Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Harju Maakohtu 29.08.2017 otsusega nr 1-17-4823 tunnistati Jarmo Jürisson süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus (6 kuud vangistust) kaetuks raskema, s.o. Harju Maakohtu 11.11.2016 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust algusega 11.05.2016. 09.05.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Jarmo Jürissoni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb narkootiliste ainete käitlemisega tekitatavas kahjus rahvatervisele. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkuvalt tarvitab narkootikume ega muuda sellest tingitud riskivat ja hoolimatut elustiili, kui tunneb vajadust ja näeb võimalust kiiresti tulu teenida, kui isiku probleemilahendusoskused ei parane ega hakka tegude tagajärgedele mõtlema, kui ei hakka väärtustama ühiskonna heaolu. Samuti juhul, kui jätkab suhtlemist kriminaalse tausta ja narkootikume tarvitavate isikutega ning kellest laseb end ka mõjutada. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 75%. Seega, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Kannab 3. reaalset vangistust ja narkootikumide vahendamise eest. Oli ka ise tarvitaja. Vangistuses on töötanud, 3 programmi läbinud, diagnoositi XXX ja paljude asjadega ei saa tegeleda. Kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid, kuna oli depressioon, need on ära langenud nüüd. Distsiplinaarkaristusi ei ole olnud. Elama asuks endise elukaaslase ja sõbranna juurde ema korterisse. Nüüd hakkab saama pensioni, on avalduse sisse andnud. Lähedastest on veel onutütar, kellega suhtleb. Endise elukaaslasega on suhted pinnapealsed. Kuriteokaaslastega ei suhtle. 8 aastat tagasi jättis alkoholi maha ja nüüd arvatavasti ka narkootikumid, aga kunagi ei saa kindel olla. 4 aastat tarvitas, aga ei ole olnud süstija. Proovis esmakordselt 15-aastaselt. Ei usu, et vajab sõltuvusravi, usub, et suudab maha jätta. Varasemad kuriteod on olnud varavastased. Juba terviseseisundi tõttu, teab, et ei saagi uusi kuritegusid toime panna. Loodab, et saab Töötukassast rahuliku väikese töö. On ka üks inimene, kes abistaks, aga kui mitte, siis XXX sotsiaalkeskus määraks selle. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Jarmo Jürissoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. KarS § 76 sätestatud aluseid arvesse võttes ei toeta prokurör Jarmo Jürissoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokuröri arvates ei võimalda isikut vangistusest enne tähtaega vabastada eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja varasem elukäik. Isik kannab kolmandat reaalset vangistust ja tal on sõltuvuses narkootikumidest. Viimasele karistusele on juurde liidetud

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse 11.11.2016.a KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Isik ei adu endale täies ulatuses sõltuvusprobleemi tõsisust ja ulatust. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Nende lahendamiseks on kasutanud ebaefektiivseid meetodeid. Korduvad ühiskonnaohtlikud kuriteod viitavad ükskõiksele suhtumisele kaaskodanikesse ja ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ja sotsiaalprogrammi läbimine. Vabanemise korral on isikul kindel elukoht. Arvestades kõiki kinnipeetava iseloomustuses märgitud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Jarmo Jürissoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks. Isiku ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamine on võimalik erandlike asjaolude olemasolul. Jarmo Jürissoni suhtes neid erandlikke asjaolusid prokuröri arvates ei esine. Ainuüksi see, et on saabunud tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabanemise võimalus ei ole vabastamise alus. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Jarmo Jürissoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja selgitas, et kuulates kinnipeetava selgitusi ja vaadates materjale arvab, et kohus võiks kaaluda isiku vabastamist ja eelkõige seetõttu, et tema tervislik seisund on pannud teda mõtlema selle üle, milliseks tema elu kujuneb. Elektrooniline valve paneb peale nagunii suured tingimused ja kõige tähtsam on, et ta ei tarvitaks narkootikume ja kui ta seda ei suuda, siis on kiire tagasiminek.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jarmo Jürissoni vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Jarmo Jürisson kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Jarmo Jürisson temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 1 kuu, so üle poole ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil XXX, kus on remonti vajav kahetoaline korter. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on korteri omanik Jarmo Jürissoni ema XXX, kes on aga surnud. Pärimisõigus kuulub Jarmo Jürissonile, rohkem õdesid-vendi ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on ka Jarmo Jürissoni viimane elukoht XXX. Seega on isikul olemas kindel elukoht, kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul Jarmo Jürissoni puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ning käitumine vangistuse jooksul ei kaalu üles isiku puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Jarmo Jürissoni on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas on ta juba kolmandat korda. Isik on toime pannud kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks majandusliku kasu saamine, grupi mõju ja sõltuvus narkootikumidest. Seega tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval hetkel on isiku elus ja arusaamades toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas, et olla kindel, et käesolev, järjekorras 3 vangistus, jääb viimaseks. Kohtu hinnangul selliseid erakordseid arenguid seadusekuulekuse suunas ei nähtu. Kinnipeetava senine kuritegelik käitumine ei viita vägivaldusele, küll aga puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele ja soovile teenida kergelt raha. Materjalidest nähtuvalt on isiku majanduslik olukord on kehv – sissetulek puudub, täitmata rahalised nõuded, materiaalse toe puudumine, tervislik seisund ja väljakujunenud tarbimisharjumus. Kinnipeetava töökogemus on olnud kesine ja ebaregulaarne, mistõttu on ka isiku majanduslik planeerimisoskus puudulik. Käesoleval hetkel on kinnipeetaval diagnoositud raske haigus, määramisel töövõimetus ning sellest tulenevalt ka teatav igakuine pension. Kuigi määratav summa ei ole teada, võib eeldada, et edukaks majanduslikuks toimetulekuks ning võlgade tasumiseks üksnes sellest ei piisa. Kuigi isik on avaldanud soovi ka leida endale töökoht, mis vastaks tema võimetele, nähtub vangla iseloomustusest isiku püsimatus nii töökohtade kui hariduse omandamise osas. Kõige pikem töösuhe on isikul olnud Tallinkis pool aastat ning ka kutsehariduse ja põhihariduse omandamist on isik käesoleva vangistuse ajal korduvalt alustanud, kuid katkestanud. Järjepidevuse puudumine viitab ohule, et ka seekord võib isik loobuda ette võetud eesmärkidest ning asuda probleeme lahendama lihtsama vastupanu teele minnes. Murettekitav on ka kinnipeetava kergekäeline suhtumine narkootikumidesse. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus. Isik alustas regulaarset tarvitamist 2011 aastal ning viimati tarvitas 2016 aasta aprillis. Tarvitamise põhjuseks oli huvi - sõprade mõjutus. Kinnipeetava enda hinnangul ta ravi ei vaja ning arvab, et suudab ise

sõltuvusega toime tulla. Kohus nii optimistlikult paraku võrdlemisi pikaajalisest narkosõltuvusest vabanemisse ei suhtu. Asja materjalidest nähtuvalt on kinnipeetava jaoks narkootikumid siiski suur probleem. Isik on mitu aastat tarvitanud erinevaid narkootikume: amfetamiini, kanepit ja ecstasyt vastavalt võimalustele. Viimati tarvitas isik narkootikume lühiajaliselt enne vangistust. Vanglas viibides, kus narkootikumid ei olegi kättesaadavad, on kerge neist eemale hoida. Vabaduses see nii kerge ei ole. Isikul on kalduvus sattuda mõnuainetest kergesti sõltuvusse, mida kinnitabki asjaolu, et 2011 aastal loobus alkoholi tarvitamisest ning vahetas selle narkootikumide vastu. Kui isik langeb kergesti erinevatest mõnuainetest sõltuvusse ja on kaaslaste poolt mõjutatav, on suur tõenäosus, et üksnes tema enda tahtejõust võrdlemisi pikaajalise tarvitajana, narkootikumidest loobumiseks ei piisa ning ilma ravita asub isik taas narkootikume tarbima ja kuritegusid toime panema. Samuti märgib kohus, et kuigi kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht, on tegemist sama elukohaga, kus isik elas enne vangistust ning kus ta ka kuritegusid toime pani. Toetavat lähivõrgustikku kinnipeetaval ei ole. Endise elukaaslasega on suhted pingelised ja onutütrega suhted kaugenenud. Asja materjalidest nähtuvalt moodustub isiku suhtlusringkond valdavalt kriminaalse taustaga isikutest, kuigi isik ise kinnitas, et on sellistest tuttavatest loobunud. Samas asub isik elama vabanedes samasse väiksesse kogukonda, kus ta varasemalt kuritegusid toime pani. Seetõttu ei ole ka välistatud, et positiivsete tugiisikute puudumisel asub kinnipeetav varasemaid suhteid taastama, mis tema mõjutatavust arvesse võttes, suurendab oluliselt isiku poolt uute kuritegude toimepanemise riski. Kokkuvõtvalt saab kohus järeldada, et Jarmo Jürissonil tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Ka vangistusasutus on skeptiline süüdlase õiguskuulekalt hakkamasaamise osas, kuna ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tegelikku tahet ja valmidust elada edaspidi narkootikumide ja kuritegudeta. Menetluskulud Jarmo Jürissoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 05.06.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 05.06.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 141,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 141,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Jarmo Jürissonilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks

ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.