1-16-1001
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22.05.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-16-1001
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Katrina Saar
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid Kätlin Merila tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Kätlin Merila (ik: 48507122715; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
15.05.2018.a Tallinn kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
Kätlin Merila kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav soovib asuda elama aadressil Xxxx. Korteris on elektriga varustus tagatud. Kinnipeetava sõnul saab ta vabaduses asuda tööle OÜ-s Xxxx. Sealse kontaktisiku sõnul vastab see info tõele. Kinnipeetavat on majanduslikult toetanud ka ema. Kätlin Merila taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid Kätlin Merila vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla, vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Kätlin Merila võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kätlin Merila isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 7 kuud vangistust ning ta on osalenud resotsialiseerivas tegevuses. Kohus usub, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning isik on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajadust. Samuti arvestab kohus, et kohtuistungil avaldas Kätlin Merila valmisolekut pöörduda Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskusesse. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on soodusteguriks enamustel kuritegudel kas alkoholi või narkootikumide kasutamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab Kätlin Merila tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Kätlin Merilale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Kätlin Merilal olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedase toetus ning Kätlin Merila on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele
õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.