Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluksid kriminaalkorras karistatud tuttavad, kuid kuna Ville Gergents on olnud vanglas ja ta on tarvitanud narkootikume ning ta on tegelenud narkootikumide käitlemisega, võivad talle negatiivset mõju avaldada kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavad tuttavad. Isik on alkoholi tarbimise kontrolli all hoidnud. Väidetavalt tarvitas ta alkoholi harva ja kui, siis ainult lahjemat. Isiku põhinarkootikum oli kanep (marihuaana). Ta hakkas seda tarvitama teismelisena kui alternatiivi alkoholile. Ravitud on sellest tingitud psüühika- ja käitumishäireid. Proovinud on ta enda sõnul praktiliselt kõike, kuid lisaks kanepile eelistas kokaiini ja GHB-d (ka segatuna). Ta tarvitas narkootilisi aineid igapäevaselt, kunagi proovis kodus kanepit kasvatada. Viimati suitsetas ta 22.10.2014, s.o vahistamise päeval. Kinnipeetav ei taju kanepi ohtlikkust, arvab, et pigem tarvitada kanepit kui alkoholi. Samas tunnistab sõltuvust, mõistes selle seost enda kriminaalse käitumisega ja soovides sõltuvusest vabaneda. Vanglas on kinnipeetav hinnatud akuutses seisundis olevaks sõltlaseks. Agressiivsust ei ole täheldatud. Impulsiivsusele viitab kriminaalne käitumismuster – samalaadsed kuriteod korduvad suhteliselt lühikese intervalliga, vaatamata varem osaliselt kantud vangistusele ja kriminaalhooldustele. Isik on orienteeritud kiirele tulemusele ja kasule. Ta ei taju oma probleeme alati adekvaatselt ja seetõttu ei oska neid ka sihipäraselt lahendada või väldib nendega tegelemist. Uue kuriteo pani isik toime kriminaalhoolduse ajal. Isikul on motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, sest on enda sõnul juba piisavalt vana, et eluga edasi minna. Ta leiab, et kuriteod jäid nooruse rumaluse taha. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 27%. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ville Gergents KarS § 76 järgi vangistusest ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ettepaneku määrata vastavalt KarS § 76 lg 5 talle katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni ehk kuni 22.10.2021. Katseajal allutada Ville Gergents KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 14 (neljateistkümneks) kuuks, millest süüdlane peaks alluma elektroonilisele valvele 7 (seitse) kuud. Käitumiskontrolli ajaks kohaldada isikule KarS § 75 lg 2 p 21,4,9 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks inimesteks on isa V G, ema K G, vend O G ja vanaema H K. Suhted lähedastega on rahuldavad. Kinnipeetav taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega aadressile xxxx. Kodukülastus nimetatud aadressile toimus 14.03.2018. Korter kuulub Ville Gergentsi vanaemale H K (kontrollitud kinnistusregistrist). Korter on 3-toaline kõigi mugavustega ja vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Toad on eraldi. H K elab seal üksi. H K on selgitatud elektroonilise valve olemust ja ta on andnud kirjaliku nõusoleku antud aadressile elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Ville Gergents on avaldanud soovi peale vanglast vabanemist asuda tööle xxxx, mille juhatuse liikme B K sõnul saavad nad kinnipeetavat tööle võtta miinimumpalgaga, abitöölise ametikohale. H K on nõus kinnipeetavat kuni tööle saamiseni nii materiaalselt kui moraalselt toetama. H K on pensionär. Uue kuriteo pani isik toime kriminaalhoolduse ajal. Kinnipeetav on 2 korda olnud määratud käitumiskontrollile. Esimese käitumiskontrolli ajal (22.12.2006-12.10.2007) ei täitnud Ville Gergents kriminaalhoolduse nõudeid: ei ilmunud registreerima, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks, ei järginud kohustusi, ei osalenud grupitöös. Katseaeg hinnati ebarahuldavaks, kuna Ville Gergents suhtus vastutustundetult kriminaalhooldusesse. Teise käitumiskontrolli ajal (20.02.2014-01.07.2015) pani kinnipeetav katseaja esimesel kuul toime uue kuriteo KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Isik on tarvitanud narkootilisi aineid. Tema käitumine ei ole orienteeritud seadusekuulekale eluviisile. Positiivseteks asjaoludeks on elukoha olemasolu ja vanaema H K toetus. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ville Gergents KarS § 76 järgi vangistusest ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja

uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ettepaneku määrata vastavalt KarS § 76 lg 5 talle katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni ehk kuni 22.10.2021. Katseajal allutada Ville Gergents KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 14 (neljateistkümneks) kuuks, millest süüdlane peaks alluma elektroonilisele valvele 7 (seitse) kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada kinnipeetavat täitma KarS § 75 lg 2 p 21,4,9 sätestatud kohustusi. Ville Gergents kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Enne vangistust elas ta ka koos vanaemaga. Selle põhjuseks, et ta ei töötanud ametlikult, oli võib-olla pisut lühike vabaduses viibimine. Ta on nüüd valmis täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Ta pole varasemalt kunagi pidanud nii pikka aega veetma vangistuses, mistõttu on hakanud oma tegude tagajärgedest natuke teistmoodi aru saama. Kuritegu oli toime pandud, sest ta tahtis head elu elada. Tal oli ka narkosõltuvus, mis soosis kuriteo toimepanemist. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi, millest on palju kasu olnud. Ta on kõik individuaalses täitmiskavas määratud kohustused täitnud peale keskhariduse omandamise, mida ta saaks vabaduses edasi teha. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Ville Gergentsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ville Gergentsi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ville Gergents ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 5 korral kriminaalkorras karistatud, neist kolmel korral narkokuriteo eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal – Harju Maakohtu 20.02.2014 otsusega karistati isikut KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 188 lg 2 p 2 järgi, millest 3 aastat vangistust määrati kanda KarS § 74 alusel tingimisi 3aastase katseajaga. Harju Maakohtu 26.05.2015 otsusest aga nähtub, et eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid pärast 05.03.2014 hakkas Ville Gergents taas tegelema suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Kuritegusid on isik toime pannud materiaalse kasu saamiseks, soodusteguriks on olnud narkosõltuvus. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval tasumata nõudeid 10772 euro ulatuses, mis võib mõjutada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Vabanemisel on tal võimalus tööle asuda xxxx abitöölise ametikohale miinimumpalgaga. Samas nähtub iseloomustusest, et varasemalt olid isikul kõrged nõudmised elustiilile ning peamiselt on ta oma sissetuleku hankinud kriminaalsel teel. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses ning seda, kas ta suudab hoiduda uute

kuritegude toimepanemisest, mõjutab ka see, kas ta on võimeline vabaduses hoiduma narkootikumide tarvitamisest. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid tähelepanuta ei saa jätta seda, et enne vangistust tarvitas ta narkootilisi aineid igapäevaselt ning iseloomustusest nähtuvalt ei taju ta kanepi ohtlikkust, arvates, et pigem tarvitada kanepit kui alkoholi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kahel korral olnud allutatud käitumiskontrollile, esimesel korral ei täitnud ta kriminaalhoolduse nõudeid ning teisel korral pani katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Ville Gergentsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta olnud hõivatud tootmistööl ja majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning jätkanud õpinguid keskhariduse omandamiseks. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht vanaema juures ja vanaema igakülgne toetus ning töökoht xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.