Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1 (4)

kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mihhail Stavrovitš on Harju Maakohtu 10.11.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-169454 õigeks mõistetud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi (09.08.2016 Maxima episoodis). Sama otsusega on Mihhail Stavrovitš süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust; KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti kinnipidamise aeg 07.05.2016, 11.08.2016, s.o 2 päeva ja alates 13.09.2016 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 13.09.2016, millest alates kuulus kandmisele 3 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.01.2020. 08.05.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Mihhail Stavrovitši ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 05.06.2018 saabus kohtusse Mihhail Stavrovitši kiri, millega ta edastab Tartu Vangla õiendi tema iseloomustuse juurde lisamiseks. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Kokkuvõttes on prokurör seisukohal, et Mihhail Stavrovitši tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Mihhail Stravrovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Mihhail Stavrovitš kinnitas, et soovib tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega vabaneda. Ta on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid need ei ole õnnestunud narkosõltuvuse tõttu. Käesoleva vangistuse ajal on ta läbinud rehabilitatsiooni ja käib AN grupis. Väikseid rikkumisi on vanglas olnud, viimati kuu aega enne vangla iseloomustuse koostamist. Ta on kindel, et enam ei hakka tarvitama, kaheksa kuud tagasi lõpetas ka metadooni ravi. Kinnipeetav selgitas, et tal on maks haige, mis on samuti põhjuseks, miks tal tuleb edaspidi korralikult elada. Lähedastest on tal jäänud ema ja tema vanem vend. Kaitsja pidas oluliseks, et tema kaitsealune on praeguseks põhjalikult läbinud kõik programmid. Kaitsealuse puhul on tegemist uimastisõltlasega, kes viibib vanglas sellistele isikutele mõeldud sektsioonis. Ta on tarbinud raskeid narkootikume, mistõttu on nendest vabaneda väga raske. Narkootilised ained on kuritegude toimepanemise põhjuseks. Kaitsja arvates on alust kaitsealust usaldada ja uskuda, et ta enam ei taha narkootikume tarvitada. Kaitsja arvates peaks riik rohkem panustama selleks, et isik rohkem narkootikume ei tarvitaks. Kaitsja palus kaitsealune vabastada enne tähtaega elektroonilise valvega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt

2 (4)

poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Mihhail Stavrovitš temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta ning see on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub kinnipeetava emale, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Mihhail Stavrovitši tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mihhail Stavrovitšit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Vanglakaristust kannab ta juba kaheksandat korda. Valdavalt on kinnipeetav pannud toime varavastaseid süütegusid, kuid ka rahvatervisevastase (narkootikumidega seotud) süüteo. Käesolevat karistust kannab ta samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.o varguste ning narootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik seitsmel korral olnud arvel kriminaalhooldusel ning vähemalt neli neist on ebaõnnestunud. Kuritegude toimepanemist ning kriminaalhooldusega kaasnevatest nõuetest üleastumist on soodustanud pikaaegne sõltuvus narkootilistetst ainetest ning sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Ta tunnistab sõltuvust ning on läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi. Tallinna Vanglas osales kinnipeetav terviserühmas, vahistatutele mõeldud sõltuvusrühmas ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tartu Vanglas läbis kinnipeetav sõltuvusteemalise loengute tsükli ning individuaalselt Tallinna Vanglas pooleli jäänud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Nii vabaduses kui vangistuse ajal on Mihhail Stavrovitš saanud metadoonasendusravi, mis on praeguseks lõppenud. Sõnades on isik valmis enda varasemat elustiili muutma, kuid pikaajalise uimastisõltlase puhul on narkootikumidest vabanemine raske. Seda kinnitab süüdimõistetu varasem elukäik. Väidetavalt ei ole süüdimõistetu varasemate vangistuste ajal rehabilitatsiooni läbinud, mida peab tagasilanguste põhjuseks. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval on olnud võimalus ka vabaduses abi saada, ta on pöördunud Wismari Haiglasse, kuid ei läbinud ettenähtud ravikuuri, mis näitab vähest motivatsiooni oma elu tegelikult muuta. Vanglas on kinnipeetava käitumine olnud samuti kohati reegleid eirav, mistõttu puudub kohtul veendumus, et senini kantud karistuse jooksul oleks kinnipeetav oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. Mihhail Stavrovitšil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, väiksemaid rikkumisi on olnud teisigi. Kohus leiab, et isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgimine ja millised tagajärjed toob kaasa nende rikkumine. Vabanemise korral sooviks Mihhail Stavrovitš asuda elama ema juurde. Kindel töökoht puudub, kuid kinnipeetav soovib tööd leida. Varasemalt omandatud tööoskused peaksid selle garanteerima. Kinnipeetava ema on samuti valmis poega majanduslikult toetama. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus arvamusel, et Mihhail Stavrovitši tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt selleks seaduses ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid (sotsiaalprogrammide läbimine, kindel elukoht), kuid need ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid

3 (4)

(varasem elukäik, sõltuvusprobleemid, kuritegude toimepanemise asjaolud, distsipliinirikkumised). Vaatamata sellele, et sõnades on süüdimõistetu väljendanud soovi narkootikumide tarvitamisest ning kuritegelikust käitumisest loobuda, annab Mihhail Stavrovitši varasemast elukäigust, isikust (sh sõltuvusprobleemid) ja kuritegude toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus ei ole veendunud, et praeguseks ärakantud karistus on kinnipeetava suhtumises ja mõtlemises toonud kaasa püsiva loomuga muutuseid ning tema vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Ärakandmata karistusaja jooksul tekib Mihhail Stavrovitšil veel võimalusi enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist taotleda. Eeltoodu põhjal jätab kohus Mihhail Stavrovitši tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud Mihhail Stavrovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.06.2018 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 11.08.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 102,60 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 102,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Mihhail Stavrovitšilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.