Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Esko Ainsaar taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, teab, mida elektroonilise järelevalve all vabanemine tähendab. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Esko Ainsaare vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla, vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. On esitanud kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on kinnipeetava käitumine vanglas olnud eeskujulik, on läbinud sotsiaalprogramme. Olemas sobiv elu- ja töökoht ning kinnipeetaval on säilinud side oma lähedastega. Leidis, et kuigi esitatud materjalides on peetud vajalikuks elektroonilise järelevalve pikkuseks 5 kuud, siis põhjendatud elektroonilise järelevalve pikkuseks oleks 2 kuud. Seda just eelkõige isikule antud käitumishinnangu põhjal. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Esko Ainsaare võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Esko Ainsaare isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning ta viibib vangistuses esimest korda. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Esko Ainsaare tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Esko Ainsaarele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 14 %, mis ei ole kõrge näitaja. Pärast vabanemist on Esko Ainsaarel olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning E. Ainsaar on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste

omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Lähtudes Esko Ainsaare poolt toime pandud kuritegude raskusest ja ühiskonnaohtlikkusest, samuti ära kandmata karistusaja pikkusest (ligikaudu 2 aastat ja 5 kuud), peab kohus põhjendatuks allutada Esko Ainsaar elektroonilise valvele viieks kuuks. Ka vangla ja kriminaalhooldaja pidasid põhjendatuks 5-kuulist elektroonilist järelevalvet ning kohus nõustub kriminaalhooldusametniku arvamuses märgituga, et anud kohustus aitaks hoiduda kuritegude sooritamisest ning kohanemist igapäevaeluga. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus kuidagi põhjendatuks kaitsja ettepanekut allutada E. Ainsaar elektroonilisele järelevalvele ainult kaheks kuuks. Siinjuures arvestab kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et kuigi kinnipeetav vanglas ei ole kuritegelikke hoiakuid väljendanud, siis samas ta ei teadvusta oma kuriteoga kaasnevaid riske ning omane on tegude õigustamine. 5-kuuline elektrooniline järelevalve on vajalik, et hinnata isiku käitumist vabaduses ning jõuda veendumusele, et isiku soov oma käitumist parandada on siiras.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.