Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Kaitsja

Raivo Bergson

Kaitsja

Alar Salu

RESOLUTSIOON

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla kriminaalhooldaja.

kriminaalhooldusosakonna

juhatajal

määrata

Olle

Gergentsile

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Ville Gergents (olles Harju Maakohtu 20.02.2014 mõistetud süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises), Olle Gergents ja Robin Pajuste, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid pärast 05.03.2014 hakkasid ühiselt ja kooskõlastatult tegelema suures koguses narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemisega. Nimelt omandas V. Gergents grupis koos O. Gergentsiga, andes viimasele eelnevalt narkootilise aine marihuaana kättesaamiseks ja äratoomiseks vastavasisulised juhised, 22.10.2014 Kristjan XXX käest Harjumaal Loo alevikus Lõuna teel asuva kivist aia juures suures koguses, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet marihuaanat kokku vähemalt 1530,97 grammi, makstes saadud narkootilise aine eest K. Vollile 12 000 eurot. O. Gergents viis K. XXX saadud narkootilise aine vastavalt V. Gergentsiga sõlmitud kokkuleppele enda elukohta XXX, kus O. Gergents pakendas narkootilise aine koos R. Pajustega V. Gergentsilt saadud juhistele väiksemateks kogusteks ümber. Omandatud narkootilisest ainest ühe osa – 841,11 grammi marihuaanat hoidis O. Gergents vastavalt omavahelisele kokkuleppele enda valduses kuni 22.10.2014 kellani 17.43, mil see tema kahtlustatavana kinnipidamisel politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti, ning üht osa – 16,58 grammi marihuaanat hoidis O. Gergents kuni 22.10.2014 kellani 18.29 enda elukohaks olevas korteris Tallinnas Spordi 3-24, kust see korteris teostatud läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Omandatud narkootilisest ainest ühe osa – 16,24 grammi marihuaanat hoidis R. Pajuste vastavalt omavahelisele kokkuleppele enda juures kuni 22.10.2014 kellani 17.41, mil see tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti, ning ülejäänud osa narkootilisest ainest – 657,04 grammi marihuaanat hoidis R.Pajuste kuni 22.10.2014.a-ni enda kasutuses olevas sõiduautos Honda Civic, reg.nr XXX, kust see sõidukis teostatud läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega piisaks süüdistatavate käideldud 1 530,97 grammist marihuaanast narkojoobe tekitamiseks kokku vähemalt 2041 inimesele. Ülalkirjeldatud tegudega pani V. Gergents toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo) ning O. Gergents ja

R. Pajuste panid toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine). Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava Ville Gergentsi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör V. Gergentsi süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 4 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 20.02.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (3 aastat vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõista 7 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistuse kandmise aja hulka ja karistuse kandmise alguseks on tema kahtlustatavana kinnipidamine 22.10.2014. Süüdistatava Olle Gergentsi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus O. Gergentsi süüditunnistamist KarS 184 lg 2 p 1 järgi ja karistamist vangistusega 3 aastat 7 kuud ja 4 päeva. Mõistetud karistusest kuulub kohesele reaalsele kandmisele 7 kuud ja 4 päeva, mis on ära kantud eelvangistusajaga. Ülejäänud osa karistusest - 3 aastat vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täitab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 21 ja 7 määratud kohustused. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida O. Gergentsilt ära võetud ja arestitud sularaha, mobiiltelefon, televiisor ja käekell (kokku kriminaaltulu kahtlusega vara 5483 euro ulatuses). Süüdistatava Robin Pajuste, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus R. Pajuste süüditunnistamist KarS 184 lg 2 p 1 järgi ja karistamist vangistusega 3 aastat 7 kuud ja 4 päeva. Mõistetud karistusest kuulub kohesele reaalsele kandmisele 7 kuud ja 4 päeva vangistust, mis on ära kantud eelvangistusajaga. Ülejäänud osa karistusest - 3 aastat vangistust ei pöörata KarS § 73 alusel täitmisele, kui süüdistatav ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida R. Pajustelt ära võetud ja arestitud sularaha ja sõiduauto Honda Civic (kokku kriminaaltulu kahtlusega vara 600 euro ulatuses). Kohtuistungil kõik süüdistatavad tunnistasid oma süüd, kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Toimepandut kahetsesid. Prokurör ja kaitsjad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Süüdistatavad O. Gergents ja R.Pajuste ning nende kaitsjad taotlesid võimalust menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, kuna kohene menetluskulude tasumine käib neile üle jõu. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning V. Gergents, O. Gergents ja R. Pajuste tuleb süüdi tunnistada ja neid karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisitasud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 975 eurot. Ekspertiisitasude osas pidas prokurör põhjendatuks välja mõista need süüdimõistetutelt võrdsetes osades ja seda järgmistes summades: narkootiliste ainete ekspertiiside kulud summades vastavalt 336 ja 504 eurot ning DNA ekspertiisi kulu summas 1653 eurot. Süüdistatavad ja kaitsjad nõustusid sellise ettepanekuga ja vastuväiteid ei esitanud. Kohus peab põhjendatuks igalt süüdimõistetult välja mõista 831 eurot ekspertiiside tegemise kuludest. Arvestades süüdimõistetute varalist seisundit ning O. Gergensi ja R.Pajuste ning nende kaitsjate taotlusi kohtuistungil, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib neile ilmselt üle jõu. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Asitõenditest narkootiline aine tuleb jätta EKEI käsutusse; CD-plaat salvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde; materjalidele lisatud pakendites olevad väärtusetud asjad (kilekotid, juuksekummid, paberitükid, digitaalkaal, karbid, minigripp kilekotid, sokk, kondoomipakk) tuleb hävitada ja spordikott tagastada R.Pajustele pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.