Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

patsiendikaardile nr 2016070221 – subarahnoidaalse traumaatilise hemorraagiat, pea lahtisi hulgihaavu, subduraalset traumaatilist hemorraagiat, turset näo vasakult poolt, vasaku silma ümber nahaalust hematoomi, vasakul otsmiku piirkonnas haava 4,5 cm, paremal temporaalsel haava pikkusega 2cm. Oma tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani xxxx toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vladislav Uljanovit süüdistatakse selles, et tema 13.11.2016 ajavahemikul kell 06.16 kuni kell 06.30 aadressil Harju maakond, Tallinna linna, Punane tn 16A, Olerex bensiinitanklas rikkus korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Vladislav Uljanov grupis xxxx ́iga kasutas vägivalda varem temale tundmatu xxxx suhtes, mis väljendus selles, et nad lõid korduvalt xxxxi rusikatega näo piirkonda, mitmel korral jalaga pea piirkonda ning mitmel korral jalaga keha piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus maha ja jäi liikumatult lamama, põhjustades oma grupilise tegevusega kannatanule füüsilist valu ning kehalisi vigastusi, nimelt vastavalt 13.11.2016 SA xxxx väljastatud patsiendikaardile nr 2016070221 – subarahnoidaalse traumaatilise hemorraagiat, pea lahtisi hulgihaavu, subduraalset traumaatilist hemorraagiat, turset näo vasakult poolt, vasaku silma ümber nahaalust hematoomi, vasakul otsmiku piirkonnas haava 4,5 cm, paremal temporaalsel haava pikkusega 2cm. Oma tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani Vladislav Uljanov toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Xxxxrusikatega näo piirkonda, mitmel korral jalaga pea piirkonda ning mitmel korral jalaga keha piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus maha ja jäi liikumatult lamama. Oma tegevusega põhjustasid Xxxxja Vladislav Uljanov kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi - hemorraagia, turse näo vasakul pool, vasaku silma ümber nahaalune hematoom, vasakul otsmiku piirkonnas haav 4,5 cm, paremal temporaalsel haav pikkusega 2cm. Teo toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. Kannatanu Xxxxsõnul 13.11.2016 kella 06.15 ajal rünnati teda Olerex tankla juures. Kannatanu tuli pärast baaripidu koos abikaasaga tanklasse. Seal oli kolm meesterahvast, kellest ühega läks kannatanu kaklema. Teised kaks meesterahvast üritasid neid lahutada. Pärast kaklust läks kannatanu tankla küljele, kus istus väljasõidu juures olevale kivist piirdeaiale. Kannatanu üritas lumega oma nägu puhastada ning see oli viimane mida ta enda sõnul mäletas. Tuli teadvusele haiglas (tl 5-10). Tunnistajate xxxx ja xxxx ütlused esialgu toimunud kakluse kohta kannatanu ja kolmest ühe meesterahva vahel riimuvad kannatanu ütlustega. Kannatanu peksmist Xxxx ja Vladislav Uljanovi poolt tankla küljel nägid tunnistajad samal ajal tankla videosalvestuselt (tl 35-39, tl 40-44). 30.01.2017 asitõendi vaatlusprotokolliga, kus vaadeldi Olerexi tankla kaamera salvestust, leiab tõendamist Xxxxvastu toime pandud vägivallategu Xxxx ja Vladislav Uljanovi poolt (tl 46-53). Xxxxja Vladislav Uljanov tunnistavad kuriteo toimepanemist (tl 64-66, 67-70, 77-79, 80-82). Kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis ning SA PERH 13.11.2016 väljastatud patsiendikaardil nr 2016070221. Viimati nimetatud tõenditest nähtuvad 13.11.2016. a peksmise tagajärjel saadud tervisekahjustused (tl 11-18). Kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab tõendamist, et Xxxxja Vladislav Uljanov panid vägivallakuriteo toime avalikus kohas. Avalikult on kättesaadav Tallinnas Punane 16A asuva Olerex teenindusjaama info1. Tegemist on ööpäevaringselt avatud teenindusjaamaga, kus asub mh kauplus. Kohtupraktika kohaselt2 Olerex bensiinitankla, aadressil Punane 16A, Tallinn, on käsitatav avaliku kohana, kuna sinna on juurdepääs kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujatega isiklikult seotud. Antud juhul väljendub avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine Xxxx ja Vladislav Uljanovi vägivallateos (kannatanu löömine käte ja jalgadega). Tegu väljendub KarS § 121 lg 13 sätestatud vägivallateo toimepanemises. Kannatanu ütlustest ning isiku läbivaatuse protokollist ja patsiendikaardist nähtub, et Xxxxja Vladislav Uljanov panid kannatanu suhtes toime kehalise väärkohtlemise, põhjustades viimasele valu ja tervisekahjustusi. Xxxx ja Vladislav Uljanovi kaitsjad leiavad, et süüdistatavate tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Kohus sellega ei nõustu. Riigikohus on oma 3-1-1-60-10 lahendi p 14 ja p 15 sedastanud, et Riigikohtu praktikas on varem märgitud, et avaliku korra rikkumine eeldab peale selle, et tegu pannakse toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul ka selle tuvastamist, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. [---] Kohtupraktikas on nõustutud, et avaliku korra rikkumine võib tuleneda asjaolust, et teoga rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu, samas on aga leitud ka seda, et avalikku õigusrahu rikub iga süütegu. Seetõttu saab avaliku

http://olerex.ee/era/asukohad-ja-lisateenused 3-1-1-29-10 p 7.1

KarS § 121 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest.

korra rikkumisena vaadelda vaid tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. [---] lisaks sellele, et tegu näevad pealt kõrvalised, asjasse mittepuutuvad isikud, tuleb tuvastada ka, et juhtunu nimetatud isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt rikkus. Rikkumise intensiivsuse hindamisel tuleb silmas pidada avaliku korra olemust. Kohtupraktikas omaksvõetult tuleb avaliku korrana mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kuivõrd avaliku korra sisustamine on väärtushinnanguline, tuleb avaliku korra ja avaliku õigusrahu rikkumise kindlakstegemisel anda juhtunule hinnang kogu sündmustiku konteksti silmas pidades. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et Olerexi tankla väljasõidul kaks meesterahvast peksid kivist piirdeaial istuvat kolmandat meesterahvast. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et meesterahvad ei olnud omavahel tuttavad. Kannatanu peksmist nägid pealt teenindusjaama töötajad, kes olid antud olukorras täiesti kõrvalised isikud. Kohus on seisukohal, et teenindusjaama näol on tegemist sellise avaliku kohaga, mille juures vägivallateo toimepanemine rikub avalikku korda ning häirib teiste isikute õigusrahu olulisel määral. Eeltoodule tuginedes ning peksmise intensiivsust arvesse võttes pidi Xxxx ja Vladislav Uljanovi poolt toimepandud tegu rikkuma intensiivselt teenindusjaamas viibinud tunnistajate õigusrahu. Eeltoodut ei väära asjaolu, et sündmust nägid tunnistajad pealt videopildi vahendusel. Tunnistaja xxxx on end väljendanud nii: “Nurga taga kaks meesterahvast tapsid meesterahvast valges sviitris kella 6.25 paiku hommikul.“. Seega jäi tunnistajale mulje, et inimest tapetakse. On üsna ilmne, et teise inimese tapmise pealt nägemine (isegi, kui tegelikult ei tapetagi) häirib kolmanda isiku õigusrahu olulisel määral. Xxxxja Vladislav Uljanov panid teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Xxxxja Vladislav Uljanov pidasid võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu, ühtlasi mõistsid, et oma vägivallaga võivad põhjustada kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Eeltoodust johtuvalt tuleb Xxxx tegevus kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Xxxxon süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust johtuvalt tuleb Vladislav Uljanovi tegevus kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Vladislav Uljanov on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Xxxxon kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 26.11.2013 otsusega. Karistusregistri kohaselt puuduvad andmed Vladislav Uljanovile kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvide tasumise kohta. Võttes arvesse kannatanu äärmiselt intensiivset peksmist ja sealjuures ka elutähtsate organite piirkonda (pea) ei oleks rahaline karistus vastavuses süüdistatavate süü suurusega. Eeltoodule tuginedes leian, et rahaline karistus ei ole Xxxxle ja Vladislav Uljanovile kohane karistuse liik. Seega tuleb neid karistada vangistusega. Riigikohus on 30.03.2016. a otsuses nr 3-1-1-27-16 p 12 selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Karistuse mõistmisel on üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteo raskust, süüdistatava süü suurust. Samuti süüdlaste tegu iseloomustavaid asjaolusid, s.o avaliku õigusrahu rikkumise ulatust, süüdistatavate käitumise tagajärgi, kannatanu suhtes rakendatud vägivalda, mis oli intensiivne, tahtluse vormi ja karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab Xxxx süüd pidada pigem keskmiseks. Kannatanu peksmisel oli xxxx aktiivsus suurem võrreldes V.Uljanovi aktiivsuse määraga. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja valmisolekut kannatanule kahju hüvitada KarS § 57 lg 1 p 1, 3 tähenduses. Karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus kuriteo toimepanemist grupi poolt KarS § 58 p 10 tähenduses. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Xxxxle tuleb mõista karistuseks 2 aastat vangistust, mis on vastavuses tema süü suurusega ning kooskõlas karistuse eesmärkidega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Xxxx poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

Xxxx karistati Harju Maakohtu Harju Maakohutu 26.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-1310468 nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Tartu Maakohtu 08.09.2016 määrusega vabastati XxxxHarju Maakohtu 26.11.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrati Xxxxle katseaeg kuni 20.01.2018. Ära kandmata karistus on 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva. Seega pani Xxxxkäesoleva otsusega tuvastatud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime katseajal. KarS § 76 lg 8 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada Xxxxle mõistetud karistust (1 aasta ja 4 kuud vangistust) Harju Maakohutu 26.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10468 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 aasta 3 kuud ja 24 päeva) ning mõista Xxxxle liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada Xxxx karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 13.11.2016. a. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab Vladislav Uljanovi süüd pidada pigem keskmisest väiksemaks. Kannatanu peksmisel oli Uljanovi aktiivsus väiksem. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja valmisolekut kannatanule kahju hüvitada KarS § 57 lg 1 p 1, 3 tähenduses. Karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus kuriteo toimepanemist grupi poolt KarS § 58 p 10 tähenduses. Eeltoodut arvesse võttes otsustan Vladislav Uljanovile mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Vladislav Uljanovi poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 kohaselt kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes

kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. KarS § 73 lg 3 kohaselt katseajaks määratakse üks kuni viis aastat. Kohus leiab, et V.Uljanovi suhtes on võimalik KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (1 aasta) täitmisele pööramata tingimusel, et Vladislav Uljanov ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel tuleb arvestada Vladislav Uljanovile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.05.2017. a. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud 2 päeva (13.11.2016-14.11.2016) karistusaja hulka.

justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4, 5, § 6 lg 4, 5, rahuldab kohus taotluse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu II astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast4. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxxxlt tuleb välja mõista menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot. ning Vladislav Uljanovilt välja mõista menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 240.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistatavatel menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

RKKK 3-1-1-83-10 p 28

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.