Kriminaalasi nr 1-17-1964
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 12.04.2018)
Kriminaalasja number
1-17-1964
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Roman Kotovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood 37403170316, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kaitsja
Tanel Mällas
Vabastada Roman Kotovitš Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1964 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrata Roman Kotovitšile katseaeg tähtajaga kuni 06.11.2018. Kohustada Roman Kotovitšit täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
1 (4)
4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 8 alusel määrata Roman Kotovitšile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Määrus Roman Kotovitši suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Roman Kotovitš karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Roman Kotovitš on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1964 KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust 8 kuuni. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.11.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, mis oli 1 aasta 3 kuud 24 päeva, võrra ja mõisteti Roman Kotovitšile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 13.11.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.11.2018. 08.03.2018 edastas Tallinna Vangla Harju Maakohtule materjalid Roman Kotovitši ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kuna kinnipeetav viidi 12.03.2018 vastavalt täitmisplaanile üle edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse, edastas Harju Maakohus materjalid menetlemiseks Tartu Maakohtule. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Roman Kotovitši tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Roman Kotovitš avaldas, et ta on valmis enne tähtaega vabanema ja oma elu ümber korraldama. Toimepandud kuritegu kahetseb, kannatanule on kahju osaliselt hüvitanud.
2 (4)
Kinnipeetava sõnul ei ole vangla talle sotsiaalprogramme pakkunud, distsiplinaarrikkumisi tal ei ole. Vabanemise korral asub elama oma lähedaste juurde. Kaitsja palus rahuldada kinnipeetava taotlus tema vabastamiseks enne tähtaega. Tema hinnangul ei ole toimepandud kuritegu niivõrd raske, et välistada võimalus kaaluda isiku vabastamist. Kaitsja oli kindel, et Roman Kotovitš on oma minevikust õppinud ja praegune kuritegu oli juhuslik episood, mis asjaolude kokkulangemisel realiseeruda sai. Kaitsja märkis, et süüdlase vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Enam kui pooleteist aasta jooksul ei ole kinnipeetaval olnud ühtegi õigusrikkumist. Tal on vabaduses elukoht, lähedaste toetus, töökoht. Need kaaluvad üles tema puhul välja toodud negatiivsed asjaolud. Kuivõrd süüdimõistetul on jäänud karistuse lõpuni vähem kui 7 kuud ja leidis kaitsja, et tema vabastamine enne tähtaega oleks otstarbekas.
KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Kotovitš temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Roman Kotovitši tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Roman Kotovitšit on kriminaalkorras karistatud kokku üheksal korral, kehtivaid karistusi on kaks. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu kuuendat korda. Varasemalt on ta korduvalt toime pannud varavastaseid ja ühiskonnaohtlikke narkootikumidega seotud süütegusid, käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on varem olnud materiaalse kasu saamise soov, mida on mõjutanud sõltuvus narkootilistest ainetest. Viimase kuriteo puhul on põhjuseks isiku oskamatus lahendada probleeme ilma vägivallata, impulsiivsus, tagajärgedega mitte arvestamine ning grupis viibimine. Kohtuistungil selgitasid nii kinnipeetav kui tema kaitsja kuriteo asjaolusid. Õigustamata süüdimõistetu käitumist leidsid mõlemad, et kannatanu enda roll juhtunus oli suur. Vaatamata sellele kahetses Roman Kotovitš oma käitumist. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole süüdimõistetu selle karistuse kandmise ajal resotsialiseerivates tegevustes osalenud. Eelvangistuse ajal ei soovinud ta seda ise ja kuni 12.03.2018 oli ta paigutuse ootel Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Varasema vangistuse ajal on kinnipeetav enda sõnul rehabilitatsiooni läbinud ning see on teda aidanud. Kinnipeetava käitumisele ei ole etteheiteid tehtud, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama varasemasse elukohta. Tal on säilinud head suhted oma perekonnaga (ema, kasuisa, poolvend ja poeg). Pärast vangistust on tal võimalik asuda tööle xxxxxxxxxt OÜ-sse esialgu abitöölisena, hiljem siseviimistlejana. Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et Roman Kotovitši puhul esineb nii negatiivseid kui positiivseid asjaolusid, kuid käesoleval juhul on kaalukamad positiivsed. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on kinnipeetav valmis oma elus korrektuure tegema. Tema korrektne käitumine karistuse kandmise ajal annab alust eeldada, et ta on võimeline kehtestatud reeglitest kinni pidama. Edasist õiguskuulekat käitumist soodustavad ka head vabanemisjärgsed elutingimused. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tema puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine.
3 (4)
Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli tema edasise käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Roman Kotovitšile määrata katseaeg kuni 06.11.2018. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kuna süüdimõistetu ei ole käesoleva vangistuse jooksul jõudnud sotsiaalprogramme läbida, tuleb tal uute kuritegude riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel läbida katseajal sotsiaalprogrammi kriminaalhooldaja äranägemisel. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.