alused lähtuda KarS § 64 alusel karistuse mõistmisel S. Kostini jaoks soodsaimast variandist ning karistused tuleb liita täies mahus. St, et kohus mõistab S. Kostinile enne 29.03.2013 toimepandud tegude eest karistuseks 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendab lühimenetluse regulatsioonile vastavalt 1 aasta ja 6 kuuni. Kõnealuse karistusega tuleb liita KarS § 65 lg 1 alusel ka Viru Maakohtu 29.05.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud 8 kuu pikkune vangistus ning suurendades osaliselt mõistetud karistustest raskemait, mõistab kohus KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kuna S. Kostin on Viru Maakohtu 29.05.2013 otsusega mõistetud karistusest ära kandnud 5 kuud vangistust, siis tuleb see osa moodustatud liitkaristusest maha arvata ning lõplikuks KarS § 65 lg 1 alusel mõistetavaks liitkaristuseks on 1 aasta ja 7 kuud vangistust. S. Kostini karistuse määra valikul KarS § 346 järgi rakendub keskmise sanktsioonimäära printsiibi põhimõte täiemahuliselt. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus mõista kuriteo eest rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Seega on sanktsioonimäära keskmiseks määras 265 päevamäära. Hinnates järgnevalt S. Kostini teosüüd, siis asub kohus seisukohale, et S. Kostini süü on vaadeldav keskmisena, mistõttu esineb alus kohaldada tema suhtes teosüüst tulenevalt karistusmäära, mis on võrdeline sanktsiooni keskmise määraga. Hinnates karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist, siis nende esinemine pole vaadeldaval juhul sedastav. Seega ei saa need mõjutada ka kohaldatava karistuse määra. Mis puudutab päevamäära suuruse kindlakstegemist, siis KarS § 44 lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooled ei ole kohtule esitanud tõendeid süüdistatava sissetuleku kohta. Seega ei ole võimalik kohtul lähtuda päevamäära kindlakstegemiseks KarS § 44 lg-st 3 ja see tingib omakorda päevamäära suuruse kindlaksmääramise KarS § 44 lg 2 lausete 3 ja 4 alusel, st, et kohus kohaldab

1-16-11470 S. Kostini suhtes 10 euro suurust miinimumpäevamäära, mis on võrdeline 2 400 euro suuruse rahalise karistusega, mida tuleb vähendada lühimenetluse regulatsioonile vastavalt. Mis puudutab karistuse määra kelmuste eest, mis on toime pandud pärast 29.05.2013 kohtuotsust, siis on kohus seisukohal, et süüteoepisoodide arvukus on selline, mis annab aluse rääkida suurest süüst. Samuti nähtub, et kõik kelmused pandi toime teise isiku nimele väljastatud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega, mis on vaadeldav KarS § 349 koosseisutunnustele. St, et neis episoodides tuleb karistus mõista KarS § 63 lg 1 säteid kohaldades, lähtudes KarS § 209 sanktsioonimäärast, kui raskemat karistust ettenägevast sättest. Nagu märgitud, on S. Kostini süü suur. Suur süü peab kajastuma ka mõistetavas karistuse määras. Arvestades sedagi, et S. Kostini tegevus on olnud pikaajaline, eesmärgipärane ja olnud üheselt suunatud kannatanute hüvede kahjustamisele ja isikliku majandusliku hüve saamisele, siis annavad need asjaolud aluse järelduseks, et mõistetav karistus peab jääma sanktsioonimäära ülemmäära lähedusse. Kuna ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning nende esinemise võimalikkusele pole osutanud ka kohtumenetluse pooled, asub kohus seisukohale, et S. Kostinile tuleb mõista karistus, mis on võrdeline 4 aasta pikkuse vangistusega. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb seda vähendada 1/3 võrra. KarS § 64 lg 1 alusel mõistatavaks karistuseks on 4 aastat ja 6 kuud vangistust ning rahaline karistus 2 400 eurot. Nagu juba varem kohus märkis, puuduvad alused lähtuda KarS § 64 alusel karistuse mõistmisel S. Kostini jaoks soodsaimast variandist ning karistused tuleb liita osaliselt, suurendades raskeimat karistust mõnevõrra. Seega on lõplikuks karistuse vähendamise järgseks karistuseks 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 1 600 eurot. Samuti tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, kuna (valdav) osa kuriteoepisoode pani S. Kostin toime pärast viimast ehk 29.05.2013 kohtuotsust. KarS § 65 lg 2 alusel karistuse mõistmine toimub karistuste täiemahuliste liitmise teel. St, et S. Kostinile on KarS § 65 lg 2 alusel mõistetavaks karistuseks vangistus 4 aastat ja 7 kuud ning rahaline karistus 1 600 eurot. S. Kostin viibib alates 18.05.2016 vahi all ning nimetatud aeg tuleb lugeda ka liitkaristuse karistusaja alguseks. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

Konfiskeerimine Riiklik süüdistaja taotles kohtus S. Kostini suhtes muusikakeskuse Panasonic (mudel SA-PM250, seerianumber LG6AC001122, puldiga), tahvelarvuti LENOVO YOGA TABLET 2 PRO (seerianumber HB0EFGM6, akulaadijaga), televiisor FINLUX (mudel 19FLX905SLU) ja sularaha summas 10,65 senti konfiskeerimise kohaldamist tsiviilhagide katteks. Kohtu hinnangul on riikliku süüdistaja taotlus asjakohane ja põhjendatud, kuna kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks (RKKKo nr 3-1-1-4-11 p 9). KarS § 831 lg 1 annab kohtule õigusliku aluse tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimiseks tingimusel, et vara kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kõnealuse õigusnormi sõnastusest nähtuvalt peab konfiskeeritav vara olema saadud selle sama süüteoga, milles isik konfiskeerimisotsustust sisaldava kohtuotsusega süüdi tunnistatakse (vt ka RKKKo nr 3-1-1-90-11 p 22.1). Käesoleva otsusega tunnistab kohus S. Kostini süüdi tahtliku varavastase kuriteo toimepanemises. Tõendikogum kinnitab sedagi, et S. Kostin pani kuriteod toime varalise kasu saamise eesmärgil. Seega on kriminaaltuluna käsitletav 10,65 euro suurune rahasumma ja loetletud kolm elektroonikaseadet.

1-16-11470 S. Kostini ajutise elukohana kasutatud korteri aadressil XXX tunnistaja XXX üleantud vara (kd I tl 18-58) mh sularaha summas 10,65 eurot, mis kanti Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (kd I, tl 218-219) ning muusikakeskus, tahvelarvuti ja televiisor on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti hoidlasse (kd I tl 220). Hinnates järgnevalt, kas S. Pimenovi üleantud ja ära võetud rahalisi vahendeid on alust pidada varavastase kuriteo toimepanemisest saadud rahalisteks vahenditeks, leiab kohus, et vastus tõstatatule on jaatav. Nii on põhjust välja tuua, et S. Kostin ei tööta nagu pole kohtu ette toodud muidki asjaolusid, millest järelduks S. Kostinil legaalse sissetuleku olemasolu. Olukorras, kus isik ei tööta ega saa seeläbi ka sissetulekut ning tema poolt ei osutata ka muudele legaalset sissetulekut tagavate asjaolude esinemisele, ent seejuures on tõendamist leidnud tema poolt varavastase süüteo toimepanemine, mille puhul saab kohtupraktika pinnalt teha järeldusi kriminaaltulu saamise kohta ning mis on kinnitust saanud ka käesoleva kaasuse puhul eelnevalt viidatud isikuliste tõendiallikate ütluste pinnalt, siis järeldab kohus neist asjaoludest kogumis, et XXX väljaantud esemed, mis asusid S. Kostini ajutises elukohas, ära võetud ning menetleja poolt tagatiskontole kantud 10,65 euro suuruse rahasumma näol on tegemist varavastasekuriteo toimepanemist saadud rahaliste vahenditega. Võttes arvesse, et kõnealused rahalised vahendid ja esemed leiti S. Kostini elukohas ning S. Kostin ei ole avaldanud kõnealuste rahaliste vahendite ja esemete kuulumist kellelegi kolmandale isikule, siis esineb alus pidada kõnealuseid rahalisi vahendeid S. Kostinile kuuluvaiks ja need kuuluvad konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 alusel.

Tsiviilhagid Kohtueelsel menetlusel on kannatanud AS K (end OÜ K), T E AS, I D E OÜ (end nimega M F E OÜ), OÜ P G, B S OÜ (end nimega F E OÜ), F AS E f (end nimega F AS E f), C E AS (end nimega S L AS), XXX OÜ, XXX, I AS, E E AS, AS L F, B AS, T E AS, OÜ W I (end nimega OÜ H), XXX OÜ ja A AS esitanud tsiviilhagid. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele varalise kahju tekitas süüdistatav XXX 02.07.2014 ja 17.06.2014, XXX 14.02.2015, XXX 17.12.2014, XXX 11.07.2015, XXX 04.05.2015, XXX 13.02.2016 ja 14.04.2016, XXX 08.07.2015, XXX 13.02.2016 ja 14.02.2016, XXX 14.02.2016, XXX 15.02.2016, XXX 18.09.2014, XXX 26.08.2014, XXX 21.11.2014, XXX 08.04.2015, XXX 08.04.2015, XXX 29.04.2016, XXX 05.04.2016, 08.04.2016 ja 18.04.2016, XXX 04.05.2016, XXX 28.04.2016, XXX OÜ 05.05.2016, XXX 01.11.2015, XXX29.10.2015, XXX 28.10.2015, XXX 28.10.2015, XXX 23.11.2015, XXX 20.05.2015 ja 21.05.2015, XXX 23.03.2016 ja XXX 20.04.2016 episoodides. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätetele loetakse kahju tekitamist õigusvastaseks kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Käesoleval juhul saaks öelda, et kahju on tekitatud KarS § 209 sätestatud kelmuse keelu rikkumise tulemusena ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kaitsenormiks peetakse ka KarS § 209 sätestatud kuriteokoosseisu. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et kannatanutele on kahju tekitatud kannatanutega lepinguid sõlmides olukorras, kus kahju kandnud kannatanutega sõlmis lepingud isik, kellel selleks puudus õigus ja kes kasutas lepingute sõlmimisel kolmandate isikute andmeid, kes polnud selleks nõusolekut andnud ning nende isikute andmeid kasutades saadi ka vara kätte ning kannatanud jäid oma varast ilma, st kandsid varalist kahju. Vastavalt TsÜS § 129 lg 1 sätetele on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole ükski kannatanu, kelle nimelt tehinguid tehti või kelle isikuandmeid kasutades vara

1-16-11470 kätte saadi, ühtegi lepingut hiljem heaks kiitnud. Seega kohalduvad TsÜS § 84 lg 1 sätted, mille kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei kohaldu käesoleval juhul VÕS 53. peatükis sätestatud kahju õigusvastase tekitamise põhimõtted ning kohaldada tuleb TsÜS § 130 sätestatud esindusõiguseta isiku vastutuse põhimõtteid. TsÜS § 130 lg 1 kohaselt teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel tehtud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse ning lõike 2 kohaselt kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Omaksvõetud kohtupraktika (3-1-1-106-12 p 63, 64, 70, 71, 73) on seisukohal, et juhul, kui isik oli lepinguid sõlmides teadlik, et isikud, kelle nimel ta lepingud sõlmib, pole selleks oma nõusolekut andnud, vastutab isik lepingute sõlmimisega kahju kannatanud kannatanutele kahju hüvitamise eest TsÜS § 130 lg 2 järgi ja see säte on käsitatav erinormina deliktiõigusliku vastutuse suhtes ning tema suhtes ei kohaldu ka alusetu rikastumise sätted. Seega on lepingute täitmisega tekkinud varaline kahju käsitatav otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes ja selle tekkimine on otseses põhjuslikus seoses kahju tekitaja(te) käitumisega ning need kahjud tuleb kannatanutele hüvitada TsÜS § 130 lg 2 alusel. TsÜS § 130 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustuse eesmärgiks on asetada esindusõiguseta esindajaga tehingu teinud pool olukorda, milles ta oleks olnud, kui esindajal oleks olnud esindusõigus ning temaga tehtud tehing kehtiks ja oleks täidetud. Tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahjuna TsÜS § 130 lg 2 mõttes on käsitatavad nii laenusummad, saadud kauba väärtus, mis kannatanud teiste isikute nimel sõlmitud lepingute alusel välja maksid või väljastasid, kui ka lepingutes sätestatud viivised, intressid, leppetrahvid jm kõrvalnõuded, kuivõrd kõrvalnõuete näol on tegemist tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahjuga, mis tuleb TsÜS § 130 lg 2 kohaselt samuti hüvitada. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seega on nii eelmärgitud VÕS § 127, 128 ja 132 sätted ning TsÜS § 130 lg 2 sätted omavahel kooskõlas. Kuivõrd osa varalisest kahjust tekitas S. Kostin ühise ja kooskõlastatud ning eesmärgipärase kuritegeliku käitumisega isikute grupis, siis vastavalt varalise kahju tekitamise asjaoludele kohalduvad ka VÕS § 137 lg 1 sätestatud solidaarse vastutuse põhimõtted, mille kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seejuures saab hüvitamist nõuda vaid süüdistatavalt, kes on käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud. Juhul, kui varaline kahju on tekitatud mitme isiku poolt ja mõni neist isikutest ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud, mõistetakse varaline kahju välja käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud süüdistatavalt, ning teistelt isikutelt, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatavad, mõistetakse varaline kahju nende suhtes tehtava kohtulahendiga, kohaldades VÕS § 137 lg 1 sätteid, viidates käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagidele ja kohustatud isikutele.

1-16-11470 Kuivõrd kriminaaltoimiku materjalides puuduvad kohtuotsus(ed) XXX ja XXX süüdimõistmise kohta ning lühimenetluse eripärast tulenevalt puuduks kohtul võimalus ka nende lisamiseks toimiku materjalide juurde, siis puudub objektiivne võimalus viidata käesolevas kohtuotsuses asjakohasele kohtulahendile ja välja mõistetud tsiviilhagidele ja kohustatud isikutele. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS K (rg-kood XXX; end OÜ K, rg-kood XXX) esitanud tsiviilhagi XXX 02.07.2014 ja 17.06.2014 episoodis summas 1 523,71 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1 523,71 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS I esitanud tsiviilhagi XXX 14.02.2015 episoodis summas 1 281 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1 281 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS I esitanud tsiviilhagi XXX 17.12.2014 episoodis summas 1 034,96 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1 034,96 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS I esitanud tsiviilhagi XXX 11.07.2015 episoodis summas 459,06 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 459,06 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS Iesitanud tsiviilhagi XXX 04.05.2015 episoodis summas 1 208,56 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1 208,56 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ K esitanud tsiviilhagi XXX 13.02.2016 ja 14.04.2016 episoodis summas 581,41 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 581,41 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ K esitanud tsiviilhagi XXX 08.07.2015 episoodis summas 918,67 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 918,67 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu T E AS esitanud tsiviilhagi XXX 13.02.2016 ja 14.02.2016 episoodis summas 800,38 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 800,38 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu E E AS esitanud tsiviilhagi XXX14.02.2016 episoodis summas 368,80 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 368,80 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses.

1-16-11470 Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS L Finance esitanud tsiviilhagi XXX 15.02.2016 episoodis summas 407,09 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 407,09 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ K esitanud tsiviilhagi XXX 18.09.2014 episoodis summas 381,24 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 381,24 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu I AS esitanud tsiviilhagi XXX 26.08.2014 episoodis summas 600,87 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 600,87 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ K esitanud tsiviilhagi XXX 21.11.2014 episoodis summas 694,34 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 694,34 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu C E ASi (end S L AS) esitanud tsiviilhagi XXX 08.04.2015 episoodis summas 396 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 396 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu B F OÜ (end R OÜ) esitanud tsiviilhagi XXX 08.04.2015 episoodis summas 355 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 355 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu B AS esitanud tsiviilhagi XXX 29.04.2016 episoodis summas 1 292,55 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1 292,55 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ K esitanud tsiviilhagi XXX 05.04.2016, 08.04.2016 ja 18.04.2016 episoodis summas 2 142,77 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 2 142,77 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS I esitanud tsiviilhagi XXX 04.05.2016 episoodis summas 184,54 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 184,54 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu B AS esitanud tsiviilhagi XXX 28.04.2016 episoodis summas 474,25 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 474,25 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses.

1-16-11470 Kohtueelsel menetlusel on kannatanu XXX OÜ esitanud tsiviilhagi 05.05.2016 episoodis summas 925,31 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 925,31 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS I esitanud tsiviilhagi XXX 01.11.2015 episoodis summas 502,88 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 502,88 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu T E AS esitanud tsiviilhagi XXX 29.10.2015 episoodis summas 877 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 877 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ K esitanud tsiviilhagi XXX 28.10.2015 episoodis summas 653,78 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 653,78 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS I esitanud tsiviilhagi XXX 01.11.2015 episoodis summas 502,88 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 502,88 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ K esitanud tsiviilhagi XXX 23.11.2015 episoodis summas 769,53 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 769,53 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ K esitanud tsiviilhagi XXX 20.05.2015 ja 21.05.2015 episoodis summas 972,80 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 972,80 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu H OÜ esitanud tsiviilhagi XXX 23.03.2016 episoodis summas 560,99 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 560,99 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu B AS esitanud tsiviilhagi XXX 20.04.2016 episoodis summas 1 048,32 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1 048,32 euro ulatuses otseselt S. Kostini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. KrMS § 310 lg 2 kohaselt tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel. Kohus, mõistes otsusega süüdistatava õigeks teos, mille toimepanemise faktilised asjaolud moodustavad ka tsiviilhagi aluse või olulise osa sellest jätab vastava tsiviilhagi läbi vaatamata. Taolisteks tsiviilhagideks on M F E OÜ tsiviilhagi 500 euro nõudes seoses XXX 15.04.2013 episoodiga; OÜ K tsiviilhagi 763,04 euro nõudes seoses XXX 07.05.2014 episoodiga; OÜ K tsiviilhagi 1 376,45 euro nõudes seoses XXX veebruaris 2015 episoodidega; E E ASi

1-16-11470 tsiviilhagi 1 380,69 euro nõudes seoses XXX 09.03.2015 ja 07.04.2015 episoodidega; T E AS tsiviilhagi 645,48 sendi nõudes seoses XXX episood; OÜ P G tsiviilhagi 302,16 euro nõudes seoses XXX episoodiga; F E OÜ tsiviilhagi 180 euro nõudes seoses XXX episoodiga; S L AS tsiviilhagi 256 euro nõudes seoses XXX episoodiga; OÜ P G tsiviilhagi 332 euro nõudes seoses XXX episoodiga; F AS E f tsiviilhagi 366 euro nõudes seoses XXX episoodiga; XXX OÜ tsiviilhagi 403,50 euro nõudes seoses XXX episoodiga. Kohus jätab läbi vaatamata ka XXX tsiviilhagi 1544,90 euro nõudes seoses XXX episoodiga ning A AS tsiviilhagi nõudes. Asitõendid Lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (KrMS § 126). (vt ka RKKKo nr 3-1-1-14-07 p 11). Sündmuskohtadelt ära võetud asitõendid, mida ei ole kohtueelse menetluse käigus omanikele tagastatud ning mis ei oma varalist väärtust, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4. Taolisteks esemeteks on: - Arvuti DELL, mobiiltelefon Samsung Galaxy koos SIM-kaardiga, mobiiltelefon Samsung SGH-X500, mobiiltelefon Samsung GT-E1170i SIM-kaardiga, mobiiltelefon Siemens A60 koos SIM-kaardiga, mobiiltelefon Samsung GT-S5610, mobiiltelefon NOKIA 3310, tokk laadijaid, SIM-kaardid, ninjakilpkonnadega ruuduline vihik, Ursula-Maria reklaambuklett, Club5 kataloog, Klick märtsikuu kataloog, Walkmaxx sussid, roheline meeste kott Grace (tühi), võtmed ja tabletid, mis on antud hoiule ja asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asitõendite hoidlas; - ümbrik pealiskirjaga „XXX“ koos sisuga (va XXX elamisluba), ümbrik pealiskirjega „XXX“ koos sisuga (va XXX ID-kaart), ümbrik pealiskirjega kirjega „XXX“ koos sisuga (va XXX ID-kaart), ümbrik pealiskirjega „XXX“ koos sisuga (va XXX elamisluba), ümbrik pealiskirjega „XXX“ koos sisuga (va XXX ID-kaart), kartongitükk elektronposti ja paroolidega, ruuduline vihikulehe tükk, sünteetilisest materjalist kaaned koos sisuga, ruuduline vihik apelsiniga kaanel, märkmik elevandiga kaanel, Pierre Cardin rahakott koos sisuga (va XXX juhiluba), mis on üle antud Viru Maakohtule; - visiitkaardihoidja koos sisuga (va selles olevad elamisload ja ID-kaardid). Kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis tuleb kohtuotsuse jõustumisel vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 1 jätta kriminaaltoimikusse. Taolisteks esemeteks on: - andmekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; - käekirjaekspertiisi määramiseks võetud võrdlusmaterjalid – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; - paberkandjal asitõendid, mis on üle antud Viru Maakohtule – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; - laenuleping nr 0022508085 koos lisadega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Sündmuskohtadelt ära võetud asitõendid, milliste esemete valdaja/omanik ei ole teda ning mis ei oma varalist väärtust, tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4. Taolisteks esemeteks on: - roosa Recorder Olympus diktofon WS-300, mis on üle antud Viru Maakohtule, s.o tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule või seaduslikule valdajale.

1-16-11470 Kohtuotsuse jõustumisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada alljärgnev vara: - Mobiiltelefon Nokia 2730 Classic, mis on antud vastutavale hoiule selle omanikule XXX – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule või seaduslikule valdajale, s.o XXX; - Pierre Cardin rahakotis olev XXX juhiluba nr ET776129, mis on üle antud Viru Maakohtule – tagastada Maanteeametile; - XXX elamisluba nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX elamisluba nr XXX ja välismaalase pass nr XXX, mis on üle antud Viru Maakohtule – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametile; - XXX kliendikaart nr XXX XXX nimele, mis on üle antud Viru Maakohtule – tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule või seaduslikule valdajale; - välismaalase pass nr XXX, välismaalase pass nr XXX, Eesti kodaniku pass nr XXX, mis on üle antud Viru Maakohtule – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametile; - visiitkaardihoidjas olevad XXX elamisluba XXX, XXX elamisluba nr XXX, XXX elamisluba nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX ID-kaart nr XXX, XXX elamisluba nr XXX, XXX elamisluba nr XXX, XXX elamisluba XXX, XXX ID-kaart nr XXX, mis on üle antud Viru Maakohtule – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametile.

Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud süüdimõistmise korral hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p-d 1, 4) ning ekspertiisikulud (KrMS § 175 lg 1 p 3). KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suuruseks 750 eurot. Prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Antud kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid kogusummas 10 032 eurot: 1) Hääleekspertiisi akt nr XXX kulud kogusummas 862 eurot (kd 3, lk 230); 2) Käekirjaekspertiisi akti nr XXX kulud kogusummas 282 eurot (kd 3, lk 216); 3) Ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr XXX kulud kogusummas 255 eurot (kd 6, lk 180). KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdimõistva kohtuotsusega kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele menetluskulud. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. (vt ka RKKKm nr 3-1-1-120-12 p 6.1). Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.

1-16-11470 KrMS §-de 175, 179 lg 1 p 1 ja 180 kohasteks menetluskuludeks on antud juhul sundraha summas 750 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud määratud kaitsja tasu summas 2982,48 eurot (kohtueelses menetluses määratud kaitsja, E. Bulattšik, I. Belugin), kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja tasu summas 5630,04 eurot (kohtumenetluses määratud kaitsja I. Gromtsev, I. Belugin) ja ekspertiisi kulu kogusummas 1399 eurot s.h ekspertiisi nr XXX, nr XXX ja nr XXX eest täies ulatuses. Kohus võtab arvesse aga seda, et osade episoodide puhul ei lugenud kohus süüdistust põhjendatuks ning see peab proportsionaalselt kajastuma ka menetluskuludes. Seega leiab kohus, et S. Kostinilt tuleb välja mõista sundraha 750 eurot, ekspertiisikulud summas 1 399 eurot ja osaliselt kaitsjatasu summas 4 224,50 eurot. Ülejäänud osa kaitsjakuludest ja kaitsjale koopiate tegemise kulu summas 45 senti, so menetluskulu summas 4 224, 50 eurot jääb S. Kostini õigeksmõistmise tõttu riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates vaadeldaval juhul süüdistatava S. Kostini varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise, tööealise ja nooremapoolse isikuga. Seega on alust jaatada süüdistatava maksevõimet riiginõuete täimisel. Kohus märgib ka seda, et ei pea väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist S. Kostini puhuselt kõrvalekaldumist põhjendatuks ka resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades. Nagu juba korduvalt märgitud, on S. Kostin eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuks ja käesoleva kriminaalasja raames süüks arvatavad teod on toime pandud katseajal, mistõttu puudub objektiivne alus seisukohaks, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võiks avaldada mõju tema õiguskuulekusele. Pidades aga silmas väljamõistetavate sundraha, kaitsekulude ja ekspertiisi tegemise menetluskulude kogusuurust, siis peab kohus võimalikuks rakendada S. Kostini suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude osatamiseks ja ajatamiseks. Seisukoha kujundamisel lähtub kohus ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-10512 p 7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.