Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rando Saarepere on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.05.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4143 KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 05.12.2016. a otsusega mõistetud karistuse, 3 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust, võrra ja mõisteti Rando Saareperele liitkaristuseks 4 aastat 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.01.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.02.2019. 15.05.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Rando Saarepere ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör leidis, et Rando Saarepere vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei võimalda süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Rando Saarepere avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud (ja miks on osa tegevusi vanglas pooleli jätnud) ning millised on tema plaanid ja elutingimused vabaduses. Väidetavalt soovib ta asuda tööle, tasuda võlad ning korralikult elada. Mõttes on tegeleda alkoholiprobleemiga, kuid samas ei välista, et mingitel puhkudel siiski tarvitab. Distsiplinaarkaristuse olemasolu ei mäletanud ega pea seda kuigi oluliseks. Kaitsja toetas Rando Saarepere vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta pidas oluliseks, et Rando Saarepere kannab esimest vangistust ning vabaduses on ta nõus läbima alkoholivastase ravi. Ta saab aru, kuidas tuleks elada, kuid kuidas see tal õnnestub, ei tea. Vanglas võimalikud meetmed tema isiksuse kujundamiseks on praeguseks läbi viidud. Kaitsja arvates on põhjendatud tema vabastamine, käitumiskontrollile allutamine ning lisakohustuste määramine. Lähedased samuti toetavad.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Rando Saarepere temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rando Saareperet on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Oma esimest vanglakaristust asus Rando Saarepere kandma Tartu Maakohtu 25.05.2015. a kohtuotsusega nr 1-15-3519 mõistetud karistuse alusel, millega Rando Saarepere tunnistati süüdi varguste, kehalise väärkohtlemise, röövimise katse, võimuesindaja vastu suunatud vägivalla, asja omavolilise kasutamise katse ning alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Kaks järgnevat kuritegu, sealhulgas käesolev kuritegu, on toime pandud karistuse kandmise ajal. Viru Maakohtu 05.12.2016. a kohtuotsusega nr 1-16-10230 karistati Rando Saareperet süütamise eest. Praegu kannab Rando Saarepere karistust ähvardamise eest.

2 (3)

Lisaks sellele, et Rando Saarepere on karistuse kandmise ajal pannud toime kaks kuritegu, ei ole ta suutnud alluda ka kinnipidamisasutuses kehtestatud reeglitele. Viimane rikkumine, millele reageeriti noomitusega, on toime pandud 18.03.2018. Kohtuistungil avaldatu kohaselt kinnipeetav ise seda ei mäletanud ega kuigi oluliseks rikkumiseks ei pidanud. Kohus on arvamusel, et isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Rando Saarepere sead teinud ei ole. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud vangla poolt pakutud kuriteoriske maandavaid tegevusi, kuid kohtu arvates ei ole need tema suhtumises ja käitumises soovitud muutuseid toonud. Osalt on see tingitud vähesest motivatsioonist oma mõttelaadi ja eluviisi korrigeerida, millele on viidanud vangla oma iseloomustuses. Kohtu arvates ei ole tema suhtumine alkoholi tarvitamisse, mis oli vabaduses suureks probleemiks, samuti oluliselt muutunud. Rando Saarepere küll tunnistab, et alkoholisõltuvusega tuleb ka vabaduses tegeleda, kuid oli kohtuistungil ebamäärasel seisukohal selle osas, kas alkoholi tarvitamisest tuleks üldse loobuda või oleks see mingil juhul siiski põhjendatud. Kinnipeetaval on tulevikuks seatud mõningad eesmärgid, kuid reaalne plaan nende saavutamiseks puudub. Vabanemise korral on kinnipeetava vanemad valmis teda toetama. Nad pakuvad talle elukoha ning tagavad majandusliku toimetuleku. Väidetavalt on süüdimõistetul võimalus tööle saada, kuid ühtegi kindlat kokkulepet töökoha osas praegu ei ole. Vanemate toetus, mis on süüdimõistetul olnud ka varem, on kindlasti positiivne, kuid ei ole piisav, et isiku suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse kujundada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Rando Saarepere puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega võimaldaksid. Kohtu arvates ei ole karistus Rando Saarepere puhul eesmärki täitnud. Kinnipeetava tegevusest, suhtumisest ja käitumisest karistuse kandmise ajal ei saa järeldada, et ta on valmis oma varasemat eluviisi muutma. Seega püsib tema puhul jätkuvalt oht uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Rando Saarepere tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Rando Saarepere tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 14.06.2018. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 14.06.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 158,88 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 158,88 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Rando Saareperelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.