Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

3 aastat 6 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 4 aastat 6 kuud. Viru Maakohtu 9. mai 2017 otsuse kohaselt pani V. Mereminskiy uued kuriteod toime perioodil 1. jaanuarist 2015 – 24. aprillini 2016, s.o ajal, mil tema suhtes menetleti eelmist kriminaalasja. Kohus asus seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ega parandanud oma käitumist ja eluviisi. Seetõttu oleks kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus edaspidi pigem negatiivne. Korduv kriminaalkorras karistatus, sh. samaliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine, viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegu toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuritegude muster kordub ja kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega. Kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on vanglas töötanud ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ koos jätkutegevusega. V. Mereminskiy kinnitas maakohtu istungil, et ta on ta tagasi viidud kinnisesse vanglasse. Positiivseks pidas kohus, et V. Mereminskiyl on alaline elukoht ja elukaaslase toetus. Alalise elukoha olemasolu ja elukaaslase toetus ei välista uute kuritegude toimepanemist, sest need olid tal ka vahistamise ja süüdimõistmise ajal. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et V. Mereminskiy suhtlusringkonda vabaduses kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud. Kaitsja esitas maakohtu istungil AS X. teatise, et kinnipeetavale tagatakse peale 4 kuu pikkuse katseaja edukat läbimist alaline töökoht. Katseajaga töökoha olemasolu luges kohus positiivseks asjaoluks, ent märkis, et ka kuritegude toimepanemise ajal V. Mereminskiy töötas, ent see ei hoidnud ära uusi narkokuritegusid. Viru Maakohtu 9. mai 2017 otsusest nähtub, et liitkaristuse mõistmisel luges maakohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Seega kannab kinnipeetav sisuliselt ühte karistust kahe narkokuriteo eest. Arvestades toimepandud kuritegu, korduvaid karistusi, s.h. samaliigiliste kuritegude toimepanemist, samuti uue kuriteo toimepanemist kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudus veendumus, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata varasemale korduvale karistatusele, ei osuta katseaeg ja kriminaalhooldus kinnipeetavale piisavat mõju, et välistada uute kuritegude toimepanemist. Kohus arvestas kaalutlusotsustust tehes ka üldpreventiivseid kaalutlusi. Kohus ei arvestanud kinnipeetava elamisloa kehtetuks tunnistamist ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Kaitsja tõi maakohtu istungil välja rea asjaolusid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, millised kohus luges positiivseks asjaoluks, ent mitte piisavaks, et vabastada käesoleval ajal V. Mereminskiyt vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Vaidlustatavas määruses puudub analüüs selle kohta, milliseks on kohus hinnanud V. Mereminskiy ohuprognoosi. Määrusest nähtub, et kohus ei arvesta riskihinnangut ja jätnud riskiprotsendid kõrvale, sama on jäetud hindamata, kas ja mil määral on kohus lugenud tõenäoliseks, et V. Mereminskiy jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Määruses on üksnes refereeritud V. Mereminskiy suhtes tehtud kohtuotsuseid. Kaitsja hinnangul tuleb siiski arvestada ka V. Mereminskiy karistuse määrasid. Talle mõisteti liitkaristused, mis on ligilähedased sanktsiooni alammäärale (karistus KarS § 184 lg 2 p 1 lg 2 järgi 3 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust, sanktsiooni alammäär on 3 aastat vangistust). Seega oli V. Mereminskiy roll toimepandud kuritegudes väiksema ühiskonnaohtlikkusega. Seega on põhjendatud väita, et V. Mereminskiy karistus on täitnud eesmärgid ning on küllaldaselt alust arvata, et vabaduses viibides suudab V. Mereminskiy hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on tema kiirema ja efektiivsema taasühiskonnastamise huvides õigustatud ja vajalik. Kuigi kohus luges positiivseks, et kinnipeetaval on kindel elukoht, toetav pere ja võimalus asuda tööle, on kohus need väited ära nullinud sellega, et antud positiivsed asjaolud olid V. Mereminskiyl ka kuritegude toimepanemise ajal ja vahistamisel. Selline paljasõnaline käsitlus ei kujuta endast argumentatsiooni. Täiendavalt esitab kaitsja 10. jaanuarist 2018 pärineva iseloomustuse, milles vangla toetas V. Mereminskiy tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ent 24. jaanuaril 2018. a koostatud iseloomustuses seda enam ei tehtud. Põhjuseks oli V. Mereminskiy pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine. Ilmselt kohus ka nõustus sellega, et ettekirjutuse tegemine saaks mingilgi moel mõjutada negatiivselt ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamist, kuna ei ole teada, kas isikult võetakse ära pikaajaline elamisluba või mitte. Kinnipeetava ütlustest ja tema käitumisest vangistuse jooksul nähtub, et ta on teinud omad järeldused ja suudab edukalt reeglite kohaselt käituda. Tal on soov teha elus muudatusi seaduskuulekuse suunas, samuti annaks kriminaalhooldusele allutamine tema edasisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi, kui karistuse ärakandmine kinnipidamiskohas. Vangistuse eesmärgid VangS § 6 järgi on täidetud. Põhjendatud on isiku vabastamine, kelle retsidiivsusoht on väike. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Karistuspoliitilised analüüsid on samuti näidanud, et vangistuse eesmärkide täitmisel ei ole kasu rangest ja pikast karistusajast ning totaalsest isolatsioonist. Pika karistusajaga kinnipeetavate suhtes tuleb vabastamise võimalust rakendada võimalikult vara, maksimaalselt sobivate tingimuste saabumisel ja täitmisel. V. Mereminskiy puhul on tema taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas ning uute kuritegude toimepanemise tõenäosus väike. Käitumiskontrollile allutamine maandab piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab läbida kriminaalhoolduse nõuetekohaselt ning on võimeline järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab ta kinnistada positiivseid hoiakuid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad V. Mereminskiy vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.

Maakohtu määrusest nähtub, et kohus ei ole arvestanud antud asjaolu kaalutlusotsuse tegemisel. Kohus on lähtunud üksnes KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsetest alustest.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.